2. (3) Kus asuva õhulõhed (kude, organ)? Epidermis, või vahel epidermist sügavamal. 3. (2) Kõrvekarva ehitus Kõrvekarv on kaitseülesandega. Üherakuline ja rakuseinas on ca ja si ning kõrvevedelik. 4. (2) Mis on emergentsid? Näide on epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud. Kibuvits, roos, vaarikas, hobukastan, ogaõuna kupral jne. 5. (2) Mis on kivisrakud? Kus esinevad? Kivisrakk koosneb paksenenud puitunud osast, raku valendikust ja kanalitest. asetsevad rühmadena (nt pirni viljali-has) või üksikult (nt kummipuu ja tee- põõsa lehtedes). 1. (2) Kambium on üks algkudedest, asendilt on külgmine ehk lateraalne. Puittaimedel asub kambium 2. (2) Mis on risoom? Kellel esineb? Risoom e. Maaalune vars, on peenike või jäme, harunev või harunemata, maa-alune või pindmine vars, mis moodustab nii juuri kui maapealseid osi. Neid omavad sellised taimed
K+ saab difundeeruda mööda konts. gradienti rakust välja (rakk muutub seest vrdl väljaspoolega negatiivsemaks) – Na+ saab transportida kandjavalgu abil sekundaarse aktiivtranspordiga rakku. Toimub kotransport Na + ja teise aine (glükoos, AH, sulfaat, tsitraat) vahel. Basolateraalse plasmamembraani läbivad: passiivne difusioon, vahendatud kandjavalguga, liikumine mööda gradienti. Bikarbonaadi imendumine - H+ATPaas (pumpab H+ valendikku) ja Na+/H+ vahetaja – Na+ võetakse toru valendikust sisse ja H+ läheb välja. Torukese vedelikus ühineb H+ HCO3-ga > tekib H2O ja CO2 (karboksüanhüdraas, apikaalse plasmamembraani rakkudes. CO2 siseneb rakku, tsütoplasmas hüdroksüleeritakse CO2 > tekib H+ ja HCO3-. Bikarbonaat väljub basolateraalsest membraanist Na + kotransporteri ja Na-sõltuva vahetaja abil. Cl- - imendub tagasi transtsellulaarset (transporterid apikaalis ja basolateraalis, Cl- kanalid basolateraalis) ja paratsellulaarset teed pidi.
Nii samuti võib vesi ka sekreteeruda läbi rakkude kui ka läbi rakkudevahelise ruumi. Jämesooles resorbeerub vesi osmoosi teel. Na+ resorptsioon on väga ulatuslik. Peensooles on aktiivsed ja passiivsed Na+ resorptsiooni mehhanismid: a) Elektrogeenne Na+ transport: Na+ toimetatakse läbi basolateraalse membraani intertsellulaarruumi Na+- pumba abil, mis saab energiat Na+- K+ATPaasi tööst. 21 Gradiendid põhjustavad vee liikumise valendikust rakku. Kuna tiheühendused on suhteliselt läbilaskvad, voolab Na+ pärast resorptsiooni osaliselt valendikku tagasi. b) Na+- sümpordi abil liiguvad koos Na+-ga ühise kandja abil rakku ka D-heksoosid (glükoos), L- aminohapped, veeslahustuvad vitamiinid ja sapphapped. c) Neutraalse NaCl transpordi korral liiguvad Na+ ja Cl- rakku sümpordi teel; protsess kulgeb elektriliselt neutraalselt.
viimasool vms. / 3 membraani. Sisemine  veresoonte endoteel, seal avaused ehk poorid. Teine kiht on suurte rakkude kiht  podotsüüdid, nende vahel ka avaused. Kõige viimane kiht on hästi õhuke basaalmembraan. Filtratsioon toimub veresoonevalendikus kihnuõõnde läbi kolme rakukihi, millest kahel kihil on vahed vahel. (LOE ÜLE) Filtratsioon toiumb valendikust kihnuõõnde. Filtreerub plasma. Vormelemendid on liialt suured. Vereplasmast ei saa filtreeruda, seal ei lähe läbi globbuliinid ja albumiinid, need lähevad tagasi vereringesse, täielikult läheb läbi vesi, mineraalained, glükoos, aminohapped (kõik lähevad esmasuriiniga) Esmauriin erineb uriinist, sest seal pole suuremolekulaarseid valke. Läheb 60 korda ööpäeva jooksul läbi. U 3 l plasmat. 60x 3 ööpäevas, uriini tekib u 180 l  lõplikult ainult 1,5 l.
Kaks peamist vere liikumist iseloomustavat omadust. Verevoolu mahtkiirus möödetakse ml/min või ml/sek ning oleneb vastava veresoonkonnalõigu otste vahel valitsevatest rõhkude vahest ning takistusest verevoolule. Mahtkiirus on ühesugune aordis, kopsutüves, arterites, kapillaarides, veenides. Verevoolu joonkiirus möödetakse cm/sek ning see näitab vere edasiliikumist veresoontes. Vereringe süsteemi mitmetes osades erinev ja oleneb peamiselt veresoonte summaarsest valendikust (mida väiksem, seda suurem liikumiskiirus ja vastupidi). Suurem kiirus aordis. 13. Veresoonte perifeerne vastupanu. Perifeerne vastupanu on rõhk, mida tuleb ületada, et verehulka veresoontesse paisata. 14. Vererõhk, kuidas jaguneb, millest sõltub? Vererõhk sõltub vere hulgas, mis satub arteritesse (Q). Vereringe perifeersest vastupanus (R). Vere viskoossusest. Südame minutimahust. Vanusest. Emotsionaalsest a füüsilisest seisundist.
suunas. Kaks peamist vere liikumist iseloomustavat omadust. Verevoolu mahtkiirus möödetakse ml/min või ml/sek ning oleneb vastava veresoonkonnalõigu otste vahel valitsevatest rõhkude vahest ning takistusest verevoolule. Mahtkiirus on ühesugune aordis, kopsutüves, arterites, kapillaarides, veenides. Verevoolu joonkiirus möödetakse cm/sek ning see näitab vere edasiliikumist veresoontes. Vereringe süsteemi mitmetes osades erinev ja oleneb peamiselt veresoonte summaarsest valendikust (mida väiksem, seda suurem liikumiskiirus ja vastupidi). Suurem kiirus aordis. 13. Veresoonte perifeerne vastupanu. Perifeerne vastupanu on rõhk, mida tuleb ületada, et verehulka veresoontesse paisata. 14. Vererõhk, kuidas jaguneb, millest sõltub? Vererõhk sõltub vere hulgas, mis satub arteritesse (Q). Vereringe perifeersest vastupanus (R). Vere viskoossusest. Südame minutimahust. Vanusest. Emotsionaalsest a füüsilisest seisundist.
16 17 Raku sees on tavaliselt K(kaaliumi) konsentratsioon suurem ja N(naatriumi) oma väiksem, kuna KNa(Kaalium-naatriumi) pump toob sisse rohkem kaalimi ioone ja väljutab N(naatriumi) ioone. Naatriumi ioonid tuuakse teise transpordi abil rakku ja sellega koos tuuakse rakku ka näiteks glükoos. (Soole epiteeli rakku glükoosi sisenemine). Glükoosi transport valendikust sooleepiteeli rakku toimub Na+-glükoosi sümport-proteiini abil ja Sooleepiteelist kapillaari suunas glükoosi kergendatud kergendatud difusiooni (facilitated diffusion) teel (Kingisepp 2006: 145). Aminohapete transport rakku koos Na+ ioonidega (neerurakud, enterotsüüdid) Glükoosi transport transportproteiini (GLUT) abil Glükoosil on paljudes erinevates rakkudes erilised transpord proteiinid mida nimetatakse GLUT-ideks.
kapillaaride võrgustik saab alguse südame suunast hapnikurikast verd vahendatavatest arterioolodest ja lõpeb kudedest vahetuskaubana laguprodukt vastu saanud verd südame suunas edasi kandvate veenulitega. Kapillaarid moodustavad veresoonkonna kõige suurema üldpikkuse ja mahutavusega osa. Kogu keha kapillaaride valendikud 11 kokku moodustavad pindala, mis on aordi (kõige suurem arter) valendikust 500 korda suurem. Elundi puhkeolekus on suurem osa kapillaare suletud ja verevool neis lakkab. Töötavas elundis funktsioneerivate kapillaaride arv suureneb. Veenulid. Arterioole meenutavad, kuid vastupidise suunaga (südame poole) verd transpordivad veenulid kogunevad südame lähenedes suuremateks magistraalideks, siirdudes kudede sügavusest pigem naha alla ning minnes sujuvalt üle tihti silmaga nähtavateks sinise värvitooniga veenideks. Veenid.
kotüledonaarne (veis) – nööpjad kontaktid diskoidne (närilised, primaadid) – koondunud ühte kohta tsonaarne (kass, koer) – vööna ümbritsetud 46. Platsenta talitlus loote toitumise, jääkainete väljutamise ja gaasivahetuse kindlustamiseks Platsenta – ainevahetusorgan loote ja ema vahel. Loote poolt koorion ja ema poolt emaka endomeetrium. Ainevahetust soodustab õhuke koekiht, mis eraldab intravillooset ruumi hatukapillaaride valendikust ja mida nimetatakse platsentabarjääriks. Loote kapillaarveri võtab vastu hapniku ja toitaineid, süsihappegaas ja teised ainevahetuse lõpp-produktid antakse ära ema verre. Ühtlasi on platsentabarjäär läbitav elektrolüütidele, antikehadele, viirustele, ravimitele. Vesi ja gaasid liiguvad läbi platsenta difusiooni teel. Glükoos, aminohapped aktiivse transpordi abil, Na, K, Ca kiirendatud transpordi teel. Valgud ja rasvad platsentat ei läbi. Loode sünteesib ise vajalikud valgud ja
ekspressiooni) ja avaldavad mõju kasvule, eriti just lapeeas. T3 ja STH koos on olulised hammaste läbilõikumiseks (tagavad hambakoe diferentseerumise ja lõualuude arengu) Sekretsioon. Kilpnäärme sekretoorseteks ühikuteks on türoidfolliikulid. Need koosnevad follikulaarrakkudest, mis sisaldavad bioinaktiivset T4 ja T3 eelühendit e glükoproteiinset türoglobuliini, ja nendevahelisest valendikust. Joodi toob follikulaarrakkudesse transporter. Järgnevalt jodeerib jood türoidfolliikuli valendikus türoglobuliini türosiinijääke, türoglobuliinis tekivad mono- ja dijodotürosiinid. Need kombineeruvad/kondenseeruvad andes türoglobuliini T4 ja T3. Selline türoglobuliin võetakse pinotsütoosiga follikulaarrakkudesse ja vajadusel vabanevad temast proteolüütiliste ensüümide toimel verre T4 ja T3. Nii T4 ja T3 sünteesi kui sekretsiooni stimuleerib TSH
9 Joonis 2. Hüübimise kaskaad Allikas: Dentalcare 2015 1.1 Tromboos Tromboos on veresoone ummistus, mis on põhjustatud verehüübimisest veresoone siseselt. See juhtub, kui verehüüve ehk tromb aeglustab veenis või arteris verevoolu või takistab seda täielikult. (Mis on tromboos...:2011) Vereteede valendiku suhtes leidub kolme eriliiki trombe. Seinamanune ehk premuraalne tromb asetseb piki seina, jättes osa valendikust vabaks. Ummistav ehk obuteeriv tromb ummistab valendiku nii, et verevool on täiesti takistunud. Keratromb esineb südamekõrvas, seina küljest lahtirebenedes lihvitakse vere poolt ümaraks. (Paumets, 2015) Trombi ehituses eristatakse kolme osa. Esimene osa, trombi pea on valge tromb, tekib esimesena ja on tihedalt seotud veresoone seinaga. Teine osa, trombi keha on segatromb ja on nõrgalt seotud veresoone seinaga. Kolmas osa trombi saba on punane tromb ja hõljub vabalt veresoones.
Esmalt tekkinud ja tugevalt liitunud valgele trombile ladestub punase trombi kiht. Hiljem võib sinna peale tekkida uuesti valge tromb ning lisanduda punase trombi kiht. TROMBIDE JAOTUS VERESOONES ASUKOHA JÄRGI 1. Seinapidised e. parietaalsed trombid ei sule täielikult veresoone valendikku 2. Tsentraalsed trombid ei sule veresoone valendikku täielikult - trombi mass ühendab veresoone vastaspoolseid seinu, jättes vabaks mõlemal pool trombi osa veresoone valendikust 3. Ummistavad e. obtureerivad trombid suleb täielikult trombi valendiku ning katkestab verevoolu TROMBOOSI KULG 1. Trombi organiseerumine trombi läbikasv soone seinast lähtunud sidekoega. Tulemuseks tugevalt veresoone seina külge kinnitunud verevoolu takistav tihke tromb. 2. Aseptiline lagunemine trombi lagunemine proteolüütiliste ensüümide toimel 3. Septiline lagunemine bakterite sattudes trombi areneb põletikuline protsess ja tekivad mädakolded 4. Lubjastumine e. petrifikatsioon
Veri voolab kõrgema rõhuga veresoonkonna osa poolt madalama rõhuga koha suunas. Voolamise mahtkiirus (vereringe oluline näitaja), oleneb vastava veresoonkonnalõigu otste vahel valitsevatest rõhkude vahest ja takistusest verevoolule. Vere mahtkiirus on ühesugune aordis, kopsutüves, arterites, kapillaarides, veenides. Joonkiirus  vere edasiliikumine veresoontes. Ta on vereringe süsteemi mitmetes osades erinev ja oleneb peamiselt veresoonte summaarsest valendikust. Mida väiksem see on, seda suurem on vere liikumise kiirus ja vastupidi. Suurema kiirusega liigub aordis (0,5 m/s) .Kokkutõmbel väljutusfaasis saavutab vere joonkiirus maksimumi. Vereringe oluline näitaja, mis näitab aega, mis kulub vormelemendi läbimiseks terves vereringes. Venoosset verevoolu tagavad mehhanismid..Venoosne verevool ei ole tingitud mitte ainult ortostaasist tingitud hüdrostaatilisetest efektidestindiferentstasandist allpoole jäävates
Veri voolab kõrgema rõhuga veresoonkonna osa poolt madalama rõhuga koha suunas. Voolamise mahtkiirus (vereringe oluline näitaja), oleneb vastava veresoonkonnalõigu otste vahel valitsevatest rõhkude vahest ja takistusest verevoolule. Vere mahtkiirus on ühesugune aordis, kopsutüves, arterites, kapillaarides, veenides. Joonkiirus  vere edasiliikumine veresoontes. Ta on vereringe süsteemi mitmetes osades erinev ja oleneb peamiselt veresoonte summaarsest valendikust. Mida väiksem see on, seda suurem on vere liikumise kiirus ja vastupidi. Suurema kiirusega liigub aordis (0,5 m/s) .Kokkutõmbel väljutusfaasis saavutab vere joonkiirus maksimumi. Vereringe oluline näitaja, mis näitab aega, mis kulub vormelemendi läbimiseks terves vereringes. Venoosset verevoolu tagavad mehhanismid..Venoosne verevool ei ole tingitud mitte ainult ortostaasist tingitud
Veri voolab kõrgema rõhuga veresoonkonna osa poolt madalama rõhuga koha suunas. Voolamise mahtkiirus (vereringe oluline näitaja), oleneb vastava veresoonkonnalõigu otste vahel valitsevatest rõhkude vahest ja takistusest verevoolule. Vere mahtkiirus on ühesugune aordis, kopsutüves, arterites, kapillaarides, veenides. Joonkiirus  vere edasiliikumine veresoontes. Ta on vereringe süsteemi mitmetes osades erinev ja oleneb peamiselt veresoonte summaarsest valendikust. Mida väiksem see on, seda suurem on vere liikumise kiirus ja vastupidi. Suurema kiirusega liigub aordis (0,5 m/s) .Kokkutõmbel väljutusfaasis saavutab vere joonkiirus maksimumi. Vereringe oluline näitaja, mis näitab aega, mis kulub vormelemendi läbimiseks terves vereringes. Venoosset verevoolu tagavad mehhanismid..Venoosne verevool ei ole tingitud mitte ainult ortostaasist tingitud hüdrostaatilisetest efektidestindiferentstasandist allpoole jäävates veresoontes,
annaabi.ee 
