kliendiga) ja/või kaudselt (läbi omavaheliste suhete) sõltub kilendi rahulolu ettevõtte poolt pakutavate teenuste/toodetega. Loetle traditsioonilise toote tunnused. Materiaalsed, tootmine ja turustamine toimuvad eraldi tarbimisest, peamine väärtus toodetakse vabrikus/tehases, klient/tarbija tavaliselt ei osale tootmisprotsessis, homogeensed e. alati ühesugused, on esemed või asjad, saab ladustada, saavad muutuda omandiks 3. Milles väljendub valikuvabadusele orienteeritus teenindaja käitumises? (min 6 aspekti)? Isiksuse tunnustamine, lähtumine kliendi mugavusest, firma esindamine, põhjuste likvideerimine, vastutamine oma sõnade/tegude ja lubaduste eest, tolerantsus ja võrdne käitumine. 4. Milles väljendub jaotav mõtteviis ehk mitteteenindamine teenindaja käitumises? (min 6 aspekti)? Käitumine iseenda mugavusest, iseenda esindamine, kohustusi ei peeta
e. alati ühesugused, on esemed või asjad, saab ladustada, saavad muutuda omandiks 4. Millised on teeninduse aspektid (6tk)? Protsessikeskne, mittemateriaalse tegevuste seeria, kliendi ja teenindaja (laiemalt kogu toodete/teenuste tootjate süsteemi) vahel, klientide probleemide lahendamiseks, mis tugineb kehtestavale isiksust arvestavale käitumismallile , Veaolukordade lahendamise paratamatusele klienditeenindaja poolt 5. Milles väljendub valikuvabadusele orienteeritus teenindaja käitumises? (min 6 aspekti)? Isiksuse tunnustamine, isiksuskesksus, lähtumine kliendi mugavusest, firma esindamine, põhjuste likvideerimine, kehtestav käitumislaad. 6. Milles väljendub jaotav mõtteviis ehk mitteteenindamine teenindaja käitumises? (min 6 aspekti)? Lähtumine indiviidist, vahendikesksus, lähtume iseenda mugavusest, iseenda esindamine, tagajärgede likvideerimine, vastutustunde puudumine 7
Kontrolltest 1 Teenindus. Teenindusprotsess. Teeninduse puhul saab rääkida kahest erinevast mõtteviisist teenindamisel. Need on 1) valikuvabaduslik 2) mitte teeninduslik ehk jaotuslik Nende kahe mõtteviisi erinevused seisnavad järgnevas: (Täida puuduolev) JAOTUSELE ORIENTEERITUD VALIKUVABADUSELE MÕTTELAADI TUNNUSED ORIENTEERITUD MÕTTELAADI TUNNUSED 1. LÄHTUTAKSE Uuritakse põhjuseid TAGAJÄRGEDEST, EI OSATA NÄHA PÕHJUSEID Maha tegemine 2. KONKURENTSI AUSTAMINE 3. DEFITSIIT ON NORM Defitsiit likvideeritakse 4. EI TAHETA VASTUTADA 5. USALDAMATUS 5. USALDUSE DELEGEERIMINE Kohustust ei peeta vajalikuks 6 KOHUSTUS ON NORM
lisaks kaosele, mis tekkis idabloki lagunemisest, laastas maad ka sõjategevus. Idabloki lagunemisel oli nii negatiivseid kui positiivseid järelmõjusid. Ma arvan, et kokkuvõttes oli see siiski õnn, mitte õnnetus. Kuigi see sündmus tekitas alguses palju segadust ning probleeme mitmetes riikides, on see pikemas perspektiivis vaid kasuks tulnud. Need probleemid on ajapikku leevenenud või kadunud. Riikide normaalne areng on taastunud, inimestel on taas õigus valikuvabadusele ning väikerahvastel on võimalus oma kultuuri säilitada. Seega võime õnnelikud olla, et idablokk lagunes: et elame demokraatlikus riigis, ajastul, kus vaadatakse pigem tulevikku kui minevikku ning kus individuaalsust ei peeta negatiivseks omaduseks.
abil, mis on ühendatud elektrilise või manuaalse vaakumpumbaga. See väike inimolevus imetakse ema seest toru kaudu välja ja lömastatakse. Ülejäänud juhtudest kasutatakse ravimeid, mis katkestavad raseduse, sisuliselt mürgitatakse laps surnuks, kuni ema ihu tõrjub ta. Kõike seda peetakse meil normaalseks, naise õiguseks ise otsustada enda elu üle. Aga siin iva ongi, ta ei otsusta ainult enda elu üle. Mind hämmastab naiste julmus ja isekus, kui jutt läheb ,,valikuvabadusele". Nad on valmis hävitama veel sündimata lapse, sest neile on enda lapsest ja inimelust tähtsam nende elukorraldus. Aga lapse õigus valida? Valida elu, hiljem valida oma hobid, haridus, karjäär, elukaaslane, lapsed? Kes seda õigust kaitseb, kui vanemad ei hooli? See valikuvabadus on ka võltsvabadus. Valik on ainult ühesuunaline, hävitamine. Seda inimelu ei ole enam võimalik tagasi tuua. Kuid mis veelgi tähtsam, naised, kes on lükanud lapse saamist ikka ja jälle edasi, vajadusel
metallist toru abil, mis on ühendatud elektrilise või manuaalse vaakumpumbaga. See väike inimolevus imetakse ema seest toru kaudu välja ja lömastatakse. Ülejäänud juhtudest kasutatakse ravimeid, mis katkestavad raseduse, sisuliselt mürgitatakse laps surnuks, kuni ema ihu tõrjub ta. Kõike seda peetakse meil normaalseks, naise õiguseks ise otsustada enda elu üle. Aga siin iva ongi, ta ei otsusta ainult enda elu üle. Mind hämmastab naiste julmus ja isekus, kui jutt läheb „valikuvabadusele“. Nad on valmis hävitama veel sündimata lapse, sest neile on enda lapsest ja inimelust tähtsam nende elukorraldus. Aga lapse õigus valida? Valida elu, hiljem valida oma hobid, haridus, karjäär, elukaaslane, lapsed? Kes seda õigust kaitseb, kui vanemad ei hooli? See valikuvabadus on ka võltsvabadus. Valik on ainult ühesuunaline, hävitamine. Seda inimelu ei ole enam võimalik tagasi tuua. Kuid mis veelgi tähtsam, naised,
Kolmandaks, töö-jaotuse suurem spetsialiseerumine ja traditsiooniliste sotsiaalsete suhete ning rollide tähtsuse vähenemine suurendab inimeste sotsiaalset autonoomiat – inimestel on võimalik luua sotsiaalseid suhteid lähtudes enda soovist ja vajadustest, mitte ettekirjutatud (nt sünnipärastest) ja rangelt fikseeritud rollidest lähtuvalt. Seega võib öelda, et moderniseerumine ja sotsiaalmajanduslik areng – vähendades piiranguid inimeste valikuvabadusele ja suurendades inimeste autonoomiat – suunavad ühiskondi ja neis valitsevate väärtuste muutumisi teatud kindlas, laias laastus prognoositavas suunas. 2. Millised väärtused iseloomustavad Eesti ühiskonda ning kuidas neid väärtusorientatsioone selgitada? Eesti ühiskonda iseloomustavad ilmalik-ratsionaalsed, kuid samas ka ellujäämisega seotud väärtused. Ilmalik-ratsionaalsed väärtused, mis iseloomustavad Eesti ühiskonda: vabadus; otsus elu üle
ja sellest tulenevalt lagunes ka lõppudelõpuks sotsialistlik süsteem. Sotsialismileeri lagunemisel on nii negatiivsed kui ka positiivsed järelmõjud. Arvan, et sotsialistliku süsteemi lagunemine on praeguseks toonud rohkem kasu kui kahju. Kuigi see sündmus tekitas palju segadust ning probleeme on need probleemid ajapikku leevenenud või kadunud. Riikide normaalne areng on taastunud, inimestel on taas õigus valikuvabadusele ning väikerahvastel on võiomalus oma kultuuri säilitada.
Eesti Vabariigi põhiseaduses on kirjas, et inimese vabadus peab vastama inimväärikusele ja sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele. Siinkohal ei tohiks riik sellist otsust dikteerida. Meie keha kuulub meile endile, seega on meie endi otsus see, kuidas ja mis otstarbel me seda kasutame, seni kuni see ei tekita kahju kolmandale osapoolele. Täpselt samamoodi võiks hakata ka kohut mõistma enesetapu teinud inimeste üle. Sellised sammud rikuks inimese õigust valikuvabadusele. Kui mõelda sellele, et naistel on lubatud teha aborti, siis jõuame välja selleni, et aborti võime samuti võtta kui eutanaasiana. Kui veel algamata elu lõpetamine on lubatud, siis juba lõppemas oleva elu lõpetamine peaks olema samuti moraalne tegu. Kuid suures osas on ka neid, kes on veendunud, et eutanaasia on kuritegu ja tapmine. Arvatakse, et halastussurm pole mitte midagi enamat, kui 1940. aastate natsistlike maailmavaadete tänapäevane edasikandmine
01.2007 aastal avaldas ajaleht „Postimees“ Helsingi ülikooli doktorandi artikli „Vabadus olla ori“. Varro Vooglaid väidab: „Inimesel on tõepoolest vaba tahe ning ta on oma otsustes vaba, ent on silmakirjalik ja vale eitada keskkonna mõju võimalustele ja võimele oma vabadust kasutada.“ Poliitik tahab oma artikliga tähelepanu tõmmata haigele ühiskonnale, mis paneb meid oma vabadust kurjasti kasutama ja mis on üle küllastatud seksuaalsete loosungitega, viidates inimese valikuvabadusele. Märkamatult annab vabadus tagasilöögi ja teeb meist orjad. Me muutume iseenda pahede ja kiusatuste orjadeks. Jääb õhku rippuma küsimus kas selleks sunnib meid vabadus või haige ühiskonna mõju? Ühiskonnal on aga vabadusega vähe pistmist, kuna enamik inimesi on oma pahede orjad ning ei ole kaugeltki vabad oma valikuid kujundama. Päevast-päeva elab pahene inimkond külg-külje kõrval oma sõltuvust tekitava pahega. Kasiinosõltlane käib mööda
30.01.2007 aastal avaldas ajaleht ,,Postimees" Helsingi ülikooli doktorandi artikli ,,Vabadus olla ori".8 Varro Vooglaid väidab: ,,Inimesel on tõepoolest vaba tahe ning ta on oma otsustes vaba, ent on silmakirjalik ja vale eitada keskkonna mõju võimalustele ja võimele oma vabadust kasutada." 9 Doktorant tahab oma artikliga tähelepanu tõmmata haigele ühiskonnale, mis paneb meid oma vabadust kurjasti kasutama ja mis on üle küllastatud seksuaalsete loosungitega, viidates inimese valikuvabadusele. Märkamatult annab vabadus tagasilöögi ja teeb meist orjad. Me muutume iseenda pahede ja kiusatuste orjadeks. Jääb õhku rippuma küsimus kas selleks sunnib meid vabadus või haige ühiskonna mõju? Ühiskonnal on aga vabadusega vähe pistmist, kuna enamik inimesi on oma pahede orjad ning ei ole kaugeltki vabad oma valikuid kujundama. 10 Päevast-päeva elab pahene inimkond külg- külje kõrval oma sõltuvust tekitava pahega. Kasiinosõltlane käib mööda mitmest kasiinost,
võimalik ette näha. Inimesena oles sa pidevalt kahevahel. Sa ei tea kunagi täpselt, mis on õige ja mis vale, mis hea ja mis halb- isegi siis mitte, kui sa seda arvad teadvat. Õiget teed leides, pead sa katsetama ja riskeerima. Isegi siis kui sa tead mida tahad ning mida ei taha, ei saa sa valikus täiesti kindel olla, et see õige on, ka pole sul kasutada mingeid ainuõigeid reegleid. Selline ebakindlus on tekkinud tänu sinu teatavale valikuvabadusele. Valikuvabadus toob endaga kaasa kahtlusi ja ebakindlust. Seetõttu oled sa alati teataval määral ärevil- mis tähendab enne kõige kahtlusi oma valikute õiguses. Sa loodad, et teed küll õigeid valikuid, kuid pole selles siiski kindel. Ärevus, kahtlus ja ebakindlus on osa meie inimlikust olemisest. Murest ei saa kunagi päriselt lahti, kuid me saame vähendada selle ebaterveid, liialdatud
• Võime kannatada varieerub sõltuvalt teadlikkuse astmest – intellektuaalsed eluvormid kannatavad rohkem, sest on teadlikud oma irratsionaalsusest. • Sublimatsioon ja eitus – Sublimatsioon – püüdlemine intellektuaalsete tegevuste poole bioloogiliste asemel. Eitus – rünnata otseselt eksisteerivaid tunge ja jättes end neist ilma. Eksistentsialism • Rõhuasetus inimese eksistentsi tähendusele, valikuvabadusele, indiviidi unikaalsusele • Personaalsed interpretatsioonid iseenda elu kohta. Sören Kierkegaard • Esimene moodne eksistentsialist – eluajal teda naeruvääristati. • Sisukas suhe jumalaga on puhtpersonaalne. Jumala omaksvõtt usu baasil. Teda häiris fakt, et paljude kristlaste jaoks oli palvetamine ja religioossed rituaalid automaatsed ning mitte personaalsed ja emotsionaalsed.
Teenindusfilosoofia ehk teenindustarkuse olulisemateks alustaladeks on vabadus kui filosoofiline kategooria, terviklik ehk holistliline vaateviis ja iga inimese kui isiksuse tunnustamine ning austamine. Vabadus kui filosoofiline kategooria on teadlaste uurimisobjektiks olnud aastasadu ja seda on defineeritud väga erineval moel. Vabaduse positiivne tõlgendus hõlmab väga paljusid erinevaid inimeste sotsiaalseid ja poliitilisi õigusi. Vabaduse üheks olulisemaks tunnuseks on inimeste õigus valikuvabadusele ning vastutus tehtud valikute ees. Kõige arusaadavam tundub olevat vabaduse mõiste negatiivne tõlgendus, mis kõige laiemas mõistes tähendab seda, et vabaduseks ei saa nimetada mittevajalikke ja kahjustavaid piiranguid ning olukordi, kus teine inimene seatakse sundolukorda oma tahtest sõltuvalt. Kuidas te ennast tunnete, kui teilt on (valiku)vabadus ära võetud või seda piiratakse kellegi teise poolt? Milliste sõnadega te sellist olukorda iseloomustaksite? Mis siis on kui
haridustaseme tõus, massikommunikatsioonivahendite levik, kolmandaks tööjaotuse suurem spetsialiseerumine ja traditsiooniliste sotsiaalsete suhete ning rollide tähtsuse vähenemine. Võib järeldada, et spetsialiseerumine ja traditsiooniliste sotsiaalsete suhete ning rollide tähtsuse vähenemine. Võib järeldada, et moderniseerumine ja sotsiaalmajanduslik areng – vähendades piiranguid inimeste valikuvabadusele ja moderniseerumine ja sotsiaalmajanduslik areng – vähendades piiranguid inimeste valikuvabadusele ja suurendades inimeste autonoomiat – suunavad ühiskondi ja neis valitsevate väärtuste muutumisi teatud suurendades inimeste autonoomiat – suunavad ühiskondi ja neis valitsevate väärtuste muutumisi teatud kindlas, laias laastus prognoositavas suunas. Kuid areng on ka rajast sõltuv, seda mõjutab inimeste kindlas, laias laastus prognoositavas suunas
olukord, kus "tehes rohkem ja kiiremini, tehakse ühtlasi paremini". Ajalise surve all ei jõuta teha vigu algusest saadik tuleb teha kõik õigesti, seega paraneb efektiivsuse paranedes ka kvaliteet. Aja ja kulude seos Kiiremini liikuvad materjali- ja informatsioonivood parandavad efektiivsust ja tootlikkust. Elimineerides tootele väärtust lisavatest protsessidest aja, mille jooksul väärtust ei lisata, luuakse eeldused paremale kvaliteedile, suuremale tootlikkusele ja klientide valikuvabadusele. Kiiremini liikuvad materjalivood annavad ettevõttele eelise klientide silmis ja vähendavad kulusid ettevõtte sees, ehk teisisõnu - kiiremini tehes ei tule ainult parem, vaid ka odavam. Ebakindlus Tähtis tegur materjalivoogude käsitlemisel ja analüüsil on ebakindlus. Ebakindlus logistikas on põhjustatud enamasti ebapiisavast tarnevõimest, tarnekindlusest või tarne täpsusest ning ebatäpsetest ja valedest müügiennustustest. Materjalivoogude osas võib tähendada ebakindlus
üleelamist. See on põhierinevus biheiviorismist. Ei tunta huvi inimese alateadliku motivatsiooni vastu ega niisiis ka seda kujundanud lapsepõlvekogemuse vastu, vaid keskendutakse siin-ja-praegu kogemusele. See on põhierinevus psühhoanalüüsist. Fenomenoloogilised teooriad tekkisidki reaktsioonina eelnimetet kahe puudustele. Nad nimetavad end ka humanistlikuks psühholoogiaks, kuna keskenduvad sellele, mis inimesel loomaga ühist ei ole - valikuvabadusele, elu mõttele. Tähtsad mõisted on eksistentsiaalne ärevus, teadvustatus, vaba tahe, eneseteostus (enese-aktualiseerimine), indiviidi ainukordsus, elu eesmärk. Ka mõiste kolmas jõud psühhoteraapias ja isiksuse teoorias käib fenomenologistide kohta. I. MINA TEOORIA (Self theory). Carl Rogers. C. Rogers (1902 - 1987) ei tee selget vahet mina (self) ja mina-pildi (self-concept) vahel. Täpsem tõlge oleks vahest ise, mitte mina. Ise sisaldab kõiki ideid, tajumusi ja väärtusi, mis
annaabi.ee 
