puhtalt instrumentaalne. Vooruslik e virtuooslik valitseja saavutab oma eesmärgid, kontrollides ja talitsedes saatust, st kontrolli säilitamiseks kindlam olla kardetud kui armastatud. ,,Valitseja" pragmaatiline käsiraamat, kuidas seda teha. Machiavelli: ,,poliitilise realismi" alusepanijaid (vs idealism). Silmakirjalikkus ja kavalus voorusliku valitseja arsenalis. 5) Erasmuse juhised valitsejale Voorusliku käitumise koodeks, juhindudes humanistlikest printsiipidest. Cicero valitsejaideaal + Itaalia ,,Valitsejapeeglid" (armulikkus, heldus, suuremeelsus). Kontrolli säilitamiseks olla armastatud ja haritud. Valitsejaideaal: Valitsemine on võimalus teenida rahvast. Mitte üksnes au, vaid ka koorem. Eristada tuleb sõpru ja meelitajaid. Ülimaks eesmärgiks rahu ja stabiilsus. Sõda vaid äärmisel vajadusel. Mitte tõsta makse, vaid elada kokkuhoidlikult. Hea valitsus = hea valitseja ja head seadused. Sekkuda võimalikult vähe.
Selleks vajalik: oma staatuse e. riigi säilitamine ning kasvatamine "suureks". Kõik, mis riiki säilitab ning viib suuruseni, on vooruslik! Seega: mõiste "voorus" uus definitsioon, puhtalt instrumentaalne. Vooruslik e. virtuooslik valitseja saavutab oma eesmärgid, kontrollides ja talitsedes saatust. st kontrolli säilitamiseks kindlam olla kardetud kui armastatud. 5. Erasmuse juhised valitsejale. Voorusliku käitumise koodeks, juhindudes humanistlikest printsiipidest. Cicero valitsejaideaal + Itaalia "Valitsejapeeglid" (armulikkus, heldus, suuremeelsus). Kontrolli säilitamiseks olla armastatud ja haritud. 6. "Riigi huvi" teooria areng varauusajal ning rakendamine praktikas. "Halb" ja "hea" riigi huvi teooria: "Halb" - Machiavelli: eesmärk õigustab abinõu. Kasulikkus on absoluutne mõõdupuu. "Hea" - valitseja suhtes kehtivad erinevad moraalireeglid, ent rõhutab, et enamasti on moraalne käitumine kasulik. Riigimeheliku tarkuse
kui vaja, peab valitseja käituma nagu rebane või lõvi ebaõiglus tuleb korda saata korraga ja kiiresti, pärast taastada stabiilsus sõda pole iseenesest halb, sest mobiliseerib sisetülid ja lahkhelid aitavad võimu säilitada Erasmuse juhised valitsejale ideaaliks on absoluutne võim rahva nõusolekul valitseja peab olema rahva poolt armastatud kui valitsejat valida ei saa, tuleb ta kasvatada pärilikus monarhias on otsustavaks valikuks printsi kasvataja valimine Cicero valitsejaideaal + Itaalia valitsejapeeglid valitsemine on võimalus teenida oma rahvast, au, kuid ka koorem eristada tuleb sõpru ja meelitajaid peab ennast harima ülimaks eesmärgiks rahu ja stabiilsus sõda vaid äärmisel vajadusel elada kokkuhoidlikult, mitte tõsta makes hea valitsus = hea valitseja ja head seadused ,,Riigi huvi" teooria areng varauusajal ning rakendamine praktikas halb riigi huvi teooria Machiavelli teooria hea riigi huvi teooria
· Ideaaliks absoluutne võim rahva nõusolekul. Kuidas saavutada rahva `konsensus': tuleb olla armastatud! · 1. Juhised rahvale: Kui ei saa valitsejat valida, tuleb teda kasvatada. Pärilikus monarhias on otsustavaks valikuks printsi kasvataja valimine · Juhised valitsejale. Voorusliku käitumise koodeks, juhindudes humanistlikest printsiipidest. Cicero valitsejaideaal + Itaalia "Valitsejapeeglid" (Arutelud vürstlike vooruste üle. Lisaks kardinaalvoorustele (õiglus jt) voorused, mis tavakodanike moraalist kõrgemad: o Armulikkus, halastus o Heldus o Suuremeelsus o Anda rohkem kui õiglus nõuab!) Erasmuse valitsejaideaal tugines põhimõtetele, et 1. Valitsemine on võimalus teenida oma rahvast. Mitte üksnes
au (ei ole seega identsed!). Ka jõhkraid meetodeid võib kasutada "hästi" või "halvasti": ebaõiglus tuleb korda saata korraga ja kiiresti, pärast taastada stabiilsus Sõda pole iseenesest halb, sest mobiliseerib. Samuti sisetülid, sest lahkhelid aitavad võimu säilitada 5. Erasmuse juhised valitsejale Juhised valitsejale: Voorusliku käitumise koodeks, juhindudes humanistlikest printsiipidest. Cicero valitsejaideaal + Itaalia"Valitsejapeeglid" · Erasmuse valitsejaideaal: Valitsemine on võimalus teenida oma rahvast. Mitte üksnes au, vaid ka koorem Eristada tuleb sõpru ja meelitajaid (terav probleem alates antiigist: Carneades, Plutarchos) Iseenda harimine (Plutarchos, Cicero, Platon) Ülimaks eesmärgiks rahu ja stabiilsus. Sõda vaid äärmisel vajadusel. Mitte tõsta makse, vaid elada kokkuhoidlikult Hea valitsus = hea valitseja ja head seadused. Sekkuda võimalikult vähe 6
on vooruslik. Vooruslik e virtuooslik valitseja saavutab oma eesmärgi, kontrollides ja talitsedes saatust. Vajadusel võib kasutada silmakirjalikkust, kavalust jne, see on peamine erinevus võrreldes Itaalia humanistide poliitilise õpetusega. Lisaks on pigem tähtis näida vooruslik kui sisemiselt vooruslikkuse põhimõtteid järgida. 5. Erasmuse juhised valitsejale Voorusliku käitumise koodeks, juhindudes humanistlikest printsiipidest. Cicero valitsejaideaal + Itaalia "Valitsejapeeglid" Valitsemine on võimalus teenida oma rahvast. Mitte üksnes au, vaid ka koorem Eristada tuleb sõpru ja meelitajaid (terav probleem alates antiigist: Carneades, Diogenes, Plutarchos) Lahendus: enda harimine (lugeda Plutarchost, Cicerot, Platonit) Ülimaks eesmärgiks rahu ja stabiilsus. Sõda vaid äärmisel vajadusel. Mitte tõsta makse, vaid elada kokkuhoidlikult Hea valitsus = hea valitseja ja head seadused. Sekkuda võimalikult vähe 6
"voorus" uus definitsioon, puhtalt instrumentaalne. Vooruslik e. virtuooslik valitseja saavutab oma eesmärgid, kontrollides ja talitsedes saatust. st kontrolli säilitamiseks kindlam olla kardetud kui armastatud. Machiavelli: "poliitilise realismi" alusepanijaid. Silmakirjalikkus ja kavalus voorusliku valitseja arsenalis. Kui vaja, peab käituma nagu lõvi, kui vaja, siis rebane. 5. Erasmuse juhised valitsejale. Voorusliku käitumise koodeks, juhindudes humanistlikest printsiipidest. Cicero valitsejaideaal + Itaalia "Valitsejapeeglid" (armulikkus, heldus, suuremeelsus). Kontrolli säilitamiseks olla armastatud ja haritud. Valitsemine on võimalus teenida oma rahvast. Mitte üksnes au, vaid ka koorem. Ülimaks eesmärgiks rahu ja stabiilsus. Sõda vaid äärmisel vajadusel. Mitte tõsta makse, vaid elada kokkuhoidlikult Hea valitsus = hea valitseja ja head seadused. Sekkuda võimalikult vähe . Eristada tuleb sõpru ja meelitajaid. 6
Otsustav: Machiavelli voorusemõiste printsi kasvataja valimine Valitseja eesmärk: au (gloria) ja kuulsus (fama) 2) Juhised valitsejale. Voorusliku käitumise koodeks, juhindudes Selleks vajalik: oma staatuse e. riigi säilitamine (mantenere lo stato) ning humanistlikest printsiipidest. Cicero valitsejaideaal + Itaalia “Valitsejapeeglid” kasvatamine “suureks” (grandezza) Erasmuse valitsejaideaal Kõik, mis riiki säilitab ning viib suuruseni, on vooruslik! Seega: mõiste Valitsemine on võimalus teenida oma rahvast. Mitte üksnes au, vaid ka
mobiliseerib. Samuti sisetülid, sest lahkhelid aitavad võimu säilitada. 48. Erasmuse juhised valitsejale "Kristliku printsi kasvatmises" esitas Erasmus juhised 'valgustatud' valitsejale. Ta kirjutas, et kuigi valitseja võim on absoluutne, peaks ta valitsema nii, et rahvas on tema valitsemisega nõus, et saavutaks rahva 'konsensuse' ja pälviks rahva armastuse. Juhistes valitsejale, esitas Erasmus voorusliku käitumise koodeksi, mis juhindus paljuski humanistlikest printsiipidest (Cicero valitsejaideaal ja Itaalia 'valitsejapeeglid'). Erasmuse valitsejaideaal: valitseja peab mõistma, et valitsemine on võimalus teenida oma rahvast, rakendada end kogukonna teenistusse. See ei ole mitte üksnes au, vaid ka raske koorem kanda, mis nõuab absoluutset ja täielikku pühendust. Valitsemise juures nõunike valides tuleb eristada tõelisi sõpru ja meelitajaid (inimesed, kes räägivad valitsejatele seda, mida nood kuulda tahavad). Lahenduseks, kuidas meelitajaid eemal
kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. demokraatlik põhikord (aristokraadid pidid võitma demose usalduse), kujunes välja umbes 450 eKr Agoraal ei otsustanud juristid, selline seisus puudus Nomos – hüvede õiglane jaotamine (karjane Zaleukos sai otse jumalanna Athenalt 663/2 eKr) Kohut mõistab linn, omaabi on taunitav Seadused kehtestab rahvakoosolek Hellenismiajal loomuõiguslik õigusfilosoofia, valitsejaideaal idamaine. Alexander Suure (4. saj eKr) vallutused 13. Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud. Perioodide üldiseloomustus. Põhiperioodid riigikorra järgi I - 753-510 kuningriik: senat+rahvakoosolekud (hääletusorgan, enamusotsus). Seadustest vähe teada. Arhailine, vormelid, haldasid preestrid. II - 510 kihutati kuningas minema ja Roomast sai res Publica (eeskuju kõigile hilisematele Euroopa vabariikidele)
Kristuse alguseni jõuda. Konflikt Lutheriga, sest Erasmus pooldas siiski katoliiklust. ,,Kristliku printsi kasvatamine" Kirjutatud Karl V-le Aragoni troonile astumise puhul. Raamat koosnes aforismidest. Ideaaliks absoluutne võim rahva nõusolekul. Rahva ,,konsensus" saavutatav kui valitseja on armastatud. Raamatus annab juhiseid nii rahvale kui ka kuningale. Juhised rahvale : kui valida ei saa, siis peab tagama valitseja kasvatatus. Juhised valitsejale. Erasmuse valitsejaideaal : valitseja peab arusaama, et tema positsioon ei ole mitte kingitus, vaid võimalus teenida oma rahvast, rakendada end kogukonna teenistusse. See on raske koorem, mis nõuab absoluutset ja täielikku pühendust. Eristada tuleb sõpru ja meelitajaid (inimesed , kes räägivad valitsejatele seda, mid anood kuulda tahavad). Valitseja ise pidi olema haritud Erasmus soovitas lugeda Cicerot ja Platonit, kuna mida haritum valitseja oli , seda vähem sõltus ta oma nõuandjatest.
tuleb olla armastatud! Valitseja ülimaks eesmärgiks peab olema rahva armastuse pälvimine. Mida peab rahvas tegema, et saada valitseja, keda on võimalik armastada? Kes hakkab teda kasvatama? Keda valida? 1) Juhised rahvale: Kui ei saa valitsejat valida, tuleb teda kasvatada. Pärilikus monarhias on otsustavaks valikuks printsi kasvataja valimine 2) Juhised valitsejale. Voorusliku käitumise koodeks, juhindudes humanistlikest printsiipidest. Cicero valitsejaideaal + Itaalia "Valitsejapeeglid" Erasmuse valitsejaideaal · Valitsemine on võimalus teenida oma rahvast. Mitte üksnes au, vaid ka koorem · Eristada tuleb sõpru ja meelitajaid (terav probleem alates antiigist: Carneades, Diogenes, Plutarchos). Meelitajad olid tegelased, kes püüdsid kuninga heakskiitu pälvida oma isikliku karjääri ja heaolu edendamiseks. Kippusid pigem takka kiitma, mitte juhtima tähelepanu probleemidele. Seetõttu ei saanud kuningas adekvaatset
5. Erasmuse juhised valitsejale Kirjutas valitsejapeegleid. Üheks näiteks "Kristliku printsi kasvatamine", mis on kirjutatud Karl V-le Aragoni troonile astumise puhul. Aforismide kogumik "valgustatud" valitsejale. Ideaaliks absoluutne võim rahva nõusolekul. Rahva konsensuse saavutamiseks tuleb olla armastatud. Rahvale: kui valitsejat ei saa valida, tuleb talle kasvataja valida. Juhised valitsejale: voorusliku käitumise koodeks, juhindudes humanistlikest printsiipidest. Cicero valitsejaideaal + Itaalia "Valitsejapeeglid". Valitsemine on võimalis teenda oma rahvast. Mitte üksnes au, vaid ka koorem. Eristada tuleb sõpru ja meelitajaid. Lahendus: enda harimine (lugeda Plutarchost, Cicerot, Platonit). Ülimaks eesmärgiks rahu ja stabiilsus. Sõda vaid äärmisel vajadusel. Mitte tõsta makse, vaid elada kokkuhoidlikult. Hea valitsus = hea valitseja ja head seadused. Sekkuda võimalikult vähe. 6. ,,Riigi huvi" teooria areng varauusajal ning rakendamine praktikas
annaabi.ee 
