· Looduses täiesti puhast molübdeeni ei leidu. · Teda nimetatakse üheks luude hoidjatest, sest molübdeeni on vaja luukoe tekkeks ja arenguks. · Tal on väike soojuspaisumistegur ja lisaks juhib ta hästi elektrit. · Molübdeenist valmistatakse näiteks püssitorusi. · Kunagi kasutati molübdeeni värvi tegemiseks. (punast,sinist,kollast,pruuni) Volfram · Selle avastas 1781 aastal Carl Wilhelm Scheele. · Volframi nimetus tuleb saksa keelest ( wolf hunt ja vanagermaani keeles Ramm lammas ) · Esineb looduses 5 isotoobina · Aatomnumber : 74 · Aatommass : 183,83 · Tihedus : 19,30 g/cm3 · Sulamistemperatuur : 3380 °C · Keemistemperatuur : 5500 °C · Volfram on keemiliselt väga püsiv metall. · Külma ega kuuma veega volfram ei reageeri. · Kõige aktiivsemalt reageerib volfram fluoriga. · Ta on looduses vähelevinud metall. · Volframist valmistatakse hõõglampidele niite. · Volfram suurendab terase kõvadust,
ning lepitas ta nii endaga. 3. Allegooria on keskaja kirjanduse iseloomulik joon, mille tüüpilisemad võttes olid personifikatsioon, kadunud armastuse otsimine ning üleloomulike paikade külastmine unes. 4. Kirjeldan keskaja eeposeid, rüütlikirjandust ja trubaduuride lüürikat. Keskaja eeposed toetusid säilinud suulisele traditsioonile ja rahvapärimusele. Siiamaani tuntud kangelaslood on nt: ,,Nibelungide laul" (vanagermaani) ,,Vanem Rolandi laul" (prantsuse) ja ,,Lugu minu Cidist" (vene) Rüütlikirjandus on ilmalik, kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaiad rüütel teenib esmajärjekorras daami, kelle soovidele ta vastuvaidlematult allub. Rüütlikirjandus tõi kultuuri uue joone- austuse naise kui isiksuse vastu. Trubaduure võib nimetada Euroopa esimesteks kunstlüürikuteks pärast antiiki.
Skandinaavia Bondid taluperemehed Varjaagid viikingite nimetus Ida-Euroopas Tingid kohalikud koosolekud Ragnarök hea ja kurja viimne võitlus Alltingid maakondlikud Ruunikiri vanagermaani raidkiri ühiskoosolekud Ruunikivi haua-ja mälestuskivid, kuhu kirjutati Konungid kogukondade pealikud surnud tähtsamad teod jne. Normannid viikingite nimetus (põhja Saaga vanagermaani kangelaslaul; muinasislandi mehed)Lääne-euroopas jutustus Träälid orjad Elatusalad : põlluharimine,karjapidamine, küttimine ja kalapüük. I aastatuhande II poolel suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus. Kauplemise kõrvalt kasutati juhust ja rünnati võõraid laevu ja rüüstati naaberpiirkondi. Gokstadi laev suurim viikingite laev, mis pärineb aastast 900. Suuremad linnad : Birka ja Sigtuna.
Asjaõigusseadus on paindlik ja lubab asja välja nõuda igaühelt, kes õigusliku aluseta tema asja valdab, välistatud ei ole väljanõue isegi siis, kui senine õiguslik alus rajanes lepingul. Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Siiski on siin teatud piirangud. Rooma õiguses oli reegel ,,ubi rem meam invenio, ibi vindico" (,,kus ma oma asja leian, sealt ma ta tagasi nõuan"). Asjaõigusseaduses on fikseeritud vanagermaani reegel ,,nõua oma asja sellelt, kellele oled ta usaldanud". Roomas võis asja alati välja nõuda ka heauskselt omandajalt (A asi oli üle läinud B-le ja sellelt C-le). AÕS § 95 kohaselt ei saa vallasasja välja nõuda heauskselt omandajalt, kui vallasasi oli omaniku valdusest välja läinud tema enda tahte kohaselt, näiteks kui asja rentnik, pantija, hoidja või laenaja müüs asja heausksele ostjale ja siis sai omanik nõuda vaid hüvitamist
laiendada oma valdusi naaberpiirkondade arvel. Moraal langes, levisid sõjad, vargused jneje 16. Kuidas kutsuti viikingeid L-Euroopas? (1) Normannid 17. Kuidas kutsuti viikingeid Venemaal? varjaagid 18.Mis on futhark? viikingite ruunitähestik 19.Mis on ruunikivi? Kivi, kuhu on vana germaanikirjaga peale kirjutatud 20.Mis on Valhalla? on muinaspõhja mütoloogias Odini saal, lahingutes tapetute (einherjerite) kodu. 21.Mis on saaga? vanagermaani kangelaslaul, muinasislandi jutt. 22.Viikingiretkede põhjused? (3)röövretked, vallutusretked, kauplemine 23.Nimeta kolm viikingite jumalat koos lühiiseloomustusega. (3) lahingu ja surma jumal Odin ja taevajumal Thor, Freija 24.Kolm piirkonda, mille esmaavastajad viikingid olid? Gröönimaa, Ameerika, Island 25.Millised rahvad vallutasid Briti saared 10-6. saj e.Kr; 1. saj; 5. saj; 8.-9. saj; 10.-11.saj? 10.-6. saj eKr keldi hõimud; 1.saj Rooma väed; 5.saj anglosaksid; 8.-9
retsitatiiv on kõnelaul, kõnemeloodiat jäljendav laulmine retsiteerimine on kõnelaul, kõnemeloodiat jäljendav laulmine requiem aeternam tähendab igavest rahu romantsim klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt, väljendusrikas meloodia, värvikas harmoonia rändlaulikud on keskajal paigast paika rändav (rahva)laulik rüütlilaul on keskaegne õukondlik luuletekst rüütlilaulikud on keskajal rüütliluule looja ja esitaja saagad on vanagermaani ja skandinaavia ajaloost jutustav kangelasmuistend septett - heliteos seitsmele pillile või häälele, seitsme esitajaga ansambel septett - heliteos seitsmele pillile või häälele, seitsme esitajaga ansambel skomorohh oli rändnäitleja, laulik, pillimees, ka akrobaat, dresseerija või tantsija keskaegsel Venemaal sonaat on ulatuslikum, harilikult mitmeosaline muusikateos ühele või mitmele pillile
Bond- skandinaavlaste talupere pea. Ting- skandinaavlaste ühiskoosolek (kohalik). Allting- maakonna koosolek. Konung- kogukonna pealik. Viiking- inimene, kellest koosnesid skandinaavlaste salgad. Normann- viiking (põhjamees) Lääne-Euroopas. Varjaag- viiking Bütsantsis. Valhalla- skandinaavlaste hukkunud sõdalaste vald. Ragnarök- hea ja kurja viimane võitlus. Aasid ja vaanid- valitsejad, kes valitsevad maailma ja inimeste üle. Ruunid- vanagermaani tähed. Saaga- skandinaavlaste jutustus. Basileus- monarh Teema- sõjaväeringkond Strateeg- väepealik Stratioot- maakaitseväelane Kolleegium- administratiivne organ. Konstantinoopoli patriarh- kõrgeim vaimulik. Metropoliit- kirikujuht Roomakatoliku kirik- Rooma-Katoliku kirik, kus kiriku pea on Rooma piiskop ehk paavst, keda peetakse Kristuse asemikuks maa peal. Ortodoksi kirik- õigeusukirik Ikoon- pühaku kiri. Hagograafia- pühakute elulood.
vabanesid feodaalide võimu alt. Linnaõiguste väljatöötamisel tugineti nt kohalikul tavaõigusel, privileegidel (nt turuõigus) ja raemäärustel Lübecki õigus (ius lubicense) oli keskaegne Mandri-Euroopa õigusnormide kogumik, mis oli kehtiv ühtekokku ligi sajas linnas, teiste hulgas Lübeckis, Kielis, Rostockis, Wismaris, Stralsundis, Greifswaldis, Tallinnas, Rakveres ja Narvas. tsunftid (vananenud termin amet) on käsitööliste vennaskond. gildid (saksa keeles Gilde, vanagermaani keeles 'ohvrisööming') on keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon. Eestis tekkisid gildid arvatavasti 13. sajandil. raad ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. Rae istungite toimumise paika tuntakse raehoone ehk raekojana. maaõigus lääniõigus Eraomandisse jäetud mõisad viidi tagasi lääniõigusele, mis tähendas, et neid ei
Varjaagid-on skandinaavlaste(viikingite)nimetus idaslaavlaste juures. Bondid- idatee- viikingite retketee, mis oli rootslaste esiisadesõidusuund. Läänetee-viikingite retketee, mida mööda liikusid peamiselt pärastised taanlased ja norralased. Valhalla-on muinaspõhja mütoloogias Odini saal,lahingutes tapetutekodu. Sinna lähevad pärast surma need viikingid,kes on surnud väärikalt, see tähendab lahingus, mitte vääritult ehk voodis. saaga-on vanaskandinaavia ja vanagermaani ajaloost jutustav kangelasmuistend. Ruunikivi-viikingite kasutatud kiri.Selle vanim tähestik pärineb 3-4.sajandil. Lähtub ladina tähestikust,mis vajas kivisse raiumisel lihtsustamist.Tähestiku esimesed tähed on f,u,th,a,r,k. ,,Vanem Edda"-on kogumik Skandinaavia eelkristlikku mütoloogilist luulet, mida tuntakse keskaegsete Islandi käsikirjade kaudu. Piktid-olid hõimuliit, rahvas või rahvad, kes asustasid varakeskajal Põhja-Sotimaad. Anglosaksid-germaani hõimud
kindlusatud asulate kultuuri nim ka Asva kultuuriks. *Maaviljelus arenas edasi, rajati esimesed tänaseni säilinud põllud(Tln lähedal Saha- Lool). Ilmselt just pronksiajal tuli kasutusele ader. *Uudse hauatüübi kivikirstkalme ilmumine on tähendusrikas. Haudade suurus,matmisviis ja hauapanused annavad tunnistust ka väljakujunenud ühiskondlikust hierarhiast- kes olid teistest tähsamad eluaegu, olid seda ka pärast surma. *Tollal jõudis läänemere-soome keeltesse vanagermaani laensõna kuningas, mis tähendas pealikut. Rauaaeg *Eesti ja naabermaade rauaaja algus on kokkuleppeliselt paigutatud aastasse 500 eKr. Umbes sellel ajal, kui Sparta kuningas Leonidas kandelassurma läks ja kui kreeklased pärslastega Maratoni lahingut lõid, hakkas Eestisse jõudma esimesi raudesemeid. *Raua veelgi ulatuslikum levik toimus I aastatuhande esimesel poolel, mida nim rooma rauaajaks, sest see langes kokku Rooma impeeriumi sünni,hiilguse ja
loodud Domeen- kuninga isiklik maavaldus Feodaal- maaisand; valitseva klassi esindaja keskajal Feood- suurfeodaalilt alamfeodaalike antud maavaldus Invertituur- pidulik seisusesse või ametisse seadmine Katedraal- toom-ehk peakirik Majordoomus- Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem Naturaalmajandus- rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse vahendusel Ruunikiri- vanagermaani raidkiri Sunnimaisus- feodaalse sõltuvuse vorm: talupoeg ei tohtinud isanda loata elukohta vaetada; üks pärisorjuse põhuitunnuseid Pärisorjus- feodaalse sõltuvuse vorm: sunnismaised talupojad on täielikult allutatud oma isanda õiguslikule ja majanduslikule eeskostele; feodalistliku mõisamajanduse tunnuseid Vasall- alamfeodaal Isikud Constantinus Suur (306-337)- tema valitsemisajal lõpetati kristlaste tagakiusamine ning hakati kristlust soosima. 326
keskenduda oma narratiividele, haiged inimesed vajavad võimalust end väljendada 6.Luule. Värsisüsteemid ja värsimõõdud- riim, meedium, rütm Vabavärss Sõnad naasevad sõjatult, sest nad on vahepealt muutnud meelt. Väehulgad sirutavad käepulgad. Nende peopesad on täis munast kooruvaid punapäikesi. Nad tõmbavad taeva tumedat tekki katma ja salgama oma kalduvust kalguvusele (A. Alliksaar) Värss "rida"; "pööre" Vanagermaani alliteratsioonvärss (Stabreimvers) Beowulf waes breme blaed wide sprang Scyldes eafera Scadelandum in. Swa sceal geong guma gode gewyrcean, Fromium feogniftun on faeder bearme... (Beowulf) Värsi piir kattub süntagma või lause lõpuga: Veri tuksatas kord külm, kord palav. Mis on lahti minuga, ei tea. Jälle, jälle, kahvatu ja halav, Tulin Sinu juurde, Mea. (H. Talvik. Taliöine) 12.saj Inglismaal tekib riimitud värss, värsi piir võib kattuda süntagmaga Siire (enjambement)
Normann viikingid, skandinaavlased Valhalla koht, kus elasid lahingus langenud sõdalased Thor skandinaavia mütoloogias peajumal, piksejumal, sigivusejumal, tunnuseks vasar Oden viikingite sõjajumal Frej/a viikingite viljajumal Loke viikingite saatan Aasid muinasskandinaavlaste müütide noorem peajumalate sugu, juht Odin Ruunikivi surnu mälestuskivi, millel oli tavaliselt ruunikirjas tekst, enamasti Skandinaavias ja viikingite ajal Saaga vanagermaani kangelaslaul, muinasislandi jutustus ,,Vanem Edda" viikingite eepos ruunikirjas Misjonär ristiusu levitaja, ülesandeks kuulutusega saavutada mittekristlaste tulek kristlaste hulka Piiskop algselt suurema kristliku koguduse ülem, seejärel koguduste ülem linnas või piirkonnas Katedraal toom- ehk peakirik Kanoonik Toomkapiteel nõuandvaks ja kaasotsustavaks organiks piiskopkonna juhtimisel Sinod vaimulike koosolek piiskopi eestistumisel
selgitada keelte sugulust) -astronoom Sajnovics 1770 (1768-69) – tõestas, et ungari ja lapi keel on suguluskeeled -Rasmus Rask (1816) 1818 (islandi algupära) -Franz Bopp 1816 (sanskriti, kreeka, ladina, pärsia, saksa keele võrdlus) -keelkonna mõiste (esimesena Indo-Euroopas) c) 19. sajandil (vennad Grimmid, von Humboldt, noorgrammatikud) *Vennad Grimid lõid 1822 häälikuseaduse ning näitasid seda teaduslikult. indoeuroopa algkeele b, d, g, p, t, k ⇒ vanagermaani p, t, k, f, Ө, h *Wilhelm von Himboldt rõhutas keele funktsionaalsust ja kultuurilist aspekti. Pani aluse keele tüpoloogiale. Liigitas keeled tüpoloogiliselt: isoleeriv, aglutineeriv, flekteeriv, polüsünteetiline *Noorgrammatikud (A.Brungmann ja H.Paul) uurisid keelemuutuste põhjuseid – häälikuseadustes ei ole erandeid, tunnistatakse vaid analoogiat. d) 20. sajandil(strukturalism - Saussure; generativism - Chomsky) *Strukturalism . Saussure oli struktrualismi teoreetik
Asjaõigusseadus on paindlik ja lubab asja välja nõuda igaühelt, kes õigusliku aluseta tema asja valdab, välistatud ei ole väljanõue isegi siis, kui senine õiguslik alus rajanes lepingul. Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Siiski on siin teatud piirangud. Rooma õiguses oli reegel ,,ubi rem meam invenio, ibi vindico" (,,kus ma oma asja leian, sealt ma ta tagasi nõuan"). Asjaõigusseaduses on fikseeritud vanagermaani reegel ,,nõua oma asja sellelt, kellele oled ta usaldanud". Roomas võis asja alati välja nõuda ka heauskselt omandajalt (A asi oli üle läinud B-le ja sellelt C-le). AÕS § 95 kohaselt ei saa vallasasja välja nõuda heauskselt omandajalt, kui vallasasi oli omaniku valdusest välja läinud tema enda tahte kohaselt, näiteks kui asja rentnik, pantija, hoidja või laenaja müüs asja heausksele ostjale ja siis sai omanik nõuda vaid hüvitamist rentniku, pandipidaja, laenaja või
· Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkimine o astronoom Sajnovics 1770 (1768-69) tõestas, et ungari ja lapi keel on suguluskeeled o Rasmus Rask (1816) 1818 (islandi algupära) o Franz Bopp 1816 (sanskriti, kreeka, ladina, pärsia, saksa keele võrdlus) o keelkonna mõiste (esimesena Indo-Euroopa) c) XIX sajandil (vennad Grimmid, von Humboldt, Schleicher, noorgrammatikud) · Grimmi(de) seadus 1822: indoeuroopa algkeele b, d, g, p, t, k vanagermaani p, t, k, f, , h · Wilhelm von Humboldt 1767-1835 o Jaava saare kaavi keelest 1836-39 o Keelefilosoofia: · Keel on objektide tähistus ja suhtlusvahend. · Keel on rahvuse vaim ja vaimu tegevus. ·Keele uurimine põhinegu vastanditel, näit. subjektiivne/objektiivne; keel/mõtlemine; kollektiivne/individuaalne. o Keelte morfoloogiline tüpoloogia:
Transpositsioon on tõsise teksti muutumine, terve teksti transformatsioon; teksti süzee ülekandumine teise aega ja ruumi, nt Joyce'i Ulysses või Romeo ja Julia ekraniseering Leonardo di Caprioga. Pastiss on väära teksti katkenditest kokkupandud tekst. 11. Luuletekst. Rütm ja meetrum. Värsisüsteemid Luulekeele tunnuseks on värss. Vabavärss, kus puudub riim ja rõhulisus. Värss kr k rida, ld k pööre, tagasipöördumine luulerea algusesse. Vanagermaani rõhulises luules oli värsile toeks alliteratsioon (vokaalide kordumine) polnud aga seotud eufoonia nõudega, kuigi seaduspärane. Stabreim = alliteratsioon. Hiljem, 11-12.saj Saksamaal ja Inglismaal tekib riimitud värss, mis asendab rõhulise alliteratsioonivärsi. Siire enjambement või luulerea piiri rikkumine, ühe sõna osa viiakse teise rea algusesse. Mõnikord kujutelm endaga, viib su läbi maailma, mis magab. A. Alliksaar Kuidas, kuidas mitte raisa-
annaabi.ee 
