1.2 Küsitlus Kuidas kodanikud Riigikogu valimistesse suhtuvad ? Miks inimesed valimas ei käi ? Antud küsimused olid head, kuna ankeedis oli nende alusel hea lisaküsimusi koostada ning põhiline eesmärk oli leida vastus antud uurimuse põhiteemale. 1.3 Vaatlus Kas poliitika kajastus meedias on valimisvälisel perioodil on piisav? Kuna sel hetkel ei toimunud valimisi ning ei olnud ka valimiseelne periood, on valimisaktiivsuse vaatlemine võimatu. Alternatiivseks teemaks võeti poliitika kajastumine televisioonis valimisvälisel perioodil. Taheti teada saada, kas poliitikute tegemisi kajastatakse piisaval valimisvälisel perioodil ning kas jagatakse piisavalt informatsiooni, et inimestel oleks lihtsam valimistel oma hääl sobivale kandidatuurile anda. 5 1.4 Intervjuu
Inimesel peaks ju olema vabadus valida, millest ta huvitub või millist käitumisviisi õigeks peab ja riik ei tohiks sekkuda seni, kuni ta oma käitumisega kellelegi teisele kahju ei tekita ja valimistel koju jäämisega ta seda ju ometi ei tee. Samas sunnib muidugi riik oma kodanikke ka näiteks sõjaväkke minema ja makse maksma, kuigi see neile võib-olla ei meeldi, aga siiski on sellisel käitumisel üllas eesmärk, mida valimiste kohustuslikuks tegemise puhul pole, sest valimisaktiivsuse suurus iseenesest pole mingi väärtus omaette, mis ühiskonna turvalisusele või arengule kuidagi kaasa aitaks. Seega on valimistel osalemise kohustuslikuks muutmisega kaasnev sellest kõrvalehoidujate karistamine täiesti ebaeetiline. Valimisaktiivsuse kunstlik suurendamine muudaks valimiskampaaniate rõhuasetust: kui praegu peavad poliitikud palju tegelema sellega, et veenda inimesi üldse valima minema, siis
Suurem osa inimestest lähevad valima üksikisikut, kes on neile meelepärane ning kelle lubadused tunduvad usutavamad teadmata aga seda, et esiteks hääli on võimalik liigutada ning teiseks, et kandidaadil ei ole kohustust oma valimislubadusi täita. Sellest tulenevalt võib nimetada poliitikuid kõikelubajateks ja tegelikult valelikeks, kuna suurem osa varem kuulutatust jääb tegemata. Poliitikutes pettumine toob omakorda kaasa rahva poliitikast mittehuvitumise ja valimisaktiivsuse langemise. Madal valimisaktiivsus ei ole demokraatlikule riigikorrale kasulik. Et inimesed rohkem hääletaksid, võiks valimas käimise muuta Eestis kohustuslikuks, nii nagu see on näiteks Austraalias. Valimiskohustus paneks inimesed rohkem oma riigi juhtimises osalemisest huvituma ning võimule saaksid need inimesed, keda rahvas ka päriselt pooldab. Kindlasti on maakohtades nii, et suur hulk inimesi lihtsalt ei võta
tegid Pirita linnaosa elanikud (59,54%). Passiivseim oli Kesklinna valijaskond (49,43%). Tallinna linnavolikogu valimisel osalemise võimalus oli 361 509 inimesel. Valimisaktiivsus langes mõned protsendid peaaegu igal pool. Olid siiski mõned erandid. Natuke tõusis valimisaktiivsus Läänemaal, mis on aga peale haldusreformi oluliselt kahanenud. Väike tõus oli ka Jõgevamaal, Lääne- Virumaal, Võrumaal ja Viljandimaal. Kõik tõusud jäid ühe protsendi piiridesse, sellal kui valimisaktiivsuse langused teistes maakondades olid tihti palju suuremad. 2013 aastal oli valimisaktiivsus Eestis 58 %, kuid aastal 2017 vaid 53,2%. 2017 aastal oli hääli kokku 582542, aastal 2013. aga 630050 häält. Kose vallas oli valimisaktiivsus aastal 2013 suurem kui 2017.a. Aastal 2013. osales valimistel 3378 inimest kokku. Ning 5% künnis oli 168,9. Aastal 2017 oli valimisaktiivsus väiksem. Valimisel osales 3332 inimest. 5% künnis oli 166,60. Kosel oli aastal 2017, viis nimekirja
ei ole krim. korras karistatud ning on Eesti kodanikud. * Regulaarsed, toimuvad iga teatud aja tagant 5) Selgita majoritaarse ja proportsionaalse valimissüsteemi erinevust. Kumb süsteem kehtib Eestis? Proportsionaalne valimissüsteem on õiglasem kuid raskem, kehtib Eestis. Majoritaarsel valimissüsteemil võidab see, kes saab enam hääli. Näiteks USA-s on kasutusel selline süsteem. 6) Arutle, kas erakondadesse kuulumise ja valimisaktiivsuse langus arenenud lääneriikides näitab kodanike pettumist poliitikas või on see pigem märk, et ühiskond toimib niigi hästi. Pigem arvan, et rahvas on kaotanud usu oma riiki ja nad arvavad, et neid ei võeta nii ehk naa kuulda, seega ei anta alati oma hääli. 7) Nimeta kolm tunnust, mis on iseloomulikud demokraatiale ja too igaühe juurde (võimalikult konkreetne) näide, kuidas see toimib Eestis. * Põhiseaduslik valitsus * Kõik on seaduse ees võrdsed * Inimõiguste kehtimine
Pärast taasiseseisvumist 1990. aastate alguses oli valimisaktiivsus ülimalt kõrge, üle 90% (Pettai, Auers, Ramonaite, 2011). Rahvas oli siis motiveeritud iseenda riiki üles ehitamast ning poliitiline kultuur oli alles arenemas. Viimastel aastatel on inimeste motivatsioon langenud, poliitikutes ollakse pettunud ning riigist võõrandunud. Seda näitab valimisaktiivsus, mis 2015. aasta Riigikogu valimistel oli 64,2%. Siiski on näha valimisaktiivsuse paranemist, sest 2011. aasta Riigikogu valimistel oli see 63,0% (Vikipeedia, 2015). 2015. aasta valimistel olid edukad kaks uut parteid, mis näitab, et rahvas ootab valitsusse muutusi ja uusi tuuli. Vabaerakond ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond said Riigikogusse vastavalt 8 ja 7 mandaati, mis oli suhteliselt üllatav tulemus. Sellel on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Demokraatia paraneb, sest Riigikogusse
definitsioonideks. • Operatsionaalsed definitsioonid peavad tõesti mõõtma kontsepti sisu (nt. kas toetus Reformierakonnale mõõdab inimeste parempoolsust või liberaalsust?) • Nt. Hinded on ak. võimekuse operatsionaalne definitsioon • Näiteid: – Majandusvabaduse indeks on majandusvabaduse operatsionaalne definitisioon; – Põhiharidus, keskharidus, kõrgharidus – haridustaseme operatsionaalne definitsioon; – Valimistest osavõtu määr – valimisaktiivsuse op. definitsioon – Kodanikeühenduste arv riigis – sotsiaalse kapitali op. def. (???) Operatsionaliseerimise 4 sammu 1. Teeme kindlaks kontseptid või muutujad, mida mõõta tahame 2 . Teeme kindlaks indikaatorid ehk mõõdikud 3. Disainime uurimisinstrumendi (küsitlus, konkreetsed skaalad) 4. Määrame kindlaks ühikud, milles mõõdame Operatsionaliseerimise 4 sammu -näide • Kontsept: poliitiline usaldus • Muutuja: usaldus täitevvõimu vastu
Moreno 1941 thenoloogia arenguga on olulisemad informaalsed sotsiaalsed võrgustikud Sots. Kapitali mõiste 80-90ndatel. Püüab luua tervikut vastanduses atomiseerumisele. Putnam inimesed ei võta sots. Elust osa, võõranudvad teineteisest. Omavalitsuste efektiivsus sõltub kohalikust rahvastikust (koostöövalmis, usaldav), väljendub ka majanduslikult. Sotsiaalse kapitali vähesus viib kuritegevuse tõusuni, valimisaktiivsuse langemiseni, perekondade ja sõpruskondade lagunemisele, usaldamise vähenemisele, narkomaania tõusule Fukuyama 90ndatest interneti tulek viis tõelisele infoajastule, sotsiaalne kapitaliseerumine on majandusreformide 2. aste Durkheim mehaaniline solidaarsus, orgaaniline solidaarsus (vabatahtlikud seosed) interneti tulles orgaaniline solidaarsus areneb Sotsiaalne kapital mõiste ühendab psühholoogia + majandusteaduse + poliitika (miks
alternatiiv teistest selgelt parem. Sellest tulenevalt oli õiguskantsleri hinnangul välireklaami täieliku keelu vajalikkus küsitav. Nagu aga varasemalt mainitud, siis peamist probleemi nägi õiguskantsler poliitilise välireklaami keelu mõõdukuse osas, ehk selle osas, kas taodeldavad eesmärgid ning positiivne mõju kaalub üles negatiivse mõju, ehk põhiseaduse riive. Õiguskantsler möönis, et numbriliselt on näha piirangu kehtestamise järel valimisaktiivsuse suurenemist, aga samas kaaluvad õiguskantsleri hinnangul negatiivsed aspektid piirangute positiivse mõju üle. Lisaks tõi õiguskantsler välja kahtluse keelu efektiivsuse osas, kuna keelust kõrvalehiilimine oli tema hinnangul liialt lihtne. Nimelt ei takista välireklaami keeld kandideerijatel kasutamast teisi reklaamikanaleid ning oma raha panustamist alternatiivsetesse kanalitesse, mis tähendab seda, et valimiskulud tegelikult ei vähene
Õhtuse seisuga võisime nentida: valimisaktiivsus oli oodatult kõrge ning nelja erakonna Koonderakonna (Kokoomus), sotsiaaldemokraatide, Keskerakonna (Keskusta) ja Põlissoomlaste (Perussuomalaiset) omavaheline heitlus oli erakordselt pinev. Seni poliitikas võrdlemisi tagasihoidlikku rolli mänginud euroskeptilisi Põlissoomlasi saatis edu, mida eelmiste valimistega võrreldes tuleb pidada lausa peadpööritavaks. Valimisaktiivsuse taga polnud kindlasti vaid valimispäeva kena kevadilm. Esiteks oli suur juba eelvalimistel osalenute protsent. Teiseks oli suuremate jõudude vahekord juba enne valimisi pingeline. Kolmandaks, ja see vahest ongi peamine, olid parlamendivalimised stabiilsuse ja isegi teatava poliitilise vaikeluga harjunud soomlastele seekord tõeliselt erutavad. Nii-öelda suure kolmiku, Koond- ja Keskerakonna ning sotsiaaldemokraatide vahele suutis end juba
paindlikumaks. Eelhääletuse tulemused avalikustatakse koos kõigi häältega valimispäeva lõppedes. Valimistulemus on iga kord ainuomane, kuid see määrab valitava võimuorgani koosseisu või järgmise presidendi isiku. Pikemaajalist tähtsust omab mitte ühele või teisele kandidaadile antud toetus, vaid hääletamas käinud inimeste osakaal ning selle muutumine aastate lõikes. Maailma demokraatiaid võrreldes paistavad silma valimisaktiivsuse märgatavad erinevused. Mõnedes riikides osaleb 90 protsenti, teistes aga vähem kui 50 protsenti valijatest. Ühest küljest annab osalusprotsent kindlasti teavet demokraatia tugevusest vaadeldavas riigis. Teisest küljest ei tohiks nende arvude põhjal teha ennatlikke järeldusi. Nimelt on mitmetes maades (eeskätt Ladina-Ameerikas, aga ka Belgias ja Kreekas) valimas käimine kohustuslik, mis viibki osalusprotsendi väga kõrgele. Teistes riikides tuleb kodanikul end iga kord
meelelahutusega. Vanemad kodanikud on pigem need, kes jälgivad uudiseid rohkem. (G. C. Edwards et.al., 2014, p. 201) Lisaks tulev poliitilise sotsialiseerimise puhul mainida, et see ei piirdu vaid nende teguritega ega kindla eaga, vaid on eluaegne protsess. Lisaks sellele, et kogutakse juurde rohkem teadmisi, suureneb vananedes aina rohkem poliitiline aktiivsus ja poolehoid kindlale parteile. (ibid., p. 202) Nagu näha ka jooniselt 1, tõuseb vananedes valimisaktiivsus. Joonis 1. Valimisaktiivsuse seos eaga; 2012. aasta valimised. Allikas: US Census Bureau, (s.d.) Hääletamine on vahest kõige lihtsam ja tavapärasem viis poliitikas osalemiseks, olles kõige tunnuslikum demokraatia joon. Siiski on see mõnel viisil piiratud osalemisvorm, kuna hääletamine toimub vaid aeg-ajalt ning kodanikud saavad eelvalitud kandidaatide seast välja valida isiku, kes hakkab esindama rahvast. (Patterson, 2008, pp. 200-201) Seega pole rahva
Operatsionaliseerumine Tegevust mille käigus leitakse kontseptidele mõõdikud nimetatakse operatsionaliseerimiseks ja neid mõõdikuid ise operatsionaalseteks definitsioonideks. Nt. Hinded on ak. võimekuse operatsionaalne definitsioon Näiteid: Majandusvabaduse indeks on majandusvabaduse operatsionaalne definitisioon; Põhiharidus, keskharidus, kõrgharidus haridustaseme operatsionaalne definitsioon; Valimistest osavõtu määr valimisaktiivsuse op. definitsioon Kodanikeühenduste arv riigis sotsiaalse kapitali op. definitsioon Operatsionaliseerumise 4 sammu 1. Teeme kindlaks kontseptid või muutujad, mida mõõta tahame 2 . Teeme kindlaks indikaatorid ehk mõõdikud 3. Disainime uurimisinstrumendi (küsitlus, konkreetsed skaalad) 4. Määrame kindlaks ühikud, milles mõõdame Operatsionaliseerumise 4 sammu näide Kontsept: poliitiline usaldus Muutuja: usaldus täitevvõimu vastu
rühmitamise, mida saab esitada nii tabeli kui ka tulpdiagrammina. See on lihtne ja tõhus viis näidata erinevusi rühmade (nt poiste ja tüdrukute, Mäksa ja Kopa valla, hariduse, spordi ja kultuuri kuluartiklite) vahel. Mõistlik võib olla kasutada sektordiagrammi, mis võimaldab illustreerida kategooriate osakaalu tervikus (nt õpilasesinduse valimistel osalenud õpilaste osa kogu õpilaskonnast). Teine teema uurib ühe nähtuse valimisaktiivsuse arengut 20 aasta jooksul, mille illustreerimiseks sobib kasutada joondiagrammi. Et võrrelda erinevate valimisliikide (volikogude, Riigikogu, Europarlamendi) valimistel osalemist, on mõistlikum võtta tulpdiagramm. Kvalitatiivne meetod tuleks valida siis, kui tahetakse keskenduda ühe objekti süvaanalüüsile. Tulemus on n-ö oma lugu, mis on näidiseks või üksikuks juhtumiks mingist laiemast protsessist. Teema Andmed ja meetod
annaabi.ee 
