1856-Eestimaal raharent teorendi asemel 1863-passiseadus, vähemalt 21-aastased talupojad võisid vallapassiga liikuda Balti kubermangu piirides, väljaspoole seda pidid aga taotlema riiklikku passi 1866-vallaseadus, vallad vabanesid lõplikult mõisnike eestkoste alt. Valla juhte hakati valima. Vald pidi hoolitsema oma vaeste eest (*vaestemaja, *külakord). Vallakogukonna moodustasid nüüdsest talupojad. Valla omavalitsus koosnes täiskogust, volikogust, vallavanemast ja vallakohtust. 3)Eestis algas talude päriseks ostmine 1850. aastatel, Lõuna-Eestis. Nad ostsid seda välja lina müügi eest. 4) Talupoegade vastuhakkamisvormid 1) Ülestõusud. Nt Mahtra sõda-oli kokkupõrge eesti talupoegade ja karistussalklaste vahel 14. juunil 1858. 2)Usuvahetusliikumine ehk vene õigeusku astumine. Kõige rohkem oli vene õigeusku astujaid Saaremaal, sest sealsed inimesed olid vaesed ja see oli nende päästerõngaks.
Kuna nüüd oli raharent, siis avanes talupoegadel võimalus ka endale talu osta. 1866. aastal vabanes kogukondlik omavalitsus mõisnike eestkoste alt. Omavalitsusele jäi nüüd varasemast hoopis avaramad tegutsemisvõimalused, kuna riik kontrollis nüüd hoopis vähem. Vallakogukonna moodustasid mõisa territooriumil elavad talupojad. Väiksemad vallad liideti suurematega või kaks väikest omavahel. Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, vallavanemast, tema abilistest ning vallakohtust. Inimesed nimetati ametitesse peamiselt valimiste teel. Omavalitsuse raames saadud kogemused olid oluliseks eelduseks omariikluse kujunemisele. Talupojad olid praktiliselt enda peremehed. Nende jõukus hakkas kasvama ja sellega muutus ka elulaad. Selga saadi korralikud riided, tuba valgustas petrooleumlamp, viljakasvatus asendus piimakarja kasvatusega ja suuremat rõhku pandi põllumajanduse intensiivistamisele.
1866.a võeti vastu uus vallakogukonna seadus. (Püsis kuni isevalitsuse kokkuvarisemiseni 1917.a) 1866.a omavalitsusreformi olulisemaks tagajärjeks oli kogukondliku omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt. Valla omavalitsus koosnes: · Valla täiskogust, kuhu kuulusid kõik päris- ja rendiperemehed ning kümnendik maatameeste esindajatest · Valla volikogust, kuhu võis kuuluda vastavalt elanike arvule 3-24 liiget. · Vallavanemast, kes oli valla tähtsaim ametimees · Vallavanema abilistest, kes moodustasid koos vallavanemaga vallavalitsuse · Vallakohtust Omavalitsuse raames saadud kogemused olid oluliseks eelduseks omariikluse kujunemisele.
nekrutiandmine. Pearaha-70 kopikat igalt meeshingelt,tavaliselt maksis mõisnik pearaha talupoegade eest ära. Kogukondlikud koormised- teede korrastamine,magasiaida ja kooli ehitamine ,kirikumaksud 1866-vallareform-omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt.Vallakogukonna moodustasid mõisa territooriumil olevad talupojad. Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, vallavanemast ja tema abilistest ning vallakohtust. Valla täiskokku kuulusid kõik pärisorja rendiperemehed ning kümnendik maameeste esindajatest.Täiskogu valis volikogu,kuhu võis kuuluda vastavaltelanike arule 3-24 liiget. Valla tähtsaim ametimees oli vallavanem,kes valiti taluperemeeste hulgast, temal oli politseivõim kõigi talupojaseisusest isikute üle oma kogukonna territooriumil nii talu kui ka mõisamaal
- Peamine raha talude ostmiseks tuli linakasvatusest. - Rikkamad ostsid talusid juurde, tekkisid suurtalud. 6. Kuidas moodustati valla volikogu ja millised ülesanded pandi vallale 1866. aastal? Vallakogukonna moodustasid mõisa territooriumil elavad talupojad. Valla piirid ja liikmeskond saadi päranduseks seniselt mõisalt. Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust (päris- ja rendiperemehed, 1/10 maatameeste esindajaid), valla volikogust (3-24 liiget vastavalt elanike arvule), vallavanemast (valiti taluperemeeste hulgast, politseivõim) ja tema abilistest (vallakirjutaja, rõugetepanija, koolmeistrid, magasiaidamees) ning vallakohtust. Ülesanded: hariduselu ja valla dokumentide korrashoid, tüliküsimuste lahendamine, vaeste eest hoolitsemine. 7. Iseloomusta tööstuse arengut 19. sajandil. Märgi ära, millistes linnades millised tööstusharud arenesid. 19. sajandi I poolel jäi tööstuse ja kaubanduse areng Eestis tagasihoidlikuks. Eeldused hakkasid
Juhiks valiti Eestimaal talitaja ja Liivimaal kaks vöörmündrit. Vastutati koormiste eest: mõisakoormised (teorent, vakuraha), riiklikud koormised (pearaha, nekrutimaks), kogukondlikud koormised (teede korrastamine, kooli ehitamine, jne). 1866. aastal omavalitsusreform tõi kaasa tagajärjeks kogukondliku omavalitsuse vabastamise mõisnike eestkoste alt. See andis omavalitsustele senisest palju avaramad võimalused. Valla omavalitsus koosnes nüüd valla täiskogust, valla volikogust, vallavanemast, tema abilistest ja vallakohtust. Selline kord jäi säilima tsaariaja lõpuni. Saadud kogemused olid oluliseks abistajaks omariikluse kujunemisele. Baltisakslased Karl August Senff- kunstnik, graafik, Tartu Ülikooli joonistuskooli õpetaja Carl ernst von Baer- embrüoloogia rajaja, teadlane Fabian Gottlieb von Bellingshausen- maadeavastaja, meremees Barclay de Tolly- väejuht A. J. von Krusenstern- esimene ümbermaailma reisija Talurahva õigused 17
millisesse impeeriumi paika. Balti kubermangude piires ja kuni 30 versta väljapoole kubermangu piile võis liikuda vallapassiga, väljapoole Balti kubermange siirdumiseks oli vaja riiklikku passi Hoogustus väljarändamine, lootes saada paremat maad kuskilt mujalt 1866. aastal toimus vallareform * tagajärjeks omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt * valdade ühendamine * omariikluse eelduste tekkimine Valla omavalitsus koosnes täiskogust, volikogust, vallavanemast ja tema abilistest ning vallakohtust. Majandus ja linnad Oluliseks sissetulekuks jäi viljatootmine ja viin Keskne majandusüksus mõis Viinatootmise tooraineks sai kartul Kasumajanduse juurutamine a) põllumajanduse areng kasumajandus, viljatootmine, viin, kartulikasvatus, uued põllukultuurid, raharendi juurutamine b) tööstuse areng aurumasina kasutuselevõtt,vabrikud,villatöötlemine, Narvast sai
· Väljaspoole Balti Kubermangust reisimiseks oli vaja taodelda riiklikku passi. · Soodustas väljarändamist Venemaale, sest loodeti leida paremat elu ja seal oli vaba maad. 1866. aasta vallareform: · Kogukonna vabastamine mõisnike eeskoste alt. · Vallakogukonna moodustasid sellest reformist alates mõisa territooriumil elavad talupojad. · Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, vallavanemast ja tema abilsest ning vallakohtust. Tähtsaim ametnik oli vallavanem, kes valiti taluperemeeste hulgast. · ? Omavalitsuse raames saadud kogemused olid oluliseks eelduseks omariikluse kujunemisele. Muutused mõisamajanduses 19.sajandil: · Mõisnike väljaminkud suurenesid, hakkati ehitama toretsevaid häärbereid, parke, abihooneid ja mõisnike toidulauale ilmusid järjest kallimad ja mitmekesisemad road. · Mõisnikud hakkasid võlgu võtma, et kulusi katta
1866.aasta vallareform omavalitsusreformi olulisemaks tagajärjeks oli kogukondliku omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt. See andis omavalitsusele senist hoopis avaramad tegutsemisvõimalused, kuna riigi kontroll jäi suhteliselt tagasihoidlikuks. Sama seadusega anti omavalitsuse kompetentsi ka vallakohtu sensed politseilised funktsioonid. Vallakogukonna moodustasid nüüdsest mõisa territooriumil elavad talupojad. Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, vallavanemast ja tema abilistest ning vallakohtust. Valla täiskokku kuulusid kõik päris ja rendiperemehed ning kümnendik maatameeste esindajatest. Täiskogu valis volikogu, kuhu võis kuuluda vastavalt elanike arvule 3-24 liiget. Valla tähtsaim ametimees oli vallavanem, kes valiti taluperemeeste hulgast. Vallavanem koos abilistega moodustas vallavalitsuse, kes palkas endale abiks mitmesuguseid ametimehi: vallakirjutaja, rõugetepanija, koolmeistrid valladekoolidesse, magasiaidamehe
võeti vastu uus vallakogukonna seadus, see jäi püsima kuni 1917.a isevalitsuse kokkuvarisemiseni. · kogukondliku omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt · avaramad tegutsemisvõimalused, riigi kontroll jäi tagasihoidlikuks · omavalitsuse kompetentsi vallakohtu politseilised funktsioonid · vallakogukonna moodustasid mõisa ter. elavad talupojad; valla piirid ja liikmed saadi päranduseks seniselt mõisalt · koosnes valla täiskogust, volikogust, vallavanemast ja tema abilistest ning vallakohtust · täiskokku kuulusid: päris- ja rendiperemehed ning vähesed maatameeste esindajad · volikokku kuulus vastavalt elanikele 3-24 liiget - taluperemehed · tähtsaim ametimees vallavanem valiti taluperemeeste hulgast, politseivõim kuulus talle · vallavalitsuse moodustas vallavanem koos abilistega, abiks oli veel vallakirjutaja (vastutas
kirikumaksud. 1866a. vallareform-1866, jäi püsima iseseisvuse kokkuvarisemiseni 1917aastani. Oluliseks tagajärjeks omavalitsse vabastamine mõisnike eeskoste alt. Riigi kontroll jäi tagasihoidlikuks. Omavalitsusele ka senised politseilised funktsioonid. Vallakogukond moodustus mõisa alal elavatest talupoegadest. Valdu ühendati. Valla omavalitsus koosnes täiskogust-päris-ja rendiperemehed, kümnendik maatameeste esindajatest., volikogust-3- 24 liiget vastavalt elanike arvule, vallavanemast-valiti taluperemeeste hulgast (politseivõim) ja tema abilisest, vallakohtust. Vallavanem koos abilisega mood. vallavalitsuse, kes palkas abiks ametimehi:vallakirjutaja, rõugetepanija, koolmeistrid vallakoolidesse, magasiaidamehe. Tasuvaim-vallakirjutaja ametikoht(vastutas dokumentide korrashoiu eest).1866a. reformiga paika pandud omavalitsus kehtis tsaariaja lõpuni, kogemused oluliseks eelduseks omariikluse kujunemisele. Majandus ja linnad:
alla, ise saab vaadata, kuhu panna. AGA teadma peab niikuinii, juhuks kui ta küsib! 19. sajandi keskpaigaks oli aadli all olev kogukondlik omavalitsus tegutsemise lõpetanud. Tehti ettepanek koostada uus vallakogukonna seadus. 1866 võetigi see vastu. Selle tagajärjeks oli kogukondliku omavalitsuse vabastamine mõisniku eestkoste alt. Sama seadusega anti omavalitsuse senised politseilised funktsioonid. Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, vallavanemast ja vallakohtust. Valla täiskokku kuulusid kõik päris- ja rendiperemehed ning kümnendik maatameeste esindajatest. Täiskogu valis volikogu, kuhu võis kuuluda 3-24 liiget. Vallavanem oli tähtsaim ja valiti talurahva seast, temal oli talupoegade üle politseivõim nii talumaadel kui ka mõisamaadel. Vallavanem koos abilistega moodustas vallavalitsuse. 1866 reformiga paika pandud kogukondlik omavalitsus jäi püsima kuni tsaariaja lõpuni. 10. Vaimuelu 19. saj I poolel
5. Vallavolikogu, vallavalitsus 1866. aasta vallaseadus. Vallavalitsusse kuulusid: Talurahvaasjade komissar - riiklik järelevalveorgan 1889. aastast Vallavanem täidesaatev võim Valla täiskogu - esinduskogu Vallakohus kohtuorgan talupoegade jaoks, talupojad ise valisid endi seast kohtunikud, järelevalvet teostas 1889. aastast ülemtalurahvakohus. Talupoegade kogukondlikud oraganisatsioonid haldusülesannete täitmiseks ja kohalike küsimuste lahendamiseks. Vallavolikogu koosnes vallavanemast ja volimeestest, kellest pooled valiti peremeeste ja rentnike, pooled maameeste hulgast 3 aastaks. Vallavolikogu pädevuses oli talupidamist ja kogukonna maid puudutavate küsimuste otsustamine vallas, vallakassa ja muu vara ning kogukonna asutustega seotud küsimuste lahendamine, maksude jaotamine ja kogumine, vallaametnike palkade määramine jm. 6. Linnavolikogu ja valitsus 1870. Venemaa linnaseadus 1892. linnaseadus Linnavalitsus koosnes linnapeast ja mitmesugustest komisjonidest
oma lähisugulaste ülalpidamise, said õiguse taotleda 3 kuuks 3 aastaks passi, millega võis elama asuda ükskõik millisesse impeeriumi linna või paika, uus passikorraldus hoogustas rändamisliikumist Venemaale 3) Millised olulisemad muutused tõi kaasa 1866.a. vallareform?: Andis omavalitsusele avaramad tegutsemisvõimalused, vallakogukonna moodustasid mõisa territooriumil elavad talupojad Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, vallavanemast ja tema abilisest ning vallakohtust, riigikontroll väike 4) Tööstuse areng Eestis - millised tööstusharud, kus, Eesti asend Venemaa majanduses: Vabrikutootmine Kalevivabrikud, mis soodustasid meriinolammaste kasvatamist Kreenholmi Manufaktuur puuvilla töötlemine Tekstiilitööstus Masina- ja metallitööstus Paberitootmine 70% kogu Vene impeeriumis vajaminev paber
Ametiasutus registreeritakse riigi ja KOV asutuste registris. Asutus toimib teenistusalastes suhetes tööandja rollis selle tavapärases mõistes, kuid samal ajal vastutab ka avaliku halduse tõhusa toimimise eest. Ametiasutuse juhil või tema volitatud isikul on õigus amitiasutuse töö korraldamiseks anda teenusalaseid akte. Valla ja linnavaltsus kaks tähendust: 1) Valitsus kui kollegiaalset linnapeast ja linnavalitsuse liikmetest või vallavanemast ja vallavalitsuse liikmetest koosnev KOV organ 2) Linnapea või vallavanema poolt juhitav KOV asutus Eristamine on oluline haldusorgani sisepädevuse jaotamise võimalikkuse aspektist, mis esineb vaid viimati nimetatud, mitte esimesel juhul. 22. Kohaliku omavalitsuse hallatav asutus. KOVi üksuse ametiasutuse hallatav asutus on KOVi eearvest finantseeritav astutus, mille põhifunktsiooniks on on avaliku teenuse/avalike teenuste osutamine –
annaabi.ee 
