Kay raamatu järgi 1003). Kaardilt on välja lõigatud ebaoluline osa (kaart kujutab tegelikult viikingite avastusretki kogu maailmas, pärineb Wikipediast). Viikingite "idapoolne asundus" Gröönimaal keskajal. Kaart Wikipediast 4. Keskendun raamatus "Meresõiduajaloo suured ekspeditsioonid" 11. peatükis kirjeldatud viikingite merereisidele ja asundamistele Gröönimaal ja Ameerikas ning räägin Erik Punasest ning Leif Erikssonist. Erik Punane (vanaskandinaavia Eiríkr raui) põgendati Islandilt aastal 982 seoses mitmete tapmistega kolmeks aastaks. Temaga liitusid nii mitmedki mehed. Nad seilasid mööda laiuskraadi edasi. Esimene kord märkas Erik Punane maad Gröönimaa lõunaranniku juures, mis oli ka siis ülimalt ebameeldiv ning mittekutsuv ala. Ümber lõunatipu pöörates aga avastasid nad ideaalsed ja suurepärased rannad, mis peaaegu kindlasti tõid reisijatele meelde kodumaa Norra. Sinna rajati püsiv asundus.
Referaat Jõulude usuline taust Kristlik maailm tähistab jõule Jeesus Kristuse sünnipäeva pidustustena. Jõulude traditsioon aga on vanem kui kristlus ja ühendab endas tänapäeval rahvalikke ja religioosseid jooni. Tuhandeid aastaid tähistasid põhjaeuroopa rahvad jõulude ajal talvist pööripäeva ja päikese taassündi valguse ja soojuse andjana. Sõna jõulud on vanaskandinaavia päritolu, sel ei ole midagi ühist kristlusega. Kõigepealt arvati, et sõna jul tuleneb Julius Caesari nimest. Hiljem on pakutud pärinemist sõnast hjul, mis tähistas ratast, sest arvati, et päikeseratas hakkab jõuluaegsest pööripäevast peale teist teed käima. Ehkki, sõna tegelik päritolu ei ole selge on jul olnud kindlalt skandinaavlaste talviste pühade nimi, mitte jumaluse nimi. Paganate eeskujul loodi pühade kalender, paar sajandit hiljem ka ajaarvamine, kus
Laevasepa tööriistadeks olid saag, haamer, kirves ja ristikirves. Viikingid sõitsid merd päikese, tähtede ja maamärkide ning sisetunde järgi. Usk ja matused: Enne kristluse ülevõtmist uskusid skandinaavalased paljusid jumalaid. Igaüks neist hoolitses mingi eluvaldkonna eest. Näiteks ühesilmne Odin oli sõja-, tarkuse- ja luulejumal. Odini poeg Thor kellele on pühendatud neljapäev oli sammuti sõjakas, kuid lihtrahva seas populaarsem. Vanaskandinaavia usundil ei olnud pühakirja. Ei ole teada täpselt kuidas inimesed jumalaid teenisid, ent on teada, et nad pidasid pühi ja ohverdasid loomi ning vahel ka inimesi. Peale jumala oli veel palju üleloomulike olendeid. Skandinaavalsed uskusid, et surnu rändab (kehaliselt) teise ilma. Niisiis pandi talle eluks vajalikud asjad kaasa, mille hulka võis kuuluda hobune või koguni ori. Tähtsad isikud maeti laevas. Langenute jumal Odin elas suures külmas Valhalla palees, mis asus Asgardis
maailma otsest kokkupuudet ürgloodusega. ,,Edda" lauludega samal ajal, võib-olla isegi veidi varem, levis Islandil skaldide luule. Skaldid olid sarnaselt keldi ühiskonna filide ja bardidega elukutselised laulikud, kes kuulusid kuninga ja ülikute kaaskinda ning ülistasid oma luules nende kangelastelugusid. Nad olevat tundnud 136 värsiliiki. Skaldide laulud olid kui ülistusluule ülistati mehe vaprust. (Palju leiutasid nad kenningeid vanaskandinaavia luule tähtsaim kujund nimisõna asendamine vähemalt kahesõnalise ümberütleva ühendiga). Kuulsaim skald oli Egill Skallagrimson Egilli saaga. PALJUPALJU RÄÄKISIME VIIKINGITEST ! (see oli põnev ja mulle meeldis) PROOSA SAAGAD JAGUNEVAD KOLMEKS: 1) Sugukonna saagad kirjeldatakse ühe sugukonna elu ja perekondlikke suhteid ja põlvnemist. Tähtis on pärinevus kes on kelle järeltulija?! 2) Ajaloolised saagad kirjeldatakse viikingite retki
põlvnemise lugu, ehkki ka siin on põhiline Uranos-Kronos-Zusi muster segunenud substraadiainesega (Hekatonkheiro, Titaanid, Tartaros jne.). Panteon on aga tüpoloogia, superstraadi, kõrvutuse, liitmise, sulami ja korrutuse taimelava. Homerose Hades ,,Odüsseia" Nekyia`s ehk ,,Surnute raamatus" on mõneti vastuoksuslik. Ta pole otsene maa-alune põrgu, vaid asub kuskil põhjavööndi udus, Ookeani äärerannikul, kimmeerlaste ligiduses, kellele iial päike ei paista. Ka vanaskandinaavia Hel oli põhjas ja germaani sõnaga nord seostub kreeka ne`rteros ,,Hadeses asuv". Hadese aladel on taimekasvu ja ,,Iliases" on Hades ,,kuulus varssade poolest". Jõed Styx ,,Vihkamine", Akheron ,,Laugas", Kokytos ,,Hala", Phlegethon ,,Leegitsev" ja Lethe ,,Unustus". Õnnesaared seal asusid õndsad sangarid ja õiged koolnud pärast surma, samuti kaugel Ookeanis, aga pigem mahedate tuulte kui päikeseta udu meelevallas. Homeros vaikib sellisest elitaarsest surmajärgsest kohast, va
Varjaagid-on skandinaavlaste(viikingite)nimetus idaslaavlaste juures. Bondid- idatee- viikingite retketee, mis oli rootslaste esiisadesõidusuund. Läänetee-viikingite retketee, mida mööda liikusid peamiselt pärastised taanlased ja norralased. Valhalla-on muinaspõhja mütoloogias Odini saal,lahingutes tapetutekodu. Sinna lähevad pärast surma need viikingid,kes on surnud väärikalt, see tähendab lahingus, mitte vääritult ehk voodis. saaga-on vanaskandinaavia ja vanagermaani ajaloost jutustav kangelasmuistend. Ruunikivi-viikingite kasutatud kiri.Selle vanim tähestik pärineb 3-4.sajandil. Lähtub ladina tähestikust,mis vajas kivisse raiumisel lihtsustamist.Tähestiku esimesed tähed on f,u,th,a,r,k. ,,Vanem Edda"-on kogumik Skandinaavia eelkristlikku mütoloogilist luulet, mida tuntakse keskaegsete Islandi käsikirjade kaudu. Piktid-olid hõimuliit, rahvas või rahvad, kes asustasid varakeskajal Põhja-Sotimaad. Anglosaksid-germaani hõimud
· Langobardide ajastul loodud reljeefid o Põimornamentika Läbipõimunud paelte lõpus loomapea tüüpiline RR-i motiiv o Kiviristid Iiri- ja Inglismaal Ornamentikamotiivid Kõige sagedasem motiiv ristilöödud Kristus o Vanaskandinaavia viikingilaevu kaunistavad nikerdused · Arhitektuur o Valitses langus o Kirikute ja kloostrite püstitamine Prantsusmaal Basiilikatest säilinud vaid tähtsusetuid osi; rohkem esineb kabeleid, baptisteeriume, krüpte. 4. Karolingide ajajärk. · Merovingidele järgnes Karolingide suguvõsa valitsemine VIII-X sajandini o Hakkab kujunema välja eri rahvaste omapära
kudumitele, keraamikale ja majapidamisse. Ruunid mütoloogias Ruunitähestik ehk futhark koosneb 24 tähest. Kõik 24 ruuni ja üks tühi ruun aga moodustavad tervikliku maagilise süsteemi, mis annab inimesele tänuväärse võimaluse tundma õppida iseennast ja elu.Nimetus futhark on siis tulnud tähestiku esimeste (ka vanemate) tähtede järgi: f, u, th, a, r ja k. Tähed jagatakse kolme aett'i (vanaskandinaavia keeles "sugu"), igas 8 tähte. Tähtede järjekord on oluline, ainult kahte viimast võib omavahel vahetada. Igale ruunile vastab kindel iseloomujoon, värvus, vääriskivi ja loodusnähtus. Ruunide kombinatsioone kasutati loitsimisel.Ruunid on olnud alati ennekõike tähestik, kuid nende abil on ka ennustatud ja nende järjestus kajastab omamoodi ka rahvaste mütoloogiat. Ruunidele on alati omistatud tugevat väge.
Eriti tugevalt mõjusid talle kaks rida: Eala Earendel engla beorthast, Ofer middangeard monnum sended. "Ole tervitatud Earendel, säravaim ingel/ kohal keskmaa, inimestele saadetud." "Tundsin kummalist ärevust," kirjutas Tolkien kaua aega hiljem. "Miski oleks nagu minu sees liigutanud, pooleldi unest ärganud. Nende sõnade taga oli peidus midagi väga kauget, kummalist, kaunist ja kättesaamatut, mis jäi vanainglise keele piiridest väljapoole". Tolkieni eriaineks oli vanaskandinaavia keel, mis oli Islandile viidud norralaste poolt 9. sajandil. Ta süüvis norra saagadesse ja avastas enda jaoks Islandi müütide ja legendide iidse varaaida poeetilise "Vanema Edda". Selle originaalkäsikiri pärineb 13. sajandist, kuid paljud värsid on veel palju vanemad, pärinedes isegi Islandi asustamise eelsest ajast. "Vanema Edda" mütoloogilistest värssidest on kõige tähelepanuväärsem "Völuspa", mis räägib Maailma ajaloost alates selle loomisest ning kuulutab ette selle
(lk.288) Härg see on suguvõimetuks lõigatud ehk kastreeritud isane veis. (lk.290) Kuningas - see on tänapäeval monarhistliku korraga riikide enamiku riigipea. Tänapäeva maailmas omavad kuningad sageli vaid esindusfunktsiooni ning sümboolset võimu. Reeglina on kuningatiitel sünnijärgne, harvemini on kuningas valitav.Sõna kuningas tuleneb muinasgermaani sõnast kuningaz, algse tähendusega sugukonna, kogukonna, hõimu, rahva juht. Samast pärinevad vanaskandinaavia konungr, taani konge, saksa könig, alamsaksa könnig, hollandi koning, norra konge, rootsi kung ja konung, soome kuningas. Retkejuhte kutsuti merekuningaiks. Kuningat nimetatakse Tema Majesteediks. (lk.288) Lõbumaja see on seksuaalteenuseid pakkuv ettevõte. Seksuaalteenuseid võidakse pakkuda paljudes erinevates ettevõtetes: hotellides, baarides, restoranides, kohvikutes, diskoteekides, kabareedes, kasiinodes, saunades, massaazisalongides, juuksurisalongides jm. Lõbumajaks
päeval jõudis Horemheb Teebasse tagasi. · Kuningas (lk 307) - Kuningas (või kuninganna) on tänapäeval monarhistliku korraga riikide enamiku riigipea. Tänapäeva maailmas omavad kuningad sageli vaid esindusfunktsiooni ning sümboolset võimu. Reeglina on kuningatiitel sünnijärgne, harvemini on kuningas valitav. Sõna kuningas tuleneb muinasgermaani sõnast kuningaz, algse tähendusega sugukonna, kogukonna, hõimu, rahva juht. Samast pärinevad vanaskandinaavia konungr, taani konge, saksa könig, alamsaksa könnig, hollandi koning, norra konge, rootsi kung ja konung, soome kuningas. Retkejuhte kutsuti merekuningaiks. Otsene seos kuningaga on leedu kunigaikstisel (suurvürst, Magnus Princeps, samuti kunigu kunigas või didysis kunigas), samas lihtsalt kunigas tähendab tänapäeva leedu keeles katoliku preestrit. Moodsat kuningat kutsutakse aga karalius. Kuningast tuleneb ka läti kungs - isand, härra, peremees
omased nii põhja kui lõunaiiri saagadele ja lauludele. Põhjaiiri saagade peategelased olid ulaadide kuningas Conchobar ja tema õepoeg Cuchul(a)inn, kelle isa oli ühe pärimuse järgi valgusejumal Lug. Lõunaiiri saagasid tunneme tänu XVIII sai soti kirjanikule James Macphersonile. Tegelaseks Finn laulik Ossiani isa, kes oli vapper sõjamees, laulik ja prohvet. Romantikute seas saidki ülipopulaarseks ,,Ossiani laulud". Islandi eepika Kenning - vanaskandinaavia luule tähtsaim kujund, nimisõna asendamine väh 2sõnalise ümberütleva ühendiga. Islandi vanade eepiliste laulude kogumik on ,,Vanem Edda"(XI-XII saj, käsikiri XIII), millel pole kindlat süzeed, vaid koondab laule, mis pärinesid eri aegadest ja vahel räägivad üksteisele vastu. Mütoloogilised laulud räägivad maailma tekkimisest. Vanimad jumalad hiiud on sõjajalal teiste jumalate aasidega, kellel on omakorda tyli vaanidega; räägitakse kääbustest-
sangarite saatus põimub müütidega, nt inimene muutub loomaks või mõistab loomakeelt. ,,Vanema Edda" kangelaslaulude aines on suuresti pärit Lõ-Saksamaalt, mille ulatuslikem tsükkel räägib sangar Sigvördrist (= Siegfried ,,Nibelungide laulus"), aga sisu on ,,Nibelungide laulust" arhailisem. ,,Vanema Edda" laulud pole riimis (ka muistne germaani rahvaste luule pole). Riim tuli hiljem romaani mõjutustega. Kõlavus saavutati rõhkude korrapärasusega. ,,Vanemas Eddas" on vanaskandinaavia luule tähtsaim kujund kenning nimisõna asendati vähemalt 2-sõnalise ümberütleva ühendiga. ,,Vanema Eddaga" samal ajal levis Islandil skaldide luule. Skaldid olid elukutselised laulikud, kes kuulusid kuningate ja ülikute kaaskonda, ülistasid nende kangelastegusid, paistsid silma eriti arenenud värsikunstiga. On teooriaid, mis seostavad skalde trubaduuridega, sest viikingiretked ulatusid Prantsusmaale, Põ-Itaaliasse ja Bütsantsi. Anglosaksi eepos ,,Beowulf" pärineb 10
vaan – veel üks jumalasugu, vanem alf – kuulsad maa-alused kääbikud ja osavad sepad nornid – saatuse valdjatarid. Saatusejumalannad, kes otsustasid jumalate, hiidude, inimeste ja kääbikute saatuse üle Valhalla – sõjakangelaste manala 9 Odin – tähtsaim jumal Kenning – vanaskandinaavia luule tähtsaim kujund: nimisõna asendatakse vähemalt kahesõnalise ümberütlemisega. Nt. Sütevaka - hariduse paradiis, loovate inimeste kodu. Kangelaslaulud Pole riimi - see tuli hiljem romaani rahvaste mõjul Skald – elukutseline laulik, ülistasid kangelastegusid Kangelased ei olnud täiuslikud, oskasid loomade-lindude keelt. Tõeliseks kangelaslikkuseks peeti eneseületust. Kangelaslaul sarnaneb tragöödiaga. Kirja pandud olid „Vanema Edda“
annaabi.ee 
