Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Välimusele suunatud meediasõnumid (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Välimusele suunatud meediasõnumid
Meedia puudutab tänapäeval väga paljude inimeste elusid. Vahel antakse edasi positiivseid sõnumeid, vahel aga negatiivseid. Ühel või teisel viisil lasevad inimesed ennast siiski nendest mõjutada ning kujundavad meedia järgi ka oma arvamusi ning mõtteid.
Meedias kasutatakse tihti toodete või teenuste reklaamimiseks erinevaid tuntuid, kuid siiski väga mõjuvaid nippe. Üheks populaarseimaks neist on iluideaalide näitamine. Kosmeetikatoodete reklaamides võib tihti näha kuulsaid ning äärmiselt ilusaid naisi. Nähes veatu naha ning saleda figuuriga inimesi televiisoris või reklaamtahvlitel, tekitab see tahtmise olla samasugune . Selline tunne aga ajendab inimesi minema poodi ning ostma tooteid, mis tegelikult ei pruugi isegi mõjuda. Ostetakse sellegipoolest, sest kaunis inimene televiisoris ütles, et see on tema ilu saladus .
Kui jälgida meedias näidatud iluideaale, siis on aru saada, et

Välimusele suunatud meediasõnumid #1 Välimusele suunatud meediasõnumid #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Annette Kirotar Õppematerjali autor
Essee välimusele suunatud meediasõnumitele

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
56
docx

Gustav Adolfi Gümnaasiumi gümnaasiumi õpilaste teadlikkus meigitoodete koostisest ja mõjust nahale

Gustav Adolfi Gümnaasium Uurimistöö Gustav Adolfi Gümnaasiumi gümnaasiumi õpilaste teadlikkus meigitoodete koostisest ja mõjust nahale Koostaja... Klass... Juhendaja... Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1TEOREETILINE TAUST.........................................................................................................5 1.1Kosmeetika ajalugu............................................................................................................5 1.1.1Egiptus.........................................................................................................................5 1.1.2Kosmeetika kandumine naaberriikides

Iluteenindus
thumbnail
190
pdf

Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika

................... 85 3 Sissejuhatus Inimesed on arvanud juba aegade algusest, et osa indiviididest meie kõrval on sündinud kuritegelikeks, neil on kas kaasasündinud kalduvus või nad lihtsalt ongi nii loodud – niisiis süüdistatakse geneetikat. Teised aga usuvad, et inimesed muutuvad kriminaalseks tänu neid mõjutavale keskkonnale: kasvatus, neid ümbritsevad inimesed, erinev kultuur, religioossed vaated kui ka meedia, mida süüdistatakse veelgi kõige enam just 21. sajandil. Aga mis see siis on, mis sunnib inimest nii käituma, kasutama jõudu ning intelligentsust millegi ebaseadusliku, kurja täide viimiseks ning mitte koondama antud oskusi millegi hea rakendamiseks? Tänu oma aktuaalsusele ühiskonnas on teadlased töötanud mitmeid kümneid aastaid selle kallal, et jõuda jälile, mis loob kriminaalselt käituva inimese, kas kõik kodust kaasa antud või eluteel

Käitumine ja etikett
thumbnail
71
docx

Reklaaamipsühholoogia konspekt

http://www.dcc.ttu.ee/automaatika/LAS/SILTERM.html#s Kommunikatsioon on sotsiaalsüsteemi üks algelementidest. MIS ON REKLAAM? ... on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. C.Bovee, W. Arens (1989). Contemporary Advertising ... On tarbijale suunatud kaupade v teenuste tasuline avalikustamine D. McQuail. Massikommunikatsiooni teooria ... on levitaja kasule orienteeritud teateedastus, milles formuleeritakse nii probleem kui ka selle lahendus. L.Priimägi (2007). Reklaam & imagoloogia, mõistevara ... on identifitseeritud tellija kinni makstud mitteisiklik kommunikatsioon massimeedia kaudu, et veenda või mõjutada mingit auditooriumi (Wells, Burnett, Moriarty).

Reklaamipsühholoogia
thumbnail
47
doc

Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest

tõepoolest liiale on mindud, kuid kindlasti on enamik eestlasi kuulnud jutte sellest, kuidas Rootsis sulatavad naised lõunaks mikrolaineahjus valmistoitu ja mehed pesevad pesu ning Ameerikas korraldavad naised streiki teemal "Miks meestel ei esine menstruatsiooni" vms. Sellised kuulujutud hirmutavad eesti mehi ja tunduvad nõmedad eesti naistele. Soolise võrdõiguslikkuse seadust (edaspidi SVS ) ei tohiks võtta kui mingite täiendavate õiguste kogumit, mis suunatud naistele. Tegelikult on ju enamik võrdõiguslikkuse nõudeid juba ka teiste aktidega kehtestatud, kuid selleks, et võrdõiguslikkuse täitmisele kergem järelevalvet oleks teostada, on vajalik ühe konkreetse seaduse olemasolu, mis sisaldaks endas kõiki võrdõiguslikkust puudutavaid nõudeid. Tegelikult on aga seaduse kõige olulisem osa seadusega loodaval Soolise võrdõiguslikkuse komisjonil, mis hakkab jälgima seaduse täitmist

Asjaajamine
thumbnail
57
doc

UUDISTE GEOGRAAFIA

Kahjuks kaotab ajaleht kiiresti huvi olulise sündmuse vastu, kui see on keeruline ja nõuab süvenemist. Ajaleheloojad teavad ka, et kui lugu tundub tavalugeja jaoks segane olevat, mõjutab see läbimüüki negatiivselt, sest puuduvad huvilised. Seepärast on kahju, kui sügav ja asjatundlik teemakäsitus ajalehes ilmumata jääb. 1.4. Ajakirjandus ja poliitika Publitsistikas on levinud mõiste kõvad uudised. See ongi valdkond, mis seob meedia ja poliitika igapäevaelu. Kõva uudise tuum on poliitika ja diplomaatia: uudised valimistest, rahvusvahelistest läbirääkimistest, parteipoliitika jms. Teine suur rühm on majandusuudised oma erinevate harudega (rahandus, tarbijakaitse, börs jms) (Hennoste 2008: 24). Kõvad uudised on inimeste jaoks väga olulised. Valimiste ajal on need ärevad, sest kõik erakonnad püüavad end teistele eelistada, saamaks valitud. Parimal juhul aitavad uudised

Eesti keel
thumbnail
57
docx

NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS

tänaseks saanud vahend – lisaks toodete ja teenuste valimisele on see teguviis oma elustiili, identiteedi ja sotsiaalmajandusliku staatuse presenteerimiseks ning võimalus suhete loomisteks (Kjeldgaard 2003: 291). Kõigil inimestel võib olla probleeme seoses oma väljanägemisega. Välimuse tähtsust tänases ühiskonnas ei saa alahinnata, seega on mõistetav, et püütakse maksimaalselt hea välimuse poole. Füüsiline ilu teeb inimese enesekindlamaks ja on eeliseks elus hakkama saamisel. Välimus on meie ühiskonnas oluliseks kujunenud, sellest räägitakse ja kirjutatakse ning seetõttu võib ka öelda, et teema on piisavalt aktuaalne, et seda sügavamalt antud uurimistööna käsitleda. Lõputöö eesmärk on välja selgitada Eesti naiste tarbimisharjumused ja muutused riietumise, jumestamise ja juuksehoolduse osas. Töös on püstitatud järgmised uurimistöö ülesanded: 1) Luua teoreetiline raamistik tarbija, tema harjumuste, eelistuse ja nende

Kaubandus ökonoomika
thumbnail
96
pdf

Tarbimissotsioloogia

kalvinismiga. Katoliiklikus elus oli esikohal kollektiiv ning elada tuli tema jaoks. See pidi kestma 1000 aastat ja kõik, siis on halleluuja jne. Selle asemel kasinus, enese eest hoolitsemine, Jumal aitab seda, kes ennast ise aitab jne. Säästmine aitas kapitalimahutustesi kokku hoida. Individualistliku kapitalistliku majanduse põhiliseks iseloomuomaduseks on selle põhinemine rangele kalkulatsioonile, suunatud ettevaatlikkusele ja ettenägelikkusele, mille eesmärgiks on majanduslik heaolu, erinedes nii peost-suhu elavast talupoeglikust majandusest, priviligeeritud traditsiooniega gildi-käsitöölisest ja seikleja-kapitalistist, kes kasutab ära poliitilist spekulatsiooni ja irratsionaalseid ajesid. Praegu arvatakse, et nii lihtne see ka ei ole. Sama hea oleks öelda, et me tarbime ja toodame sedamoodi nagu me teeme sellepärast, et me oleme hindud. Pigem võib

Tarbimissotsioloogia
thumbnail
113
doc

TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE ­ OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...

Turismi -ja hotelli ettevõtlus




Kommentaarid (1)

getzukas profiilipilt
Gerda Kiik: aitäh! ;), väga hea
19:16 28-10-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun