käega, sest milleks pingutada, kui ei saa kunagi nii ilusaks, kui näiteks Eva Longoria Maybelline'i reklaamis. Madala enesehinnanguga inimesed jällegi ei ole niivõrd meeldivateks kaaslasteks teistele, sest nad on tihti tusased ning pigem hoiavad omaette ega ole suhtlemisaltid. Meedial on suur mõju meie enesehinnangule ning arvamustele. Tahest tahtmata laseme ennast mõjutada teiste inimeste arvamusest ning sellest, mida näeme televiisoris või piltidel. On kurb tõsiasi, et meediasõnumid ümbritsevad meid igapäevaselt ning nendest pole võimalik ennast ka isoleerida. Tuleb osata oma välimust hinnata ning õppida mööda vaatama teiste arvamustest ning meediasõnumite mõjutusest.
maadest, rahvastest ja ajaloost. On kurb tõdeda, et ajakirjandus on praeguseks nii Eestis kui mujal maailmas oma esialgse ülesande unustanud ning keskendub valdavalt n-ö ,,klikkide saamisele". Valitakse lihtsam tee ja rahvale pealeminevad teemad, millesse süveneda pole vaja ning tihti saab kogu uudise sisu teada vaid pilti vaadates. Selles kõiges on muidugi suur roll ka meil endil. Seda on kajastanud ka Raivo Palmaru oma artiklis ,,Tegelikkus, mida me loome", kus räägib, et meediasõnumid on kolmekordse valiku tulemus. Nii ajakirjanike, ajakirjade kui ka lugejaskonna tehtud valikud määravad, mida me loeme ning millised sõnumid rahvani jõuavad. Kahjuks oleme tänapäeval valinud, ja valime iga päev üha uuesti ja uuesti, valdavaks meedias kajastatavaks informatsiooniks kuulsuste uue kleidimoe või järjekordse abielulahutuse. See kõik kajastub tänapäeval ka Eesti meedias. Juhtivad ajalehed on tugevalt
Tänapäeval ei ole meediakommunikatsioon suunatud publikule kui sellisele, vaid kindlatele sihtrühmadele. Seega on meediasuhtluse eesmärgiks jõuda suurema või väiksema avalikkuseni. Meediakommunikatsioon on eeskätte ühepoolne. Individuaalne ja meediasuhtlus on nii ajalooliselt kui ka sisuliselt seotud: Meediakommunikatsioon tekkis ja levis selleks, et laiendada isikutevahelise suhtluse piire Tihti on meediasõnumid ka isikutevahelise suhtluse lätteks Samas meediakommunikatsioon individualiseerib, mistõttu inimestel on raske meedia kaudu nendeni jõudnut teistega arutada Individuaalset ja meediakommunikatsiooni seob: Mõlema aluseks on intentsioon (kavatsus+sõnumid on suunatud millelegi)- tahe midagi teatada Ühine märgisüsteem (et midagi teatada, on vaja ühist märgisüsteemi) Meediakommunikatsioon ei ole ilma individuaalse kommunikatsioonita mõeldav
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
