VÄLISVÕLGA. · riigi organiseeritud töökohad ja hädaabitööd; · määrati kindlaks miinimumpalk ja tööpäeva pikkus; · abirahad vajajatele; · dotatsioonid põllumajandusse, vähemtootjatele; · riigi kontroll pankade üle; VÄLIPOLIITIKAS ISOLATSIONISM. III INGLISMAA. Võitis sõja, kaotas juhtpositsiooni maailmas USA-le; · aeglane kaasaminek majandusuuendustega (N: söe- ja tekstiilitööstus oma aja ära elanud) SISEPOLIITIKAS: · 1918.a. valimisreformiga anti valimisõigus töölistele, millega kaasnes Tööpartei ehk Leiboristliku Partei edu; · Devalveeris naelsterlingi ja väljus tänu sellele suurest majanduskriisist kiiremini; VÄLISPOLIITIKA: · impeeriumi rahvaste vabadusliikumised o Iirimaa 1921/1937; o Kanada ja Austraalia 1931 Westminsteri statuut BRITI RAHVASTE ÜHENDUSE algus; IV PRANTSUSMAA. MAJANDUS:
Ameerikad peati kui tuhandete võimaluste maaks,kus igaüks võis ennast miljonääriks töödata.1929 aasal algas majanduskriis ning sellega kaasnes rahva vaesumine.Franklin Delano Roosevelt Ameerika president aitas Ameerika majanduskriisist välja. Inglismaa:Kaotas maailmas juhtiva koha Ameerika Ühendriikidele.Inglismaa osa maailma majanduses kahanes.Eriti raskeks muutus olukord sellistes tradisoonilistes tööstusharudes nagu söe- ja tekstiilitööstus.1918.aasta valimisreformiga suurendati valimisõguslike isikuta arv pea kolmekordseks.Välispollitikas oli Suurbritannia sunnitud järiest rohkem tegelema impeeriumi rahvastu iseseisvuspüüetega. Prantusmaa:Sõja tulemusena liitis võitjariik Prantsusmaa endaga suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad,mis andsid majanduse arengule tugeva tõuke.Majandust elavdasid ka võimsad investeeringud sõjas purustatud alade ülesehitamisse.Prantsusmaa muutus tööstusriigiks. 3
Ameerikad peati kui tuhandete võimaluste maaks,kus igaüks võis ennast miljonääriks töödata.1929 aasal algas majanduskriis ning sellega kaasnes rahva vaesumine.Franklin Delano Roosevelt Ameerika president aitas Ameerika majanduskriisist välja. Inglismaa:Kaotas maailmas juhtiva koha Ameerika Ühendriikidele.Inglismaa osa maailma majanduses kahanes.Eriti raskeks muutus olukord sellistes tradisoonilistes tööstusharudes nagu söe- ja tekstiilitööstus.1918.aasta valimisreformiga suurendati valimisõguslike isikuta arv pea kolmekordseks.Välispollitikas oli Suurbritannia sunnitud järiest rohkem tegelema impeeriumi rahvastu iseseisvuspüüetega. Prantusmaa:Sõja tulemusena liitis võitjariik Prantsusmaa endaga suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad,mis andsid majanduse arengule tugeva tõuke.Majandust elavdasid ka võimsad investeeringud sõjas purustatud alade ülesehitamisse.Prantsusmaa muutus tööstusriigiks. 3
hoida. Inglismaa- väljus l MS võitjana, aga kaotas maailmas juhitava koha(läks usale). Ingl osa maailma majanduses kahanes. Raskeks muutus olukord traditsioonilistes tööstusharudes. Peamiseks probleemiks oli aeglane kaasaminek moodsate tehnoloogiate ja tööstusharudega. Söetööstuses kuhjunud probleemid viisid ingl 1926 esimese üldstreigini, mis lõppes söekaevuritele lüüasaamisega. Tööpuudus püsis kõrgel. 1918 valimisreformiga sai 3x rohkem isikuid valimisõigused(ka naised). Tugevnes tööpartei e leiboristliku partei positsioon ja 1923 moodustas tööpartei liberaalide toel pahempoolse valitsuse. Poliitiline olukord jäi üsna stabiilseks, mis aitas ingl edukamalt toime tulla majanduskriisi mõjudega. Ta väljus ka kriisist teistest euroopa riikidest kiiremini. Välispoliitikas oli suurbritannia sunnitud tegelema rohkem impeeriumi rahvaste iseseisvumispüüetega
tekstiiilitööstuses. Sütt asendas maailmas järjest enam nafta. Tekstiiltööstusele andis aga hoobi moe muutumine. Inglismaa peamiseks probleemiks kujunes aeglane kaasaminek moodsate tehnoloogiate ning uute tööstusharudega. Söetööstuses kujunenud probleemid viisid 1926.aastal viisid Inglismaa ajaloo esimese üldstreigini, mis lõppes palga tõusu nõudnud söekaevuritele lüüsaamisega. Tööpuudus püsis ühtlaselt kõrgel. 1918.aasta valimisreformiga suurendati valimisõiguslike isikute arv pea kolmekordseks. Tööliste osatähtsuse suurenemine valijate hulgas tugevdas Tööpartei ehk leiboristide positsioone. 1923.aasta valimiste tulemusel moodustasid leiboristid liberaalide toel esimest korda pahempoolse valitsuse. (kuigi järgnevatel valimistel võidutsesid taaskord konservatiivid). Kõigele vaatamata jäi Inglismaa poliitiline olukord üldiselt stabiilseks. See aitas Inglismaal
statuudi (1931) alusel Briti impeeriumist arenenud iseseisvate riikide ühendus. Inglismaa koloniaalmaa, kuna tal oli palju kolooniaid- India, Aafrikas palju. Domeen- 15.Inglismaa kaotas peale I maailma sõda juhtuva koha, mis läks AÜ kätte. Inglismaa osa maailma majanduses kahanes. raskeks muutus olukord tööstusharudes, nagu söe -ning tekstiilitööstuses. Aeglane kaasaminek moodate tehnoloogiate ning uute tööstusharudega. Tööpuudus , streigid, kus nõuti palgatõusu. 16.Kuna valimisreformiga suurendati valimisõiguslike isikute arv pea kolmekordseks. Tööliste osatähtsus suurenes valijate hulgas. Tätsamad parteid- tööpartei ehk leiboristide positsioon. 1923a. valimiste tulemusel moodustasid leiboristid liberaalide toel esimest korda pahempoolse valitsuse. 17.Diktatuuri oht tekkis 1919 aastal , . Prantsusmaal oli 42 valitsust, st et valitusse keskmine eluiga oli lühem kui pool aastat. See tekitaski rahvas pahameelt ja pettumust demokraatias. Olukord pingestus ning tekkis kriis
kontroll panganduses. KEELUSEADUS- alkoholi tootmise, müügi ning sisse- ja väljaveo keeld. MAFFIA- organiseeritud kuritegevus(alkohol, prostitutsioon, hasartmängud) UUS KURSS- Roosvelti reformikava(majanduskasv), tuleb soodustada tarbimise kasvu, elanike sissetulekute suurenemine. ISOLATSIONISM- püüe maailas toimuvast eemale hoida. INGLISMAA Parlamentaarne monarhia. Parlament: 1)Ülemkoda, 2)Alamkoda, peaminister + valitsus, kuningas esindab, Konservatiivne partei, Töölispartei. 1918 valimisreformiga suurendati valimisõiguslike arv. Liberaalide asemele tekkis Tööerakond. ÜLDSTREIK- 1926 söetööstuses kuhjunud probleemide tõttu, lõppes palgatõusu nõudnud söekaevuritele lüüasaamisega. IIRIMAA ISESEISVUMINE- 1921 lõppes vaenutegevus kompromissiga. 6 krahvkonda Suurb kooseisus, ülejäänud iseseisevus, kuid Inglismaa dominioon1937 Iirimaa täielik iseseisvus. BRITI RAHVASTE ÜHENDUS- Suurb. Senised dominioonid muudeti sise- ja välispoliitiliselt suveräänseks, alus BRÜle.
1 III. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (24.02.); Vabadussõja algus 8 (28.11.). Valimisreformiga Suurbritannias kaasnes valijaskonna ulatuslik laienemine 191 Pariisi rahukonverentsi algus. 9 Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga. 192 Eesti esimese põhiseadusega kehtestati demokraatlik 0 riigikorraldus. USA-s hakkas kehtima keeluseadus. 192 Sõlmiti Inglise-Iiri kokkulepe, millega Iirimaa sai dominiooni 1 staatuse. 192 Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks.
10. Kuidas laienes demokraatia pärast I MS? USA: Kasvas kodanike jõukus. Valiti presidendiks demokraat Roosvelt, 1932.a, maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia. Riik asus toetama uute töökohtade loomist, organiseeris hädaabitöid. Kehtestati miinimumpalk nind max päeva pikkus. Riik reguleeris põllumajandust, kehtestades tootmispiirangud. Inglismaal: Valimisreformiga suurenes valimisõiguslike isikute arv. Tööliste osatähtsuse suurenemine valijate hulgas. Prantsusmaa: Tööstusriik, Rahvarinde idee, mis avaldas võimaluse ka koostööks kodanlike erakondadega. 11. Milles seisnes demokraatia nõrkus ja tugevus pärast I MS? TUGEVUS: Tõstis demokraatlike riikide riigikorralduse autoriteeti(Ing, Prants, USA), laienesid demokraatlikud vabadused(naised said valida). NÕRKUS: Mitmes riigis polnud demokraatia jätkusuutlik, mille põhjus oli demokraatlike
Keinsianism- Inglise majandusteadlase John Meynard Keynesi teooria, mis seisnes selles, et majanduskasvu saavutamise nimel võib riigieelarve tasakaalust välja lasta ning sallida mõõdukat inflatsiooni. J.M. Keynes- Inglise majandusteadlase Isolatsionism- USA poliitika, mis tähendas, et riik püüdis ennast muus maailmas toimuvast eemal hoida. Suurbritannia sise- ja välispoliitika, majandus, riigivalitsemine- Inglismaa sisepoliitika- 1918. aasta valimisreformiga suurenes valijaskonna arv kolmekordselt, uutest valijatest enamus oli töölisklassist, kelle abil tugevnes Tööpartei e. Leiboristide positsioon. 1923. aasta valimiste tulemustel moodustasid leiboristid esmakordselt pahempoolse valitsuse. Kuid järgmistel valimistel võidutsesid taas konservatiivid. Inglismaa poliitiline olukord oli küllaltki stabiilne ja see aitas tal majanduskriisist paremini üle saada kui teistel riikidel.
6) Riigi kontroll panganduse üle, tegutseda ainult elujõulised pangad 1933. hakati majanduskriist üle saama, järelnähud andsid tunda. Välispoliitikas isolatsionismipoliitika, püüdes maailmas toimuvast eemale hoida. Inglismaa Osa maailma majanduses kahanes. Sütt hakkas asendama nafta ja tekstiilitööstuses mood muutus sageli. Peamiseks probleemiks oli aeglane kaasaminek moodsate tehnoloogiate ja uute tööstusharudega. Kõrge tööpuudus. 1918. valimisreformiga suurendati valimisõiguslaste inimeste arvu kolmekordseks. Tööliste osatähtsuse suurendamine tugevdas Tööparteid. Poliitiline olukord oli üldiselt stabiilne, see aitas edukalt toime tulla majanduskriisiga. Väljus kriisist teistest varem ning see aitas positsiooni maailmamajanduses tugevdada. Impeeriumi rahvaste iseseisvumispüüded: vabastada Iirimaa. 1937. Kuulutas Iirimaa end täielikult iseseisvaks. Iseseisvust hakkasid taotlema ka teised Londonile alluvad. 1931
· Riigi kontroll panganduse üle · 1933.a majanduskriisist ülesaamine · 1936.a presidendi valimised võitis Roosevelt · Isolatsiooni poliitika maailmas toimuvast eemale hoidmine INGLISMAA · Väljus sõjast võitjana, kuid kaotas juhtiva koha maailmas · Tähtsus maailmamajanduses kahanes · Peamine probleem oli aeglane kaasaminek uutele tehnoloogiatele ja tööstusharudele · 1926.a Inglismaa esimene üldstreik · Tööpuudus püsis kõrgel · 1918.a valimisreformiga suurendati valimisõigust, mis tugevdas Tööpartei ehk leiboristide positsioone · 1923.a valimistel esimest korda pahempoolsete valitsus · Olukord oli ikkagi stabiilne · Inglismaa väljus kriisist kiiremini teistest · 1921. a. kompromiss Põhja-Iirima 6 krahvkonda Suurbritanniale, ülejäänud Iirimaa aga sõltumatuks · 1937. a. Iirimaa täielik iseseisvumine · 1931. Westminsteri statuud PRANTSUSMAA · Sõja võitjariik · Majanduse arengu tugev tõuge
o nõrkus – ei suutnud uut maailmasõda ära hoida; Reini tagatispakt – Saksa läänepiiri kitsendati 1920. aastatel 3 olulisemat demokraatlikku riik (lk 83-85) Võrdlen 3 riiki lähtudest 3 tunnusest Tunnus USA Inglismaa Prantsusmaa Sisepoliitika Kehtestati alkoholivastane Üldiselt stabiilne, 1918. Ebastabiilne (1919-1939 seadus, mis rahvale ei a valimisreformiga aastatel 41 valitsust) meeldinud ning jalad sai suurendati alla organiseeritud valimisõiguslike kuritegevus inimeste arvu pea kolm korda Moodustati tööpartei Välispoliitika Hoidsid eemale maailmas Tegeles tihedalt Otsis abi Venemaalt, et
kompromissivalmidus · Seaduslikult tegutseva opositsiooni olemasolu · Erinevate väärtushinnangute ja seisukohtade aksepteerimine · Ühe partei või ideoloogia domineerimise puudumine · Peamiste inimõiguste tunnustamine · Vabadus avaldada arvamust 5. Suurbritannia, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriigid: sisepoliitika, majandus ja välispoliitika Suubritannia Sisepol: 1918.a. valimisreformiga suurendati valimisõiguslike isikute arv pea kolmekordseks. Tööliste osatähtsuse suurenemine valijate hulgas tugevdas Töölispartei ehk leiboristide positsioone. 1923.a. valimiste tulemusel moodustasid leiboristid liberaalide toel esimest korda pahempoolse valitsuse. Kõige vaatamata jäi Inglismaa poliitline olukord üldiselt stabiilseks. See aitas Inglismaal edukamalt kui teistes riikides toime tulla ülemaailmse majanduskriisiga. Majandus: peamiseks
keeles nimetama Jaapani Sotsiaaldemokraatlikuks Parteiks. 1992. aastal puhkenud uus korruptsiooniskandaal õõnestas veelgi Jimin- To positsioone. Mitu väikest gruppi lõi parteist lahku. Uueks peaministriks sai Jaapani Uue Partei liider Hosokawa Morihiro, endise peaministri Konoe tütrepoeg. Oma lühiajalisuse tõttu suutis Hosokawa valitsus ellu viia vaid kaks olulist reformi: taaslubati aastast 1993 keelu all olnud riisi import ning valimisreformiga muudeti valimisringkondade ja proportsionaalse esindatuse süsteemi. Aastal 1996- 1998 oli võimul liberaaldemokraatide vähemusvalitsus eesotsas Hashimoto Ryutaroga. Tema valitsus kavandas ulatusliku reformide programmi, mis oli suunatud bürokraatia vähendamisele, riigikassa olukorra parandamisele, majandus- ja finantsseisundi reguleerimisele, ühiskonna vananemisega seotud probleemide lahendamisele jne. 2000
· Põllumajandust hakkas reguleerima riik. Põllumajandussaaduste hinnad ja põllumeeste sissetulekud hakkasid selle tulemusel taas kasvama. · Välispoliitikas ajasid Ühendriigid maailmasõdade vahel isolasionismipoliitikat, püüdes maailmas toimuvast eemal hoida. Inglismaa · Inglismaa osa maailma majanduses kahanes. · Inglismaa peamiseks probleemiks kujunes aeglane kaasaminek moodsate tehnoloogiate ning uute tööstusharudega. · 1918.aasta valimisreformiga suurendati valimisõiguslike isikut arv pea kolmekordsks. Tööliste osatähtsuse suurenemine valijate hulgas tugevdas Tööpartei ehk leiboristide positsioone. · Poliitiline olukord stabiilne. See aitas Inglismaal edukamalt kui paljudes teistes riikides toime tulla ülemaailmse majanduskriisi mõjudega. · Välisoliitikas oli Suurbritannia sunnitud järjest rohkem tegelema impeeriumi rahvaste iseseisvuspüüetega
· Gdansk/Danzig jäi iseseisvaks vabalinnaks. · Alasid loovutati veel Belgiale ja Taanile. · Saarimaa läks 15. a. Rahvasteliidu valdusesse Prantsusmaale kasutamiseks. Üle 3 korra vähendati Austria ja Ungari I maailmasõja eelset territooriumi. (+ vt ka impeeriumide lagunemine ja uute rahvusriikide loomine) Euroopa kahe maailmasõja vahel Demokraatlikud riigid: Suurbritannia konstitutsiooniline parlamentaarne monarhia. 1918. a. valimisreformiga said kõike mehed üldise valimisõiguse ja naised osaliselt (al. 30. eluaastast). Tänu töölistele tõusis liberaalse partei asemel teiseks peamiseks parteiks Leiboristlik partei ehk tööerakond, mis tuli esimest korda võimule 1923. a. Kaheparteisüsteem: leiboristlik + konservatiivne. Enamuse ajast valitsesid siiski konservatiivid. Prantsusmaa parlamentaarne vabariik, mitmeparteisüsteem, mistõttu lühiajalised koalitsioonivalitsused: 1919-1939 4 valitsust.
annaabi.ee 
