Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"varieteet" - 15 õppematerjali

Ravimtaimede lühendatud konspekt
5
doc

Ravimtaimede lühendatud konspekt

Ravimtaimede kontrolltöö konspekt 2011 Droog ­ kuivatatud või värsked terved, fragmenteeritud või peenestatud taimeosad, vetikad, seened, samblikud töötlemata kujul. (Droogide hulka loetakse ka raviks mittemõeldud eksudaate.) Drooge defineeritakse kasutatava taimeosa alusel ja botaanilisele süstemaatikale vastava botaanilise nimega (perekond, liik, varieteet ja autor). Koguda: kuiva ilmaga; taimi, mida hästi tuntakse; taimi, mida leiukohas on massiliselt; juuri ei tohi kiskuda, kõiki taimi ühest kohast täielikult mitte ära korjata; korjata neid taimeosi kus toimeaine sisaldus kõige suurem; korjata kohtades mis pole saastatud; terveid ja ilusaid; õhku läbilaskvasse anumasse. Ravimtaimede kogumine ­ kogutakse: pungi, lehti, ürti, õisi, vilju, koort, juuri, risoome, mugulaid. Koguda ei tohi looduskaitse all olevaid liike.

Metsandus → Metsakasvatus
64 allalaadimist
Puittaimed
62
ppt

Puittaimed

käsitleda taimeriigi arenguloo seisukohalt Tähtsaim ühik on liik, mille võttis kasutusele Karl Linne (1707-1778) Liik- tekkiv, arenev ja hiljem välja surev või välja surnud Taimesüstemaatika ühikud Liik- kõikide oluliste tunnuste poolest sarnaste isendide kogum Igal liigil on looduses oma levikupiirkond- levila ehk areaal, mis jaguneb kolmeks: Primaarseks Sekundaarseks Potentsiaalseks Liigisisesed ühikud Alamliik- võib areneda uus liik Teisend e varieteet- tingitud keskkonnast Vorm- mõne tunnuse poolest põhiliigist erinev Kultivar e sort- valiku teel saadud taim, keda kasvatatakse maj. või esteetilisel eesmärgil Kloon- vegetatiivne järglaskond Takson- üksik taimeisend Puude ja põõsaste rühmitamine Puittaim- mitmeaastane puitunud maapealsete ja maa-aluste osadega taim Igihaljad Heitlehised Puu- hästi väljakujunenud varrega (tüvega) puittaim, millel on suured mõõtmed

Metsandus → Dendroloogia
120 allalaadimist
Eesti murded I konspekt
30
docx

Eesti murded I konspekt

 Murde kõnelejaid on vähem. Vastuväited  Murde kasutusala on nii geograafiliselt kui arvuliselt suhteline. Nt Uus-Guinea ja Etioopia: palju keeli/murdeid, sest puudub ühtne standardkeel. MURRE  Mittestandardne madala staatusega keelekuju.  Maailma isoleeritud osades räägitav keelekuju, millel pole kirjakeelt.  Kõrvalekalle normist, standardkeele hälve.  Kõik keelekujud on murded, ükski neist ei ole teise suhtes ülemtasandil. Neutraalne termin: varieteet või keelevariant. KEEL  Keel – vastastikku mõistetavate murrete kogum. AGA skandinaavia keeled on vastastikku mõistetavad, kuid pole murded.  Vastastikune mõistmine: o pole alati võrdne mõlemas suunas, nt norra ja taani keel; o vastastikune mõistmine sõltub ka kuulajast, tema haridustasemest, soovist aru saada. Nt Aafrika etnilised rühmad; Mis siis ikkagi on keel ja murre?  Keel pole lingvistiline mõiste.

Keeled → Keeleteadus
71 allalaadimist
Biosüstemaatika teooria ja meetodid
76
pdf

Biosüstemaatika teooria ja meetodid

1.2.1. Alamliik (subspecies) - varem ja paljudel juhtudel ka praegu peetakse selleks liigi indiviidide kogumit, mis erineb (peam. morfoloogili- selt) teistest tunduvalt. Õigem on järgida peam. zooloogide käsitust: liik on (peam. geograafiline) rass, millel on erinev (geograafiline või ökoloo- giline) levik, pärilikud erisused morfoloogias ja ökoloogias, kuid mis on (seksuaalselt paljunevate puhul) ristuvad sama liigi teis(t)e alamliigi esindajatega. 1.2.2. Varieteet (varietas) on morfoloogiliselt (pärilikult) erinevate isendite rühm, millel pole oma areaali. Zooloogias varieteete ei eristata. 1.2.3. Vorm (forma) on veelgi väiksemate, tõenäoliselt mittepärilike erinevustega teisend. Botaaniline nomenklatuur lubab eristada ka alamvarieteeti ja alamvormi. Paraku on nii varieteet kui ka vorm kindla sisuta mõisted, mida käsitatakse eri teadlaste poolt üsna subjektiivselt. Nende eristamine ja kirjeldamine

Bioloogia → Bioloogia
6 allalaadimist
Veinid
22
docx

Veinid

tõus alandab keskmist temperatuuri 0,6ºC võrra. Inimtegevus võib paiku muuta. Sageli istutatakse tuulevarjuks puid, ka erodeerunud pinnase saab mäejalamilt kokku koguda nind make tagasi vedada. 3. VIINAPUUD JA SORDID 3.1 Viinamari Viinamarjasortidel on veinistiilide kujundamisel suur tähtsus. Kõigepealt määrab sort veini värvi. Peale selle mõjutab sordi valik happesuse, alkoholisisalduse ja (punastel veinidel) parkainete taste, samuti vaini täidlust ja stiili. Sort (varieteet) määrab ka, kuidas veinivalmistaja veini käsitleb. Vähesed veinimeistrid lasevad Rieslingil küpseda tammevaadis või kääritada seda koos kestadega nagu punaveini. Vastupidi, pole ühtki veinimeistrit, kes ei kasutaks niisugust kääritamisviisi Cabernet Sauvignoni puhul, ja suurem osa neist hoiab seda veini mõni aeg tammevaadis. Tüüpiline veinimari on üsna väike. Isegi valge veini valmistamisel tuleb osa aroomi

Majandus → Kaubandus ökonoomika
84 allalaadimist
EESTI TAIMESTIK
19
doc

EESTI TAIMESTIK

SELTS -- laadsed ORDO --ales SUGUKOND -- lised FAMILIA -- aceae alamsugukond subfamilia --oideae TRIIBUS TRIBUS -- eae PEREKOND GENUS alamperekond subgenus SEKTSIOON SECTION LIIK SPECIES alamliik subspecies varieteet varietas vorm forma 44. Monofüleetiline rühm ehk üheidulehelised *rööp- ja kaarroidsed lehed (piklikud *lehetupp, aga leheroots ja abilehed puuduvad *3õieosa *narmasjuurestik *enamasti rohttaimed *1-kaviline tolmutera *hajusad juhtkimbud, kambium harva *1/4 liikidest *kõrrelised, käpalised *palm, iiris, tulp, rukis, mais, liilia. 45. Hõimkond sammaltaimed: iseloomustus, esindajad

Geograafia → Eesti loodusgeograafia
134 allalaadimist
Eesti taimestiku eksami kordamisküsimuse vastused
18
odt

Eesti taimestiku eksami kordamisküsimuse vastused

SUGUKOND -- lised FAMILIA -- aceae alamsugukond subfamilia --oideae TRIIBUS TRIBUS -- eae PEREKOND GENUS alamperekond subgenus SEKTSIOON SECTION LIIK SPECIES alamliik subspecies varieteet varietas vorm forma 44.Monofüleetiline rühm ehk üheidulehelised *rööp- ja kaarroidsed lehed (piklikud *lehetupp, aga leheroots ja abilehed puuduvad *3õieosa *narmasjuurestik *enamasti rohttaimed *1-kaviline tolmutera *hajusad juhtkimbud, kambium harva *1/4 liikidest *kõrrelised, käpalised *palm, iiris, tulp, rukis, mais, liilia. 45.Hõimkond sammaltaimed: iseloomustus, esindajad

Bioloogia → Bioloogia
73 allalaadimist
Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused
86
docx

Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused

Nende seast valitakse üks, kõige tähtsam holotüüp , teisi kui neid on paratüüpideks . Kui aga algselt pole neist kumbagi tähistatud, valib esimene revideerija nende asemele tüüpseeriast lektotüübi , ja võimalusel ka paralektotüübi. Kui algset tüüpmaterjali pole alles, aga perekonna korrastamiseks on tüüpi väga vaja, võib revideerija valida neotüübi aga see on erand. 24. Milliseid tähti ja fonte kasutada teaduslikes nimetustes? var , varietas varieteet (teisend); f, forma vorm; s.l. sensu lato laias mõistes; s.str sensu; stricto kitsas mõistes; p.p. pro parte osaliselt; coll. Kollektiivliik (st liigi süstemaatika vajab veel uurimist); auct. auctorum erinevate autorite järgi. Carl Linne käest nime saanud liikide nimetuste järel on autorit tähistav lühend L. Kui hübriidsele liigile on on antud oma nimi, pannakse perekonnanime ja epiteedi vahele x . Ladinakeelne nimetus kirjutatakse kaldkirjas. Perekondade nimed ja kõrgemate

Bioloogia → Biosüstemaatika alused
48 allalaadimist
Eesti taimed ja taimekate
14
doc

Eesti taimed ja taimekate

SELTS -- laadsed ORDO --ales SUGUKOND -- lised FAMILIA -- aceae alamsugukond subfamilia --oideae TRIIBUS TRIBUS -- eae PEREKOND GENUS alamperekond subgenus SEKTSIOON SECTION LIIK SPECIES alamliik subspecies varieteet varietas vorm forma Binaarne nomenklatuur ­ perekonnanimi ja liiginimi. Monofüleetiline - Liikide rühm kuhu kuulub nende ühine (hüpoteetiline) esivanem ja kõik tema järglased. Määrav ei ole sarnasus või erinevus taksonite vahel vaid ühine päritolu. Hk. Sammaltaimed - Taime keha on eristunud kudedeks ja organiteks. Juhtkoed praktiliselt puuduvad. Juured puuduvad, nende asemel risoidid. Lehed valdavalt üherakukihilised, puudub

Bioloogia → Eesti taimestik ja selle...
107 allalaadimist
Biosüstemaatika botaanika osa
126
docx

Biosüstemaatika botaanika osa

kunagi eraldi. Perekonna nimi ladina keeles alati suure tähega Näiteks Primula veris on teaduslik ladinakeelne nimetus taimeliigil, mis kuulub perekonda Primula. 10. Uue liigi kirjeldamine Seda reguleerib Rahvusvaheline Botaanilise Nomenklatuuri koodeks Koodeksit peetakse alates 1867.a. ja parandatakse/täiendatakse rahvusvaheliste botaanika kongresside ajal. 11. Botaanika koodeksi reeglid 1. Taksonite nimetused antakse nomenklatuursete tüüpide alusel. Liik, alamliik, varieteet, vorm kirjeldatakse konkreetsete taimede alusel, mida nim. tüüpeksemplariks. Perekond -- tüüpliigi alusel Sugukond -- tüüpperekonna alusel 2. Prioriteedi reegel. Igal taksonil on üks kehtiv nimi, teised on sünonüümid. Kasutama peab esimesena antud nime. Vajadusel nimesid konserveeritakse. 3. Selleks, et korralikult formuleeritud nimi saaks botaanilises nomenklatuuris oma koha, tuleb see avaldada koos ladinakeelse

Bioloogia → Mükoloogia
14 allalaadimist
Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse
33
doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

· Liigist suuremad ja väiksemad taksonid Liigist suuremad taksonid: perekond (üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki), sugukond (lähedasi perekondi ühendav üksus), selts (lähedasi sugukondi ühendav üksus), klass, hõimkond, riik Liigist väiksemad taksonid: alamliik (liigi geograafiliselt või ökoloogiliselt eraldatud osa, mille isendid on evolutsiooni käigus omandanud pärilikke erisusi morfoloogias ja ökoloogias), varieteet (teisend; levimisala kitsam kui alamliigil, seotud kas territooriumiga, mullastikuga, areaaliga vms), vorm (erinevad põhiliigist tunnuse või väheste lähedaste tunnuste poolest; selge levimispiirkond puudub, esinevad areaalis hajusalt). Kultivar, sorkloon, aedkloon. · Binaarne nomenklatuur Binaarne nomenklatuur (ka binomiaalne nomenklatuur) on ladinakeelsete liiginimede nimetamine kahesõnaliste väljendite (binaarsete nimetuste) abil järgmisel viisil:

Bioloogia → Eesti taimestik ja selle...
359 allalaadimist
Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED
68
doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse - MÕISTED

 Liigist suuremad ja väiksemad taksonid Liigist suuremad taksonid: perekond (üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki), sugukond (lähedasi perekondi ühendav üksus), selts (lähedasi sugukondi ühendav üksus), klass, hõimkond, riik Liigist väiksemad taksonid: alamliik (liigi geograafiliselt või ökoloogiliselt eraldatud osa, mille isendid on evolutsiooni käigus omandanud pärilikke erisusi morfoloogias ja ökoloogias), varieteet (teisend; levimisala kitsam kui alamliigil, seotud kas territooriumiga, mullastikuga, areaaliga vms), vorm (erinevad põhiliigist tunnuse või väheste lähedaste tunnuste poolest; selge levimispiirkond puudub, esinevad areaalis hajusalt). Kultivar, sorkloon, aedkloon.  Binaarne nomenklatuur Binaarne nomenklatuur (ka binomiaalne nomenklatuur) on ladinakeelsete liiginimede nimetamine kahesõnaliste väljendite (binaarsete nimetuste) abil

Loodus → Loodusteadus
43 allalaadimist
Üldbioloogia
31
pdf

Üldbioloogia

Taksoneid ehk süstemaatilisi ühikuid on mitut järku. Neist peamised on, kõrgemast madalamale loetledes: RIIK HÕIMKOND KLASS SELTS SUGUKOND PEREKOND LIIK. MLB 6001 Üldbioloogia 31 Peale põhiühikute kasutatakse ka vahepealseid taksonite järke, eesliitega ülem- ja alam-, näiteks ülemsugukond, alamperekond jne.Tihti eristatakse ka liigisiseseid ühikuid ­ näiteks alamliik, teisend ehk varieteet jt. Enamasti kasutatakse hierarhilist süsteemi. See tähendab, et iga takson kuulub ainult ühte temast vahelult kõrgemat järku taksonisse. Taksonite nimetamiseks kasutatakse teaduslikke ladinakeelseid nimetusi, mille moodustamine ja fikseerimine toimub vastavalt rahvusvahelistele nomeklatuuri koodeksitele. Seejuures on olemas eraldi koodeksid loomade, taimede ja bakterite nimetamiseks. Ladinakeelsed liiginimed on kahesõnalised (binaarsed). Liigist kõrgemate

Bioloogia → Ajaloolised sündmused
60 allalaadimist
Kultuuriajaloo eksami konspekt
42
docx

Kultuuriajaloo eksami konspekt

allperioodideks, mida ükshaaval käsitletakse. Uusaeg jääb Musta Katku (1348) ja Esimese maailma-sõja (1914) vahele: kindlate piiride ja iseloomuga periood inimkonna ajaloos. Uusaeg saab alguse sellega, et sünnib "uus inimene": "Uus ajajärk ei alga siis, kui puhkeb või lõpeb mõni suur sõda, viiakse ellu mõni otsustav territoriaalne muudatus, vaid sellel hetkel, kui areenile ilmub inimliigi uus varieteet. Sest ajaloos loevad vaid inimkonna seesmised läbielamised." Käsitlemist leiab peamiselt vaid kõrgkultuur, esma-joones kaunid kunstid, filosoofia, religioon ja teadus. *****MÕJUKAMAD SUUNAD JA DEFINITSIOONID & ESINDAJAD***** Mentaliteediajalugu Tähelepanu pööramine inimeste mõttemaailma uurimisele. Ajaloos on ettekujutustel ja eelarvamustel sama suur osatähtsus kui tegelikel tegudel ja tõsiasjadel; mentaliteedid on samuti realiteedid. Inimeste mentaliteet on

Kultuur-Kunst → Kultuuriajalugu
51 allalaadimist
Ökoloogia konspekt
74
odt

Ökoloogia konspekt

Takson – taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum; põhiühikuks liik Domeen – kõrgeim taksonoomiline ühik BOTAANILISE NOMENKLATUURI KOODEKSIS KASUTUSEL OLEVAD FORMAALSED TAKSONID (alanevasjärjestuses)  Riik • alamriik, hõimkond • alamhõimkond, klass • alamklass, selts • alamselts, sugukond • alamsugukond • triibus • alamtriibus, perekond • alamperekond • sektsioon • alamsektsioon • seeria • alamseeria, LIIK • alamliik • teisend e. varieteet • alamteisend • vorm • alamvorm Taksonid RIIK,HÕIMKOND,KLASS,SELTS,SUGUKOND,PEREKOND,LIIK Taimeriik,Katteseemnetaimed,Kaheidulehelised,Oalaadsed,Liblikõielised,Hernes,Harilik hernes Mis on liik? Vaba ristumine sama liigi piires: ◦ viljakad järglased ◦ reaalne ristumine vabas looduses Reproduktiivne isolatsioon teistest liikidest ◦ ökoloogiline isolatsioon ◦ etoloogiline isolatsioon ◦

Ökoloogia → Ökoloogia
30 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun