tööinspektsiooni PEREPOLIITIKA Toetamiseks: Sünnitoetuste süsteemi arendamine Paljulapseliste perede toetuste suurendamine Laste huviringid Parandavad lastekodusid Parandavad lastekodulaste elusid EAKAD JA NOORED Pensionitõus Elukestvaõppe põhimõte Noortele: Noorte väärtustamine ühiskonnas- prioriteet Toetavad noorte kaasamist ühiskonda Noorte arvamus ühiskonna kohta VALIMISED VALIMISLUBADUSED Keskmine palk avaliku sektori töötajatel 25 000.- krooni (1597 eur) kuus. Arstidele kahekordne eesti keskmine palk. täidetud Keskmin vanaduspension üle 8000.- krooni (511 eur) kuus. Lapse sünnitoetus 10000.- krooni (639 eur) kuus. Noortele peredele 10000 munitsipaalkorterit. Ühistranspordi piletitele 5% käibemaks. Tasuta koolilõunad alates lasteaiast. Igale lapsele lasteaja koht. Õpetajatele keskmisest kõrgemad palgad.
Meest sõnast, härga sarvist Kevadel on taas tulemas valimised. Ajalehtedes, Internetis ja linnapildis torkavad siis tõenäoliselt taas silma suured reklaamplakatid, mis sisaldavad üldjoontes järgmist: ,,Vali meid ja Eesti elu paraneb 200%" Traditsiooniks on aga saanud, et lubadused ei saa tihtipeale teoks ja murelikud inimesed tahavad ikka poliitikutele öelda: ,,Meest sõnast, härga sarvist!" Iga antud lubadus on võlg. Kui valimisloosung ütleb, et iga Eesti õpilane saab endale uue sülearvuti, siis nii peaks ka olema. Rüperaalid jäid aga saamata ja nüüdseks on maha vaikitud nii see kui ka teised täitmata jäänud lubadused. Mõned aastad tagasi oli Valgas Keskerakonna liikme Heimar Lengi valmisloosung järgmine: ,,Igale Valga naisele kaine mees!" Kui ma peaksin tegema absurdseimate loosungite TOP3-e, siis oleks see tõotus ilmselgelt esimesel kohal. Tõsiselt võetakse inimesi, kes oma l...
alati on ka erandeid, nt Savisaar, kes olenemata ilmast ja skandaalidest toob valimistelt oma 30 000 häält kindlasti ära. Nagu on John Glubb öelnud: ,,Riigimees mõtleb järgmisele põlvkonnale, poliitik järgmistele valimistele". Aktiviseerutakse nii erakondlikul kui ka individuaalsel tasandil erinevad reklaamlauseid kohtab nagu seeni pärast vihma, kes lubab emapensioni kasvu, kes riigi õigel teel hoidmist, kes hinnatõusu lõppu. Õnneks on seekordsed valimislubadused vähekenegi mõistlikumad eelmisest korrast, kui meie ,,oravad" lubasid jõudmist 5 rikkaima riigi hulka Euroopas, jõudsime aga 5 alkoholilembema riigi hulgas auväärsele 2. kohale. Meedia on nii minevikus ja tõenäoliselt ka tulevikus alati enne valimisi täidetud erineva propagandaga: skandaalidega, uudistega, erakondadevahelisest laimust ning ka lihtsalt rahvasaadikutega, kellele tehakse reklaami
Kas aus poliitika on tänapäeval võimalik? Kui palju on praeguses Eesti ja ka maailmapoliitkas ausust? Kas me võime poliitikute juttu uskuda? Üks väga tähtis osa poliitikas on valimislubadustel. Tänu neile valib inimene talle parimaid elutingimusi lubava erakonna. Valimislubadused võivad aga ka olla ainult vale, sest poliitikud, kes soovivad oma erakonnale võitu ning Riigikokku saamist. Mina usun, et neid poliitikuid, kes peamiselt raha pärast Riigikokku tahavad, on päris suur hulk. Kes siis ei tahaks kõrget palka ja head elu. Kuid kindlasti on ka selliseid, kel südamesoov parandada rahva elutingimusi ja seista oma valijate huvide eest. Need ongi ausa poliitiku tunnused. Kui
k) Parlamentalism- seadusandlik võim on parlament ja täidesaatev võim valitsus ja nad on teineteisest eraldunud l) Presidentalist- president on ühtlasi ka valitusjuht, puudub peaminister 5) Mille järgi langetavad valijad oma otsuseid, mis mõjutab neid kõige enam? V: Minu arvates on suur roll propagandal ja meedial, need mõjutavad valijat tugevalt. Samuti ka erakondade ja üksikliikmete põhimõtted ja valimislubadused. 6) Kas sinu arvates on valimas käimine kohus või õigus? V: Pigem õigus, sest igas riigis seda pole ja ei saa inimesi panna valima, kes seda teha ei taha.
see on sallivus. See on vabadus, jõukus ja inimväärikus, mis ei tunnista rahvuslikke piire. Minu otsust selle erakonna hüvanguks ei ole keegi mõjutanud peale minu enda. Ühel hetkel Kuressaare Linna Noortevolikogu juhatusse sattunud, otsustasin ennast poliitikaga täpsemalt kurssi viia. Siis otsisingi välja enamuste erakondade kohta kirjandust. Lugesin ja uurisin nende mineviku ja käekäigu kohta. Eeskätt lugesin läbi nende antud valimislubadused ja hiljem uurisin kuidas nende täitmine läks. Võtsin ka arvesse teinetese nn. mustamist. Tegin endale selgeks nende põhikirja mida nad pooldavad, mida mitte. Nii naljakas kui see ka ei ole, jäi sõelale kaks erakonda Keskerakond ja Reformierakond. Otsustasin enne kindla valiku tegemist veel aastakese kõrvalt jälgida neid, sest valimisõigust mul sellel ajaveel ei olnud. Nüüd, 2 aastat hiljem olen lõplikult otsustanud Reformierakonna hüvanguks, sest Keskerakond on minu jaoks
välis- ja julgeolekupoliitika üle. Paljude inimeste jaoks, nii Ameerikas kui ka mujal välisriikides, tuli üllatusena see, et riiki valiti juhtima mustanahaline. Millega teenis Obama oma usalduse? Mis olid Tema presidendiks valimise eeldused ja põhjused ? 2 Valimiste juures on kõige olulisem lubaduste andmine, luua piisavalt reaalsed tulevikuvaated ja sihid.Eelkõige tähendavad valimislubadused valijate, mitte kandidaatide, unistusi ja tulevikunägemusi, millega erinevate kandidaatide pakutavaid narratiive kõrvutatakse ning seejärel tehakse enda jaoks õige valik. Barack Obama valimislubadused olid palju lubavad ning puudutasid USA olukorda arvestades väga olulisi probleeme. Asjakohane oleks tuua näiteid olulisemate lubaduste kohta. 1)Abipaketid Ameerika keskklassi toetuseks 2)Riiklik tervisekindlustus programm 3)Iraagi sõja lõpetamine ning vägede suunamine Afganistaani
teistel lahkujatel ja mina leian, et ei tohiks ka neid hukka mõista. Ometigi ma mõistan, et tööjõuliste noorte ja spetsialistide lahkumine mõjub riigile väga halvasti aga mida selleks siis ette võtta, et inimesed tahaksid siin riigis elada ja töötada ja oleksid selle juures veel rahul ja õnnelikud? Enamasti on enne riigikogu valimisi erakonnad eitanud sellise probleemi olemasolu oma programmides. Siiski tundub, et paljud valimislubadused käivad noorte ja tööliste kohta. Lubatakse paremat palka, rohkem töökohti, paremaid töötingimusi, paremat haridust ja nii edasi. Erakonnad justkui näitavad välja, et olukord on kontrolli all ja probleemi pole ning seda selleks, et võita valijate hääli. Valijatele peaks jääma mulje, et kõik on niigi hästi aga just teatud erakonda valides saaks veel paremini. Midagi on minu arvates siiski ka paremaks muutunud ja selleks on tasuta kõrgharidus
territooriumi keskmine asustatus on väga hõre ning selleks, et eri piirkondade areng ei oleks drastiliselt üksteisest erinev, oleks kindlasti vaja muuta territoriaalset jaotust. Haldusreformi vajadust on rõhutanud ka Mart Laar intervjuus Võrumaa Teatajale. Samuti peab ta väga oluliseks eurole üleminekut. Mart Laar ütleb, et euro on meie julgeolekule sama oluline, kui oli omal ajal NATO-sse pääsemine ja see tuleks püstitada eesmärgiks, millele allutatakse kõik teised eesmärgid ja valimislubadused (Breidaks, 2008). Arvan, et eurole üleminek on oluline. Kuigi inimesed eurole üle läinud riikides on täheldanud elu kallinemist on tugevam integreerumine Euroopa Liiduga meile kasulik. Veel üks aspekt Reformierakonna ja Andrus Ansipi nõudmisel koalitsioonilepingusse võetud kohustus – füüsilise isiku tulumaksu järkjärguline alandamine. Üldiselt arvan, et Eesti peaks tegelikult võtma suuna astmelise e proportsionaalse tulumaksu kehtestamise poole, nagu on see
a. Etioopia vallutamine o Etioopia vallutamist tunnustab Saksamaa o Mõlemad tunnustavad Francot Hispaanias · 1936. a. 25 oktoober Berliin-Rooma telg · 1937. a. 6 nov Itaalia ühineb Antikominterni paktiga · 1939. a. 7-8 aprill Albaania vallutamine · 1939. a. 22. mai Teraspakt · 1940. a. 27. september Kolmikpakt (I+S+J) SAKSAMAA 1. Töö piltidega. Sõjaeelsed plakatid natsidest. ·Millised olid natside valimislubadused (1,2 4) ja kuidas neid täideti? Lubati parandada rahva elujärge, luua töökohti. Hitlerit näidati päästjana, kes päästab Saksamaa. ,,Saksamaa on vaba" all näidati seda, et Hitleri sooviks on vabaneda repressioonide alt ja saada tagasi kaotatud (I MS's) territooriumid. Elujärg muutus paremaks vaid Aaria rassi kodanike jaoks, ülejäänute jaoks muutus olukord vastupidiseks. Eesmärgiks oli pigem tema ulmelise soovi täitmine, kui et saksamaa vabastamine
USA-Suurbritannia sõja ajal 1812 sisuliselt maha. Hiljem see taastati. Madison oli üks USA Iseseisvusdeklaratsiooni koostajatest. 4.James Monroe Astus ametisse 1817, lahkus ametist 1825. Ta esindas USA Demokraatlikku-Vabariiklikku Parteid. 1816. ja 1820. aasta USA presidendivalimised olid viimased, mis toimusid praktiliselt ilma konkurentsita. Esimesel neist oli eelmine president James Madison täitnud põhilised föderalistide valimislubadused ning nende kandidaadil Rufus Kingil polnud suurt midagi rahvale lubada. Monroe võitis 68,2% häältest ja 183 valijameest Kingi 34 vastu. Monroe ajal tõusis USA välispoliitiline tähtsus tunduvalt, mis võimaldas tal efektiivselt kehtestada Monroe doktriini, mis keelas võõrvõimude sekkumise Ameerika maailmajao asjadesse. Doktriini ennast hakati nii nimetama alles paarkümmend aastat pärast tema surma. Monroe oli 1775. aastast vabamüürlane ja kuulus Williamsburgi loozi. 5
• Ainult osa rahvast on populisti silmis tegelikult rahvas - põlisrahvas, lihtrahvas, ristirahvas, pärisrahvas jms 4.2. Populismi liigid • Parempopulism- rohkem vabadusi ja õigusi rahvale (tavainimestele); • Vasakpopulism- rohkem õiglust ja ümberjagamist rahvale eliidi arvelt; • Rahvuspopulism- rohkem õigusi põlisrahvale rahvusriigis ja rahvusriikidele globaliseeruvas maailmas; Eliidipopulism- valimislubadused võimul püsimiseks 4.3. Populismi vahendid • Propaganda – pooltõdede ja valede esitamine, hirmutamine, müütide ja kuulujuttude levitamine, naeruvääristamine; • Suhtekorraldus (PR) – analüüs, sihipärane eesmärgistatud kommunikatsioon 4.4. Populismi põhjused • Võimueliidi kaugenemine reaalsest elust, rahulolematus võimueliidiga; • reaalpoliitika kriis; • Realistliku tulevikuvisiooni puudumine, reaalpoliitika kriis;
nn „marss Roomas”, mille tulemusel sai valitsusjuhiks. 1925-1929 kujunes Itaalias autoritaarne fašistlik valitsemine: 1. oposotsioonilised ajalehed suleti (lisaks tsensuur) 2. kehtestati üheparteisüsteem 3. isikukultus, propaganda, salapolitsei ja koonduslaagrid Saksamaa 1933 jaanuar määras Saksamaa president Hindenburg riigikantsleriks Adolf Hitleri. Kui president järgmine aasta ära suri, kuulutati Hitler saksa rahva juhiks. NSDAP aitasid võimule valimislubadused: kõrgetasemeline majandus; tööpuuduse kaotamine; sõjalise võimsuse taastamine; Versaille'i rahulepingu tingimuste ümber vaatamine. Veebruaris 1933 võeti suund diktatuurile, kui süüdati Riigipäevahoone. Erakorraliste valimiste tulemusel said natsid enamuse ja algas üheparteiline diktatuur. (1933-1945) Riigielus omasid suurt mõju ka – SS (kaitsemalev), Gestapo (salajane riigipolitsei), Riiklik propagandaamet.
kus meil mõni tuttav töötu. Teises järjekorras muretseme probleemide pärast, mis meile lähedased kus meil kerge samastada ennast ohvriga. Kujutame end töötuna. Kolmandas järjekorras probleemid, mis kauged kus ei suuda end samastada ohvriga. Maailmas palju näljaprobleeme aga me saame sellegipoolest rahulikult magada. Sest see probleem meist kaugel isegi geograafilises mõttes. Kuigi kodutus siin samas, aga kodutus me murede edetabelis taga. Eesti erakondade valimislubadused üheski pole nt lubadust leevendada kodutus. Sest sellega ei võidaks populaarsust. Kodutu ju ei vali ja kes valib, see ei muretse kodutuse pärast. Kodutus kauge ja välimus kauge. Nõudlejad muretsevad, et publik märkaks just nende nõuet. Kuidas tõmmatakse avalikkuse tähelepanu? Näide karusnahavastased paljalt linna peal. Töö sotsiaalprobleemidega ei tähenda tööd inimestega, kes kannatavad sots probl käes. Ei tähenda individuaalset aitamistööd
annaabi.ee 
