translatsiooni algust 3.kontroll RNA transpordi tasemel - millised mRNA molekulid viiakse tsütoplasmasse, kus toimub valkude süntees 4.kontroll translatsiooni tasemel - millised mRNA molekulid kaastakse valgusünteesi 5.kontroll mRNA lagundamise tasemel - millised mRNA molekulid suunatakse lagundamisse 6.translatsiooni-järgne kontroll - millised toodetud valkudest aktiveeritakse/inaktiveeritakse, millistesse raku osadesse valgud transporditakse *Rakkude erinevused tulenevad geenide valikulisest avaldumisest. *Geenid avalduvad kui nende pealt sünteesitakse RNAd. *Geenide avaldumise lõppeesmärgiks võib olla vajaliku valgu süntees. Kõik geenid ei sisalda infot valgusünteesiks, nende pealt sünteesitakse rRNAd, tRNAd. *Kõik peab olema kindla kontrolli all: rakkude jagunemine, geenide avaldumine. *Geenide avaldumine peab olema reguleeritud kättesaadava toidu järgi - kulukas on toota kõiki valke, mida läheb vaja eri toitainete omastamiseks.
Valgu tertsiaarstruktuur- kui ahel aina edasi keerdub Valgu kvaternaarstruktuur- tekib, kui 2 või enam tertsiaarstruktuuriga aminohapet liitub. Geenide avaldumise regulatsiooni tasemed: 1. Kontroll transkriptsiooni tasemel 2. Kontroll mRNA töötlemise tasemel 3. Kontroll RNA transpordi tasemel 4. Kontroll translatsiooni tasemel 5. Kontroll mRNA lagundamise tasemel 6. Translatsiooni järgne kontroll Rakkude erinevused tulenevad geenide valikulisest avaldumisest. Geenide avaldamist mõjutab keskkond: nii väline kui ka sisemine keskkond. Välimine keskkond- temperatuur, erinevad kemikaalid, ravimid Sisemine keskkond- hormoonid ja ainevahetus Mutatsioon- päranduv geneetilise info muutus Downi sündroom- kromosoomhäire, 21.kromosoomi on rakus 3tk. Säilivad lapselikud näojooned ning inimene on vaimselt alaarenenud. Mida vanemana lapse sünnitad, seda suurem on downi sündroomi tõenäosus.
kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaudu loode on ühenduses emasorganismiga ONTOGENEES isendi individuaalne areng, mis sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest surmani, mittesugulisel aga vanemorganismist eraldumisest kuni surmani BIOGENEETILINE REEGEL selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe RAKKUDE DIFERENTSEERUMINE geenide valikulisest avaldumisest tulenev rakkude areng, mille käigus nad omandavad kindlale koetüübile iseloomuliku kuju ja talitluse EMBRÜONAALNE INDUKTSIOON lootelise arengu käigus esinev protsess, mille korral ühtede rakkude diferentseerumine tingib teiste rakkude diferentseerumise EMBRÜOGENEES organismi looteline areng. Algab munaraku viljastumisest ja lõpeb sünnimomendiga POSTEMBRÜOGENEES organismi lootejärgne areng OTSENE ARENG vastsündinu sarnaneb üldplaanilt kohe oma vanematega
Lootvee ül. - kaitse põrutuste eest, kaitse veekaotuse eest, vähendab raskusjõu mõju, kaitse temeratuurimuutuste eest, tagab stabiilse sisekeskkonna, on joogi ja urineerimiskeskkond. Platsenta ül. - Ainevahetuslik; Platsentaarbarjäär; Loote varustamine antikehadega; Toodab hormoone. 23) Selgita, mis toimub järgnevatel loote arenguetappidel: rakkude diferentseerumine, histogenees, organogenees. Rakkude diferentseerumine - geenide valikulisest avaldumisest tulenev rakkude areng, mille käigus nad omandavad kindlale koetüübile iseloomuliku kuju ja talitluse. Histogenees ehk kudede teke; Organogenees tekivad organid. 24) Millal võib embrüot nimetada looteks? Millest see tuleneb? Alates 2. trimestrist, kuna päev päevalt näeb ta üha enam välja nagu inimbeebi. 25) Sõnasta biogeneetiline reegel, selgita selle tähtsust! Lootelise arengu algetappidel toimub liigi bioloogilise (ajaloolise) arengu ehk
jõudmise ribosoomi (mRNA-ga komplementaarne) Primaarstruktuur-aminohapete järjestus Sekundaarstruktuur-heeliks Tertsiaalstruktuur- Kvaternaarstruktuur 1.4 Geenide avaldumise regulatsioon Rakkude erinevused tulenevad geenide valikulisest avaldumisest. Geenid avalduvad kui nende pealt sünteesitakse RNAd. Keskkond mõjutab geenide avaldumist Regulatsiooni tasemed 1) Kontroll transkriptsiooni tasemel: kui sageli ja millal kirjutatakse vastava geeni pealt mRNAd. 2) Kontroll mRNA töötlemise tasemel: millised muutused toimuvad mRNA – ahelas enne translatsiooni 3) Kontroll RNA transpordi tasemal: millised tuuma toodetud mRNA-molekulid viiakse tsütoplasmasse, kus toimub valkude süntees.
lõhustamisel osalevad ensüümid. GEENIDE AVALDUMISE REGULATSIOON Geenide avaldumise regulatsiooni tasemed: 1)kontroll transkriptsiooni tasemel 2)kontroll mRNA töötlemise tasemel 3)kontroll RNA transpordi tasemel 4)kontroll translatsiooni tasemel 5)kontroll mRNA lagundamise tasemel 6)translatsiooni-järgne kontroll GEENID AVALDUVAD ÕIGEL AJAL JA ÕIGES KOHAS *Rakkude erinevused tulenevad hoopis geenide valikulisest avaldumisest. *Geenid avalduvad, kui nende pealt sünteesitakse RNAd. Geenide avaldumise lõppeesmärgiks võib olla organismile või rakule vajaliku valgu süntees. *Kõik geenid ei sisalda infot valgusünteesiks, vaid nende pealt sünteesitakse nt rRNAd või tRNAd. *Hulkrakse organismi teeb keerukaks veel see, et on palju erinevate omadustega rakutüüpe. Naharakk on teistsugune kui närvirakk ning seal peavad avalduma teistsugused geenid.
(kolmandale) tRNA-le 7. Ribosoomi siseneb kolmas tRNA 8. Kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminohapete vahel sünteesitakse peptiidside 9. Translatsioon lõpeb kui ribosoom jõuab üheni kolmest stoppkoodonist (UAG, UGA, UAA) 10. Sünteesitud polüpeptiid (valk) vabaneb, eralduvad ribosoomi alamüksused ja mRNA Geenid avalduvad õigel ajal õiges kohas Rakkude erinevused tulenevad geenide valikulisest avaldumisest Geenid avalduvad kui nende pealt sünteesitakse RNAd Paljud geenid on sellised, mille produkte meil alati vaja ei lähe ainuraksetel organism saaks hakkama külmas, niiskes, näljas. Geenide avaldumine peab olema ajas ja ruumis hästi kontrollitud Geenide avaldumine ja keskkond Keskkond mõjutab geenide avaldumist Organismiväliselt nt kemikaalid, ravimid, temperatuur, valgus, toitainete kättesaadavus
Sünteesitud polüpeptiid ehk valk vabaneb, eralduvad ribosoomi alamüksused ja mRNA. 20. Translatsiooni termnatsioon on polüpeptiidahela sünteesi lõpetamine. See lõppeb stoppkoodoniga UAG, UGA või UAA, misjärel sünteesitud valk vabaneb ribosoomilt koos ribosoomi alamüksuste ja mRNA-ga. 21. Geeniekspressiooni (geeni avaldumise) regulatsioon Ühe organismi erinevad rakud sisaldavad samu geene, kuid nende diferentseerumine on tingitud geenide valikulisest ekspressioonist. See tähendab et rakkude samasuguselt DNA-lt sünteesitakse erinevates rakkudes erinevaid RNA ja valkude molekule. Rakk võib aktiivsete valkude tootmist kontrollida näiteks kontrollides a)kui sageli ja millal vastavat geeni transkribeeritakse b)kuidas toimub mittevajalike osade väljalõikamine ehk splaising, c)milliseid tuumas loodud mRNA molekulid viiakse tsütoplasmasse jt. 22. Mida kutsutakse molekulaarbioloogia põhidogmaks? Molekulaarbioloogia
Eristatakse (CH3 COCOOH). mRNA, tRNA ja rRNA molekule. Rakis organiteks liigendumata keha. Esineb Ribonukleotiid RNA monomeer, mis on näiteks vetikatel ja samblikel. moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja Rakkude diferentseerumine geenide valikulisest fosfaatrühma liitumisel. avaldumisest tulenev rakkude areng, mille käigus Riboos peamiselt RNA koostises esinev nad omandavad kindlale koetüübile iseloomuliku viiesüsinikuline monosahhariid. kuju ja talitluse. Ribosoom nii eel- kui ka päristuumse raku
Vaesematel liivmuldadel kasvanud männikutest ja kuusikutest kujunesid üksluised pohlapalud ja nõmmemännikud, liigirikastest kuusikutest ja laialehistest metsadest liigivaesed kaasikud ja kuusikud; soode servaaladel hoogustus mineraalmaa soostumine. Paepealsetele ning maakerkealadele sobis maaharimisest paremini karjakasvatus. Enamus loometsi saartel on suuremal või vähemal määral sekundaarsed, olles tiheda asustuse tõttu peaaegu alati mõjutatud karjatamisest ja valikulisest raiest. Ka mere alt vabanevad maad võeti kasutusele karjamaadena ning võsastusid või kadakasse kasvasid nad alles pikema aja jooksul. Puiskooslused võeti tihti kasutusele puisniitudena, s.t. niidule jäeti kasvama ohtralt puudegruppe ja põõsaid. Puisniitudel varuti söödavihtu ja tarbepuitu, võrastik aga kaitses õhukest, alles arenevat mullakihti läbikuivamise eest ning võimaldas sellisest hõredast metsast heina varuda. Puisniite tekkis ka jõelammidele, kus
Rakendusbioloogia - teadusharu, mis kasutab bioloogia erinevate haruteaduste poolt avastatud seaduspärasusi inimkonna huvides. Üheks selle osaks on biotehnoloogia. Rakendusteadus - teadus, mis tegeleb mitmesuguste loodusteaduste abil saadud teadmiste praktilise rakendamise põhimõtete ja meetodite otsimise ja arendamisega, Rakis - organiteks liigendumata keha. Esineb näiteks vetikatel ja samblikel. Rakkude diferentseerumine - geenide valikulisest avaldumisest tulenev rakkude areng, mille käigus nad omandavad kindlale koetüübile iseloomuliku kuju ja talitluse. Rakkude kloonimine - hõreda rakususpensiooni külvamine pooltahkesse söötmesse või plastikplaadi lohkudesse või üksikute rakkude eraldamine mikropipetiga ja viimine paljundussöötmesse; samamoodi kloonitakse ka mikroobe. Rakukest - rakumembraanist väljapoole jääv taime-, seene- ja bakterirakule omane ümbris
Miks on imetajate emasorganismis vajalik ühe X-kromosoomi heterokromatiiniks kondenseerimine? Et vältida olukorda, kus emasorganism hakkab mingit geeni korraga kahelt kromosoomilt ekspresseerima ja põhjustab seeläbi geeniproduktide hulga ebavõrdsuse isas- ja emasorganismi vahel. Miks nimetatakse inaktiveerunud X-kromosoomi fakultatiivseks heterokromatiiniks? Mis juhtub tunnustega, mis on määratud X-kromosoomil olevate geenidega? Ühe X-kromosoomi valikulisest vaigistamisest lähtuvalt nimetatakse kondenseeritud X-kromosoomi fakultatiivseks heterokromatiiniks. Kuna ühe X kromosoomi vaigistamine toimub embrüo varajasel arenguetapil, siis organismis leidub rakke, millel on isasorganismilt pärit X kromosoom vaigistatud ja ka neid, millel on emasorganismilt pärit X kromosoom vaigistatud. Ekspressioon toimub vaid ühelt, seega võivad eirnevates rakkudes olla ekspresseeritud X kromosoomi geeni eirnevad alleelid. X-i
Edasiste katsete raames leiti, et valkude eemaldamine sõltub valgu GluA1 ühest keemilisest modifikatsioonist. Hiired, kellel see GluA1 modifikatsioon puudus, toibusid valjude helidega tekitatud hirmumälestustest, samas kui nende pesakaaslased, kelle GluA1 oli normaalne, samadest hirmumälestustest ei taastunud. Huganir leiab, et kaltsiumi läbilaskvate AMPAR- valkude kontrollimiseks ja võimendamiseks loodud ravimeid võiks kasutada mälestuste tõhusamaks kustutamiseks. ,,Mõte mälestuste valikulisest kustutamisest võib kõlada mõneti ulmeliselt," nendib Huganir. ,,Ühel päeval võib see aga leida rakendust inimesi kurnavate hirmsate mälestuste, näiteks sõja, vägistamise või muude traumaatiliste sündmustega seonduva posttraumaatilise stressihäire ravimiseks." (Avastati meetod mälu ..., 04.12.2012) 23 MILLISED TOIDUD ON MÄLU JAOKS KÕIGE PAREMAD Toitumisterapeut Annely Sootsi sõnul on juba aastakümneid olnud inimesed kaalulangetamise
kondenseerimine? Et vältida olukorda, kus emasorganism hakkab mingit geeni korraga kahelt kromosoomilt ekspresseerima ja põhjustab seeläbi geeniproduktide hulga ebavõrdsuse isas- ja emasorganismi vahel. 50. Miks nimetatakse inaktiveerunud X-kromosoomi fakultatiivseks heterokromatiiniks? Mis juhtub tunnustega, mis on määratud X-kromosoomil olevate geenidega? Ühe X-kromosoomi valikulisest vaigistamisest lähtuvalt nimetatakse kondenseeritud X-kromosoomi fakultatiivseks heterokromatiiniks. Kuna ühe X kromosoomi vaigistamine toimub embrüo varajasel arenguetapil, siis organismis leidub rakke, millel on isasorganismilt pärit X kromosoom vaigistatud ja ka neid, millel on emasorganismilt pärit X kromosoom vaigistatud. Ekspressioon toimub vaid ühelt, seega võivad eirnevates rakkudes olla ekspresseeritud X kromosoomi geeni eirnevad alleelid. X-i inaktivatsioon
Tsütoplasma doosid küündisid üle 250Gy ja ei mõjunud rakkude paljunemisvõimele, kuid juba mõne alfaosakese tungimine tuuma võis osutuda surmavaks. Katsed, mis tõestavad, et DNA on peamine märklaud: 1. Rakud surevad, kui neide DNAsse sisestatakse radioaktiivset triitiumiga märgistatud tümidiini. Alfa-kiirgus, mis eraldub, on väga väikses levikuga ja doos seega äärmiselt lokaliseeritud. 2. Teatavad tümidiini analoogid, eriti halogeniseeritud pürimidiinid, inkorporeeritakse valikulisest tümiini asemel DNAsse. Tõuseb selliselt töödeldud rakkude kiirgustundlikkus, tundlikkus on otseses sõltuvuses inkorporeeritud pürimidiinide hulgast. Asendatuna desoksüuridiinidega sellist tagajärge ei teki, sest uridiine ei inkorporeerita DNAsse. 3. Samad tegurid, mis modifitseerivad rakkude letaalsust mõjutavad ka nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt sarnaselt kromosoomikahjustuste teket. 4. Varased uurimused on näidanud viiruse kiirgustundlikkuse sõltuvust tema suurusest
annaabi.ee 
