1. Milliste filosoofilste küsimustega tegelevad epistemoloogia, tunnetusteooria ja gnoseoloogia? Teadmiste võimalikkus ja selle objektiivsus, tunnetusmehanismid, tõe olemus. Kas ja kuidas on üldse võimalik teada mis on tegelikult, tõeliselt eronevalt sellest, mis näib olevat? 2. Epistemoloogias on sageli oluline tegelikkuse ja näiluse eristamine. Tooge tegelikkuse ja näiluse eristamise vajaduse kohta üks näide. Valuaistingud, neid on treenides ja erinevate ravimitega võimalik välja lülitada. Siiski valuaistingud on meil asja eest. Kui hakkida köögivilju ilma valuaistinguteta võib juhtuda, et lõikad omal kogemata sõrme otsast ära. Füüsiline valu näitab ka kehale, mida tuleb parandada seega valuvaigistitega selle alla surumine ei ole alati parim lahendus. Me võime valu blokeerida ning seda mitte tunda, kuid probleem sellega ära ei kao. 3
· Unehäired erutussignaali. Neuronis toimub ühel ajal nende · Tähelepanuvõime ja meeleorganite töö halvenemine elektriimpulsside summeerumine ehk sünaptiline summatsioon Nt:naha retseptorid, valuaistingud · Emotsionaalne lamenemine 2. Pidurdussünapside kaudu- närvirakku saabub võrdselt ühel · Sisenäärmete talituste muutumine ajal erutus- ja pidurdussignaale. Neuron impulssi ei edasta. Tekib Postsünaptiline pidurdus Nt:valuvaigistite kasutamine
Kinestees (Lihased, liigesed, kõõlused). See annab meile infot meie liikumisest ja keha asendist ruumis. Tasakaalumeel (Tasakaalu retseptorid asuvad poolringkanalites, mis omakorda asuvad sisekõrvas. Need kanalid sisaldavad paksu vedelikku, mis liigub iga kord, kui pea liigub.) annab meile märku meie pea liikumisest, aitab aru saada kus on üleval ja kus on all, kas me liigume stabiilse kiirusega või muutuva kiirusega. Nahameeled: surve-, temperatuur- ja valuaistingud (Notsitseptorid - nahas olevad retseptorid, mis vastutavad valuaistingu eest, reageerivad mitmesugustele koekahjustustele ja äärmuslikele temperatuuridele.) Haistmine (Haistmisepiteel paikneb ninaõõne ülaosas) Mõlemas ninasõõrmes asuv epiteel sisaldab umbes 10 miljonit lõhnatundlikku retseptorrakku. Haistmine on kõige vähem uuritud. Ei ole teada kuidas inimene eristab nii palju lõhnu.
kannatab kuvariga töötamisest tulenevate terviseprobleemidetõttu.Tegelikkuses aga tekkinud probleeme ei ole põhjustanud mitte kuvarise, vaid see, kuidas kuvariga töötatakse. Seega, probleeme saab vältida töökoha hea kujundamise ja töö korraldamisega. Kindlasti oled tähelepannud et peale pikka arvutis olekut , Silmad on udused või isegi valutavad.Oled tundnud pea-, randme-, käe-, kaela-, selja-, käsivarte-, või õlavalu.Üldjuhul on need valuaistingud mööduvad ja järgmine kord arvutisse istudes ei mäletagi neid enam.Aga mõnikord võivad need muutuda püsivateks ja painata sind aastate vältel. Kuidas kuvariga töötamine mõjub sinu silmadele- Ulatuslikud uuringud ei ole tõestanud, et kuvar põhjustab haigusi võisilmade püsivat kahjustust. Kuid pikaaegne töötamine kuvariga võib viia silmade väsimisele ja ebamugavustundele.
Väga vajalik on teha puhkepause - isegi lühikesed pausid on kasulikud. Pauside ajal võib teha teisi, arvutiga mitteseotud töid. Kui te kasutate hiirt pidevalt, võiksite proovida hiirega töötamist nii vasaku kui parema käega. Seega langeb ära ühe käe suur koormamine. Mõningatel kasutajatel on täheldatud peavalusid ning käte, randmete, käsivarte, kaela, õlgade või seljavalusid, eriti just pärast pikaaegset katkematut tööd kuvariga. Üldjuhul on need valuaistingud mööduvad, kuid mõningatel juhtudel võivad need muutuda püsivateks ning seega põhjustada töövõimetust. Tööandja kohustused. Kuna tööandja kohustus on kontrollida kas töökoht vastab nõuetele ,peab ta kindlaks tegema töökoha ohud ja riskid. Kui esinevad ohud on kindlaks tehtud ja riskid hinnatud, peab tööandja kavandama ja ellu viima meetmed riskide vähendamiseks.Riskianalüüsi alusel määratakse ka töötajate tervisekontrolli sagedus.
Kolvikesi on rohkem fooveal, kepikesi üldse mitte. 9. Milles seisneb sensoorne adaptatsioon ja miks ilmneb kõikides sensoorsetes süsteemides? Sensoorne adaptatsioon - protsess, mille käigus tundlikkus stiimuli vastu väheneb, kui sama stiimulit esitatakse pikema aja jooksul. Oluline on muutus meie aistingu kujundamisel 10. Mida ütleb valu väravakontrolli teooria valuaistingu tekke ja blokeerimise kohta? väravakontrolli teooria - teooria, mille kohaselt peavad valuaistingud ajuni jõudmiseks läbima närviraku "värava" ning notsitseptorite signaale pärssivad närvirakud on võimelised neid valuaistinguid selles väravas blokeerima. 11. Kuulmisaistingu edasine töötlus ajus milles seisneb aju tonotoopiline kaart? Närvirakud peavad helisignaale nende tämbri suhtes analüüsima - heli omadus, mis aitab eristada nt klarnetit oboest. Tonotoopiline kaart - rakud, mis asuvad auditoorses korteksis üksteise lähedal, reageerivad sarnastele helisagedustele. 12
- Motoorne närvisüsteem – liikumine - Sensoorne – meeleelundid 8. Millised vanuselised muutused toimuvad närvisüsteemis? - Vananedes väheneb ensüümide, retseptorvalkude ja transmitterite süntees. Vanaduses väheneb valutundlikkust nõrgendavate enkefaliinide ja endrofiinide süntees, mis koosneb serotoniini produktsiooni langusega häirib valuvastase süstmeemi talitlust. Selle tulemusene häirivad unerežiim, meeleolu, isu, tugevnevad valuaistingud ja depressioon, väheneb motoorne aktiivsus ja haveneb mälu. 9. Tähtsamad neurotransmitterid ja nende tähendus organismi elutegevuses (ärevus, meeleolu, valu, sõltuvus). - Neurotransmitter – keemiline aine nt adrenaliin, domapiin, atsetüülkoliin, vabaneb nõrvilõpmetest ja tagab närviimpulsu e info ülekande ühelt närvirakult teisele. • Serotoniin – tuju, emotsioonide ärevus, imulsiivsuse regulatsoon
tõttu.Tegelikkuses aga tekkinud probleeme ei ole põhjustanud mitte kuvar ise, vaid see, kuidas kuvariga töötatakse. Seega, probleeme saab vältida töökoha hea kujundamise ja töö korraldamisega. KAS KUVARIGA TÖÖTAMINE VÕIB PÕHJUSTADA PEAVALU JA MUID VALUAISTINGUID? Mõningatel kasutajatel on täheldatud peavalusid ning käte, randmete, käsivarte, kaela, õlgade või seljavalusid, eriti just pärast pikaaegset katkematut tööd kuvariga. Üldjuhul on need valuaistingud mööduvad, kuid mõningatel juhtudel võivad need muutuda püsivateks ning seega põhjustada töövõimetust. KUIDAS ON VÕIMALIK VÄLTIDA EELPOOL MAINITUD VALUSID? Nendel probleemidel võib olla nii füüsiline põhjus, kuid ka tööstress annab analoogseid sümptomeid. Valude esinemisest kuvariga töötamisel tuleb koheselt teavitada oma vahetut ülemust või tööandjat. Probleeme saab tihtipeale vältida töökoha hea kujundusega, nii et oleks
närvilõpmed ning mis reageerivad nii erinevatele koekahjustustele kui ka ekstreemsetele temperatuuridele). Valutunne väheneb, kui toimivad ained morfiin ja kodeiin, sest need takistavad närviimpulsi ülekannet, mis on seotud valuaistinguga. Kuid valuaistinguid saab blokeerida ka teistsuguse mehhanismi abil, nimelt väravakontrolli teooria abil. Väravakontrolli teooria kohaselt peavad valuaistingud ajuni jõudmiseks läbima närvi “värava”, valuaistinguid on selles väravas võimalik blokeerida närvirakkudega, mis pärsivad notsitseptorite poolt edastatud signaale nii, et neid ei edastatagi ajusse. Lisaks võib esineda ka inimestel sünnipärane valutundetus (mutatsioon). Kõige tundlikumad kehaosad on laup ja sõrmeotsad. Näiteks otsmik tajub valu kolm korda paremini kui sääremarjad. Inimestel kellel puutemeel ei tööta on valutaju samasugune kui
Keskondlikud: Müra, muusika, koera haukumine Sotsiaalsed: tähtajad Füüsilised ja psühholoogilised : arengukriisid, õnnetused, traumad, haigestumised. Saavutusega seonduv. Kognitiivsed: Akuutne ja krooniline stress Aukuutne stress on lühiajaline, Stressreaktsioon kaob stressori lakkamisel. Avaldab organisimile positiivset mõju, organism tugevneb. Krooniline stress tähistab jätkuvat olukorda. Jätkuvat ohtu ja pidevaid reageeringuid sellele. Unehäired, ebamäärased valuaistingud. Bioloogilised teooriad 1 Võitle ja põgene Cannon, W Homoöstaasi peal on teema, püütaks eoragnismi tasakaalu saavutada. Püüab muuta organismi sisemiselt (hormonaalne )või väiliselt (käitumuslik) . Lisab afektiivse komponendi. Organismil kaks võimalust, kas võitleb, või põgeneb. Ta ei räägi kestvusest ja määrast. Sumpaatiline ja Parasümpaatiline H. Selye (1956) Hüpo- madal ja hüperstress- liiga kõrge.
Kõrgete temperatuuride ja mürgiste gaasidega täidetud keskkonnas peatuvad inimese elutähtsad funktsioonid juba 5 minuti jooksul. Vingugaas süsinikoksiid (CO) on lõhnatu, värvitu, maitsetu mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas, mis hävitab vereliblesid. Veri ei seo enam hapnikku ja 5 minutit vingu hinganud inimest ei ole enam võimalik päästa. Põletushaavade tõttu hukkumine sisetulekahju olukorras on vähetõenäoline, kuna inimese valuaistingud sunnivad teda põlevast ruumist põgenema. Siinkohal võib saatuslikuks saada jällegi mürkgaas, mille tekkimine hapnikuvaeses siseruumides on vältimatu. Seega enne kuumakahjustusi on üldjuhul inimene juba hukkunud. Suitsuanduri kasulikkus seisneb tulekahju varajases avastamises (umbes 40 sekundit). 58. Nimetage füsioloogilisi ohutegureid *Sundasendid ja sundliigutused *Füüsilise töö raskus *Liigutuste kordamine *Raskuste teisaldamine 59
Samas on liikidel üsna lai kohanemisvõime, vmis võimaldab varieeruvas keskkonnas elada ja efektiivselt toimida. Erinevate ärritajate puhul on adaptsioonivõime erinev: Kõrge: puute-, haistmisaistinguis (me ei märka riiete survet kehale jne); Väiksem: nägemis-, kuulmis-, maitsmis- ja külmaaistingud (viibimine absoluutses pimeduses tõstab valgustundlikkust 40 minutiga ca 200 000 korda; eredas valguses pupillid laienevad); Puudub: valuaistingud. Näide: Tegelikus elus on adaptsiooninähtused igaühele hästi tuntud. Kui inimene läheb jõkke suplema, tundub vesi esimesel momendil külm. Siis külmaaisting kaob, vesi näib olevat küllaldaselt soe. Sarnast pilti võib jälgida tundlikkuse kõigi liikide juures peale valutundlikkuse. Adaptsiooni tulemusena toimib tundlikkuse läve kõrgenemine, kuna tundlikkus antud ärritaja suhtes langeb. Apertseptsiooniks nimetatakse inimese taju ja suunitluse sõltuvust inimese kogemustest,
Hüpohondria. Foobne neuroos, foobia objektiks mingi haigus. Somaatilise luulu raske vorm. Depressiooni, üldistunud ärevuse, skisofreenia sümptom. Püsiv hirm ja veendumus, et põetakse mingit rasket haigust. Vähemalt 6 kuud, meditsiinilised uuringud, arsti kinnitused ei aita. Somatoformne vegetatiivne düsfunktsioon. Püsivad vegetatiivse aktivatsiooni tunnused: südamekloppimine, higistamine, treemor, kuuma-külmahood. Mingi organsüsteemiga seotud lisasümptomid: lühiajalised valuaistingud, põletustunne, raskustunne, pingulolek, tursunud, puhitunud tunne. Ei ole organsüsteemi kahjustust. Dissotsiatiivsete häirete ühiseks jooneks on osaline või täielik normaalse integratsiooni hävimine mälu, identsustunde, vahetute aistingute ja liigutuste kontrolli vahel. Häiritud teadliku ja valikulise kontrolli võime. Sageli ootamatu alguse ja lõpuga. Kindla diagnoosi korral peaksid esinema: 1)dissotsiatiivsele häirele iseloomulikud kliinilised tunnused
Suurem osa juhteteedest kulgevad taalamuse kaudu suurajukoorde Ajukoores on sensoorsed piirkonnad, mis on spetsialiseerunud sensoorse, assotsiatiivse või motoorse info töötlemiseks. Aferentsed e sensoorsed kiud võivad ka ristuda, mistõttu vasak ajupoolkera võtab vastu impulsid paremal kehapoolelt ja vastupidi. Kiirusagarasse tulevad impulsid nahas, liigestes ja lihastes asuvatelt retseptoritelt. Naharetseptorid võtavad vastu kompimis-, temperatuuri- ja valuaistingud. Morfoloogiliselt on retseptorid spetsialiseerunud kindlale energialiigile- - mehaanilisele, keemilisele, temperatuurile või elekktromagnetilisele energiale. Mehhanoretseptorid vahendavad puuteaistinguid, propriotseptiivseid aistinguid (lihaste, liigeste ja kehaasendi tunnetust). Sensoorsed väljad Kiirusagara võib funktsionaalselt jagada 3 alaks: - Esmasesse sensoorsesse piirkonda tulevad nahast, lihastest puute- ja rõhuimpulsid, valu- ja temperatuuriimpulsid
annaabi.ee 
