teostatud võimalikult väikse riskiga ning peetaks kinni kõikidest reeglitest ja ettekirjutustest. Oluline on katehniline valmidus võimalikeks avariiolukordadeks (nt õlireostuse likvideerimine). II- Altenatiiv 5.Rajatava kai ehitusel vältida täitematerjalina ja kai kindlustamisel kohalike randade kive vaid hankida need mujalt. III- Alternatiiv 6.Ujula abajal vajaliku veevahetuse tagamiseks vältida idamuulil ja läänemuulil ammutatava pinnase vallidesse ladestamist.Pinnas tuleb vedada kaadamiskohta. 7.Kuressaare lahe ida ja läänekalda veevahetuse säilitamiseks tuleks sadama sissesõidutee vallid ladestada nii, et nende vahel oleks 50m laiune ja 3m sügavune laevatee, vallidesse jätta avad veevahetuseks ja mereelustiku liikumiseks.See aitaks kaasa ka rannakalurite hõlpsamale liiklemisele püügikohtade IV-Alternatiiv 8. Kaevama peaks sel perioodil , kui ei ole taimede vegetatsiooni. Ja kaevatav pinnas
aastast. Suvel võivad moodustada suurel kividel või klibustel laidudel väikesi lesilaid. Toitumine • Viigerhüljes jälgib põhimõtet- vähese vaevaga priskeks. Peatoiduks on kergelttabatav parvekala või siis rammusad väiksemad põhjakalad ja koorikloomad, kelle püüdmine pole raske. Areng • Läänemere asend ja nüüdne kliima pakub viigritele võimaluse sigida vaid mere piiratud osades, kus loomad saavad paksu rüsijää vallidesse endale koopaid uuristada. Edukas sigimine on aga toiduvarude kõrval teine tugev sammas, mis ellujäämise tagab ja seega ka loomade levikut mõjutab. Innaaeg on märtsist maini. Tiinus kestab 9-10 kuud. Tavaliselt on üks poeg. Pojad sünnivad rüsijääs, lume- ja jääkoobastes, mis pakuvad kaitset nende ainsa tõsise loodusliku vaenlase jääkaru eest. Poeg on sündides koheva heleda karvaga. Poegi imetatakse umbes kuu aega. Maksimaalselt võivad elada 40 aastat.
elavad suurema osa aastast. Suvel võivad moodustada suurtel kividel või klibustel laidudel väikesi lesilaid. 4.3. Toitumine Viigerhüljes jälgib põhimõtet - vähese vaevaga priskeks. Peatoiduks on kergelttabatav parvekala või siis rammusad väiksemad põhjakalad ja koorikloomad, kelle püüdmine pole raske. 4.4. Areng Läänemere asend ja nüüdne kliima pakub viigritele võimaluse sigida vaid mere piiratud osades, kus loomad saavad paksu rüsijää vallidesse endale koopaid uuristada. Edukas sigimine on aga toiduvarude kõrval teine tugev sammas, mis ellujäämise tagab ja seega ka loomade levikut mõjutab. Innaaeg on märtsist maini. Tiinus kestab 9-10 kuud. Tavaliselt on üks poeg. Pojad sünnivad rüsijääs, lume- ja jääkoobastes, mis pakuvad kaitset nende ainsa tõsise loodusliku vaenlase jääkaru eest. Poeg on sündides koheva heleda karvaga. Poegi imetatakse umbes kuu aega. Maksimaalselt võivad elada 40 aastat. 4.5. Ohustatus
kõrgemale ( vt. joon. 1). · Kopratammi tagused alad kitsastes ojanõlvades. Nendeks on urud, mänguplatsid, puud, millel on loomade pidevaid tegevusjälgi (pesapuu, sepikoda, märgistamispuu). · Laialehelised puuliigid, nagu tamm, jalakas, künnapuu, vaher, saar, pärn. ( vt. joon. 1) · Põlengujälgedega tüükad ning puud. · Hästiarenenud tugijuurtega puud. · Ajutised liigveed, mida näitavad kõrged tüvemättad ja vallidesse kuhjunud varis. · Tormiheide, tuulemurd, rohke varis, metsakuiv ja mitmetes kõdunemisastmetes lamapuit. · Looduskaitsealused ja Punase Raamatu liigid. Põhirõhk pikaajalistel metsaliikidel, milleks on jugapuu, luuderohi ja metsviljapuud. · Rohke tüve-ja rippsamblike ning puiduseente viljakehade esinemine. · Metsistunud põlispuud ja taluaiad, metsakasvanud alleed, kiviaedu ja põllupeenraid märkivad vanad puud ja põõsad.
Ennem peab mööduma lankide liitmisaeg. Lankide liitmisaeg on ajavahemik aastates, mis on vajalik eelmise raiesmiku taasmetsastamiseks. Männi korral on see 4 aastat. Metsaraiel ei tohi purustada pinnase pealmist kihti enam kui 25%-l raielangi pindalast ja rööpad ei tohi olla sügavamad kui 30 cm. Parim raieaeg on talvel, kui pinnas on külmunud ja puudel on kasvu puhkeperiood. Raielank tuleb alati puhastada raiejäätmetest ja selleks on viis võimalust: 1) kogumine vallidesse või hunnikutesse; 2) tükeldamine ja laialilaotamine; 3) asetamine puidu kokkuveoteedele; 4) lauspõletamine langil; 5) äravedu langilt. Väljavedamise tähtajad on ka paika pandud. Toores koorimata okaspuit, kui seda on enam kui kümme tihumeetrit ühe hektari kohta tuleb välja vedada 1. juuniks, kui see puit on raiutud 1. septembrist kuini 30. aprillini. Kui puit on raiutud 1. maist kuni 31. augustini, siis tuleb puit välja vedada ühe kuu jooksul raie tegemisest arvates.
16. Raielangi raiejärgne koristamine. Raielankide koristamise all tuleb mõelda okste, latvade ja mittelikviidse materjali kogumist virnadesse või vaaludesse kas käsitsi või mehhaniseeritult. Käsitsi okste kogumise viis kujunes vastavalt tehnoloogiale. Kui langetamine ja järkamine toimus käsisaagidega ja laasimine kirvestega, siis okste tassimist korraldati näiteks peale 5...10 puu töötlemist. Oksad kanti raielangil vallidesse või hunnikutesse, mis jäeti kas kõdunema või mittetuleohtlikul perioodil põletati ära, ka talunikud vedasid neid küttematerjaliks. Esimeste mootorsaagide kasutuselevõtuga eelkirjeldatud olukord kestis edasi kuni kergete universaalmootorsaagide saamiseni, siis sai valdavaks okste mittekoristamine ja need kohad, mis kuulusid kultiveerimisele, tuli koristada kas käsitsi või mehhaniseeritult. Käsitsitööd olid sellistes oludes füüsiliselt väga rasked, sest
2) Etapp 1: Märgista laskepesa piirjooned. Eemalda mätas laskepesa süvendist ja vallide alalt (2,5-3 meetrit). Etapp 2: Lõika ja eemalda mätas. Mättad aseta kaeviku taha telkmantlile või murupinnad kokku. Etapp 3: Kaeva laskepesa. Kaeviku kaitsevallid algavad 20 cm kauguselt süvendi servast. Esmalt raja eesmised vallid. Vallide kogupaksuseks 2-2,5 m. Vallide kõrgus peab varjama kiivri laskeasendis olles. Seejärel raja tagumine vall (tagumine vall varjab kiivri kontuuri) Kaeviku vallidesse mata kive, palke jms, suurendamaks vallide vastupidavust. 131 Pilt 3.3 Etapp 4: Vallid moonda mätastega, alustades vaenlasepoolselt küljelt. Etapp 5: Koos eesmiste vallide rajamisega raja laskeplatvorm. Laskeplatvormi nõuded: (pilt 3.3) · laskeasendis oleva laskuri mõlemad küünarnukid toetuvad korralikult laskeplatvormile. · Laskeplatvormi sügavust saab kindlaks määrata
Kõik raielangid, välja arvatud valgustusraielangid, kuuluvad raiejäätmetest puhastamisele raietööde käigus või nende järel hiljemalt raietähtaja lõpuks. Raiejäätmed - oksad, ladvad, langile jäänud tüvepuit, raietöödega rikutud järelkasv ja alusmets. Lubatud on järgmised raielankide puhastamise viisid tingimusel, et need ei kahjusta kasvama jäetavaid puid (kaasa arvatud järelkasvu): 1) hunnikutesse või vallidesse kogutud raiejäätmete kõdunema jätmine või põletamine, kuid raiejäätmed ei tohi katta enam kui 20% raielangi pindalast. 2) raiejäätmete ülepinnaline põletamine (tuleohtlikul perioodil on raiejäätmete põletamine keelatud); 3) raiejäätmetega kokkuveoteede tugevdamine; 4) raiejäätmete tükeldamine ja laialilaotamine; 5) raiejäätmete äravedu langilt. NB! Pole lubatud loo- ja nõmmemetsades. 4.3 Hooldusraiete bioloogilised alused e. põhimõtted, läbi mille hooldusraied
Kuna freesturba tootmine on tükkturba tootmisest odavam ja turbavarumise alt vabanenud maa-ala on võimalik kergemini uuesti kasutusele võtta, lõpetati Eestis 1980.a. tükkturba tootmine. Tänapäeval toodetakse turvast enamasti freesimenetlusel, kuid uuesti on alustatud ka tükkturba kaevandamist. Freesturba saamiseks peenestatakse turbalasundi 10-20 mm paksune pealmine kiht trummelfreeside abil turbapuruks ning aetakse pärast mõnepäevast kuivamist vallidesse ja sealt aunadesse. Freesturba tootmise lõpetamisel jäävad soodesse suhteliselt tasased väljad, tükkturba tootmisest aga karjäärid (augud). Alasid, kus turbavarud on ammendatud või on turbatootmine katkenud, nimetatakse jääksoodeks. Jääksood on sageli peremeheta, tuleohtlikud ja taastuvad looduslikult väga aeglaselt. Kui suur on vabariigis jääksoode pindala, ei ole täpselt teada. Ühtedel andmetel (Karofeld, 2005) on
· jämedad vanad männid, mille sügavavaoline korp ulatub võrani või isegi alumistest võraokstest kõrgemale; · kopratammitagused alad kitsastes ojanõvades, urud, mänguplatsid, õõnsustega puud, loomade pidevaid tegutsemisjälgi kandvad puud (sepikoda, märgistamispuu, pesapuu jne); · laialehelised puuliigid: tamm, jalakas, künnapuu, vaher, saar, pärn; · põlengujälgedega puud ja tüükad; · hästi arenenud tugijuurtega puud; · kõrged tüvemättad ning vallidesse kuhjunud varis (osutab ajutisele liigveele); · mitmes kõdunemisastmes lamapuit, metsakuiv, rohke varis, tuulemurd, tormiheide; · looduskaitselised ja Punase Raamatu liigid; erilist tähelepanu pöörata pikaealistele metsaliikidele, nagu jugapuu, luuderohi, metsviljapuud; · roheke tüve- ja rippsamblike ning puiduseente viljakehade esinemine; · metsistunud taluaiad, põlispuud, metsakasvanud alleed, kiviaedu ja põllupeenraid tähistavad vanad puud ja põõsad;
puhastamise viisid tingimusel, et need ei fotosünteesida orgaanilist ainet. elujõuline looduslik järelkasv, säilikpuud ja kahjusta kasvama jäetavaid puid (kaasa Fotosünteesiprotsess toimub taimede elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud arvatud järelkasvu): 1) hunnikutesse või rohelistes osades (lehtedes, okastes). 4. puud. Raiestik hiljem kas kultiveeritakse või vallidesse kogutud raiejäätmete kõdunema Valitakse välja ja jäetakse kasvama oma jäetakse looduslikule uuenemisele. jätmine või põletamine, kuid raiejäätmed ei omadustelt parimad puud. Selle tulemusena seemnepuud puud mis jäetakse raiesmikule tohi katta enam kui 20% raielangi pindalast. paraneb puistu kvaliteet, sest ebasobivad ja kasvama, et soodustada loodusliku uuenduse
Eemalda mätas kaeviku süvendist ja vallide alalt (2,5-3 meetrit). Etapp 2: Lõika ja eemalda mätas. Mättad aseta kaeviku taha telkmantlile või murupinnad kokku. Etapp 3: Kaeva kaevik. Kaeviku kaitsevallid algavad 20 cm kauguselt sü- vendi servast. Esmalt raja eesmised vallid. Vallide kogupaksuseks 2-2,5 m. Vallide kõrgus peab laskeasendis oleva mehe puhul varjama ta kiivri. Seejärel raja tagumine vall (tagumine vall varjab kiivri kontuuri) Kaeviku vallidesse mata näiteks kive ja palke, et suurendada vallide vas- tupidavust. joonis 6.5 Etapp 4: Vallid moonda mätastega, alustades vaenlasepoolselt küljelt. Etapp 5: Koos eesmiste vallide ehitamisega raja laskeplatvorm. Laskeplatvormi nõuded (joonis 6.5): laskeasendis oleva laskuri mõlemad küünarnukid peavad toetuma korrali- kult laskeplatvormile; Tööde edenedes, aeg-ajalt laskeasendit sisse võttes peab saama kindlaks
esimesel võimalusel, kuid enne tuleohtliku perioodi algust. Raielankide puhastamisel säilitada järelkasv, puhastatakse metsarajad, teed, sihid, kuivenduskraavid, langile jäetud olmepraht, samuti koristatakse langile jäänud ajutised ehitised, kõlbmatud töövahendid ja väljaspool lanki asuvad kasutatud laoplatsid ja laadimisväljakud. Raiejäätmed kogutakse: a) hunnikutesse, b) vallidesse, c) kokkuveoteedele nende tugevdamiseks. Raiejäätmete kogumise eesmärk on need: kas a) jätta mädanema või b) põletada. Vallid võivad olla: a) laiusega kuni 2 m, b) vahekaugusega mitte alla 15 m, c) peavad kulgema paralleelselt langi pikema küljega, d) ei tohi ulatuda vana metsa alla. Hooldus- ja turberaietel on parim võimalus raiejäätmete tükeldamine ja
annaabi.ee 
