Loomade ökofüsioloogia 2. kontrolltöö kordamisküsimused ja vastused 1. Miks on mäletsejatel loomadel sümbiontsed mikroorganismid, kui loomad söövad vähese toitainetesisaldusega toitu, näiteks valguvaene põhk? Mikroorganisimid mäletsejate maos toituvad tselluloosist ja produtseerivad kergeid rasvhappeid. 2. Ovovivipaaria? Selliseid loomi, kes kannavad oma mune kuni "koorumiseni" suguteedes, nimetatakse ovovivipaarideks (arusisalik, mõned haid, rästik), kuna nad oma järglased ilmale toovad, ehk sünnitavad. 3. Otsene kalorimeetria? Otsene kalorimeetria on meetod, kus organismi energiakulu leitakse eraldunud soojushulga mõõtmisel. 4. Semiokemikaalid?
saamise. Seejuures on oluline, et toitu söödaks ka õiges koguses, st püsitaks tervislikus kehakaalus. Valgupuudus võib tekkida juhul, kui menüü koosneb arvestatavas osas suhkru- ja õlirohketest toitudest nagu kartulikrõpsud, friikartulid, maiustused, suhkrut sisaldavad karastusjoogid jms, kuid ka siis, kui palju kaloreid saadakse alkoholist. Samuti on oluline silmas pidada, et põhiliselt puuviljadest koosnev toidusedel on valguvaene ega pruugi tagada soovitustele vastavat valgukogust. See aga ei tähenda, et puuviljade söömist tuleks vältida. Puuviljad on meile vajalikud teistel põhjustel: need on head vitamiinide, fütotoitainete, kiudainete ja mineraalainete allikad. Kuna puuviljade osa kogu saadavas toiduenergias on tavaliselt suhteliselt väike, ei mõjuta nende madalam valgusisaldus oluliselt kogu toidusedeli valkude taset. KASUTATUD MATERJAL: http://et.wikipedia.org/wiki/Valgud http://www.toitumine
Keemiliselt on valgud keerukad ühendid. Enamik loomse päritoluga valke on inimorganismile kergesti omandatavad. Taimsed valgud on inimesele vähem omased, vaid sojaoa, riisi ja kartuli valgud on oma koostiselt lähedased kergemini omastatavatele loomsetele valkudele. Lapsed vajavad valke suhteliselt rohkem kui täiskasvanud. Et organismi valguvarud pole suured, peab toit igal söögikorral küllaldaselt valku sisaldama. Eesti elanike toit on suhteliselt valguvaene, sest meil eelistatakse rasvarikast toitu. Meie tähtsamateks valguallikateks on teraviljasaadused. Täisväärtuslike valkude allikaks on piim ja liha. Kala ja muna osakaal valguallikana on väike, sest neid süüakse vähem. Organismi valguvajaduse katmine on olulise tähtsusega, sest valkudest ehitatakse üles koed, valgulised antikehad kaitsevad organismi, valgud osalevad ka vere hüübimises. Valke on vaja ka mitmete elutähtsate ainete, nagu näiteks hormoonid moodustamiseks.
süsivesikud asendatud kunstlike magusainetega. Jogurti oleku põhjal saab neid jagada kaheks: 1. Vedelad ehk joogijogurtid. 2. Tahked, mis meenutavad tarretist. Kvaliteetne jogurt säilib jahedas vähemalt 2-3 nädalat temperatuuril kuni 8°C. Valmistatakse ka mitmesuguseid jogurtitooteid. 1. Jogurtijäätis, mis saadakse jogurti vahustamisel ja seejärel külmutamisel. 2. Jogurtimargariin on mahedamaitseline ja mõõdukalt energiarikas, kuid suhteliselt valguvaene toode. Sisaldab kõiki margariinidele iseloomulikke koostisosi ning lisandina jogurtit. Juust Maailma suurimas juustusõbrad on kreeklased, kes söövad igaüks 22 kg juust aastas. Eestis on juustutootmine üsna vana traditsioon, alates 19. sajandi keskelt. Maailmas tuntakse üle 4000 juustusordi. Eesti juustu top: 1. Hollandi kerajuust; 2. Hollandi juus; 3. Eesti juust; 4. Atleet; 5. Marta juust; 6. Vene juust; 7. Delikatessjuust; 8
Vananedes ka valgu vajadus väheneb (10-12%). Ohtlik on valkude üle-kui ka alatarbimine. Ületarbimine on levinum jõukamate elanike kihtide hulgas, kes tarbivad liiga palju loomseid toiduaineid, mis toob endaga kaasa neerude ja maksa ülekoormamise, enneaegne vananemine ning rasvumine. Kuid valgu alatarbimine toob kaasa organismi kaitsevõime nõrgenemise, organismi kasv ja suguline arenemine pidurdub. Eesti elanike toit on suhteliselt valguvaene, sest meil eelistatakse rasvarikast toitu. Meie tähtsamateks valguallikateks on teraviljasaadused. Täisväärtuslike valkude allikaks on piim ja liha. Kala ja muna osakaal valguallikana on väike, sest neid süüakse vähem. Rasvad Organismi tähtsaks energiaallikaks on toidurasvad. Nahaalune rasvakiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Rasv polsterdab siseelundeid, hoiab neid paigal ja kaitseb vigastuste eest. Selline kaitsekiht ümbritseb näiteks neerusid. Neli olulist
Makrofaagid akumuleerivad oxLDL ja transformeeruvad vahtrakkudeks Rasvatriipude moodustumine vahtrakkude ja silelihasrakkude proliferatsiooni baasil Vahtrakkude nekroos, lipiidsete põhikarkaaside teke ja aterosklerootilised naastud Naastu rebestumine ja tromboos Kolesteroolirikkad sapikivid Tekivad sapphapete konjugaatide, kolesterooli (75-80%) ja fosfolipiidide kuhjumisega. Sapikivide teke ohuallikad on vähene liikumine, rasvumine, krooniline kõhukinnisus, kestvalt valguvaene toit, kestvalt rasvavaba toit. Kolesterool on steroidhormoonide sünteesi lähteühend Sapphapete kaudu viiakse suur osa kolesterooli inimkehast välja Küllastamata rasvhapete vajadus Energeetiline funktsioon (100% laguneb) Bioregulaatorite süntees (PG, LT, TX) Lahusti (rasvlahustuvate vitamiinide, ksenobiootikumide ja liigse kolesterooli jaoks) Küllastatud rasvhapete vajadus Energeetiline funktsioon (25-30% laguneb) Termoregulatsioon Mehhaaniline kaitse Membraani struktuurerimine
(piimas, munas, lihas, kalas). Mittetäisväärtuslikud valgud (väheväärtuslikud valgud) mõni asendamatutest aminohapetest puudub (taimsed toiduained lüsiin, metioniin ja trüptofaanivaesed, loomne sidekude) Valgud 8 Organismile on kahjulik nii valguvaesus, kui ka kestev liig. Valgurikas dieet liigne valk toidus toob Ca organismist välja ja põhjustab maksa ja neerude hüpertroofiat (elundi liigne suurenemine). Valguvaene dieet võib tekkida lastel, nad muutuvad apaatseks, kasv pidurdub ja tekib kehvveresus. Valgu puuduse esmaseks tunnuseks on organismi kaitsevõime langus. Valkude liig aga koormab seedenäärmeid ja neere ning suurendab energiakulu toidu omastamisel. Valgud 9 Vaimse töö tegijal peavad valgud katma 1415% toiduenergiast, raske kehalise töö tegijal aga 10 12 % toiduenergiast. Vähese kehalise koormuse korral on soovitav
lõpuks rakku teel on mitu lahustunud osakesi pidurdavat membraani · Onkootne rõhk Vee paigutus · Kehas paigutub vesi kolmes membraaniga eraldatud ruumis: Rakkude sisene vesi (intratsellulaarne) Rakkudest välja poole jääv vesi (ekstratsellulaarne) Plasma (vere vedel osa) · Juues jõuab vesi seedetraktist vereringesse (plasmasse), sealt ultrafiltreerumise (vere valgumolekulid ei pääse edasi) teel koevedelikku (valguvaene) ning sealt edasi rakkudesse Raku membraan Kapillaari sein Koevedelik (9l) Rakkude sisse jääv vesi (24l) Vere plasma (3l) Keha kogu vesi (36l) Rakkude vahele jääv vesi (12l) Veelahuste koosseis
Organismi põhilised elektrolüüdid: 1. Katioonid: Na K Ca Mn 2. Anioonid: kloriidid, vesinikkarbonaat, fosfaadid, sulfaadid Elektrolüütide jaotumine erinevate vedelikuruumide vahel on erinev: Rakuvälises ruumis on katioonidest valdavalt naatrium, anioonidest kloriidid ja bikarbonaat, samas on rakusiseses vedelikus valdavalt kaalium, magneesium, sulfaadid ja fosfaadid. Erineva valgusisalduse tõttu esinevad väikesed kõikumised ioonide osas rakuvaheruumi ja soonesisese vedeliku vahel: valguvaene rakuvahevedelik sisaldab pisut rohkem Cl- kui valgurikas vereplasma. Elektrolüütide sisalduse erinevused vedelikuruumide vahel saavad esineda, kuna raku pinnal, raku ja rakuvälise ruumi vahel toimuvad ioonide tasakaalu hoidmise aktiivsed mehhanismid: näiteks Na/K pump ehk Na+/K+ -ATPaas, see on ensüüm, mis transpordib Na rakust välja ja K ekstratsellularsest ruumist rakku. Tänu rakusisese ja rakuvälise keskkonna erinevale ioonide kontsentratsioonile on raku välis-
Taimsed valgud on inimesele vähem omased, vaid sojaoa, riisi ja kartuli valgud on oma koostiselt lähedased kergemini omastatavatele loomsetele valkudele. Valgupuudusel organismi kasv ja suguline arenemine pidurdub. Ka organismi vastupanuvõime haigustele kahaneb. Lapsed vajavad valke suhteliselt rohkem kui täiskasvanud. Et organismi valguvarud pole suured, peab toit igal söögikorral küllaldaselt valku sisaldama. Eesti elanike toit on suhteliselt valguvaene, sest meil eelistatakse rasvarikast toitu. Meie tähtsamateks valguallikateks on teraviljasaadused. Täisväärtuslike valkude allikaks on piim ja liha. Kala ja muna osakaal valguallikana on väike, sest neid süüakse vähem. 9. Heleda puljongi valmistamine Heledaid kontsentreeritud puljongeid keedetakse nagu lihapuljongeid, ainult keetmise aeg on pikem 810 tundi. Tükeldatud ja röstitud maitseköögiviljad lisatakse puljongile 3 tundi enne keetmise lõpetamist
pepsiitsideme varal (Pepsiitsidemed tekivad kahe amino-ja karboksüülrühma liitumisel ning vee vabanemisel). On väga vähe valgu molekule, mille koostises oleksid kõik 20 aminohapet korraga. Valgud on kõikide rakkude oluline osa. Valgud on kehale äärmiselt vajalikud ained. Kuna keha enamasti ei võimalda neid ise sünteesida, siis tuleb valke hankida väliskeskkonnast ehk toidust. Inimesel on vaja valke normaalseks elutegevuseks. Eesti elanike toit on suhteliselt valguvaene, sest meil eelistatakse rasvarikast toitu. Meie tähtsamateks valguallikateks on teraviljasaadused. Täisväärtuslike valkude allikaks on piim ja liha. 1. VALKUDE KOOSTIS JA STRUKTUUR Valgud ehk proteiinid on aminohapetest moodustunud polümeerid. Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele seotud aminohappejääkidest. Valkude molekulmass varieerub väga suures vahemikus, sest eri valkude koostisse kuuluvate aminohappejääkide
Umbes 80% aminohapetest, mida organism kasutab valkude sünteesil, ei tule toidust, vaid vabaneb organismis kehavalkude hüdrolüüsil. Valkude funktsioonid organismis: · struktuurne; · biokatalüütiline (ensüümid ja fermendid); · regulatoorne roll (hormoonid); · kontraktiivne; · retseptoorne (info vahendamine); · energeetiline; · transportfunktsioon; · varufunktsioon; · kaitsefunktsioon. Pikaajaline valguvaene dieet nõrgendab immuunsust, põhjustab väsimust, kahvatust, nahaaluse rasvkoe vähenemist. Kasutades ainult taimetoitu, tuleb asendamatute aminohapete normi oma toidus suurendada, et tagada elutähtsate valkude biosünteesi. Soovitused valgu tarbimiseks Valkude kogus toidus peab tagama lämmastiku tasakaalu organismis. Hea aminohappelise koostisega valgud: liha-, kala-, piima- ja munavalk. Paljudes taimsetes valkudes vähe mõnda asendamatut aminohapet - seda saab
Õige toitumine · vali täisteratooted, puuja köögivili (NB! eelista kodumaist ! ) · eelista kehasooja toitu ja võimalikult vähe jääkülma! · einesta hommikuti korralikult! · sibul ja küüslauk aitavad bakterite ja viiruste vastu! · kasuta taimeõlisid eriti soovitatakse rapsi ja oliiviõlisid NB! Haimaksaõli väga tugev immuunsusese tõstja ( saadaval biopoodides ) · tarvita küllaldaselt valke kala, kanaliha, herned, oad, teravili ! (NB! valguvaene toit mõjub kohe sugurakkudele, vereloome ja immuunsusrakkudele ) · joo ja söö piiratud kogustes piimatoite! ( NB! Mitte aga lapsed ja noorukid ! ) · hoidu alkoholi, narkootikumide, tubakasuitsu, liigse suhkru ja kofeiini tarvitamisest! · hoidu söömast tooreid toiduaineid: marineeritud kala, liha, austreid, tooreid mune! · hoidu suitsetatud , konserveeritud ja külmutatud toiduainetest !
kohuaordist. Väljub neeruveenide kaudu alumisse õõnesveeni. Neerud tarbivad 25% südame minutimahust. Nefron: neeru funktsionaalne üksus. Nefron koosneb: Pasmake koos Bowmani kapsliga Proksimaalne vaaniline toruke Henle ling Distaalne vaaniline toruke. Vedeliku mahu reguleerimine: · Filtratsioon · Tagasiimendumine · Sekretsioon · Eritumine. Ultrafiltraadi moodustumine: Ultrafiltraat = glomerulaarfiltraat. Koostiselt sarnane plasmale, ent valguvaene. Kapillaari valendiku ja Bowmani kihnu valendiku vahel 3 barjääri: Fenestreeritud kapillaariendoteel Basaalmembraan Podotsüüdid. Filtreerumise eeldusena peab kapillaari hüdrostaatiline rõhk ületama vere kolloidosmootse rõhu ja Bowmani kihnu siserõhu. Erituselundite talitlust reguleeritakse neurohumoraalsel teel. Sümpaatilise NS mõju tugevnemisel neeruveresooned ahenevad ja diurees langeb, kusepõielihase toonus langeb. Valu puhul võib uriini eritus pidurduda
Taimsed valgud on inimesele vähem omased, vaid sojaoa, riisi ja kartuli valgud on oma koostiselt lähedased kergemini omastatavatele loomsetele valkudele. Valgupuudusel organismi kasv ja suguline arenemine pidurdub. Ka organismi vastupanuvõime haigustele kahaneb. Lapsed vajavad valke suhteliselt rohkem kui täiskasvanud. Et organismi valguvarud pole suured, peab toit igal söögikorral küllaldaselt valku sisaldama. Eesti elanike toit on suhteliselt valguvaene, sest meil eelistatakse rasvarikast toitu. Meie tähtsamateks valguallikateks on teraviljasaadused. Täisväärtuslike valkude allikaks on piim ja liha. Kala ja muna osakaal valguallikana on väike, sest neid süüakse vähem. 29 12.2 Rasvad Rasvad kuuluvad põhitoitainete hulka. Rasvarikas toit on maitsev ja rahuldab ka väikestes kogustes kiiresti isu
Distaalsed väänilised torukesed ühinevad ühendavate torukeste kaudu ja moodustavad kogumistorukesed. • Kogumistorukesed 1. neerukehake - sinna kuuluvad: verekapillaaride päsmakeste ja seda ümbritsev päsmakesekapsel. Päsmakesse suubub toomaarteriool ja väljub peenike viimaarteriool. 2. Neerutoruke - Proksimaalne vääniline neerutoruke ja proksimaalne sirge neerutoruke. Filtratsioon Ööpäevas moodustub umbes 180 liitrit. Koostiselt sarnane plasmale, ent valguvaene. Päsmakeses toimub vereplasma ultrafiltratsiooni põhimõttel esmasuriini moodustumine. Ultrafiltratsioon on uriini moodustamise protsessi esimene etapp. Veresootne päsmakese kapillaaride seinast ja Bowmani kapsli sisemisest lesmetest moodustub filter, millest lähevad läbi kõik vereplasma koostisosad (molekulid, mille diameeter on väiksem kui 0,01 tsentromeetrit), välja arvatud valgud. Valkudel on suur molekulmass, mistõttu nad filtrit ei läbi ja nii hoiavad nad oma osmootsele rõhule
annaabi.ee 
