TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Helen Rohtla VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS Lõputöö Juhendaja: LLM, Jaanus Konsa Tallinn 2013 Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Kinnitan, et antud töö koostamisel olen kõikide teiste autorite seisukohtadele, probleemi- püstitustele, kogutud arvandmetele jmt viidanud. Autor Helen Rohtla Õppekava: Õigusteenistus Töö vastab kehtivatele nõuetele. Juhendaja Jaanus Konsa
5 m2, ning kuna tegu oli kinnise osakonnaga, siis olin kambris sunnitud olema kagu oma aja, välja arvatud üks tund päevas 15 m2 suuruses jalutusboksis, mida tuli samuti jagada oma ülejäänud viie kambrikaaslasega. Kinnipidamistingimustes esinesid ka teised puudused: riideid tuli pesta ja kuivatada samas kinnipidamiskambris, mis tõttu oli seal alati niiske ja rõske. Kambri kunstlik valgustus ei vastanud nõudele Vangistusseaduse §45 lg. 1 sätestatule, nõudele,vähene valgus kurnas silmi. Kunstliku valgustuse loomiseks kasutati kahte 75 W-ist hõgniidiga lampi. Arvestades seda, et kinnipeetavad peavad kambris lugema, kirjutama ja tegemarõivahooldust, siis on selliste tegevuste tegemiseks vajalik valgustatus vähemalt 400 luksi. Mõõtmistest on selgunud, et 150 W-se elektripirni sisselülitamisel on keskmine valgustatus umbes 100 luksi ningis (Tallinna Halduskohtu lahend 3-06-294). Tallinna Vangla
kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud edasilükkamatuid menetlustoiminguid; korraldada vanglas jälitustegevust; koguda vangla tegevust kajastavaid statistilisi andmeid ja esitada asjakohaseid aruandeid; majandada vanglale vallata antud riigivara; täita muid vanglale õigusaktidega pandud ülesandeid.8 2.3. Viru vangla töökorraldus Viru vangla põhiline tööd reguleeriv dokument on ,,Viru vangla kodukord", mille eesmärk on täpsustada vangistusseaduse (VangS), justiitsministri 30. 11. 2000. aasta määruse nr 72 ,,Vangla sisekorraeeskiri" (VSkE) ja teiste õigusaktidega sätestatud ning vangistusega seotud otsuste täideviimise üldist korda ja korraldust Viru Vanglas. Täpsustused hõlmavad eelnimetatud õigusaktidega täpsemalt reguleerimata sätteid. Kodukorda on kohustatud täitma kinnipeetavad, vahistatud, vangla teenistujad ja vanglas käivad isikud.9 Lisaks Viru vangla kodukorrale reguleerib Vangla teenistuajate tööd ka üksuse
- Hädakaitse - Hädaseisund - Kurjategija kinnipidamine - Kuritegude matkimine - Kohustuste kollisioon(mitu kohustust üheaegselt) - Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus - Kannatanu nõusolek - Oma õiguste teostamisele suunatud tegu - Teenistus- või kutsealaste kohustuste täitmisel toimepandud tegu Eksam: 28. Nov. Riigi õigus Õiguse aluse kaasus Tööõiguse kaasus Töölepingu kaasuse näide: Tarvi-kinnipeetav,vangistusseaduse alusel töötas; hiljem töövõtuleping, kui vanglas ei olnud. Peeter- advokaat(teeb kõik mis võimalik), käsundusleping Siim-vanglaametnik,avalik teenistus,ATS. Äriühingu juht Toomas võttis Tarvi tööle. Tööleping(katseaeg) 2 kuud oleks pidanud 4 asemel, kuna 4 kuuks läks tööle. Tarvil pidid olema enda tööriistad- 3 kuud oli tööl, siis puudus(haigusleht vajalik) ei teavitanud ja tuli purjus peagaa tööle(vigastuste oht,fikseerimiseks kutsuda politsei) ja teise
peab olema riik (ehk subjektid on füüs. avalik-õiguslik või eraõiguslikud juriidiline isik) jur. isikud Alluvusteooria 1 subjekt allub teisele Mõlemad e. subordinat- subjektid on siooni teooria õiguslikult võrdsed Triin Roosve SKA lektor Kas tegu on era- või avaliku õigusega? Vangistusseaduse säte: “§ 14. Kinnipeetava vastuvõtmine vanglas. Vanglasse saabumisel kuuluvad kinnipeetav ja tema isiklikud asjad läbiotsimisele. ... Kinnipeetav on kohustatud läbima tervisekontrolli, mida teeb arst.” kuulub eraõiguse valdkonda, kuna reguleerib kinnipeetava privaatsfääri (isik ise ja tema isiklikud asjad) kuuluvat. Jah/ei, sest … Triin Roosve SKA lektor Kas tegu on era- või avaliku õigusega?
valdkonnast, sooviski autor analüüsida nimetatud eelnõud, millest tänaseks on saanud seadus ning teha ettepanekuid seadusandjale karistusjärgse kinnipidamise paremaks kohaldamiseks Eesti karistusõiguses, kuna autori arvates esinevad nimetatud meedet puudutavas regulatsioonis mitmed kitsaskohad. 15.06.2009 võeti Riigikogus vastu karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseaduse muutmise seadus6, millega täiendati Eesti karistusõigust väga olulise kuid probleemse meetmega karistusjärgne kinnipidamine, mis mõjutab oluliselt Eesti kriminaalpoliitikat ning millest tulenevalt on vajalik äsja sisseviidud muudatuste analüüs. Sellest lähtudes on päevakohased ka küsimused, kas nimetatud instituut ei lähe vastuollu täna karistusõiguslikku valdkonda reguleerivate seaduste ja põhimõtetega ning kas ja kuidas saab
määrusega. § 1051. Vanglateenistus (2) Vanglateenistusse kuuluvad: 1) Justiitsministeeriumi koosseisus vanglateenistuse ülesannete täitmiseks ettenähtud ametikohad; 2) vanglad. § 106. Vangla direktor Vangla direktor juhib vangla tööd ja täidab teisi talle pandud ülesandeid. Vangla sisekorraeeskiri (justiitsministri 30.11.2000 määrus nr 72) § 17. Inspektori-kontaktisiku otsustuspädevus (1) Inspektori-kontaktisiku pädevuses on teha otsus vangistusseaduse § 24 lõike 1, § 25 lõigete 1 ja 2, § 30 lõike 2, § 31 lõike 2, § 63 lõike 4, § 64 lõike 4, § 65 lõike 2, § 651 lõike 4 ning § 93 lõigete 3 ja 7 alusel. 5 C. HALDUSAKTI KEHTIVUS JA SUNDTÄITMISE VÕIMALIKKUS (Kohaldatav ka konkreetse iseloomuga halduslepingute, mitte aga muude halduse tegevusvormide suhtes) I. Teatavaks tegemine (HMS § 62)
siduva otsustusega, menetlustoiming, kohtupraktika lähtunud pragmaatilisest kaalutlusest, sest kui seda lugeda haldusaktiks, siis on iseseisev menetlus ja kaebeõigus, ökonoomsem on lugeda 2 sellised õiguslikult siduvad keeldumised/lubamised menetlustoiminguteks. menetlustoiminguid ei saa vaidlustada. 10. Tartu Vangla kinnipeetava suhtes viidi läbi distsiplinaarmenetlus. Vangistusseaduse kohaselt määrab distsiplinaarkaristuse vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Kinnipeetav esitas vanglateenistusele taotluse, milles palus taandada distsiplinaarasja menetleva vanglaametniku, kuna kahtles tema erapooletuses. Vanglateenistuse kirjaga keelduti taandamistaotlust rahuldamast. haldusorgan vanglaametnik, avalik-õiguslik presumptsioon, subjektiteooria: teostab võimu,
8 · 30.05.2012, mil võeti vastu karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, psühhiaatrilise abi seaduse, karistusregistri seaduse, kriminaalhooldusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus.9 · 06.06.2012, mil võeti vastu korruptsioonivastane seadus.10 · 13.06.2012, mil võeti vastu kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadus.11 · 05.12.2012, mil võeti vastu vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus.12 · 27.03.2013, mil võeti vastu ravimiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus.13 3 Vabariigi Presidendi 26. juuni 2001. a otsus nr. 1099. 4 Karistusseadustik. - RT I 2001, 61, 364. 5 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn 2007. Lk. 74-75. 6 RT I, 08.07.2011, 8. 7 RT I, 29.12.2011, 1. 8 RT I, 04.04.2012, 1. 9 RT I, 15.06.2012, 2. 10 RT I, 29.06.2012, 1. 11 RT I, 10
III. KOKKUVÕTE Käesoleval juhul on tegemist nii formaalselt kui ka materiaalselt õigusvastase haldusaktiga. Kaasus 10 (koost. A. Lott) J pani 28.07.2008 toime raske distsipliinirikkumise, rebides katki ja lastes WC-potist veega alla inspektor-kontaktisiku poolt tutvumiseks toodud distsiplinaarmenetluse materjalid. Vangla inspektor-kontaktisiku 28.07.2008 käskkirja alusel paigutati J menetluse ajaks eraldi lukustatud kambrisse vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 4 alusel. Ehkki eraldi lukustatud kambrisse paigutamise käskkirjas on J paigutamise õigusliku alusena viidatud VangS § 63 lg-le 4, selgitas vangla hiljem (eelduslikult arvestades Riigikohtu 19.04.2012 määruses nr 3-3-1-8-12 leitut), et tegelikult oli J paigutamise aluseks VangS § 69 lg 1 ja lg 2 p 4, kuna J oli süstemaatiline distsipliinirikkuja. J leiab, et 28.07.2008 käskkirja pinnalt puudus alus tema
vastutavad solidaarselt selle ees. Liigid: 1.kriminaalvastutus 2.haldusvastutus 3.tsiviilõig e varaline vastutus 4.Distsiplinaarvastutus Vabastavad asjaolud: a) Süüdimatus b) Armu andmine-ainult president c) Amnestia d) Aegumine aegumatuid on sõjakuriteod.Rahaline vastutus kestab 3 aastat. Eksamil tulevad: Riigi õigus Õiguse aluse kaasus Tööõiguse kaasus Töölepingu kaasuse näide: Tarvi-kinnipeetav,vangistusseaduse alusel töötas; hiljem töövõtuleping, kui vanglas ei olnud. Peeter- advokaat(teeb kõik mis võimalik), käsundusleping Siim-vanglaametnik,avalik teenistus,ATS. Äriühingu juht Toomas võttis Tarvi tööle. Töölepingus katseaeg 2 kuud aga oleks võinud ollaoleks pidanud 4kuud ,kuna 4 kuuks läks tööle. Tarvil pidid olema enda tööriistad- 3 kuud oli tööl, siis puudus(haigusleht vajalik) ei teavitanud
Advokaadibüroo on eraõiguslik juriidiline isik. Vangla on avaliku õiguse juriidiline isik kes kuulub justiitsministeeriumile. Kas Tarvi rikkus sotsiaalseid norme. Moraalinorme, tavanorme, õigusnorme, Kas Tarvi rikkus õigusnormi liiki? Rikkus keelavaid norme. Impereatiivseid norme oli rikutud. Kas Tarvi käitumises esineb juriidilisi fakte? . Mis liiki töösuhe on Priidul? Kohus, vangistus, väljasaamine, röövimine (sündmus ja tegu) Mis lepinguline suhe oli Tarvil? Vangistusseaduse alausel teeb majandustöid ja raame valmistas töövõtlulepingu alusel Käsunduslepingu alausel, kuna Priit annab endast parima aga ei saa garanteerida kindlat tulemust (seda, et vangistust ei toimu) Mis liiki töösuhe on Siimul? Siim on avalikus teenistuses, riigi asutuses 3 erinevust kolme lepingu vael. Töölepingut ei ole võialik koheselt katkestada, käsunduslepingu alusel võidakse järgmisel päeval minema saata
) *Alaealine laps- alla 18- aastat( tulenevalt välismaalaste seadusest paragraf 41. Alaealine laps selle seaduse alusel ei loeta) *Noor- 7-26 füüsiline isik (noorsoo seadus, isikut kes on abielus, või omab eraldi perekonda või elab iseseisvat elu) *Noortäisealine- isik, kes pole veel 21-aastat vana. (teatud piirangud nt hasartmängud, relvaluba, ei saa töötada igal ametil) *Alates 26. eluaastast pole enam seaduse mõttes tegu noorega. *Noor kinnipeetav- noorem kui 21- aastat vana isik(vangistusseaduse kohaselt), kes tavaliselt viibib kas politsei arestimajas või vangla noorteosakonnas. Kas noorukiiga varieerub? Seos varieerumisega, seoses sooga. Varieerub: noorukiea algus ja lõpp Bioloogilised(algus)- vastavalt soole, generatsioonide lõikes Sotsioloogilised(Lõpp)- tööalane roll, majanduslik iseseisvus, abikaasa roll/püsisuhe perekonnas +kultuuriline varieerumine + sotsiaal- majanduslik varieerumine 10 aastat tagasi lääne kultuurist
muutuva karistamispraktika ja vangide arvu vähenemise korral säilitada eriliselt hirmutav võimalus saada karistusjärgselt kinni peetud? Nõnda säiliks preventiivne mõju olukorras, kus muidu leebed karistused enam hirmu ei tekita. Niisugusel talitusviisil oleks kahtlemata teatav loogika, paraku oleks see ilmselgelt silma- kirjalik. Justiitsministeeriumi poolt kooskõlastusringile saadetud ,,Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu" ei levita mitte üksnes nõukogude aja külma hingust, vaid kohati ületab tolleaegset kriminaalõigust oma ambitsioonilt allutada inimesed totaalsele kontrollile. Kui pärast omariikluse taastamist suhtuti Eestis väga ettevaatlikult nõukogude kriminaalpoliitilisse pärandisse ja loobuti seetõttu mitmest varem kasutusel olnud sanktsioonist kui demokraatliku õigusriigiga kokku-
Karistusseadustiku eelnõu moodustab ühe kõige olulisema eelnõu karistusõiguse reformi paketti kuuluvatest eelnõudest (kriminaalmenetluse seadustiku eelnõu, väärteomenetluse seadustiku eelnõu). Mitmed väga olulised karistusõiguse reformi kontseptsioonis ette nähtud seaduseelnõud olid juba ka vastu võetud (karistusregistri seadus, kriminaalhooldusseadus, kuriteoohvritele riikliku hüvituse maksmise seadus) või esitatud parlamendi menetlusse (vangistusseaduse eelnõu). Kriminaalkoodeksi altkäemaksu koosseisseisulise teona oli kirjeldatud: altkäemaksu andja (või vahendaja kaudu) huvides mingi teo toimepanemise või toime panemata jätmise eest, mida ametiisik pidi tegema või võis teha oma ametiseisundit kasutades. Seega altkäemaksu koosseis (KrK § 164) ei tee vahet, kas varalise kasu või muu soodustuse saamise vastutasuna pani ametiisik toime oma ametiseisundist tuleneva seadusliku või ebaseadusliku teo
annaabi.ee 
