naabermaadesse. Viikingid olid ka osavad käsitöölised ja kaupmehed. Kaubeldi erinevate hõbeesemetega või merevaiguga, mida oli leitud merest, jahilt kütitud loomanahkadega ja lausa orjadega. Nad valmistasid ise riideid villast ja linast. Viikingite riietus oli väga huvitav ja mugav: pikad särgid, püksid, nahkvestid, jakid, linased kleidid, villased tuunikad, sõled, nahast kingad. Osa sellest riiteusstiilist on kaasa tulnud ka tänapäeva moodi. Varjaagi meremehed toetasid üksteist väga palju pikkadel laevaretkedel ja lahingutes. Nad pidid olema usaldus väärsed üksteisele. Ei olnud petmist ega vägivalda omavahel. Viikingid olid hulljulged sõdijad, sest lahingus suremine oli neile suur au, kuid kodus suremine häbiasjaks. Varjaagid küll rüüstasid uskumatult palju ja hävitasid võõraid külasid, kus tavainimesed elasid. Nad olid alastamatud, kuid neilgi oli vaja elada, toitu haknkida ja esemeid, mida maha müüa. Kuid orjandusega
astub vastuollu Piibli keeluga valmistada jumalast kuju või pilti. 12. Slaavlased. Nimeta slaavlaste alghõimud, kus paiknesid veneedid slaavlaste põhjapoolsem grupp - asustasid Saksamaa idaosa. Andid idapoolsed slaavlased Dnepri jõe piirkonnas Kiievi aladel Sklaviinid lõunapoolsed slaavlased laiendasid oma alad Balkanile. 13. Millist rolli etendasid Vana-Vene riigi kujunemisel varjaagid ja Bütsantsi riik Novgorodi esimeseks valitsejaks sai üks varjaagi vendadest Rjurik ning V-Vene riigi tekkeks nimetatakse seda, kui Rjuriku järglane Oleg vallutas Kiievi ja liitis kaks suuremat keskust koos ümbritsevate aladega ühtseks riigiks. Suurvürst Vladimir võttis Bütsantsist vastu ristiusu. 14. Viikingid. Kirjeldage viikingite riikikorda 15. Mis olid viikingite retkede eesmärk? Saada kergesti kätte midagi väärtuslikku. 16. Kuidas nimetati viikingeid erinevatel maadel?
Nende hõivamise käigus jõuti aladele, kus elasid soomeugri hõimud. Algas soomeugrilaste slaavistumine. Paljud soomeugrilased võtsid üle nii slaavi keele kui ka kultuuri. Tee varjaagide (viikingite) juurest kreeklasteni. Tähtsamate teede sõlmpunktides kujunesid välja varased linnad (Novgorod, Kiiev, Laadoga, Pihkva). Vene riigi tekkega on seotud 2 teooriat: normanistlik ja antinormanistlik. Normanistlik teooria väidab, et idaslaavlased kutsusid ennast valitsema 3 varjaagi (viikingite ehk normannide) vürsti, kolm venda Rjurik, Sineus ja Truvor. Rjurik sai valitsejaks Novgorodis. Pärast Rjuriku surma vallutas tema kaaskondlane Oleg Kiievi, millest saigi alguse Vana-Vene riik. See tähendab, et Vene riigile panid aluse viikingid ehk normannid. Antinormanistlik teooria väidab, et Vene riik on tekkinud idaslaavlaste enda sisemise arengu tulemusena. 862 Rjurik vallutas Novgorodi 882 Kiievi vallutamine 988 võeti vastu ristiusk
Sõjaväekorraldus palgaarmee. Maa jagati sõjaväeringkondadeks ehk teemadeks, kus olid väepealikud strateegid, kellele kuulus seal nii sõjaline kui tsiviilvõim.Väe põhiosa moodustasid maakaitseväelased ehk stratioodid, kes said teenistuse eest maatüki. Nad olid enamasti ratsaväelased. Talupojad said palka. Bütsantinism [mai tea mis see on] Hagia Sophia 537 ehitati Konstantinoopolisse. Katedraal. [Ma ei tea eriti selle kohta. Peast panin need asjad] 17. Peatükk Rjurik varjaagi pealik, kes väidetavalt kutsuti venelasi valitsema. 862 sai võimule Novgorodi linnas. Vladimir vene vürst, lasi end koos kaaskonnaga ristida 988. aastal ja kehtestas uue usu ka oma riigis. Ta on ka õigeusu pühak. Jaroslav Tark Vova järglane. Tema ajal oli hiilgeaeg. Riigi valdused Mustast merest Läänemereni. Vallutas 1030 Tartu ja nõudis andamit. Lasi koostada kirjaliku seadustekogu "Vene õigus".
ja frangi kuninga Charles Lihtsameelne, leppisid kokku, et Rollo saab maa lääniks ja võtab selle eest kaitsekohustusi. Ristimise järel saab temast fragi riigi kuningas ja tema läänist hertsogkond. Sinna loodi riik Normandia. 800-850 aastal loovad roosti viikingid Venemaale slaavi hõimude keskele Laadoga piirkonda sõjameestest kaupmeeste tugevate linnustega kindlustatud riigid. Vene kroonikate järgi kutsuvad slaavi ja soome hõimud endale valitsejaks varjaagi (russide soost) vürsti Rjuriku, kes rajab Põhja-Vene alasid hõlmava riigi keskusega Novgordis. Rjuriku kaaskondlased Askold ja Dir võtavad võimu üle Kiievis. 882 aastal saab võimule Oleg, kuna suri eelmine vürst Rjuriku. Ta vallutab Kiievi ja loob ühtse riigi. Kiievist saab pealinn, mida ohustavad nomaadide (rändrahvad) kallaletungid. Inglismaa, Wessexi kuningas Alfred Suur võitleb taanlastega aastal 8771-899. Edingtoni lahingus ta võidab taanlasi ja saavutab
Kattegatiga 420 000 km , suurim sügavus 459 m, keskmine sügavus 55 m, maht umbes 20 000 3 km ; Suur-ja Väike-Belti, Sundi, Kattegati ja Skagerraki väina kaudu ühenduses Põhjamerega. Läänemerega piirneb 9 riiki. Läänemere nime seostatakse Plinius Vanema mainitud Baltiaga (lad Balcia), mis kuulduste kohaselt pidi olema Põhja-Euroopas asuv suur merevaigusaar. Baltiast tulenevat mr Balticum'i ('Balti meri') on esimest korda maininud Bremeni Adam 11. sajandil. Vanavene Varjaagi meri (vene ) ja hilisem Svea meri (vene ) viitavad Läänemerel omal ajal valitsenud normannidele ja rootslastele. Normannide Austurweg ('idatee') on seoses nimega Idameri, mida kasutavad Läänemere lääne- ja põhjaranniku rahvad. Rannajoon on tugevasti liigestunud; Rootsis ja Soomes (kristalsete kivimite alal) on ülekaalus skaarrand, Saksamaal, Poolas, Leedus ja Lätis liivarand, Eestis, Gotlandil ja Ölandil (karbonaatsete kivimite ja moreeni alal) murrutusrand
sõjamehed ja lähikondlased. Seda tõestavad ka arheoloogilised leiudNovgorodi lähistelt. Need tõestavad, et Rjuriku vendadest ei ole mingit põhjust rääkida. Rjurikut peetakse Rjurkovitside valitsejasoo esiisaks ning Vana-Vene riigi rajaja Igori isaks. Rjurik olevat olnud rosside ehkrusside soost seda on peetud Kesk-Rootsi Roslageni piirkonna viikingihõimuks. Vene ajaloolase Vassili Tatistsevi oletusel võis Rjurik olla veneedide soost. On ka oletatud, et ta oli varjaagi-slaavi segapäritolu. Tema isana on nimetatud Godoslavi, emana Gostomõstli, tütart Umilat. Mõne allika järgi oli Rjuriku isa Taani kuningas Sigur Snogöye('Maosilm') ning ema Inglismaalt pärit Heluna. Isana nimetatakse veel Ingvarit, kelle kaudu Rjuriku esivanemate liin võis ulatuda legendaarse Skandinaavia valitseja Harald Hildetani ning Skjöldini valitsejasooni. Kõik need versioonid on väga oletuslikud. Rjuriku abikaasaks võis olla Norra kuningasoost vürstitar Jefanda (Efenda,
räpased. Kuid kõik need oletused ei saa olla väga täpsed. RJURIK Andmed tema elu ja tegevuse kohta on küllalt napid ja vastuolulised, kuid traditsiooniliselt peetakse teda Rjurikovitside valitsejasoo esiisaks ning Vana-Vene riigi rajaja Igori isaks. Rjurik olevat olnud rosside ehk russide soost seda on peetud Kesk-Rootsi Roslageni piirkonna viikingihõimuks. Vene ajaloolase Vassili Tatistsevi oletusel võis Rjurik olla vendide soost. On ka oletatud, et ta oli varjaagi-slaavi segapäritolu. Tema isana on nimetatud Godoslavi, emana Gostomõsli tütart Umilat. Mõne allika järgi oli Rjuriku isa Taani kuningas Sigurd Snogöye ('Maosilm') ning ema Inglismaalt pärit Heluna. Kõik need versioonid on väga oletuslikud. Rjuriku abikaasaks võis olla Norra kuningasoost vürstitar Jefanda (Efenda, Edvina). Neil võis olla poeg Igor (877 arvatavasti 946). Vene kroonikate andmetel ("Jutustus möödunud aegadest" jt) tõstsid novgorodlased 859. aastal
eelkõige kiivri juurde kuuluv sakiline rüütlimantel. Rokokoostiil valitses Euroopas aastail 1730 1780, saavutades oma elegantse graatsiaga kõige laialdasema leviku Saksamaal. (Oja 2006) 7 1.2 Vapikilp ja kujunduselemendid Alates 17. sajandist jagunesid kilbi tüübid vastavalt heraldilistele koolkondadele järgmiselt: kolmnurkne varjaagi, ovaalne itaalia, kumera alaosaga nelinurk hispaania, teritatud alaosaga nelinurk prantsuse ja figuraalne saksa kilp. Kilp võis olla üheväljaline või jaotatud mitmeks väljaks, kõige sagedamini vertikaalselt kaheks, horisontaalselt kaheks, diagonaalselt kaheks või neljaks. Vapikilp jaotati paremaks ja vasakuks pooleks kilbi kasutaja poolt vaadatuna. Neljaks jaotatud vapi väljasid loeti paremalt vasakule. Mitmekihiliste vapikilpide puhul on suur
talupojad,Eraldi hääletamine Pilet nr.11 a)Vana-Vene riigi teke ja ristiusu vastuvõtmine(988) *Kuna varjaagid(viikingid) vajasid alati suuri kauba teid, leidsid nad alati midagi olulist.nende jaoks oli oluline ree varjaagide juurest kreekasse seega tegid nad kõik endast oleneva et see hoida vabana enda jaoks.nad rajasid sinna minevate jõgede äärde tugipunkte või asusid juba olemasolevatesse asulatesse.Korratusest väsinud rahvas kutsusid varjaagid endid valitsema. Sellele vastas varjaagi pealk rjurik kes sai 862 võimule novgorodis.rjuriku kaaskondlane vallutas peale tema surma 882 kiievi ja pani aluse vana vene riigile..nii skandinaavlased kui idaslaavlasedolid vana vene riigi tekke ajal paganad.idaslaavlased austasid surnuid ning esivanemaid kummardasid loodusjõude.Bütsants nägi võimalust tugevdada võimu vana vene riigi üle,kiievi vürstid aga võimalust tihedamaks liitlassidemeteks konstantinoopoliga
makedoonlased, serblased, sloveenid, tsernogoorlased Andid – kinnitasid kanda Dnepri keskjooksul, tänapäeva Ukraina aladel. Tänapäeva venelased, ukrainlased ,valgevenelased Suured Ida-Euroopa jõed, eelkõige Dnepr ja Volga oma harujõgedega, moodustasid muistse loodusliku veetee. Nendele aladele kujuneski Vana-Vene riik. Kroonikate kinnitusel olevat korratustest väsinud rahvad kutsunud varjaage enda üle valitsema. Nende kutsele vastas 3 varjaagi pealikku Rjurik, Sineus, Truvor kes said 862. aastal võimule Novgorodi linnas. Rjuriku kaaskondlane Oleg vallutas pärast tema surma 882. aastal Kiievi ja pani nii aluse Vana-Vene riigile. Vana-Vene riigi kujunemisjärgus moodustasid selle elanikkonna slaavlased ja soome-ugri hõimud. Kuigi varjaagide sidemed Skandinaaviaga püsisid veel pikka aega, hakkasid ka nemad peagi slaavistuma. 10. ARAABLASED JA ISLAMI USK Araablased e
Avaaride(türgi hõimude) rüüsteretkede mõjul liiguti Kesk-Euroopast Bütsantsi aladele Balkanil, mis hakkasid slaavistuma. I slaavi riik oli Bulgaaria, mis loodi 681a. Atiidid olid idaslaavlased.(venelased, valgevenelased, ukrainlased), asusid järg-järgult soomeugrilaste aladele elama. Alguses mingi jõgedeäärsetesse liiklussõlmedesse ja nende ümbrusesse. Liiguti Dnepri piirkondade kiievi aladele. Põhja pool kohtuti siis soomeugrilaste ja varjaagidega. Venelased kutsusid varjaagi pealiku Rjuriku omale vürstiks, kes saigi siis 862 aastal võimul eNovgorodi linnas.tema kaaskondlane oli Oleg, kes vallutas pärast Rjuriku surma 882 aastal kiievi ja pani aluse vana-vane riigile (kiievi venemaa) Selle elanikonna moodustasid slaavlased ja soome-ugri hõimud. Varjaagid hakkasid slaavistuma. Ka kolmas kiievi vürst kandis slaavi nime Svjatoslav. c) Kultuuride segunemine Kokku põrkasid barbarid ja kõrgkultuuriga Rooma traditsiooni kandjad
kus elasid soomeugri hõimud. Algas soomeugrilaste slaavistumine. Võtsid üle slaavi keele kui ka kultuuri. Tee varjaagide juurest kreeklasteni - . Tähtsamate teede sõlmpunktides kujunesid välja varased linnad (Novgorod, Kiiev, Laadoga, Pihkva. Tänapäeval kuuluvad nende hulka venelased, ukrainlased ja valgevenelased. Vene riigi tekkega on seotud 2 teooriat: normanistlik ja antinormanistlik. Normanistlik teooria väidab, et idaslaavlased kutsusid ennast valitsema 3 varjaagi vürsti, kolm venda Rjurik, Sineus ja Truvor. Rjurik sai valitsejaks eelkõige Novgorodis. Pärast Rjuriku surma vallutas tema kaaskondlane Oleg Kiievi, millest saigi alguse Vana-Vene riik. Antinormanistlik teooria väidab, et Vene riik on tekkinud idaslaavlaste enda sisemise arengu tulemusena. 862 Rjurik vallutas Novgorodi 882 Kiievi vallutamine 988 võeti vastu ristiusk. Said Bütsantsilt mõjutusi. Vene riik lagunes, kui vürst jagas riigi surres oma poegade vahel ära
soome-ugri hõimud ja idaslaavlased said mõjutusi ka soomeugrilastelt, aga ida-slaavlased mõjutasid soomeugrilasi rohkem. Vana-Vene riigi tekkimine: 1. Normanistlik teooria (nad olid jõudnud nii kõrgele ühiskondlikule tasemele, aga neil ei olnud enda seas valitsejat ja Vana-Vene rajasid varjaagid) Ida-slaavi hõimud ei tulnud ise oma valitsemisega toime ja seetõttu otsustasid nad kutsuda ennast valitsema varjaagid. 862. aastal saabusidki kolm varjaagi venda Rjurik, Sineus ja Truvor ida-slaavlaste juurde. Rjurik sai võimule Novgorodis. Aastal 882 üks Rjuriku kaaskondlane Oleg vallutas Kiievi ja pani sellega alguse Vana-Vene ehk Kiievi-Vene riigile. 2. Antinormanistlik teooria Vana-Vene riigi rajajateks ei ole kuskilt väljast poolt kutsutud võõrad, vaid riigi rajasid ida-slaavlased ise ja see Rjurik ei olnud päritolult varjaag, vaid ta oli päritolult hoopis ida-slaavlane. 988
Loode- Vene (Pihkva, Novgorod) alale venelased hiljem ja nende arv pole esialgu eriti suur. Kui jõgedele käsitööliste asulad, siis mitmesugust rahvast, sinna võib vähehaaval slaavi rahvast saabuma hakata. 8.-9. sajandil suur osa Vene riigiterritooriumist asustatud erinevate slaavihõimudega. Peamiseks allikaks slaavi hõimude paika panekust on ,,Jutustus möödunud aegadest ehk Ajalike aastate lugu". Jahveti maadel: russid, tsuudid, mordvalased jne. Varjaagi mere ääres: ljahhid, tsuudid, russid (polnud algselt slaavlased). Kiievi maal vürst Kii ja tema kaks venda. Linnade nimi vanema venna järgi, sai Kiiev alguse. Vene teadlased Kiievit 7,-8. sajandisse dateerinud. 882 Oleg vallutas maid, Vana-Vene riigi alguseks peetakse. Nestori kroonikas pole slaavi rahvasteks märgitud kriivitseid ega sloveene. Iraani keeltest Depnr, Don jne. Rändrahvad Iraanist pannud. ,,Va" lõpulised nimed nagu Moskva (Must vee), Rotva on soomeugri päritolu. Palju
sügavus 459 m, keskmine sügavus 55 m, maht umbes 20 000 km3; Suur- ja Väike-Belti, Sundi, Kattegati jaSkagerraki väina kaudu ühenduses Põhjamerega. Läänemerega piirneb 9 riiki. Läänemere nime seostatakse Plinius Vanema mainitud Baltiaga (lad Balcia), mis kuulduste kohaselt pidi olemaPõhja-Euroopas asuv suur merevaigusaar. Baltiast tulenevat mаrе Balticum'i ('Balti meri') on esimest korda maininud Bremeni Adam 11. sajandil. Vanavene Varjaagi meri (vene Варяжское море) ja hilisem Svea meri (vene Свейское море) viitavad Läänemerel omal ajal valitsenud normannidele ja rootslastele. Normannide Austurweg ('idatee') on seoses nimega Idameri, mida kasutavad Läänemere lääne- ja põhjaranniku rahvad. Rannajoon on tugevasti liigestunud; Rootsis ja Soomes (kristalsete kivimite alal) on ülekaalus skaarrand,Saksamaal, Poolas, Leedus ja Lätis liivarand,
annaabi.ee 
