Teema valiti, kuna on väga päevakohane ning puudutab kõiki Eesti Vabariigi kodanikke. Uuritavaks osutus see, kui palju inimesi käib valimas, kuidas nad valimistel osalevad ja mis põhjusel ei käida valimas . 4 1 Uurimisküsimused 1.1 Sekundaarandmete analüüs Kuidas hääleõigusliku kodanikkonna suurnemine on mõjutanud valimisaktiivsust? Kas erakondade arv mõjutab valimisaktiivsust? Töö üldeesmärgiks on saada teada, miks on eestlaste valimisaktiivsus Riigikogu valimistel nii madal. 1.2 Küsitlus Kuidas kodanikud Riigikogu valimistesse suhtuvad ? Miks inimesed valimas ei käi ? Antud küsimused olid head, kuna ankeedis oli nende alusel hea lisaküsimusi koostada ning põhiline eesmärk oli leida vastus antud uurimuse põhiteemale. 1.3 Vaatlus
legitiimsuse. 2009. aasta Europarlamendi valimistel oli näiteks ainult 9 riiki, kus valimisaktiivsus oli üle 50 % ja Slovakkias jäi see isegi alla 20%. Õigustatult tekib küsimus, kas sellisel teel võimule saanud poliitikutel on õigust väita, et nad esindavad rahva huve, sest reaalselt pole enamik inimesi oma arvamust ju väljendanudki. Seetõttu on üha enam hakatud rääkima valimistelt osavõtu kohustuslikuks muutmisest kui vahendist, mis aitaks valimisaktiivsust suurendada. Valimiste kohustuslikuks muutmine aitaks kindlasti suurendada valimistel osalejate arvu, sest selle seadusega sätestamine eeldaks, et määratakse karistused neile, kes seadust rikuvad. Belgias näiteks ootab valimistelt kõrvalejääjat rahatrahv suuruses 500-1200 krooni ja see kajastub ilmekalt ka valimisaktiivsuses: 2009. aasta Europarlamendi valimistel andis oma hääle 90,39% valimisõiguslikest kodanikest, mis pole võrreldavgi näiteks selliste vanade
(2 p) § 16. Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta. § 25. Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. 5. Milliseid piiranguid seab Eesti Vabariigi põhiseadus inimesele oma vaadete propageerimisel? Tooge kaks näidet põhiseadusest ja põhjendage nende sätete vajalikkust. (2 p) 6. Kas tugev kodanikuühiskond mõjutab Teie arvates kodanike valimisaktiivsust? Tehke sobivasse lahtrisse rist. Põhjendage oma arvamust. (2 p) tugeva kodanikuühiskonnaga riikidel on eeldatavasti arenenud ka kodanikutunne, millega kaasneb ka kodanike soov näidata oma osalust riigiasjades ja valimistel; 7. Kuivõrd Teie arvates 2007. a Eesti Vabariigi Riigikogu valimiste eel toimunud erakondade valimiskampaaniad mõjutasid valimisaktiivsust? (4 p) Tooge kaks näidet, mis näitavad, et kampaania mõju oli positiivne:
) valimissüsteem õiglasem. Tänu sellele, et riigikokku pääsemiseks on vaja ületada kvood, on prop. süsteemis parlamendis rohkem parteisid ehk esindatud on rohkemad seisukohad (võimude lahusus). Tänu kvoodile ka väikeparteidel võimalus riigikokku pääseda. Lisanäitena tooksin siia, et riigid, kus rahvaheaolu % on suurim, kasutatakse proportsionaalset süsteemi (Soome, Taani, Norra). 7. Kas tugev kodanikuühiskond mõjutab Teie arvates kodanike valimisaktiivsust? Tehke sobiva vastuse järgi rist. Põhjendage oma arvamust. Jah _X_ Ei _______ Põhjendus: Mida tugevam on kodanikuühiskond ehk mida haritum, laia silmaringiga ja sõltumatumad on inimesed, seda enam tekib soov panustada ja osaleda elukeskkonna arendamises ja ollakse nõus ka vastutust kandma. Kui inimestel on välja kujunenud oma kindlad seisukohad ja arusaamad ning tahetakse neid ka väljendada on valimiste teel poolehoiu
valimiskünnise. Erakond saab nii mitu mandaati (kohta Riigikogus), kui mitu korda ületab tema häälte arv ringkonnas kehtivat kvooti. Rohkem hääli = rohkem kohti. Kompensatsioonimandaat – vajalik selleks, et täita seni välja jagamata Riigikogu kohad ja viia valimistulemused ja kohtade jaotus proportsiooni. Mandaate saavad erakonnad kes on ületanud 5% valimiskünnise. 7) Valimisaktiivsust mõjutavad tegurid. Valimiste olulisus – näiteks kohalikel valimistel aktiivsus väiksem kui parlamendivalimistel. Valimiste toimumise tihedus – mida rohkem järjestikuseid valimisi, seda rohkem valijad tüdivad. 8) Erakondade ees seisvad probleemid kaasaja demokraatlikus ühiskonnas. Side ühiskonna ja oma traditsioonilise valijarühmaga nõrgeneb. Inimeste valimiseelistused on kõikuvad – järjest enam sõltub see juhuslikest
Vastupidist trendi näitavad aga tänavused kohalike omavalitsuste valimised, kus interneti teel käis kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääletamas 60,3 protsenti valijate üldarvust, sh E-hääletajate osakaal kõikidest valimisõiguslikest kodanikest oli 9,5% . 2005. a. kohalikest valimistest võttis osa 47,4 protsenti valijaist ning E- hääletajate osakaal oli kõigest 0,9%. E- hääletamise eesmärgiks oli anda valijaile hääletamiseks lisavõimalus, tõstes seeläbi valimisaktiivsust ja hääletamise mugavust, loodud oli seadusandlik baas E-hääletamise võimaldamiseks (www.vvk.ee ). 4.3 Otsuse tegemise hetk: on seotud nii grupikuuluvuse kui massimeedia tegevusega. Mõjutavad isiklik kogemus, valimiskampaaniad ja pikaajalises demokraatias perekonnatraditsioonid. Umbes kolmandik valijaist langetab oma otsuse viimasel nädalal. 4.4 Hääletamine ja valimistulemused: laialdaselt kasutatakse eelhääletamist, mida
19. Mittetulundusühing, sihtasutus ja selts millised on nende erinevuse ja sarnasused? Luuakse ühise eesmärgi saavutamiseks, lahendatakse ühiseid probleeme võo jagatakse ühist varustust või rõõmu. Kõik tegutsevad mitte tulunduslikel eesmärkidel. MTÜ-s on liikmed ja ta on ametlikult registreeritud, SA-s puuduvad liikmed ja Seltsingut ei pea registreerima. 20. Kas tugev kodanikuühiskond mõjutab Teie arvates kodanike valimisaktiivsust? Põhjendage oma arvamust. Kindlasti mõjutab, kui inimesed näevad, et neile, kui kodanikele olulised probleemid jõuavad lahendusteni, on nad kindlasti aktiivsemad valima. 21. Millega kodanikuorganisatsioonid tegelevad ehk milline on nende roll ühiskonnas? Täidavad ühiseid eesmärke, lahendavad ühiseid probleeme või jagatakse ühist rõõmu või varandust. Seega on nende roll ühiskonnas parandada või tuua esile valdkondi ja probleeme,
MTÜ'st ei ole sihtasutusel liikmed. Sihtasutus on kodanikuühendus. Seltsing on isikuteühendus, mis on asutatud lepingulise ühinemise teel. Seltsing ei ole juriidiline isik. Erinevalt teistest on Seltsing sonib väikeste koosluste moodustamiseks. Mittetulundusühing on Eesti õiguses isikute vabatahtlik ühendus. Asutajateks võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud. MTÜ on eraõiguslik juriidiline isik. 20. Kas tugev kodanikuühiskond mõjutab Teie arvates kodanike valimisaktiivsust? Põhjenda. Kindlasti omatmoodi mõjutab, samas oleneb see kõik kodanikuühiskonna tegevusest, kodanikuühiskonna enda aktiivsusest. 21. Millega kodanikuorganisatsioonid tegelevad ehk milline on nende roll ühiskonnas? Ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eermärgiks pole valitseda või teenida kasumit, on kodanikuühiskond. Tänapäeval täidavad kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused väga eripalgelisi ülesandeid
Keskerakond aga toodet enda omaks ei tunnistanud ja samale tõdemusele jõudis ka riigikohus. Seejärel kadus teema üldsuse pilgu alt. Üpriski suurt vastukaja saanud teo pani Kesk-fraktsioon toime ka tänavusel aastal Euroopa Parlamendi valimiste ajal. Nimelt saabus 1. juuni hommikul ligi 200 000 eestimaalase telefoni sõnum, mis kutsus inimesi valima (Rand 2009). Valima kutsus Keskerakond ning isikuliselt Edgar Savisaar. Erakonna peasekretär seletas, et tegu on kampaaniaga tõstmaks valimisaktiivsust. Paljude jaoks vastuvõetamatu oli aspekt, et tekstisõnumid saabusid valimatult kõigile, seal hulgas ka väikelaste telefonidesse. Sarnase eesmärgiga sõnumid levisid samal nädalal korra veel (Kruuse 2009). Vanemad oli häiritud, sest pidasid tegu laste ahistamiseks ning raha raiskamiseks raskel ajal. Ometi oli ka selle uudise kajastamine ühekordne ja suuremat arutelu ühiskonnas ei tekitanud. Valimiste ajal ajal ei pane erakonnad edu nimel millelegi piire ette ja propaganda
) - meedia kaudu avalikustatud skandaalid, vastastikune mustamine ja ,,poriga loopimine" tõukavad valijaid poliitikast eemale (?) - tugevdab eeskätt olemasolevaid hoiakuid - kes poliitikast on huvitatud, tarbivad valimisperioodil enam infot - passiivseid kodanikke jätab kampaania ükskõikseks (e-hääletus pole oluliselt tõstnud valimisaktiivsust!) · perekonnatraditsioonid · isiklik kogemus · valitsuse tegevus · väärtusorientatsioonid · ajaloolised tavad · kokkupuude parteiga jm 3. Valimisaktiivsus erinevates riikides ja Eestis? Millest see sõltub? · kas valimistest osavõtt on kohustuslik või mitte (vt tabel lk 77) · eelregistreerimise valimistel osalemiseks (nt USAs), kes pole seda teinud, ei saa valimispäeval valida · usaldus riigi poliitika, poliitikute ja erakondade vastu
Vabariigi ajaloos siiski olnud. Nimelt said 1932. aasta referendumil mitteosalenud kodanikud Eestis trahvida. Valimisaktiivsus, eriti kohalike volikogude valimistel, on tavaliselt väike, püsides 3040% piirimail. Politoloogiaprofessor Galan Irwin on kirjutanud: ,,Kuidas saab keegi kõnelda enamuse nimel, kui enamus ei võtnud valimistest osa? Kuidas saab poliitik tunda, et rahvas on ta valinud, kui enamik rahvast ei hääletanud?" Suurt valimisaktiivsust peetakse demokraatia väärtuseks. Väike valimisaktiivsus seab kahtluse alla valitava organi seaduslikkuse ja usaldatavuse. Mida ette võtta? Mitmete riikide kogemused kinnitavad, et kohustuslik valimine suurendab osalusprotsenti. Selliseid riike on maailmas üle 20. Enamik neist asub küll LõunaAmeerikas ja kuulub selliste riikide hulka, mida oleks raske Eestile demokraatia arendamisel eeskujuks tuua. Samas on valimas käimine kohustuslik ka Austraalias, Belgias, Luksemburgis ja Kreekas
aastatest: Euroopas hääletavad järjest enam inimesed vastavalt sellele, milline on nende klassikuuluvus või religioosne taust; Euroopas mängivad klassikuuluvus ja religioosne taust järjest vähem rolli hääletuskäitumises. Õige on teine variant, et Euroopas mängivad klassikuuluvus ja religioosne taust järjest vähem rolli hääletuskäitumises. Tooge välja vähemalt 3 mõjurit, mis võivad mõjutada valimisaktiivsust! Valimisaktiivsust mõjutab: a) Valimiste olulisus riigile (nt Eesti 1992 ja 2007) b) Valimisvõitluse pingelisus (nt USA presidendivalimised 1960 63%, 2000 51%, 2004 60%) c) Lähedaste mõju kas valimas käimine on ,,in" noorte seas? d) Eelregistreerimise nõude olemasolu (USA ja Ladina-Ameerika) e) Toimumise sagedus valijad väsivad (USA, Sveits) f) Valimissüsteem (proportsionaalsetes 68%, majoritaarsetes 59%) g) Vasakparteide tugevus riigis (Skandinaavia)
– Näiteks uurime soolist kihistumist ja soovime kindlaks teha, kas naiste madalamad palgad on tingitud nende soost. Et väita kindlalt, et sugu mõjutab palku, tuleb meil kindlaks teha, kas naiste väiksemad palgad pole mitte tingitud nende madalamast positsioonis tööturul ja osa ajaga töötamisest. Viimased kaks on siinkohal kontrollmuutujad. • Kontrollmuutujad harilikult – sotsiaal-demograafilised Uurimisküsimus: Kuidas mõjutab haridustase valimisaktiivsust? Operatsionaliseerimine • Abstraktsete kontseptide mõõdetavaks tegemine • Tegevust mille käigus leitakse kontseptidele mõõdikud nimetatakse operatsionaliseerimiseks ja neid mõõdikuid ise operatsionaalseteks definitsioonideks. • Operatsionaalsed definitsioonid peavad tõesti mõõtma kontsepti sisu (nt. kas toetus Reformierakonnale mõõdab inimeste parempoolsust või liberaalsust?) • Nt. Hinded on ak. võimekuse operatsionaalne definitsioon • Näiteid:
annaabi.ee 
