edasi. See on olukord kus perekond peab lihtsalt leppima ja harjuma oma uue elu ja olukorraga. Esmasabiellumine tähendab kahe perekonna liitumist; teine abielu põimib kokku kolm, neli või enam peret, kelle eelmise pere elukaar katkes. Demograaf Paul Glick'i sõnul lahutab 38% esmasabiellunutest ning lahutanutest 75% taasabiellub. Lisades siia veel need inimesed, kes taasabielluvad peale abikaasa surma, on ilmne, et see teema haarab paljusid peresid. Aga inimene harjubki kõigega. Vanematevahelised tülid võivad tekkida mitmetel erinevatel põhjustel. Tihtipeale on selleks truudusetus, kahetimõistmine, vägivaldsus perekonnas, alkoholism, töökoha kauge olemasolu, mis nõuab ning eeldab pikka eemalolemist üksteisest. Laste olemasolul erinev kasvatusmetoodika. Enamus paaridest selliste situatsioonide korral lähevad lahku, mis on isegi enesestmõistetav kuna neid probleeme on väga raske lahendada. Mina arvan, et kõige suurem ja mõjukam suhterikkuja on truudusetus
Lapsega koos elav vanem on üldjuhul kohustatud lubama lapsel lahus elava vanemaga suhelda. Vanem ei tohi kahjustada lapse loomupärast suhet teise vanemaga. Ei tohiks halvustada, see on lapsele liiga suur koorem. On asju, mis peavad jääma mehe ja naise vahele: seksuaalsuhted, truuduse ja usaldusväärsuse küsimused.Aga kahjuks on palju selliseid peresid, kus vanemad , halvustavad , kritiseerivad ja teevad maha teineteist .Vanematevahelised pinged tekitavad lapele pinget ja stressi.Tekivad tervisehädad ja koolisprobleemid. Vanem, kes on lahkunud välismaale tööle, tekitab lapsele palju probleeme, ilma et ta sellest ise arugi saaks. Põhikooliealistel ei piirdu vanemast lahusolek ainult igatsusega, vaid õpetajad näevad osal õpilastel teisigi muudatusi: hinded lähevad kehvemaks, tekivad käitumisprobleemid ja popipäevad. Üksinda kodus peret majandaval vanemal kasvavad kohustused üle pea, tal ei jää
Lugu, kus teismeline protestib ja mässab vanemate vastu, et viimased ei luba tal tegutseda oma tahtmise järgi ja ise otsustada, mis talle parem on ning alustada nö iseseisva eluga, on igivana. Siiski see probleem ei kao kuskile. Võiks ju arvata, et sellised konfliktid tekitavad teismelises vaid hetkelise vihahoo, kuid see viha ja vanemate inimeste mittemõistmine areneb edasi pingeteks, millega noor ei oska toime tulla ja see omakorda viib edasi stresssini. Pingeid kutsuvad peres esile ka vanematevahelised tülid. Stressirohke on kindlasti sellise lapse elu, kelle vanemad on lahutanud või kelle vanemad joovad ja mingit ühtsustunnet peres ei ole. Ma tean mõlemat tüüpi peresid. Esimese puhul on veel suhteliselt noore lapse jaoks koormav kahe kodu vahel tiirlemine. Peamiselt elab laps ema juures, kuid nädala lõpus peab ta bussiga sõitma üle saja kilomeetri, et nädalavahetus isaga veeta. Teisel puhul puudub lapsel eeskuju ja toetus ning vanemate alkoholitarbimisest tulenevad probleemid
Närvisüsteemi põhitüübist ja algetelt erinedes pole inimeste iseloom sünnipärane, see kujuneb koduse kasvatuse, kooli, elutingimuste ning enesearendamise koostoimes. Iseloomujoonte väljakujunemisele, nende sügavusele ja püsivusele avaldavad mõju palju tegurid: 1. temperamenditüüp; 2. tervislik seisund ja põetus haigused; 3. hooliv või kalk kohtlemine lapseeas; 4. sünnipärased võimed; 5. kasvamine külluses või vaesuses; 6. õdede-vendade olemasolu; 7. vanematevahelised suhted perekonnas; 8. vanemate inimeste ja eakaaslaste eeskuju; 9. kultuurikeskkonna normid ja väärtused; 10. kasvatussüsteem koolis; 11. suhted koolikaaslastega ja staatus kooliklassis; 12. huvide ja harrastuste väljakujunemine; 13. kuulumine noortegruppi; 14. esimese armastus kogemus; 15. elukutse omandamine; 16. ameti eripära; 17. eluplaanide õnnestumine või luhtumine; 18. kitsas ja lai suhtlusring.
peksmised ja kaklused ka ilma relvata. Täiskasvanuiga Samad sotsiaalsed ja majanduslikud faktorid mis mõjutavad noorte vägivaldust, jätkavad oma mõju avaldamist ka täiskasvanu eas. Koduvägivald on peamine surma ja vigastuste põhjus, mis täiskasvanuid mõjutab. Koduvägivalla eksisteerivad tüübid: laste, partneri ja vanade inimeste ahistamine. On loomulik, et igas perekonnas tuleb ette lahkarvamusi. Vanematevahelised lahkhelid tulenevad tavaliselt erinevusest harjumustes, kommetes, arvamustes, hoiakutes ja käsitustes selle kohta, mis on elus oluline. Ka vaba aja veetmine ja seksuaalelu võivad eriarvamusi põhjustada. Perekonnasisene otsuste langetamine pole lihtne, pereliikmete erinevaid tarbeid pole kerge arvesse võtta. Kui otsustada koolieelikute vanemate vastuste põhjal, lahendatakse enamik tülisid rahuliku vestluse teel või vastastikuseid järelandmisi tehes. Kasutatakse ka agressiivset taktikat:
identiteet. Täiseas loob inimene uue perekonna. Vanemas eas täidab inimene taas uut rolli , vanavanemana. Tänapäeva perekonnavormid · Registreeritud abielu kooselu,mille ühiskond on tunnustanud kehvtivaks,Tagab võrdsed õigused ja kohustused mõlemale vanemale. · Vabaabielu perekond elab koos,kuid seaduse silmis seda perekonda ei eksisteeri. · Ühe vanemaga perekond tekkinud planeeritult või planeerimatult. Laps saab rohkem tähelepanu,puuduvad vanematevahelised konfliktid. · Lastetu perekond ei saa või ei soovi. · Visiitabielu abielus,kuid ei ela koos. · Külalisabielu omatakse ühiseid lapsi,kuid ei elata koos ega olda abielus. · Uuspere(kordusabielu) ühel liikmel juba oli abiellumine. · Fiktiivabielu-abielu,mille aluseks on soov saada näiteks elamisluba või kodakontsus. Perekonna püsimist mõjutavad tegurid · Maailmas ringi vaadates näeme,et eriti tugev on perekond rahvustel.
võib partnerid ühendada või lahku ajada (Elenurm jt 1997: 26). Arvatakse, et mida paremini inimene kohaneb pereeluga, seda paremini tunneb ta ennast ka ühiskonnas kui tervikus. Ometi ebaõnnestuvad tänapäeval 2-3 perekonda neljast, on peresid, kus vanemad halvustavad teineteist laste armastuse saavutamiseks, paare, kes vaikivad või põgenevad kumbki eri seltskondadesse, selle asemel, et probleemid lahti rääkida või korralikult tülitsedagi, on peresid, kus vanematevahelised lahkhelid ilmnevad lapse tervisehädade või kooliprobleemidena (Elenurm jt 1997: 26). Perestressi põhjusteks on: rahapuudus, ebaühtlane töökoormus, ootuste konflikt, väärtuste kokkusobimatus, konfliktid, truudusetus, koduväliste pingete väljaelamine perekonnas, pereelu kriisid, oma pere loomine, lapse sünd, lasteaia lapsed, murdeealised lapsed, vananev pere, võimumängud peres.
Olulised on, kas on paika pandud reeglid. Riskifaktorid, mis on seotud koduga: Kodu madal sotsiaalmajanduslik olukord Kodu ja kooli vaheline puudulik kontakt Kodupoolne vähene huvi kooli suhtes Pereliikmete madal haridustase Varasemalt koolist väljalangenud pereliikme olemasolu Varajased täiskasvanu kohustused (tööleminek, nooremate eest vastutamine). Vanemate alkoholism Lapse väärkohtlemine Vanemate abieluprobleemid Vanematevahelised vägivaldsed suhted Lahutus Üksikvanem Kasuvanem Sage kolimine Reeglite ja kontrolli puudumine KIUSAMINE. Riskifaktorid: Kiusaja: Vanematepoolse soojuse ja seotuse puudumine Minna-laskev kasvatustiil Range distsipliin 20 Füüsiline karistamine Vanemliku järelvalve puudumine Ohver: Ülekaitsvad vanemad (sageli)
2) Koolist väljalangemise riskifaktorid: Kodu madal sotsiaalmajanduslik olukord Kodu ja kooli vaheline puudulik kontakt Kodupoolne vähene huvi kooli suhtes Pereliikmete madal haridustase Varasemalt koolist väljalangenud pereliikme olemasolu Varased täiskasvanu kohustused (tööleminek, nooremate eest vastutamine) Vanemate alkoholism Lapse väärkohtlemine Vanemate abieluprobleemid Vanematevahelised vägivaldsed suhted (vaimne+füüsiline) Lahutus Üksikvanem seotud teiste riskifaktoritega, nt majanduslikud probleemid Kasuvanem oluline see, kuidad toimuvad suhted kodus, lapse turvalisuse tagatus, mitte ainult kasu- või üksikvanema olemasolu Sage kolimine Reeglite ja kontrolli puudumine 3) Kiusamiskäitumise riskifaktorid Kiusaja: Vanematepoolse soojuse ja seotuse puudumine Minna-laskev kasvatusstiil
3. Elukoht elukoht ei mängi rolli selles, kas lapsel probleemid ilmnevad või mitte. 4. Pere majanduslik olukord mõjutab probleemide kujundamist, kuid mitte otseselt 5. Vanemate tööala kaudselt mõjutab. Ebasoodne kodu keskkond: See, mis kasvatus praktikas häirub on otseselt mõjutajaks probleemselt käituvale lapsele. Häired puudutavad: · puudujääke laste järelvalves · füüsilise karistuse kasutamine · vanematevahelised pidevad tülid ja lahkhelid · tunnustuse, emotsionaalse läheduse puudumine · puudujäägid vanemate distsipliininõuetes (jäik või vastuoluline distsipliin) Soodne kodukeskkond: · Seotus lapse eluga uuringud näitavad, et on kaks faktorit, mis mõjutavad eelkõige seda, et lapsest saaks akadeemiliselt edukas indiiviid: huvi lapse koolielu vastu ning järelvalve ja kontroll lapse tegevuse üle (paindlik kontroll). Tunned huvi, küsid,
kuidas see käib. Kuidas ta saada enda kõrvale istuma nii annad kõigis asjades järgi, et ta teie kõrvale istuks. Siis hakatakse arutama probleemi. Ebasoodne kodu keskkond: Puudujäägid vanemate disptsipliini nõuetes Puudujäägid laste järelvalves- eriti tüdrukute käitumisega, kau Füüsilise karistuse kasutamine alternatiivsete mittekasutamine. Mudeliks siis ka laste.e Vanematevahelised lahkhelid suured riskifaktorid. Seotuse puudumine liikmete vahel. Kuidas sellisest konfliktist lahti saada ? Ümarlaud. Joonis. Pere rikkus ei ole seoses lapse eluga seotusega, sellega, kuidas suhteid hinnatakse. JOONIS PABERIL!!!!! Eakaaslastega seonduvad riskifaktorid Deviantse käitumisega eakaaslate mõju: - Delinkventse käitumise õhutamine - Koos õigusrikkumiste sooritamine - Kamba liikmeks olemine - Eakaaslaste poolne tõrjutus juba lapseeas
raskuste pärast vara jagamisel, kartuses loobuda harjumuspärasest elukeskkonnast, tunda hirmu üksinduse ees jne. Võidakse loota, et ”järsku olukord läheb paremaks”. Kuid kasvav rahulolematus võib kaasa tuua ka selle, et partnerid hakkavad teineteisest emotsionaalselt distantseeruma, mis võib väljenduda ka füüsilisel kujul (nt eraldi ruumides elamisena) ja teineteisest võõrandumisega. Sellised suhted võivad kesta pikka aega, kohati isegi aastaid. Sellega kaasnevad vanematevahelised konfliktid, agressiivsus ja võib ilmneda ka teatud ebaadekvaatsus lapsega lävimisel. Samas ei jõuta ka lahutamise otsuseni ehkki tajutakse oma kooselu mõttetust. Lahutuseks võib sellisel juhul vaja minna mingit välist tõuget, mis ajendaks seda olukorda lõpetama ja inimest otsusele jõudma, et on piisavalt põhjuseid selle suhte lõpetamiseks. Seda et suhted ei kulge nii nagu soovitakse võivad kogeda ka mõlemad partnerid. Tihtipeale võib see faas aga iseenesest laheneda ja edasi
TEGEVUS VÄLJAS ämblikud, loomad, soojus ja päike külm ja vihm, tähed äike; TEGEVUS seiklused ei meeldi, füüsilised võimed nõrk, lõbu igav, edu ebaõnnestumine; INIMESED sõprus isoleeritustunne, et mind aktsepteeritakse tunne, et olen hüljatud; STRESS, MIS ON LAAGRISSE KAASA TOODUD kodused probleemid, mis 123 on lapsel mõttes kogu aeg (vanematevahelised probleemid; tunne, et ta on kodust välja heidetud vanemate reisi või muu sündmuse tõttu). Lapse enda ja vanemate lootused laagrile Vanemad: "Sul saab seal lõbus olema." Laps: "Ma ei tunne seal kedagi." Vanemad: "Sa leiad palju uusi sõpru", "Sa õpid palju uusi asju", "Sul on huvitav ja põnev", "Ole ettevaatlik, et sinuga õnnetust ei juhtuks." Laps: "Aga laager on nii kaugel." Vanemad: "Sulle kindlasti meeldib laagris, küll sa näed. Kui saaksin ise veel laagrisse minna
annaabi.ee 
