perekond ja aristokraatlik seisus, hakkas prantsuse rahvas liikuma oma olukorra parandamise suunas, asutades 1789. aasta 17. juunil Asutava Kogu. Rahva eesmärgiks oli lahti saada ülemäära suurtest maksudest ja teiste seisuste priviligeeritud olukorrast. See oli esimene suurem saavutus Prantsusmaal, mille lihtrahvas läbiviis. Rahulolematus aga kasvas suuremaks ning kuu aega hiljem, 14. juulil, läks see üle mässuks, mille käigus korraldati tormijooks Bastille vanglale ja vabastati sealt mitu vangi. Selle sündmusega algaski Suur Prantsuse Revolutsioon. Revolutsionääride lipuks sai trikoloor ja motoks: ,,Vabadus, võrdsus, vendlus". Samal aastal võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". Peale kaht aastat sisulist arresti, üritas kuningas Louis XVI põgeneda välismaale, kuid revolutsionäärid püüdsid ta Varennes´es kinni. Olles vangis, kirjutas kuningas 1791. aastal Asutava Kogu koostatud konstitutsioonile
See ajas rahva marru. Näiteks privileegitud seisused ei pidanud üldse makse maksma, nende käes oli kõik tähtsamad ametid ning neil oli ligi 1/3 maavaldustest. 1789. aasta 17. juunil liikus rahvas oma olukorra parandamise suunas, asutades Asutava Kogu mille eesmärgiks oli saada lahti liigsetst maksudest ja teistest privileegidest. Siiski rahulolematus aina kasvas ning kuu aega hiljem Algaski Prantsuse Revolutsioon, kus korraldati tormijooks Bastille vanglale ja vabastati mitu vangi. Revolutsionääride motoks sai : "Vabadus, võrdsus, vendlus" mis kehtib mõnes mõttes ka tänapäevalgi. Kui aga hukati kuningas Louis XVI 1793. aastal, muutus Prantsuse kuninga küsimus kõigi kuningate küsimuseks. Loosung: "Vabadus, võrdsus, vendlus" tekitas teiste riikide valitsejatel õudust. Kardeti feodaalkorra kadumist Euroopast ning seetõttu otsustasid teised Euroopa riigid sõjaliselt sekkuda
niivõrd erinevate süütegude eest, kui meil seda praegu tehakse. Näiteks - Karistusseadustiku järgi on maksimumkaristus orjastamise või piinamise eest viis aastat sama, mis varguse eest avalikus kohas vägivalda kasutamata. Tundub justkui ebaloogiline. Mis puutub vangide inimõigustesse, siis kas ei tundu veider, lausa paradoksaalne, et isikud, kes on räigelt rikkunud teiste õigusi, näiteks õigust elule, hakkavad vanglasse sattudes igakuiselt saatma sadu kaebekirju küll vanglale, küll justiitsministeeriumile, küll kohtusse oma rikutud õiguste kohta ei sobi neile ei pudru peale pandud moos ega hambaarsti ootejärjekord. Milliste kuritegude eest siis surmanuhtlust kohaldada võiks? Mitmik- ja massimõrvad, jõhkrad vägivallaaktid, pedofiilia ning pedofiilne intsest minu õiglustunne riivatud ei saaks, kui elu võetaks neilt, kes selliseid kuritegusid toime pannud. Tunnistagem, Eesti riik on vaene, aga aastas kulub vanglatele ligi 38 miljonit eurot, ühe vangi
Paremad töökohad ja tasuvam teenistus võimaldasid paljudel naistel saavutada esmakordselt oma perekonnas suuremat sõltumatust. Ning nad ei pidanud enam kogu eluks ainult koduperenaiseks ja emaks jääma. See vabadus ilmnes ,,uue" naise näol, kes riietus hulga vabamalt ja lõikas juuksed lühemaks, paistis sel moel endisest kergemeelsem. "Sülelapse-east saati õpetatakse naistele, et ilu on nende ala, meel vormib end keha järgi, uidates ümber oma kuldse puuri ja otsides oma vanglale kaunistusi."-- Mary Wollstonecraft, 1792.a, A Vindication of the Rights of Women Hääletamisõigus Hispaanias jõuti 1.oktoobril 1931. aastal selleni, et 161 poolt ning 121 vastuhäälega anti naistele hääletamisõigus. Need, kes arvasid, et võib-olla siiski oleks tulevasi valimishääli silmas pidades mõtekas ka naisi urnide juurde lasta, pakkusid välja, et hääletamisõiguse võiks anda ainult üle 45-
Neid polnud tehtud juba 175 aastat. Vastuolud saadikute vahel viis selleni, et kolmas seisus, kuhu kuulusid talupojad, käsitöölised, kaupmehed, arstid, advokaadid jt lahkus Versailles'st ning kuulutas end Rahvuskoguks. Nendega ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadikuid. 1789 aastal, 17.juunil kuulutasid nad end Asutavaks Koguks. Rahva rahulolematus kasvas suuremaks ning kuu aega hiljem, 14. juulil, läks see üle mässuks, mille käigus korraldati tormijooks Bastille vanglale ja vabastati sealt mitu vangi. Selle sündmusega algaski Suur Prantsuse Revolutsioon. Revolutsionääride lipuks sai trikoloor ja motoks: ,,Vabadus, võrdsus, vendlus". Samal aastal võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". See deklaratsioon väljendas kõigi inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning leidis ka mujal Euroopas laialdast vastukaja, olles hiljem eeskujuks paljudele teistele riikidele. Revolutsioon tõi kaasa muudatusi · 1789
Peale aastaid suurenevat rahulolematust, selle üle, kuidas teda kohtlesid kuninglik perekond ja aristokraatlik seisus, hakkas prantsuse rahvas liikuma oma olukorra parandamise suunas, asutades 1789. aasta 17. juunil Asutava Kogu. Rahva eesmärgiks oli lahti saada ülemäära suurtest maksudest ja teiste seisuste priviligeeritud olukorrast. Rahulolematus kasvas suuremaks ning kuu aega hiljem, 14. juulil, läks see üle mässuks, mille käigus korraldati tormijooks Bastille vanglale ja vabastati sealt mitu vangi. Selle sündmusega algaski Suur Prantsuse Revolutsioon. Revolutsionääride lipuks sai trikoloor ja motoks: ,,Vabadus, võrdsus, vendlus". Samal aastal võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". Peale kaht aastat sisulist arresti, üritas kuningas Louis XVI põgeneda välismaale, kuid revolutsionäärid püüdsid ta Varennes´es kinni. Olles vangis, kirjutas kuningas 1791. aastal Asutava Kogu koostatud konstitutsioonile
kutsutakse erakorralisteks olukordadeks: elektrikatkestus, arvutiside katkestus, katlamajarikked (nt jääb vangla kütteta). Vangla igapäevase toimimise juhtimiseks peab vanglat väga hästi tundma, sestap on korrapidajaks saamise eeldus pikk tööalane kogemus. Direktor Direktor on ühest küljest täiesti traditsiooniliste ülesannetega asutuse juht, kes kavandab, organiseerib, tegeleb eestvedamise ja kontrolliga: ta teeb tööplaane, vastutab vanglale püstitatud eesmärkide täitmise ning eelarve sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest ning tegeleb vangla haldusküsimustega. Teine pool ülesannetest on seotud vangla põhitegevusega ehk nii vangistuse täideviimise, resotsialiseerimise kui ka kriminaalhooldusega. Tähtis on tagada vanglas turvalisus ja julgeolek, sotsiaalprogrammide läbiviimine, hariduse omandamine ja töötamisvõimalus. Kriminaalhooldusalused peavad olema allutatud
6 Viru vangla moodustamine ja põhimäärus. Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/12967542 7 Viru vangla. http://www.vangla.ee/41385 6 kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud edasilükkamatuid menetlustoiminguid; korraldada vanglas jälitustegevust; koguda vangla tegevust kajastavaid statistilisi andmeid ja esitada asjakohaseid aruandeid; majandada vanglale vallata antud riigivara; täita muid vanglale õigusaktidega pandud ülesandeid.8 2.3. Viru vangla töökorraldus Viru vangla põhiline tööd reguleeriv dokument on ,,Viru vangla kodukord", mille eesmärk on täpsustada vangistusseaduse (VangS), justiitsministri 30. 11. 2000. aasta määruse nr 72 ,,Vangla sisekorraeeskiri" (VSkE) ja teiste õigusaktidega sätestatud ning vangistusega seotud otsuste täideviimise üldist korda ja korraldust Viru Vanglas.
vangid selles hoones? Mis nendega seal toimus ja kuidas nendega käituti. Oma referaadis püüangi leida nendele küsimustele vastused. Liis Vaher 2 ALCATRAZ Maailma tuntuim vangla maalilisel Alcatrazi kaljusaarel vaid paari kilomeetri kaugusel San Franciscost on linna üks populaarsemaid vaatamisväärsusi. Alcatraz on rohelusse uppuv kaljusaar San Francisco lahes. Ilmselt on see maailma kuulsaim vaade vanglale. USA sõjaministeerium otsustas 1907. aastal loobuda Alcatrazi kasutamisest kaitseehitisena ning rajada saarele sõjaväevangla kuuesajale kinnipeetavale. Viis aastat hiljem valminud vanglahoone oli oma aja suurim raudbetoonehitis ning tema kongide esimesed asukad needsamad mehed, kes selle ehitasid. Alcatrazi kurikuulsus pärineb aastatest 19341963, kui saar muudeti eksperimentaalseks supervanglaks, kuhu koguti kokku kurjategijad, kes keeldusid allumast tavalisele vanglareziimile
(edaspidi liikluseeskiri) nõuetest, välja arvatud §-de 7678 nõuded [joobe- jm sarnased seisundid; juhiloa puudumine] ning liikluseeskirja lisa 1 «Liikluse reguleerimise märguanded» osa 2 «Reguleerija märguanded» nõuded. Sama õigus on ka sõiduki juhil, keda saadab niisugune sõiduk. 5. A on Viru Vangla kinnipeetav. Vangla direktori käskkirja alusel paigutati A distsiplinaarkaristuse kandmiseks 26.03.2010 üheksaks päevaks 5 m2 suurusesse kartserisse. A esitas 07.04.2010 Viru Vanglale taotluse, milles palus hüvitada kartseris valitsenud tingimuste tõttu talle tekitatud mittevaralise kahju. A hinnangul alandati nõuetele mittevastavas ruumis kinnipidamisega tema väärikust. Kartseri akna klaas oli katki ning seetõttu tekkis kambris tuuletõmbus. Kuna aknaklaasis oli läbiv mõra ja aken asus voodi kohal, ei võimaldanud hirm klaasi allakukkumise ees tal korralikult magada. Viru Vangla 27.05.2010. a otsusega jäeti A kahjunõue rahuldamata. A esitas 25.06.2010
Ekvivalentsuse, mittediskrimineerimise põhimõte: rakendamise normid peavad olema vähemalt sama soodsal tasemel kui siseriikliku õiguse menetlusnormid. Ei tohi teha vahet selle tõttu millise õiguse järgi inimene oma õigusi kaitseb. Von Colsoni kaasus- sooline diskrimineerimine, naine kandideeris vanglasse tööle kuigi oli samaväärne või isegi parem kui meessoost tööle soovija. Algselt hüvitati vaid bussipilet, naine leidis, et pole vanglale piisav karistus. Euroopa kohtu otsus: Sanktsioon peaks olema tegelik ja tõhus, vastama objektiivsele kahjule (adekvaatne ja proportsionaalne). Marshall kaasus nr 2- Marshall sai kompensatsiooniks 18405 naela, milles sisaldus 7710 intresse. Samas olid UK menetlusnormid, mis ütlesid et antud kaasustes tohib anda maksimaalselt 6250 naela kompensatsiooni. Kas maksimumpiiri tohib rakendada ja kas peab maksma välja täies ulatuses, koos intressidega? Euroopa Kohtu otsus: antud hetkel
soodsal tasemel kui siseriikliku õiguse menetlusnormid. Ei tohi teha vahet selle tõttu millise õiguse järgi inimene oma õigusi kaitseb. Von Colsoni kaasus- sooline diskrimineerimine, naine kandideeris vanglasse tööle kuigi oli samaväärne või isegi parem kui meessoost tööle soovija. Algselt hüvitati vaid bussipilet, naine leidis, et pole vanglale piisav karistus. Euroopa kohtu otsus: Sanktsioon peaks olema tegelik ja tõhus, vastama objektiivsele kahjule (adekvaatne ja proportsionaalne). Marshall kaasus nr 2- Marshall sai kompensatsiooniks 18405 naela, milles sisaldus 7710 intresse. Samas olid UK menetlusnormid, mis ütlesid et antud kaasustes tohib anda maksimaalselt 6250 naela kompensatsiooni
Selles müstilises mõõtmes, kus keha kohtub hingega, sünnib Stereotüüp ning seal ongi Tema olemus. Ta on rohkem keha kui hing, rohkem hing kui meel. Temale kuulub kõik, mis on kaunis, isegi sõna "ilus" iseenesest. Kõik, mis on maailmas olemas, eksisteerib vaid Tema kaunistamiseks. Sülelapse-east saati õpetatakse naistele, et ilu on nende ala, meel vormib end keha järgi, uidates ümber oma kuldse puuri ja otsides oma vanglale kaunistusi. (Mary Wollstonecraft, A Vindication of the Rights of Women, 1792, lk 90) Päike paistab ainult Tema naha poleerimiseks ja juuste kuldamiseks, tuul puhub vaid Tema põskede jume suurendamiseks, meri pingutab, et Teda vannitada, lilled surevad rõõmuga, et vaid Tema nahk võiks luksuslikult nende lõhnas mõnuleda. Ta on loodu kroon, meistritöö. Rüüstatakse meresügavusi, et vaid Teda katta pärlite ja korallidega; maapõu kistakse lahti, et Ta võiks kanda
Kui taotluses on puudused, siis ei hakka tähtaeg kehtima. Juhul kui jäetakse rahuldamata või tähtaegselt rahuldamata või ei nõustuta hüvitise suuruse või viisiga, tuleb kannatanul 30 päeva jooksul pärast negatiivse otsuse saamist esitada halduskohtule kaebus. Mõnel juhul on kohustuslik ka kohtueelne menetlus, nt VangS on see toodud (3-3-1-71-09): Kahju hüvitamiseks pöördub halduskohtusse pärast seda, kui isik on esitanud RVastS-s ettenähtud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale. Kui haldusorgan ei rahulda seda nõuet või tagastab, siis saab isik halduskohtusse pöörduda 30 päeva jooksul (RVastS § 18 lg 2). Kui aga isik pärast haldusorgani keeldumist mitte ei esita halduskohtule kaebuse kahju hüvitamiseks, vaid õigusvastasuse tuvastamiseks, siis peab ta pärast selle tuvastamist taaskord haldusorgani poole pöörduma tuginedes kohtu otsusele akti õigusvastasuse kohta. 27
Kinnipeetavate vastused on laiemalt jaotunud, kuid ka nemad mainivad vahemikku 1-10%. Erinevused võivad olla seotud kinnipeetavate gruppidevaheliste erinevustega. Problemaatiliste kinnipeetavate hulgas (turvariskide tõttu lukustatud kambrites karistust kandvad) on tarbimine suurem, kui teiste gruppide hulgas. Pärast arutelu leppisid kinnipeetavad kokku 6% juures. Oma arvamuse kujundamisel lähtusid nad igapäevaste kasutajate arvust oma eluosakonnas, püüdes seda laiendada kogu vanglale. On siiski mõned grupiliikmed, nii töötajate, kui kinnipeetavate hulgas, kes väidavad, et iga päev ei tarbi uimasteid keegi. Nende ütluste põhjal on põhjuseks see, et kinnipeetavatel lihtsalt pole selleks piisavalt raha, vähem on siin pistmist uimastite kättesaadavusega. See on ka põhjus, miks töötajad hindavad igapäevaste kasutajate arvuks kaks protsenti. Kinnipeetavad aga väidavad, et vanglas eksisteerib alternatiivne vahetuskaubanduse süsteem.
õigusaktides sätestatud ulatuslikele piirangutele. Üksikasjades sisaldab vangistusseadus kõiki isiku kinnipidamiseks vajalikke põhiõiguste piiranguid, kuid ei nimeta, milliste konkreetsete põhiõiguste teostamist nende kaudu takistatakse. Juba kinni peeteava isiku füüsilise liikumisvabaduse piiramise kaudu riivatakse tema loendamatuid teisi põhiõigusi.99 VangS § 4¹ lõike 2 teise ja kolmanda lausega haldusvõimule antav ulatuslik diskretsiooniõigus seab normi rakendajale, st vanglale, justiitministeeriumile ja arestimajale oluliselt kõrgemad nõudmised osas, mis puudutab kõnealuse sätte rakendamise õigustamist konkreetsel juhtumil.100 Sätte rakendaja peab arvestama normi adressaadi põhiõigusi ja proportsionaalsuse põhimõtet101. Proportsionaalsuse põhimõtte arvestamise nõue tuleneb vahetult käsitletava sätte lõike 2 lause 3 teisest poolest, mille kohaselt ei või piirang moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust.102 2
annaabi.ee 
