Ta ei kirjutanud mitu aastat midagi. Klaverisonaat, kaks tsellosonaati, kaks orkestriteost (,,Nimepäeva avamäng", ,,Welligtoni võit"). Hiline looming: aastad 1816-1827 Ajajärku iseloomustab stabiilsus ja konservatism. 1812- 1824 kirjutas Beethoven oma üheksanda sümfoonia. Hilistele teostele on omane eriliselt ratsionaalne ja ökonoomne vormikorraldus ning muusikaliste ideede äärmiselt loogiline vormistus. Vabalt kontstrueeritud ja omanäolised fuugad on iga suurema tose oluliseimaks osaks. 1814 ooper ,,Fidelio"(III versioon) 1817-1818 kirjutas Beethoven oma viimase viie aata suurima klaverisonaadi nr 29 (B-duur, op. 106, ,,Hammerklavier"). 1819-1824 valmisid klaveriloomingust kolm sonaati, ,,Diabelli-varitatsioonid". 1807 oli ta kirjutanud Missa C-duur (op.86) 1822-1824 jäi suurem osa tööst IX sümfooniaga. 1824 7.mail toimus IX sümfoonia esiettekanne koos kolme osaga Missa solemnisest.
"Romeo ja Julia" on Shakespeare'i üks kuulsaim näidend. ,,Romeo ja Julia” ehk tragöödia noortest armastajatest ilmus aastal 1597. 2. Teose pealkiri on ,,Romeo ja Julia”. Pealkiri ei viita sellele, mis teoses toimuma hakkab. 3. Teose põhiteemaks on armastus, mis toimub kahe peategelae Romeo ja Julia vahel. Nende vaheline keemia on sama-aegselt kirjeldamatu ja kohutavalt ilus. Seda positiivset tunnet, mis raamatut lugedes tekib ei saa kirjeldada. 4. Selle tose puhul seisneb konflikt vanemate ja laste vahel. Mõlema perekonna vanemad on omavahel tülis aga lapsed, nemad on kõrvuni üksteisesse armunud. Võibolla probleem ongi vanades moraalinormides kinni, mis on armunute meelest aegunud ja vajavad uudsust. Seal põrkavadki kokku ühiskonna ja noorte armunute eelarvamused. 5. Kuna raamatu tegevus toimub nii lühikese aja jooksul siis on palju olulisi kohti aga üks olulisemaid stseene selles teoses on kindlasti kahe ilusa inimese kohtumine ühel
"Teoreem" on 2011. aastal ilmunud raamat, mis koosneb kahest ebatavalisest novellist „Jänsesekapsa teoreem“ ja „Nõia teoreem“. Need pajatavad haarava loo inimese rännakutest ja eksirännakutest. „Lingvistiline mets: tsibihärblase paradigma. Teadvuse kiirendi“ on Valdur Mikita 2013. aastal ilmunud esseekogumik, mis käsitleb eestlaste ja Eesti identiteedi, keele, kultuuri ja looduse vahekordi. 2014. aastal pälvis autor tose eest Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna, Virumaa kirjandusauhinna ning aunimetuse Tartu kultuurikandja 2013. aasta kultuurisündmuse kategoorias. 2009. aastal pälvis Valdur Mikita August Gailiti nimelise novelliauhinna „Jänesekapsa teoreemi" eest. 2014. aastal sai ta „Lingvistilise metsa“ eest Virumaa kirjandusauhinna, Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna ning Tartu kultuurikandja 2013 aunimetuse aasta kultuurisündmuse kategoorias.
annaabi.ee 
