Euroopa ajaloos on Narvat tuntud kui rahvusvahelise kaubanduse traditsiooniline keskust. Veetee mööda Narva jõge sõideti sisse juba viikingite ajal (V XI saj.) ja kujutas endast ühte kuulsa Balti Vahemere jõetee haru, mida vanavene käsikirjad nimetavad "Teeks Varjaagidest Kreekasse". Hiljem (alates XIII saj.) kasutati aktiivselt ka Narvat läbivat maismaateed Tallinnast Novgorodi. Sellel teel, jõe ülesõidukohal, tekkis XIII sajandil kaubandusasula, mis sai 1345.a. tänu Taani kuninga Valdemar IV Atterdagi privileegile linna staatuse. Nii sai alguse Narva linn. Keskaegsel Narval oli suur osa Balti kaubandussüsteemis, mis tekkis Hansa Liidu ja saksa ordu egiidi all. XV sajandi lõpust (pärast Novgorodi
Vana-Vene riik Ehk kiievi venemaa Rajamine Idaslaavlaste riik Alguses riigi keskus Loode- ja Põhja-Venemaa kaubateel Laadoga järve juures Aldeigoburgis Rajasid tõenäoliselt Skandinaaviast pärit, ilmseltrusside hõimu kuulunud varjaagidest (viikingitest) ülikud ja nende kaaskond Esimesteks alamateks soomeugrilased Proto-Novgorod Riigi oletatav keskus 862882 Asus soomeugrilaste asualal Rjuriku ajal ei elanud riigis ilmselt arvestataval arvul slaavlasi, pigem oli tegu soomeugri riigiga 882 Uus valitseja Oleg vallutas lõunas kaubateel varjaagide juurest kreeklasteni asuva rikka kaubalinna Kiievi Sellest sai riigi keskus Valitsejad ümber slaavi aladele
teemasid, sealhulgas surma, veidravõitu fantaasia ja nukra huumoriga. Põhjamaade rahvusromantismiga sarnaseid ilminguid oli ka vene kunstis. Soome arhitekte võeti eeskujuks. 19.sajandi lõpul Peterburis kujunenud rühmitus ,,Mir iskusstva" seostus juugendstiili ja sümbolismiga. Selle kunstnikerühmituse liige NIKOLAI ROERICH (18741947) maalis Põhjamaade rahvusromantikutega sarnases stiilis pilte VanaVene legendidega segatud ajaloost, eriti varjaagidest. Hiljem Indiasse siirdunud Roerich sai kuulsaks idamaa ainelise sümbolismiga. Munthe ja GallenKallela stiile käsitleti omal ajal puhtrahvuslikena, kuid tänapäeval tunnustatakse neid üleeuroopalise juugendstiili omapäraste variantidena. Mõned rahvusromantilised kunstnikud (näiteks Akseli GallenKallela) maalisid ka teoseid, mis kuuluvad pigem rahvusvahelise sümbolismi hulka. Põhiliselt sümbolistlik on aga norralase EDVARD MUNCHi (18631944) looming
Aleksios V otsa ringi ja marssis oma vägedega linna tagasi. Ei ole teada, miks Aleksios V lahingusse ei läinud. Võibolla tema jalavägi kartis lääne rüütleid, kes olid mõni aeg varem kokkupõrgetes linna all bütsantslastest jagu saanud. Kuigi Innocentius III oli neid rünnaku eest veel kord hoiatanud, vaikisid vaimulikud paavsti kirja maha. Ristisõdijad valmistusid ründama maalt ning veneetslased merelt. Aleksiose sõjavägi ning varjaagidest ihukaitsevägi jäid linna võitlema, Aleksios ise aga põgenes öösel. Lõpuks õnnestus ristisõdilastel lüüa müüridesse augud kust rüütlid aegamööda said sisse roomata. Veneetslastel õnnestus müürid mere poolt ületada, kuigi varjaagidega tuli pidada väga verist võitlust. Ristisõdijad vallutasid loodes asetseva Blachernae linnaosa, mida nad kasutasid baasina ülejäänud linna ründamisel
9. sajandil tekkisid esimesed teadaolevad riigid Lääne-Venemaad ja Ukrainat läbivate jõgede ja kaubateede äärde, kui elavnes kaubavahetus Skandinaavia varjaagide ja Bütsantsi vahel. Skandinaavlased olid pärimuse järgi ka esimesed valitsejad Venemaal (tuntuim neist oli Novgorodi vürstiks saanud Rjurik või skandinaavlaste Rørikr, keda hiljem peeti Kiievi suurvürstide dünastia rajajaks). Vürst Oleg (skandinaavia Helgi) vallutas u. 882 Kiievi (kus valitsesid samuti varjaagidest vürstid) ja tegi selle oma pealinnaks. Olegi järglane vürst Igor (skandinaavia Ingvar) piiras 941 ja 944 juba Konstantinoopolit. Igori poeg vürst Svjatoslav (surnud 972) on esimene juba selgelt slaavi nimega valitseja, mis ilmselt tõestab, et varjaagidest vürstid olid 10. sajandi teiseks pooleks venestunud. Samal ajal tugevnes surve Kiievi valitsejatele ristiusu vastuvõtmiseks nii Rooma paavsti kui Bütsantsi keisri poolt.
Mõne aja pärast asusid sõjapealikud Askold ja Dir Rjuriku nõusolekul sõjakäigule Bütsantsi vastu. Nad laskusid mööda Dneprit Kiievini, poljaanide hõimu keskuseni. Sõjapealikud said teada, et poljaanid maksavad andamit kasaaridele. Selle peale tegid Dir ja Askold ettepaneku, et poljaanid maksaksid andmit hoopis neile. Kiievlased olid sellega nõus. Askold ja Dir hakkasid seal valitsema vürstidena. Kui Rjurik suri, otsustas varjaagide konung Oleg ühendada kõik olulisemad maad "Varjaagidest kuni kreeklasteni viiva tee ääres". Oleg asus teele Kiievi poole. Tee peal vallutas ta krivitside tähtsaima linna - Smolenski. 882. aastal jõudiski Oleg Kiievi alla. Ta meelitas Askoldi ja Diri linnast välja ja näitas neile Rjuriku poega Igorit. Oleg ütles vürstidele: "Teie ei ole vürstid ega vürsti sugu. Siin on teie vürst." Järgmiseks andis ta käsu Askoldi ja Diri tappa. Olegile meeldis rikas ja ilus linn nii väga, et ta tegi sellest oma pealinna.
segapäritolu. Tema isana on nimetatud Godoslavi, emana Gostomõsli tütart Umilat. Mõne allika järgi oli Rjuriku isa Taani kuningas Sigurd Snogöye ('Maosilm') ning ema Inglismaalt pärit Heluna. Kõik need versioonid on väga oletuslikud. Rjuriku abikaasaks võis olla Norra kuningasoost vürstitar Jefanda (Efenda, Edvina). Neil võis olla poeg Igor (877 arvatavasti 946). Vene kroonikate andmetel ("Jutustus möödunud aegadest" jt) tõstsid novgorodlased 859. aastal varjaagidest valitsejate vastu mässu, kuid pärast kolm aastat kestnud omavahelisi hõimusõdasid ja korratust kutsusid taas endale mere tagant valitsejad. Nii tulnudki mere tagant kolm venda-konungit Rjurik, Sineus ja Truvor. Rjurik valitsenud Novgorodis, Sineus Beloozeros ja Truvor Irboskas. Kahe noorema venna surm (864?) teinud Rjurikust Novgovorodimaa ainuvalitseja. Osa allikate järgi oli Rjurik Novgorodi (Holmgardi) linna rajaja. Kroonikate järgi suri Rjurik 879
(Taani ja Norra viikingid) (Rootsi viikingid) Inglismaa ja Frangi riigi alad. Läbi Venemaa sõites peeti ühendust Itaalia, Hispaania, Portugal. Bütsantsiga, kus hakati ka Mööda jõgesid tungiti kaugele palgasõduriteks. sisemaale, kus rööviti linnu (nt 846.a. Viikingipealikud etendasid osa ka Pariisis). Vene riigi tekkeloos (varjaagidest Frangi valitseja läänistas normanni Novgorodi ja Kiievi vürstid Rjurik ja pealikule Rollole maad, millest sai Oleg). Normandia hertsogkond. Bütsantsi kaudu jõuti Kreekasse ja Lõuna-Itaalia vallutatud alale tekkis kaubeldi ka araabiamaadega. Sitsiilia kuningriik. e. Uute maade asustamine: · 9. saj. jõudsid Norra viikingid Islandile, kuhu rajati üle 400 asula ja
tõsiseid teemasid, sealhulgas surma, veidravõitu fantaasia ja nukra huumoriga. Põhjamaade rahvusromantismiga sarnaseid ilminguid oli ka vene kunstis. Soome arhitekte võeti eeskujuks. 19.sajandi lõpul Peterburis kujunenud rühmitus ,,Mir iskusstva" seostus juugendstiili ja sümbolismiga. Selle kunstnikerühmituse liige NIKOLAI ROERICH (1874-1947) maalis Põhjamaade rahvusromantikutega sarnases stiilis pilte Vana-Vene legendidega segatud ajaloost, eriti varjaagidest. Hiljem Indiasse siirdunud Roerich sai kuulsaks idamaa-ainelise sümbolismiga. Munthe ja Gallen-Kallela stiile käsitleti omal ajal puhtrahvuslikena, kuid tänapäeval tunnustatakse neid üleeuroopalise juugendstiili omapäraste variantidena. Mõned rahvusromantilised kunstnikud (näiteks Akseli Gallen-Kallela) maalisid ka teoseid, mis kuuluvad pigem rahvusvahelise sümbolismi hulka. Põhiliselt sümbolistlik on aga norralase EDVARD MUNCHi (1863-1944) looming
Selle loojana saavutas ta üldrahvaliku tunnustuse. Eriti kuulsad on tema ,,Kalevala" ainelised kompositsioonid. · Nikolai Roerich ja ,,Mir Iskusstva" 19.sajandi lõpul Peterburis kujunenud rühmitus ,,Mir Iskusstva" seostus juugendstiili ja sümbolismiga. Selle kunstnikerühmituse liige Nikolai Roerich (1874-1947) maalis Põhjamaade rahvusromantikutega sarnases stiilis pilte Vana-Vene legendidega seotud ajaloost, eriti varjaagidest. Hiljem Indiasse siirdunud Roerich sai kuulsaks idamaa-ainelise sümbolismiga. · Edvard Munch (1863-1944), tema looming oli põhiliselt sümbolistlik. Sünged lapsepõlvekogemused ja boheemlik seltskond eraldasid teda rahvuslastest ning välisreisid tutvustasid sümbolismi ja süntetismiga. Munchi teemadeks kujunesid inimese üksindus, armastuse kaduvus, hirmud, haigused ja surm. Sarjale 22-st sellise sisuga maalist andis ta nime ,,Elu friis"
Seda mööda hakkaisd liikuma ka viikingid varjaagid. (Ajaloos tuntud varjaakide tee kreeklaste juurde.) 8. 862. aastal kutsuti idaslaavlaste juhiks varjaagid. "Meie maa on suur ja külluslik, aga korda temas pole. Tulge meid valitsema ja saatke meile vürst." Nii jõudiski Rjurik oma kaaskonnaga 862. aastal Novgorodi ja haaras seal võimu. 882. aastal vallutas Oleg (Helge) Kiievi ja nii pandigi alus Vana-Vene riigile. Üsna pea varjaagidest juhid slaavistusid. Kuigi sidemed Skandinaaviaga säilisid veel üsna kaua. Vana-Vene riigi elanikkond koosnes põhiliselt slaavlastest ja soome-ugri hõimudest. Mõiste rossia tuleneb sõnast "rus", millega seni kutsuti varjaage. 9. Venemaa ristiusustamine. Slaavlased austasid loodusjõude ja surnud esivanemaid. Oluliseim oli pikse- ja sõjajumal Perun. tihedad majandussuhted, ühine võitlus rändrahvaste vastu andis Bütsantsile paremad
Niimoodi rüüstati Madalmaid ja sealset ilusat linna Antverpenit. Viikingid käisid vallutusretkel ka Prantsusmaal ja Pürenee poolsaarel ning jõuti isegi Põhja-Aafrikasse. Kaugeim koht Lääneteed sõites oli Kreeka. Pireuse sadamas Ateena lähedal seisab Antiik-Kreeka lõvi, millele on raiutud skandinaavia ruunikirjad. 4.1 Vana-Vene riigi teke Vene kroonikate andmetel tõstsid novgorodlased 859. aastal varjaagidest valitsejate vastu mässu, kuid pärast kolm aastat kestnud omavahelisi hõimusõdasid ja korratust kutsusid taas endale mere tagant valitsejad. Nii tulnudki Skandinaaviast kolm venda Rjurik, Sineus ja Truvor. Vennad olnud pärit russide hõimust, mida peetakse Kesk-Rootsi Roslageni piirkonna viikingihõimuks. Rjurik valitsenud Novgorodis, Sineus Beloozeros ja Truvor Irboskas. Kahe noorema venna surm teinud Rjurikust Novgovorodimaa ainuvalitseja. Osade allikate järgi oli
(Taani ja Norra viikingid) (Rootsi viikingid) Inglismaa ja Frangi riigi alad. Läbi Venemaa sõites peeti ühendust Bütsantsiga, kus Itaalia, Hispaania, Portugal. hakati ka palgasõduriteks. Mööda jõgesid tungiti kaugele sisemaale, kus rööviti Viikingipealikud etendasid osa ka Vene riigi tekkeloos linnu (nt 846.a. Pariisis). (varjaagidest Novgorodi ja Kiievi vürstid Rjurik ja Frangi valitseja läänistas normanni pealikule Rollole Oleg). maad, millest sai Normandia hertsogkond. Bütsantsi kaudu jõuti Kreekasse ja kaubeldi ka Lõuna-Itaalia vallutatud alale tekkis Sitsiilia kuningriik. araabiamaadega. Uute maade asustamine: 9. saj. jõudsid Norra viikingid Islandile, kuhu rajati üle 400 asula ja kuningas Althing üldine esinduskogu.
LÄÄNETEE IDATEE (Taani ja Norra viikingid) (Rootsi viikingid) Inglismaa ja Frangi riigi alad. Läbi Venemaa sõites peeti ühendust Itaalia, Hispaania, Portugal. Bütsantsiga, kus hakati ka Mööda jõgesid tungiti kaugele sisemaale, palgasõduriteks. kus rööviti linnu (nt 846.a. Pariisis). Viikingipealikud etendasid osa ka Vene Frangi valitseja läänistas normanni riigi tekkeloos (varjaagidest Novgorodi ja pealikule Rollole maad, millest sai Kiievi vürstid Rjurik ja Oleg). Normandia hertsogkond. Bütsantsi kaudu jõuti Kreekasse ja Lõuna-Itaalia vallutatud alale tekkis kaubeldi ka araabiamaadega. Sitsiilia kuningriik. Uute maade asustamine: 9. saj. jõudsid Norra viikingid Islandile, kuhu rajati üle 400 asula ja kuningas Althing üldine esinduskogu. Erik Punane purjetas saaga kohaselt Islandilt läände ja jõudis 10. saj
LÄÄNETEE IDATEE (Taani ja Norra viikingid) (Rootsi viikingid) Inglismaa ja Frangi riigi alad. Läbi Venemaa sõites peeti ühendust Itaalia, Hispaania, Portugal. Bütsantsiga, kus hakati ka Mööda jõgesid tungiti kaugele sisemaale, palgasõduriteks. kus rööviti linnu (nt 846.a. Pariisis). Viikingipealikud etendasid osa ka Vene Frangi valitseja läänistas normanni riigi tekkeloos (varjaagidest Novgorodi ja pealikule Rollole maad, millest sai Kiievi vürstid Rjurik ja Oleg). Normandia hertsogkond. Bütsantsi kaudu jõuti Kreekasse ja Lõuna-Itaalia vallutatud alale tekkis kaubeldi ka araabiamaadega. Sitsiilia kuningriik. Uute maade asustamine: 9. saj. jõudsid Norra viikingid Islandile, kuhu rajati üle 400 asula ja kuningas Althing – üldine esinduskogu. Erik Punane purjetas saaga kohaselt Islandilt läände ja jõudis 10. saj
annaabi.ee 
