Artikli analüüs Artikel on võetud Delfi.ee-st arvamuste rubriigist. Artikli pealkiri on Indrek Saar: 300 krooniga ei osta maja, 30000 krooniga ei võida valimisi. (http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/indrek-saar-300-krooniga-ei-osta-maja-30000- krooniga-ei-voida-valimisi.d?id=35662597 ) TEES- Eestis on erakondade rahastamisskeem läbipaistmatu. ARGUMENDID- 1. Valimiskulud jäeti deklareerimata 2. Erakondade valimiskampaaniate kulud on tunduvalt suuremad kui välja näidatakse 3. Erakonnad varjavad oma valimiskulutusi ja rahaallikaid 4. ,,Musta" raha kasutamine 5. Sõltumatute vaatlejate kaasamine 6. Audiitorite töö ennetaks rahastamisvigureid 7. Sõltumatu kontroll tõstaks rahva usaldust erakondade vastu ARTIKLIS ESITATUD ARGUMENTIDE TÕESUST TÕESTAVAD MITMED FAKTID: 1. 2007
- kasutatakse strateegiaid nende ,,sõnumite" levitamiseks, valijaskonna sihtgrupi määratlemiseks ja ,,tasuta meedia" tähelepanu võitmiseks - debattidele raamistiku loomiseks kasutatakse reklaame - kõigi nende taktikate rahastamiseks on lakkamatult vaja raha hankida ja korraldada fund-rising üritusi - piir kampaania ja võimuloleku vahel on habras kui mitte olematu. William Jefferson Clinton kampaania-teel-valitsemise meister 15. Kuidas mõjutab poliitika ja valimiskampaaniate amerikaniseerumine Euroopa valimiskampaaniate sisu ja vormi? (loengumaterjal) poliitiliste reklaamid kasutamine, kandidaatide valimine vastavalt nende meeldivale teleimagole, kandidaatide valimisstrateegia väljatöötavate ekspertide kasutamine, valimiskampaaniaid palgatakse kujundaa meediaprofessionaalid, valmiskampaaniate eelarve tormiline tõus. politika ameerikastumine = ühiskonna moderniseerumine, kandidaati võib vaadelda kui toodet ja valijat kui
volikogus. Meil aga tuleb valida praegu mitte inimeste järgi, vaid erakondade järgi põhimõttel, millist erakonda oma lubatustega eelistada, selle pean valima selles valimisringkonnas. Vaba ei ole see täiesti minu arust seetõttu, et kui ma valin erakonda, siis ei pruugi aga just see inimene mulle seal meeldida, kelle poolt ma peaksin hääletama selles valimisringkonnas. Ausus valimiste puhul on see, kui ei osteta hääli ja ei manipuleerita inimestega. Kui lubatakse midagi valimiskampaaniate ajal ja samas pärast see nii ei ole. Aus ei ole valijate suhtes ka see, et kui inimesed reklaamivad ennast rahvale, kui kanditaate ja pärast valimist ei hakkagi sellele ametikohale, vaid teevad oma tööd edasi, näiteks tuntud kultuuri või sporditegelased. Vabad valimised peaksid olema kõikidele inimestele kättesaadavad, kes on eesti kodanikud ja inimesed peaksid ka kõik valimas käima. Ausad valimised oleks aga siis, kui kõik oma lubadusi
sõjaväkke minema ja makse maksma, kuigi see neile võib-olla ei meeldi, aga siiski on sellisel käitumisel üllas eesmärk, mida valimiste kohustuslikuks tegemise puhul pole, sest valimisaktiivsuse suurus iseenesest pole mingi väärtus omaette, mis ühiskonna turvalisusele või arengule kuidagi kaasa aitaks. Seega on valimistel osalemise kohustuslikuks muutmisega kaasnev sellest kõrvalehoidujate karistamine täiesti ebaeetiline. Valimisaktiivsuse kunstlik suurendamine muudaks valimiskampaaniate rõhuasetust: kui praegu peavad poliitikud palju tegelema sellega, et veenda inimesi üldse valima minema, siis selle kohustuslikuks muutmisel saaksid nad rohkem keskenduda oma programmilistele punktidele ja üldistele vaadetele, mis muudaks valimiseelsed debatid tunduvalt sisukamaks. Samuti oleks positiivne muutus see, et paljud inimesed, kes ennast siiani poliitikast distantseerinud on, peaksid end mingilgi määral aktuaalsete arengutega kurssi viima ning see
sisemisest täiuslikkusest. Seda teeb inimene, kes elab harmoonias on õnnelik. Kuid, kas õnnelikkus on üheselt mõistetav ja mida peame siis ikkagi tegema, et olla õnnelikud? Inimesele olulised vajadused- need, mis õnne moodustavadki- saab laiemas plaanis jagada kaheks: vaimsed ja füüsilised/füsioloogilised, kuigi nad on omavahel tugevas seoses. Inimväärse ja nauditava elu jaoks peavad mõlemat tüüpi vajadused olema rahuldatud. Praegu aktuaalsete Riigikogu valimiskampaaniate ajal jäävad aga kõrva lahknevad arvamused sellest, mis ikkagi tähtis on: ühed rõhutavad palkade tõstmist, teised väidavad, et õnn ei peitugi rahas. Äärmiselt lihtsameelsed on aga mõlemad lähenemised. Raha iseenesest on tähtis kogu elu vältel, sest oma esmaste vajaduste toit, eluase, riided jms rahuldamiseks me ilma mammonata hakkama ei saa. Teisest küljest kaasnevad kõrgema palgaga pikemad
Evelin Sepp- kes mulle siis kõige rohkem silma jäi? Siska, kuna tal oli tõesti kena naeratus, pealegi lubas Keskerakond tööpuudust vähendada- minnaksegi valima. Ja nii mõtlevad väga paljud kodanikud. Peale valimisi et mõtle enam keegi, mis erakond suutis aastate jooksul ära teha ja nii see ring otsast algab, uued kampaaniad, samad näod, uued pildid- kas Eestis kunagi muutusi ka tuleb? Muutusi on tegelikult üsna palju, valimiskampaaniate kõrval on uued sildid ka poe ustel ,,Meie ei tõsta hinda." Rahvas valis Euro- meie ühtne rahamärk, mis ühendab meid teiste Euroopaliidu maadega, positiivne, et naabermaades saab osta sama raha eest, veel positiivsem on see, et sealt saab odavamalt- igalt poolt saab odavamalt kaupa, ainult eestis on kallis! Toit, riided, esmaabivahendid ja palju muud, mida iga päev läheb vaja on nii kallid, et varsti käivad
mida nimetatakse erakorralisteks valimisteks. Valimiste ärajäämine või edasilükkamine ilma mõjuva põhjuseta hoiatab, et riik on demokraatlikult arenguteelt kõrvale kaldumas. Valimistulemused määravad, millised parteid ja kes arutavad valijate nõudmisi ning võtavad vastu seadusi. Siit teine funktsioon vahendada võimudele kodanike nõudmisi. Valimised on ka rahva usalduse indikaatoriks, saame teada kodanike suhtumist senisesse poliitikasse. Valimistel on hariv funktsioon, kuna valimiskampaaniate ajal jagatakse rohkem poliitilist teavet ja inimesed saavad teadlikumaks oma kodanikuõigustest. 2. Vabade valimiste põhimõtted Valimise hinnatakse selle järgi, kas nad on demokraatlikud või mitte. Mittedemokraatlikud valimised võivad toimuda totalitaarses riigis, kus poliitilist elu kontrollib ainupartei. Demokraatlike valimiste eelduseks on vaba ühiskond, sp nimetatakse vabadeks valimisteks. 2.1 Valimisõigus on üldine: Arusaam demokraatiast on tinginud kodakondsuspiirangu
korruptsiooni vähendamiseks on rahvaesindajate sunduslik ümbervalimine ja väljavahetamine nagu seda tehakse USA kongressi liikmetega. Esindusdemokraatia sarnaneks rohkem demokraatiaga, kui oleks sotsiaalne õiglus ja puuduks korruptsioon. Need tingimused oleksid tagatud, kui seadusloome juurde pääseksid peale poliitikute kitsa ringi ka teised võimekad kodanikud ja kui poliitilistel ametikohtadel sundkorras roteeritaks juhte, nii parteides endis kui ka riigi juhtimises ning kui valimiskampaaniate 7 rahastamine oleks täiesti avalik ja läbinähtav. Esindusdemokraatiat, milles ei piirata raha kasutamist valimiskampaaniates nimetatakse esindusrahakraatiaks. (Demokraatia, 2004) 1.14 Elitaardemokraatia Esindusdemokraatia üks suundi, kus ühiskonna juhtimine on koondunud väikesearvulise eliidi kätte, kes peab tähtsaimaks valitsemise efektiivsust. Elitaardemokraatia ei tähenda automaatselt eliidi vastandamist kodanikkonnale
kommunistlikes maades ning rõhutati, et võimul on töölisrahvas Vabad valimised Valimiste ülesanded e funktsioonid 1) valimiste peamine ülesanne on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine 9 2) hariv funktsioon, valimiskampaania ajal ühiskond politiseerub, inimesed muutuvad teadlikumaks ning tunnevad suuremat huvi valimiskampaaniate vastu 3) valimistel vahendavad hääleõiguslikud kodanikud oma huve ja nõudmisi saadikutele / kandidaatidele Demokraatlike valimiste tunnused (!) 1) valimised on regulaarne (kindlaks määratud aja tagant) Eestis toimuvad Rigikogu / volikogu valimised 4 aasta tagant, Europarlamendi valimised iga 5 aasta tagant 2) valimised on üldised valimistest on õigus osa võtta kõigil hääleõiguslikel inimestel
Puudulikud institustioonid on: avalik teenistus, seadusandlik võim ja erakonnad. AT peamiseks probleemiks on regulatsioonide ja reaalse praktika vahelised erinevused ning ressursside ja sõltumatuse küsimus. Seadusandliku võimu on vähene huvi Riigikogu liikmetega seotud korruptsiooni ennetamise vastu. Erakonnad ei soovi tegeleda poliitikuid puudutavate regulatsioonidega ega algatada korrupstioonivastaseid reforme. Vajaka jääb läbipaistvusest erakondade ja valimiskampaaniate rahastamisel. Avaliku sektori väliselt on tugevaim meedia. Meedia kajastab suurelt korruptsioonitemaatikat ja informeerib kodanike antud teemaga. Positiivsest küljest on läbipaistvus riigis suur tänu avaliku teabe seadusega (palgad, eelarved, dok. registrid jne) Eesti korruptsioonivastase võimekuse nõrgimaks lüliks on erinevate institustsioonide korruptsioonile suunatud meetmed. Ühelt poolt on
raha, mille erakonnad saavad riigilt, seaduslikelt annetajatelt, enda majandustegevusest; 2). kõik kirjas erakonna raamatupidamises ja mille kohta esitatakse regulaarselt aruandeid. Audiitorid hindavad igal aastal, kas parteide raamatupidamine on korras, palkadelt maksud makstud jms. Avalikkuses on tõstatatud küsimus rahast ja teenustest, mida me ei näe ehk millest aruannetes juttu pole, kuid mida erakonnad väidetavalt kuskilt kellegi käest saavad. Ka valimiskampaaniate aruanded korruptsiooni vastu. teadmine, kes ja kui palju erakonnale annetas, võimaldab avalikkusel hinnata erakonna mõjul tehtud otsuse ja erakonnale tehtud annetuste võimalikku seost. Teiste sõnadega kas esineb poliitiline korruptsioon. Just poliitiline korruptsioon on võtmekoht, millele tegelikkuses tähelepanu tuleks pöörata. 8. Proportsionaalse ja majoritaarse valimissüsteemi põhierinevus. Milline valimissüsteem kehtib Riigikogu valimistel?
ii. korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon täidab korruptsioonivastasest seadusest, erakonnaseadusest ja valimisseadustest tulenevaid ülesandeid, näiteks kogub, hoiab ja avalikustab riigi kõrgemate ametiisikute – Vabariigi President, Riigikogu liikmed, Vabariigi Valitsuse liikmed jt – majanduslike huvide deklaratsioone ning erakondade valimiskampaaniate rahastamise aruandeid; iii. riigieelarve kontrolli erikomisjon jälgib koostöös Riigikontrolliga, kuidas täitevvõimu asutused kasutavad riigi vara ja riigieelarve vahendeid. c. Uurimiskomisjoni võib Riigikogu moodustada avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude selgitamiseks. Uurimiskomisjonil on teiste komisjonidega võrreldes ulatuslikumad volitused. Näiteks võivad nad
Charles Wright Mills (1956) The Power Elite · USA ühiskonda valitseb võimueliit · Võimueliidi moodustavad ülirikkad, täidesaatev võim, sõjaväeline võim · Tavaline ameeriklane ei oma mingit võimu William Domhoff valiteva eliidi uuringud USA-s · Moodustab umbes 0,5% USA elanikest, omab 25-30% USA rikkusest · Rikkad äri-inimesed ja nende lapsed · Poliitika mõjutamine - Poliitikute äraostmine - Poliitikute kasvatamine - Valimiskampaaniate toetamine - Poliitika kujundamise organisatsioonid · Elustiil - Eliitülikoolid Yale, Harvard, Princeton - Elitaarsed klubid, puhkekohad - Debütantide ballid tütardele - Rahast ei armasta rääkida, va. omasugustega Pluralism - vastandub eliidile Robert Dahl (1962) Who Governs? · Uuris 1950-ndail poliitiliste otsuste kujunemist New Havenis (USA-s) · Erinevad otsused on algatatud erinevate huvigruppide poolt
USA ühiskonda valitseb võimueliit. Võimueliidi moodustavad ülirikkad, täidesaatev võim, sõjaväeline võim. Tavaline ameeriklane ei oma mingit võimu. Hilisemaid eliiditeoreetik on William Domhopp valitseva eliidi uuringud USA-s. Moodustab u 0,5% USA elanikest, omab 25-30% USA rikkusest. Eliit on rikkad äri-inimesed ja nende lapsed. Poliitika mõjutamine: poliitikute äraostmine; poliitikute kasvatamine; valimiskampaaniate toetamine; poliitika kujundamise organisatsioonid. Elustiil: eliitülikoolid (Yale, Harvard, Princeton); elitaarsed klubid, puhkekohad; debütantide ballid tütardele; rahast ei armasta rääkida, va omasugustega. 32 Pluralism. Kuigi ühiskonnas on olemas varanduslik ebavõrdsus, ei tähenda, et rikkad on valitsevad ehk kujundavad poliitikat. Selle esindajad on Robert Dahl (1961) Who Governs? Uuris 1950-ndail
Erakondade finantseerimist reguleerivaid sätteid leiab Erakonnaseadusest ja Korruptsioonivastasest seadusest. Parteide õigusliku regulatsiooni eesmärgiks on seada piirid rahasummadele, mida valimistel kulutatakse, ja kaitsta sel teel kõigi võimalust reaalselt osaleda poliitilise võimu kujundamisel ja kaitsta sellega traditsioonilisi demokraatia institutsioone. Parteide finantseerimise õiguslik regulatsioon on vajalik kolmel põhjusel: 1) valimiskampaaniate kulud on hakanud kasvama ja võivad võtta niivõrd ebamõistliku suuruse, et hakkavad takistama väikeparteide võimalust saada oma esindus parlamendis. Selle tulemusel võib tekkida olukord, kus märgatav osa valijakonnast jääb parlamendis esindamata 2) järsult on kasvanud äriringkondade huvi ja poliitiline aktiivsus. Nad on hakanud valimisi üha rohkem finantseerima. See võib omakorda kaasa tuua olukorra, kus äriringkondade toetust
Uudiste ümber moodustus Peeter Speegi eestvedamisel Eestimaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus e föderalistide partei. Lühiealiste legaalsete ja illegaalsete ajalehtedega olid esindatud töölispartei Eesti organisatsioonid. Parteilehtede kõrval ilmus hulk liberaal-demokraatliku kallakuga väljaandeid (Päevaleht, Virulane, Sõnumed, Kodumaa). Ajalehed lülitusid ka otseselt poliitilisse võitlusse: selgesti ilmnes ajalehtede toetuse olulisus linnavolikogude valimiskampaaniate ja duumavalimiste ajal. Jaan Tõnissoni edukus I Vene Riigiduumasse valimisel oli suures osas Postimehe teene. Siitpeale hakkas just ajakirjandus hoidma pidevalt päevakorral küsimust Eesti poliitilistest perspektiividest. Kui Jaan Tõnisson 1906. a Vene Riigiduumas esitas Eesti autonoomia nõude, püsis see jätkuvalt ajaleheveergudel, kuni sai tegelikkuseks pärast 1917. a veebruarirevolutsiooni. Uusi suundi Eesti ajakirjanduses 20. saj alguses 1905
annaabi.ee 
