varieeruvad. Biotroofid- jahukaste, ebajahukaste, nõgi-ja rooste, viirused, fütoplasmad, Nekrotroofid- lahelaiksused, ja mädanikud, juure- ja viljamädanik, vaskulaarne närbumine, vähk seeneniidistik e. mütseel- seeneniitidest koosnev üherakuline või hulkrakne morfoloogiline põhistrukstuur seentel. Kasvab ja toitub substraadis, kus seen eluneb. Seeneniit e. hüüf- niitjas morfoloogiline põhistruktuuriühik seentel. Võib-olla üherakuline vaheseinteta(tsönotsüütne) või hulkrakne. Diam. 3-4-30 mikromeetrit. HETEROTROOF- saab elutegevuseks vajaliku energia valmis org. ainest. BIOTROOF E. OBLIGATOORNE PARASIIT- TOITUB ELAVA ORGANISMI ARVEl vajab elusat peremeest oma haigustsükli läbimiseks NEKROTROOF- surmab peremeesorganismi, misjärel elab ja toitub surnud org. a. (sabroob) SÜBMIOOS-mükoriisa seened FAKULTATIIVNE E. VALIKUVABA SABROOB- enamasti biotroof ja teatud tingimustes sabroob FAKULTATIIVNE PARASIIT- enamasti sabroob ja teat
SEEEEEEEEEEEEEEEEEEEENED Seenerakud on eukarüootsed rakud. Eristatakse ühe- ja hulkrakulisi. Üherakulised- ümarad, päristuumsed rakud(pärmseened) või hulgatuumalised vaheseinteta hüüfid. Nt: must täpphallik. Hulkraksed-hüüfides esinevad vaheseinad. Nt:kottseened. Seene, v.a. pärmseened, moodustuvad torujatest rakkudest-hüüf e. seeneniit-, mis on liigist sõltuvalt kokkupakitud seeneniidistikuks, mütseeliks. Seeneraku rakumembraani katab kitiiinist ja teistest süsivesikutest koosnev erakukest. LOOMARAKK TAIMERAKK SEENERAKK 1.) KEST Puudub v.a
3) Kandseened kõige enamtuntud kõige tähtsamad lagundajad suguline ja mittesuguline paljunemine sugulisel paljunemisel tekib eoskand e. basiid, mille peal tekivad eosed (eosed + basiid= eoslava) haploidne kromosoomistik nt. punane kärbseseen, pilvik, riisikas, taelik (puuseen- kasvab alt), vamm, väävlik, tatik, kõrrerooste, tuletael (puuseen- kasvab ülevalt) 4) Viburseened tavaliselt vaheseinteta; hulktuume seeneniit kerajas rakk (kui seeneniiti pole) tavaliselt saprotroofid või taimede/seente/loomade parasiidid Samblikud: · sümbioos seenega: seen + rohevetikas = samblik seen + tsüanobakter = samblik · mükobiont samblikku moodustav seen enamus mükobionte kuulub kottseente hulka toodab mineraalaineid ning annab neid fotobiondile
või viinamari. Alumise sigimikuga õiest moodustub aga õiepõhja kaasabil rüüsvili, näiteks mustika mari või karusmari. Alumisest sigimikust moodustunud marjadel on otsas õiekatte kuivanud jäänused. , autor: Tundmatu autor, litsents: Mustikad. Foto: Avalik kasutamisõigus Liigitus viljatüübi järgi Kuivviljad jagunevad: avaviljadeks, sulgviljadeks ja laguviljadeks Avaviljade hulka kuuluvad: Kaun on ühest viljalehest tekkinud ühepesaline vaheseinteta vili, mis avaneb kahe pikiprao moodustumise teel (mööda kauna õmblust ja keskroodu). Seemned kinnituvad kauna poolmete servadele. , autor: Tundmatu autor, litsents: Hernes. Foto: vabakasutamine Kupar (capsula) on taimede hulgaseemneline kuivvili, mille seemned võivad asuda ühes või mitmes pesas; üks levinumaid viljatüüpe. Kupar on tekkinud kahest või rohkemast emaka viljalehest. Seemned pääsevad viljast välja tekkivate avade või lõhede kaudu (vilja pakatamise teel).
Aga õied on samal kõrgusel. NT roosõielised, vahalill, rododendron 2. sarikas- on õisik kus õieraod on ühe pikkused ja väljuvad ühest kohast. NT laugulised,nurmenukk. 3. kobar- pikk peatelg millele kinnituvad lühikesed õieraod. Koar võib olla nii püstine kui ka rippuv. Õied puhkevad õisiku aluselt tipu poole. NT roosõelised, hüatsint, käpalised. 4. kaun ühepesaline vaheseinteta vili. Seemned kinnituvad kauna poolmete servale. Kõder- kahepesaline kileja vaheseinaga vili. Seemned kinnituvad kõdra vaheseinale. NT hiirekõrv · ühesuguline õis-õies on ainult tolmukad või emakad · kahesuguline õis-õies on nii tolmukad kui ka emakad, roosõielised õunapuu · ühekojaline taim- nii emas- kui isasõisikud on ühel ja samal taimel või on sellel taimel kahesugulisi õis
vee ja mineraalainete transport seenest taime. Ehitus ja tüübid. Endomükoriisa: Arbuskulaarne mükoriisa, orhidoidne mükoriisa; erikoidne mükoriisa. Ektomükoriisa: ektomükoriisa; ektendomükoriisa; arbutoidne mükoriisa; monotropoidne mükoriisa 1. Arbuskulaarne mükoriisa (AM); Seened hõimkonnast Glomeromycota moodustavad sobilike taimpartnerite rakkudes arbuskuleid, või ka vesiikulid. Hüüfid on vaheseinteta. Peremeestaimed: sammaltaimed, enamus sõnajalgtaimede rühmi Kõik paljasseemnetaimede rühmad, enamus katteseemnetaimede rühmi. AM on fülogeneetiliselt vanim mükoriisa tüüp põhilised tunnused esinesid juba 400 miljonit aastat tagasi vanaaegkonnas Ordoviitsiumis peamiseks anatoomiliseks tunnuseks on põõsasjalt harunenud seenehüüfide e. arbuskulite esinemine taimejuure rakkudes.
koorja kihiga kaetud nöörjas moodustis. Saproob e. saprotroof e. saprobiont, saprobe - surnud orgaanilises aines elunev ja sellest toituv organism. Seeneniidistik e. mütseel, mycelium - *seeneniitidest koosnev üherakuline või hulkrakne morfoloogiline põhistruktuur seentel; kasvab ja toitub substraadis, kus organism eluneb Seeneniit e. hüüf, hypha - niitjas morfoloogiline põhistruktuuriühik seentel; võib olla üherakuline, vaheseinteta (*tsönotsüütne) või hulkrakne; seeneniidid moodustavad omavahel läbipõimudes *seeneniidistiku Seenenöör, rhizomorph - vt. risomorf. Seenjuur, mycorrhiza - vt. mükoriisa. Seentõbi, mycosis - vt. mükoos. Seigeos, zygospore - vt. sügospoor. Somaatiline faas, somatic phase - *talluse kasvu ja toitumisega seotud faas organismi elutsüklis, selle vältel toimuvad assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessid; ei hõlma paljunemisorganeid; varem nimetatud ka vegetatiivseks faasiks.
a) Kloroplastid glorofüll, põhifunktsioon fotosüntees b) Kromoplastid värvilised pigmendid / karotinoidid ligimeelitav funktsioon c) Leukoplastid pigmendivabad(värvuseta), ülesanne varuainete talletamine Seeneraku ehituslikud iseärasused - Eukarüoodsed päristuumne 14 - Rühmitatakse a) üherakulised, - ümarad päristuumsed rakud nt. Pärmseened hulgatuumalised vaheseinteta rakud (nutthallitus) , b) hulkraksed - Hüüf seeneliit - Mütseet seeneniidistik Eukarüoodsete rakkude võrdlus loomarakk taimerakk seenerakk 1.kest Puudub v.a. Tselluloos, ligtiin, kitiin munarakk pektiin 2.vakuool Väiksed Suur keskvakuool Väiksed lipiidi lipiidivakuoolid vakuoolid 3
moodustub seigeos (puhkeeos) (seal meioos) Lülieoseid harva. Suguline protsess: hulgatuumsetel sugurakud --> puhkeeos --> idanemisel tekib sporangium. Selts: Nutthallikulaadsed Esindajad: Nutthallik, Täpphallik, Kõduhallikud. Selts: Putujhallikulaadsed Klass: Juusseened 3) Krohmseened - on 160 liiki. Mullas, sümbiondid rohttaimedel, sammaldel. Sageli klamüdospoorid Suguline enamasti puudub, sageli partenokarpseid seigeoseid 4) Seidseened (umbes 800 liiki, mütseel vaheseinteta, hüüfide kestas kitiini, põhiliselt sugutu paljunemine, zoospoore pole, enamik elavad maismaal, nt nutthallitus leival ja juurviljadel). 5) Kottseened Maailmas 50000 liiki. Eestis 2500 liiki. Toituvad taimejäänustest, harvem parasiidid. Seeneniidid haplodsed, rakkudeks jagunenud. Lülieosed väga levinud. Sugulises protsessis eoskott kaheksa eosega. Eoskott areneb sageli viljakehas. (Kolme eritüüpi: peiteosla, sulgeosla, lehtereosla) Neid on kolm klassi: 1. ürgkottseened 2
sümbiondid (ektomükoriisa). Riik Seened. Hk. Seigseened Zygomycetes. Liike u. 800. Mütseel on vaheseinata. Hüüfide kestas sisaldub kitiini. Sugutu paljunemine toimub sporangiospooride või koniidide abil. Zoospoore ei ole. Peaaegu kõik liigid elavad maismaal. Nutthallitus on tavaline saprofüüt, mis kasvab leival, juurviljadel, aga ka sõnnikul ja paljudel muudel orgaanilistel substraatidel. Hüüfid on vaheseinteta, tugevalt harunenud, paljutuumsed. Sugutu paljunemine toimub kerakujulistes sporangiumides moodustuvate spooride abil. Niiskele substraadile sattunud spoorid idanevad. Suguline paljunemine esineb üsna harva. See võib toimuda ainult siis, kui kaks füsioloogiliselt erinevat mütseeli satuvad kõrvuti. Mütseelide hüüfid kasvavad teineteise suunas kuni kokkupuuteni. Nende tipud jämenevad ja eralduvad vaheseinaga. Kokkupuutekohas hüüfide kestad lahustuvad ja
siugkonnalised, skorpionid, haid, raid) Ole valmis täpsemalt kirjeldama: 1) lõigustumist äädikakärbsel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Süntsüütium – lõigustumine, kus tekib üks rakk mitme tuuma ja ühise tsütoplasmaga Süntsütiaalne blastoderm - äädikakärbse mitootiliselt jagunenud tuumad, mis on rännanud sügoodi perifeeriasse ning moodustavad ilma rakkude vaheseinteta struktuuri rakuline blastoderm - munaraku membraani sissevoltumisel jaotub iga tuum üksikusse rakku, tekib rakuline blastoderm energiidid - äädikakärbse lõigustumisel moodustuvad mikrotorukeste ja mikrofilamentiderikka tsütoplasmaga ümbritsetud tuumad, mis on seostunud tsütoplasmasaarekestega polaarrakud – tulevased sugurakud (meroblastiline, tsentroletsitaalne, superfitsiaalne): I
Phytophthora infestans on tuntud kartuli lehemädaniku tekitajana. Hk. Seigseened Zygomycetes. Liike u. 800. Mütseel on vaheseinata. Hüüfide kestas sisaldub kitiini. Sugutu paljunemine toimub sporangiospooride või koniidide abil. Zoospoore ei ole. Peaaegu kõik liigid elavad maismaal. Nutthallitus on tavaline saprofüüt, mis kasvab leival, juurviljadel, aga ka sõnnikul ja paljudel muudel orgaanilistel substraatidel. Hüüfid on vaheseinteta, tugevalt harunenud, paljutuumsed. Sugutu paljunemine toimub kerakujulistes sporangiumides moodustuvate spooride abil. Niiskele substraadile sattunud spoorid idanevad. Suguline paljunemine esineb üsna harva. See võib toimuda ainult siis, kui kaks füsioloogiliselt erinevat mütseeli satuvad kõrvuti. Mütseelide hüüfid kasvavad teineteise suunas kuni kokkupuuteni. Nende tipud jämenevad ja eralduvad vaheseinaga. Kokkupuutekohas hüüfide kestad lahustuvad ja paljutuumalised
Koloonia on bakterite populatsioon, mis moodustub tardsöötmel ühe raku järglaskonnana.(koloonias umbes 109 rakku) 40. Eukarüootide riigid ja nende peamised tunnused. Taimed, loomad, proistid, seened Rakul on olemas tuum;ainu-ja hulkraksed organismid. Rakkude kuju on väga erinev;suurus 10-20 mikromeetrit. 41. Seeneraku ehitus. Eukarüootsed rakud, eristatakse ühe-ja hulkrakseid seeni. Üherakulised:ümarad päristuumsed rakud(pärmseened) või hulgatuumalised vaheseinteta hüüfid(must täpphallik) Hulkraksed:hüüfides esinevad vaheseinad(kottseened). Seened, va pärmseened, moodustuvad torujatest rakkudest-seeneniitidest ehk hüüfidest, mis on liigist sõltuvalt kokku pakitud seeneniidistikuks ehk mütseeliks. Seeneraku rakumembraani katab kitiinist ja teistest süsivesikutest koosnev rakukest. Rakumembraan ja kest on õhukeseseinalised , et ensüümide abil lagundatud ühendid saaksid imenduda seenerakku. Kõige aktiivsem imendumine toimub hüüfi tippudes
veetilka, kaetakse katteklaasiga ning vaadatakse kuiv või immersioonsüsteemil suurte suurendustega. Eoste loomulik asend mikroskoopimisel on rikutud, kuid tavaliselt õnnestub preparaadis leida kohti, kus on näha koniidikandja ehitus, koniidi kuju jms. Tuntumateks hallitusseenteks on Aspergillus`e ja Penicillium`i perekonda kuuluvad liigid, kes kuuluvad kottseente hõimkonda. Aspergillusè liigid paljunevad mittesuguliselt koniididega. Nendel on vaheseintega mütseel ja vaheseinteta koniidikandja, mille tipp on kergelt puhetunud. Koniidikandja laiendit katavad radiaalselt paiknevad sõrmjad kandjad ehk eostoed (sterigmad), millel arenevad ahelatena paiknevad lülieosed (koniidid). Eosed on peaaegu kerajad karedapinnalise kestaga. Rohkelt leidub Aspergillusé liike mullas, kus nad lagundavad orgaanilisi aineid ja võtavad osa teiste mikroorganismidega huumuse moodustamisest. Paljud liigid põhjustavad kõikvõimalike ainete (toiduained, nahk, tekstiilitooted jt.) riknemist
Kibla nihutati otse jõeni, suurendati mihrabi - seinast väljaulatuv, hulknurkne. Ehitati ümber maksura-kaared mitte enam üksteise peal, vaid üksteise sisse põimitud. Idaseina poolt laiendati moseed 8 löövi võrra, sammaste arv kasvas 850-ni (10 saj.). 1236 läks islamiusuliste mosee kristlaste kätte. 1523 keiser Karl V ajal asuti moseed taas umber ehitama. Kõige paremini valgustatud keskossa tehti esimene altar. 243 aastaga ehitati mosee sisse praktiliselt vaheseinteta ristiusu katedraal nn. Capilla Mayor, kus toimub ka tänapäeval igal hommikul missa. 1533 luba kuningalt osa moseest maha lõhkuda, et sinna asemele oma kirik ehitada. Läänegootide kivist altar ja rist on taas oma endisel kohal Flamenko - 19. saj. Andaluusias tekkinud tants ja muusikastiil, mis talletab endas erinevate kultuuride, erinevate rahvaste jälgi India mustlastest kuni Euroopani. Sevilla /Sevilja/ - linn Lõuna-Hispaanias Andaluusias,Guadalquiviri (jõgi Lõuna-
1) Kirjelda lõigustumist äädikakärbsel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Süntsüütium, süntsütiaalne ja rakuline blastoderm, energiidid, polaarrakud Äädikakärbsel on omane meroblastilise lõigustumise alatüüp superfitsiaalne ehk pindmine lõigustumine, seda iseloomustab tsentroletsitaalsus (rebu paikneb keskel). Esmalt jaguneb sügoodi tuum 256 tuumani. Seejärel liiguvad tuumad perifeeriasse, moodustavad seal ilma rakkude vaheseinteta süntsütiaalse blastodermi. Need rakud, mis rändasid posterioorsele poolusele, moodustavad kohe enda ümber membraanid ja neist saavad alguse sugurakud (polaarrakud). Sügoodi keskel on mikrotorukeste ja mikrofilamentide rikkast tsütoplasmast ümbritsetud tuumad, mida koos ümbritseva tsütoplasmaga nimetatakse energiidideks. Rakkude vaheseinad formeeruvad ühtseks blastodermiks alles 14.rakutsüklil, sellega algab asünkroonne lõigustumine.
10.2.9 Siserõhk Siserõhku (vt. ka jaot. 5.3) vaadeldakse juhtudel, kui hoone seintes on (statsionaarselt lahti olevad) avad. Siserõhutegur cpi sõltub tegurist µ (vt. joon. 10.2.9), mis võrdub: (summaarne avade pindala tuulealusel ja tuulega paralleelsetel külgedel) jagatud (avade summaarse pindalaga hoone kõigil külgedel). Joon. 10.2.9 Siserõhutegur cpi hoonetel, mille seintes on avad Arvutuskõrguseks zi võetakse sisemiste vaheseinteta hoonetel · ühekorruselisel hoonel - avade keskmine kõrgus maapinnast; · mitmekorruselisel hoonel - vastava korruse (keskmine) kõrgus. Siserõhku on täpsemalt käsitletud EPN-ENV 1.2.6 jaotises 10.2.9. Sisemiste vaheseinte ja avadega hoonete puhul võib (veaga tagavara kasuks) kasutada siserõhuteguri ekstremaalväärtusi: cpi = + 0,8 või cpi = - 0,5. Eeldatakse, et sise- ja välisrõhk mõjuvad samaaegselt. 10.3 Varikatused
vähendamisega talvitustiigis ning sissevoolavale veele lubja lisamist. Kui arvatavaks põh juseks on vee suur happelisus, võib lisada sissevoolavale veele lupja. Koos läbivoolu vähenda misega tuleb aga kindlasti jälgida vee hapnikusisaldust ning teisi hüdro keemilisi parameetreid. · Branhiomükoos Branhüomükoosi tekitajaks on alamate klorofüllita taimede hulka kuuluv seen Branchiomyces sanguinis. Seen koosneb tugevasti hargnenud, vaheseinteta niidistikust, läbimõõduga 915 mikromeetrit. Seeneniidistik tabandab üksnes veresooni, 8 lokaliseerudes arterites, veenides ja kapillaarides. Veresoonte seinast läbitungimisel seene kasv seiskub. Seeneniidistikus moodustuvad spoorid, mis võivad paikneda nii üksikuna kui ka rühmiti ning on vajalikud paljunemiseks.
Phytophthora infestans on tuntud kartuli lehemädaniku tekitajana. 14. Hk. Seigseened- Zygomycetes. Liike u. 800. Mütseel on vaheseinata. Hüüfide kestas sisaldub kitiini. Sugutu paljunemine toimub sporangiospooride või koniidide abil. Zoospoore ei ole. Peaaegu kõik liigid elavad maismaal. Nutthallitus on tavaline saprofüüt, mis kasvab leival, juurviljadel, aga ka sõnnikul ja paljudel muudel orgaanilistel substraatidel. Hüüfid on vaheseinteta, tugevalt harunenud, paljutuumsed. Sugutu paljunemine toimub kerakujulistes sporangiumides moodustuvate spooride abil. Niiskele substraadile sattunud spoorid idanevad. Suguline paljunemine esineb üsna harva. See võib toimuda ainult siis, kui kaks füsioloogiliselt erinevat mütseeli satuvad kõrvuti. Mütseelide hüüfid kasvavad teineteise suunas kuni kokkupuuteni. Nende tipud jämenevad ja eralduvad vaheseinaga. Kokkupuutekohas hüüfide kestad lahustuvad ja paljutuumalised
Phytophthora infestans on tuntud kartuli lehemädaniku tekitajana. 14. Hk. Seigseened- Zygomycetes. Liike u. 800. Mütseel on vaheseinata. Hüüfide kestas sisaldub kitiini. Sugutu paljunemine toimub sporangiospooride või koniidide abil. Zoospoore ei ole. Peaaegu kõik liigid elavad maismaal. Nutthallitus on tavaline saprofüüt, mis kasvab leival, juurviljadel, aga ka sõnnikul ja paljudel muudel orgaanilistel substraatidel. Hüüfid on vaheseinteta, tugevalt harunenud, paljutuumsed. Sugutu paljunemine toimub kerakujulistes sporangiumides moodustuvate spooride abil. Niiskele substraadile sattunud spoorid idanevad. Suguline paljunemine esineb üsna harva. See võib toimuda ainult siis, kui kaks füsioloogiliselt erinevat mütseeli satuvad kõrvuti. Mütseelide hüüfid kasvavad teineteise suunas kuni kokkupuuteni. Nende tipud jämenevad ja eralduvad vaheseinaga. Kokkupuutekohas hüüfide kestad lahustuvad ja paljutuumalised
annaabi.ee 
