LIIKUMISE DIDAKTIKAST Üldarendavate harjutuste üldiseloomustus: Kasutatakse peamiselt tugi-liikumisaparaadi mõjutamiseks (harjutused pallide, rõngastega jne). Mõjutavad kogu organismi – areneb lihas, painduvus, vastupidavus, osavus, rüht. Harjutused peavad olema lastele arusaadavad, mõju kindel. Harjutused peavad olema sellise järjestuga, et lihasgrupid vahelduksid läbi tehes. Harjutusi tehes tutvustatakse lähteasendeid kätega, jalgadega, kerega. Oluline on harjutada hingamist, näiteks sõnu puhuda koos samal ajal. Hooharjutused pinguldavad ja lõdvestavad lihaseid. Kasutusel käte, jalgade, kere raskus ja hoog. Jõuharjutused arendavad lihaste jõudu, et tõsta töövõimet (vastupidavust ja tugevust). Üldkehalisel arendamisel väga suur tähtsus. Painduvus- ja venitusharjutused eesmärk on normaalse liikumisvõime hoidmine,
Võllikaelad asuvad ühel sirgel ja pöörlevad ümber oma telje. Vändakaelad on võllikaelte telje suhtes nihutatud teatud kaugusele ning asetsevad, sõltuvalt mootoritüübist, ka omavahel erinevate nurkade all. Väntvõlli vändakaelte asetus ja arv sõltub silindrite arvust. Näiteks on ühesilindrilisel mootoril üks vändakael. Neljasilindrilisel ridamootoril aga neli vändakaela, mis asetsevad teineteise suhtes erinevate nurkade all, et töötaktid eri silindrites vahelduksid ühtlaselt. Sisepõlemismootori väntvõlli ühte otsa kinnitub hooratas, mis ühtlustab pöörlemist. Keps Keps on väntmehhanismi osa, mille abil muudetakse sirgjooneline liikumine, ringjooneliseks liikumiseks või vastupidi. Kepsul on kaks pead, millede sees on laagrid, nende kaudu on ta ühendatud kolvi ja väntvõlliga. Kepsu kaudu kandub jõud kolvilt väntvõllile või vastupidi, sõltuvalt mehhanismist. Kepsulaagrid on kas liug- või veerelaagrid. Nende ülesandeks on
Samuti õpetab kuidas neid on võimalik vältida. 7. http://www.hsph.harvard.edu/news/features/ipad- ergonomics-dennerlein/ - Räägib kuidas vältida tahvelarvutiga töötamisel tekivaid tervisehädasid. 8. http://www.hse.gov.uk/contact/faqs/vdubreaks.htm - tööandjad peaksid andma oma töötajatele, kes töötavad arvutiekraaniga (visiual display user) puhkust. Töö peaks olema jagatud nõnda, et töö ekraaniga ja töö ilma pidevalt vahelduksid. Küll aga pole ühte konkreetset regulatsiooni, sest töökohad on väga erinevad ning arvutikasutus varieerub. 9. http://www.hse.gov.uk/pubns/indg36.pdf - Kui tööandja varustab töötajat nutitelefoni või mõne muu ekraaniga töövahendiga, siis peab tööandja tagama, et töökohustuste ulatuses tekkinud terviselised kompliaktsioonid on tööandja vastutusalas. 10. http://www.hse.gov.uk/msd/dse/ - kuigi nutitelefonidega töötamisega võivad kaasneda
Nii kesk- ja pikamaajooksjatel kui ka sprinteritel on mitmeid erinevaid lihaste treenimise meetodeid. Väga levinud on ringtreening, kus sooritatakse ringsüsteemis 10-12 harjutust. Üksiku harjutuse sooritamise pikkust mõõdetakse kas ajaga või korduste arvuga. Tavaliselt sooritatakse treeningu jooksul 2-4 ringi. Iga ringi lõppedes sooritatakse lõdvestus- ja venitusharjutusi. Treeningute planeerimisel tuleb silmas pidada, et jalalihaste treeningud vahelduksid kerelihaste treeningutega nädalases treeningutsüklis. Levinud on ka mäkkejooksud. Need saab jagada pikkadeks mäkkejooksudeks, kus joostakse pikem distants, kuid mäe tõusunurk on väiksem, lühikesteks, kus joostakse lühem distants, kuid mäe tõusunurk muutub suuremaks ning keskmised mäkkejooksud, mis jäävad pikkade ja lühikeste vahele. Mäkkejooks arendab eelkõige lihase jõuvastupidavust, kuna
Leian, et oskus õppematerjale koostada on samuti väga olulisel kohal lõpptulemuse vormimisel. Kuigi tänapäeva süsteem näeks ideaalis välja, et iga tudeng hoolitseb loengutes konspekteerides endale sobiva materjalivaliku, kuid paraku reaalsuses see nii veel välja ei näe. Seetõttu tõusebki materjalide kättesaadavus ja nende koostamise tähtsus olulisele kohale. Tuleks püüelda selle poole, et materjalid saaksid võimalikult mahlakad ja mitmekesised. Et harivad faktid vahelduksid lugudega elust enesest. Ja mis kõige olulisem, et nad oleksid loogiliselt kättesaadavad. Preagust olukorda hinnates pean enamikke materjale väga headeks, kuid nende kättesaadavust annaks parandada. Loomulikult on igal õppejõul tekkinud aastatega oma süsteem, ning käidud rada muutma hakata on suhteliselt keeruline. Aga leian, et kui teaduskondade kaupa oleksid kõikidel oma inetrneti keskkond, muudeks see kättesaadavuse oluliselt lihtsamaks ja vähem vaevalisemaks
Võllikaelad asuvad ühel sirgel ja pöörlevad ümber oma telje. Vändakaelad on võllikaelte telje suhtes nihutatud teatud kaugusele ning asetsevad, sõltuvalt mootoritüübist, ka omavahel erinevate nurkade all. Väntvõlli vändakaelte asetus ja arv sõltub silindrite arvust. Näiteks on ühesilindrilisel mootoril üks vändakael. Neljasilindrilisel ridamootoril aga neli vändakaela, mis asetsevad teineteise suhtes erinevate nurkade all, et töötaktid eri silindrites vahelduksid ühtlaselt. Sisepõlemismootori väntvõlli ühte otsa kinnitub hooratas, mis ühtlustab pöörlemist. 3 Joonis 3 1.6 Mootori plokk(engine block) Mootoriplokk on kõige keerukam mootori agregaat, mis on valmistatud hallmalmist, alumiiniumi- või magneesiumisulamist (ML 5) liiv- või muldvormvalu teel Joonis 4 1.7 Liuglaager( bearing shells ) 1.7
lööki minutis. Harjutamise kestus on individuaalne, kuid alammäär on 20-30 minutit. Üldise vastupidavuse arendamiseks on ühel treeningul vaja suusatada 1,5 2 tundi, mõnikord kauemgi. Harjutamise sagedus. Tähtsaim põhimõte on harjutamise regulaarsus ja kindel harjutuskordade arv nädalas. Tavalisele suusatajale piisab 3-4 harjutuskorrast. Nädalase tegevuse kavandamisel tuleb jälgida, et suurema ja väiksema koormusega treeningud vahelduksid. Nii suudetakse eelmisest treeningust taastuda Nädala treeningkava esmaspäev teisipäev kolmapäev neljapäev reede laupäev pühapäev Puhkepäev Pikem Mäng või Keskmiselt Puhkus Jõutreening, Ülipikk kergem muu tugev või üldkehaline treening treening taastav treening muu ettevalmistus (matk,
sest lagunemisel tarbiksid need veest suure hulga hapnikku. Niidetud taimed on soovitatav kolmeks päevaks kaldale seisma jätta, et taimedega kaasa toodud loomad saaksid veekogusse tagasi liikuda. o Kalda puittaimestiku liigne kasv kasv.. Vee lähedal kasvavad puud ja põõsad loovad head eeldused lindude pesitsemiseks. Nende kasvu tuleks aga piirata. Osa kaldajoonest tuleks hoida madala ja osa kõrge taimestikuga, et päikeselised ja varjulised paigad vahelduksid. Tiigi lõuna- ja idaküljed tuleks hoida puittaimestikust vabad, et lasta valgusel tiiki sattuda. See hoiab ära ka suure hulga lehtede sattumise tiigi põhja. Selleks, et tiiki esteetilisena ja liikide jaoks olulise paigana säilitada, on teatav hooldus väga oluline. Juhised o Liikide elupaikade säilimise huvides tuleks ühel aastal eemaldada mitte rohkem kui pool tiigi taimestikust või põhjasettest. o Hooldustöid tuleks teha hilissuvel või sügisel
Niidetud taimed tuleb veest koristada, sest lagunemisel tarbiksid need veest suure hulga hapnikku. Niidetud taimed on soovitatav kolmeks päevaks kaldale seisma jätta, et taimedega kaasa toodud loomad saaksid veekogusse tagasi liikuda. o Kalda puittaimestiku liigne kasv. Vee lähedal kasvavad puud ja põõsad loovad head eeldused lindude pesitsemiseks. Nende kasvu tuleks aga piirata. Osa kaldajoonest tuleks hoida madala ja osa kõrge taimestikuga, et päikeselised ja varjulised paigad vahelduksid. Tiigi lõuna- ja idaküljed tuleks hoida puittaimestikust vabad, et lasta valgusel tiiki sattuda. See hoiab ära ka suure hulga lehtede sattumise tiigi põhja. Selleks, et tiiki esteetilisena ja liikide jaoks olulise paigana säilitada, on teatav hooldus väga oluline. o Liikide elupaikade säilimise huvides tuleks ühel aastal eemaldada mitte rohkem kui pool tiigi taimestikust või põhjasettest. o Hooldustöid tuleks teha hilissuvel või sügisel. Sellega häiritakse elustikku kõige vähem
b. Tegevused töö ajal Töö ajal ei tegeleta kõrvaliste asjadega ega ei vestelda kõrvaliste isikutega Töökohal ei tohi süüa ega juua, sest see võib hajutada tähelepanu ning rikkuda töötulemust, aga ka arvuti lisaseadmeid (klaviatuur, hiir) Töökoht tuleb hoida puhtana, vahekäigud ja lauaalune vabad ja takistusteta Oma tööülesanded tuleb korraldada selliselt, et arvutiga tehtavad ülesanded vahelduksid n-ö arvutivabade ülesannetega Kui eelmist punkti ei ole võimalik täita, tuleb korraldada töö selliselt, et 10% tööajast moodustaksid puhkepausid (54 minuti töötamise järel tuleb teha 6-minutiline paus). Tuleb kinni pidada ettenähtud puhkepausidest ning soovitavalt teha lõõgastavaid harjutusi, sirutada või ringutada, et vältida füüsilisest ülekoormusest tingitud tervisehäireid
See tugi peab olema reguleeritav. 57. Milliste sümptomite üle inimesed kurdavad, kui nad peavad istuma ebamugavas asendis? Seljavalu, jalad-kael-õlad pinges/väsinud, tuhar on pinges. 58. Loetlege kasulikke nõuandeid, mis on vajalikud seisva tööasendiga töötamisel. Vastavalt tööle reguleeritud laua kõrgus, kohtvalgustus, tuleb vältida ettekallutatud asendis töötamist, töö tuleb korraldada nii, et istuv ja seisev tööasend vahelduksid, töö käigus peavad õlad olema lõdvestunud ja selg sirge, töölaua kõrgus võib olla kõrgem täppistöö ja madalam füüsiliselt raske töö korral, töid tuleb teha loomuliku käte asendiga ja võimalikult keha lähedal, tööks vajalikud tööriistad olgu käeulatuses, jalgadel peab olema piisav liikumisruum, lülitid ja muud nupud peavad paiknema allpool õlakõrgust. 59. Loetlege kasulikke nõuandeid, mis on vajalikud istuva tööasendiga töötamisel.
Võllikaelad asuvad ühel sirgel ja pöörlevad ümber oma telje. Vändakaelad onvõllikaelte telje suhtes nihutatud teatud kaugusele ning asetsevad, sõltuvalt mootoritüübist, ka omavahel erinevate nurkade all. Väntvõlli vändakaelte asetus ja arv sõltub silindrite arvust. Näiteks on ühesilindrilisel mootoril on üks vändakael. Neljasilindrilisel ridamootoril aga neli vändakaela, mis asetsevadteineteise suhtes erinevate nurkade all, et töötaktid eri silindrites vahelduksid ühtlaselt. Sisepõlemismootori väntvõlli ühte otsa kinnitub hooratas, mis ühtlustab pöörlemist. Et vähendada veel omakorda väntvälli võnkeid siispannakse osade laevade teise otsa demfer. Mis on kinnitatud pressistuga väntvõlli otsa ja keerleb näietks mingi õli sees. 28.Pumpasid liigitatakse: a)Labapumbadeks -Labapumbad on pumbad, milles vedeliku panevadliikuma pöörlevad labad. Labapumbad sobivad paremini väikeseviskoossusega vedelike pumpamiseks. Näiteks kasutatakse
Kõige rohkem väsitab seistes töötamine, sest siis kulub palju energiat juba üksnes keha püstihoidmiseks. Inimese mis tahes asend on kesknärvisüsteemi keeruka koordineerimisprotsessi tulemus. Keha hoidmisel pikemat aega ühes ja samas asendis on vastavaid lihaseid juhtivad närvirakud kogu aeg ärritatud, mis põhjustab kiiret väsimist. Kuna ühes ja samas asendis töötamine kiiresti väsitab, siis on tarvis luua selline tööolukord, et päeva jooksul tööasendid vahelduksid. Lukksepa töökoht korraldatakse olenevalt tootmisülesande sisust ja tootmistüübist. Töökohal asub tavaliselt lukksepalaud, millele on paigaldatud kruustangid. (joon. 57). 2 Lukksepa töökoht: 1 pööratavad rööpkruustangid; 2, 3 ja 8 laekad; 4 kontrollplaat; 5 topeltliigendiga elektrilamp; 6 riiul; 7 õhujuhe. joon. 57
Vastavalt asendile on olulised kas selja-, rindkere- või kõhulihaste pingutused. Kui inimene nõjatub taha, siis suureneb oluliselt kõhulihaste bioelektriline aktiivsus. Raskuse tõstmisel maast on vastupidi intensiivne bioelektriline aktiivsus seljalihastes. Lülisamba biomehhaanikas etendavad tähtsat osa arvukad ligamendid ehk sidemed. Selgroolülide vaheliste kõhrketaste ainevahetuse normaalseks funktsioneerimiseks on vajalik, et mehhaanilised surved-tõmbed vahelduksid. Lülisamba allosa kannab eriti suuri staatilisi koormusi, mis on põhjustatud nii kõrgemal seisvate kehaosade raskusest kui ka tegevusega seotud jõumomentidest. Olulisteks riskifaktoriteks haiguste kujunemisel on istuv töö, raksuse tõstmine, kutseline autojuhtimine, korduv sünnitamine. Lülisambal on suur osa inimese tasakaalu säilitamisel. Kui lülisamba stabiilsus on vähenenud, komistab, libiseb ja kukub inimene hoopis sagedamini. 16. Libisemise ja kukkumise vältimine
Kuid oleks äärmiselt vale arvata, et praeguste süsteemide lihtne ülevõtmine seda ülesannet täidaks; tuleb luua adekvaatsed reeglid ning veelgi enam, uus arusaam riigijärgsele demokraatiale. Philippe Schmitter kirjeldas süsteemi, mille ta nimetas condominio’ks (ühisomand it. keeles), kirjeldab üsna lähedalt seda, millele riigijärgne demokraatia viitab ja kuidas nimetada ning selgitada seda riigikorda, milles selline demokraatia toimib. Schmitteri sõnul vahelduksid condominio (edaspidi ’ühisomand’) süsteemis territoriaalsed ja funktsionaalsed tarbijad. Ühelaadse Euroopa, tunnustatud ja piiritletud riigipiiridega, asemel oleks mitu erinevat Euroopat: kaubavahetuse Euroopa, energia Euroopa, keskkonda kaitsev Euroopa jne. Ühe ’eurokraatia’ asemel oleks mitu regionaalset institutsiooni, kes autonoomselt lahendaksid ühiseid murekohti. Majoritaarne poliitika ei oleks selles süsteemis
annaabi.ee 
