05.2009 Kirjandus I tööleht nr 4. Moliere ,,Tartuffe" 1. Raamat räägib, kuidas heausklik isand võtab enda juurde elama usumehena esineva petise. Kogu Orgoni pere on Tartuffe vastu, sest nad kõik kahtlustavad Tartuffe vagadust. Orgoni pere üritab kõigest väest Orgonile selgeks teha, et Tartuffe näol on tegemist petisega, kuid too on nii pimestatud Tartuffe vagadusest, et ta ei näe seda ja ei taha uskuda. Ta oli isegi nõus ütlema lahti oma pojast ja anda oma tütar Tartuffele. Loo lõpus siiski selgub, et Tartuffe ihkas ainult Orgoni naist ja vara ja avanevad ka Orgoni silmad, teada saades, milline on tema pühakust mees, keda ta kui vennana oma majas pidas. 2. Romaani peamiseks probleemiks oli tuua ilmsiks, milline tõeline pale peitub näiliselt usuvaga mehel. Terve romaani vältel püütakse seda selgeks teha maja
looduslähedasemad, aga ikka samasuguses anatoomiliselt korrektses põhipoosis ja keha iga liigutus on aimatav. Nagu ka keraamikaga, ei valmistanud kreeklased skulptuure ainult artistliku väljapaneku jaoks. Skulptuurid olid tellitud kas aristokraatidest eraisikutelt või riigilt ning neid kasutati avalike mälestusmärkidena, kingitustena templitesse, oraaklitele ja pühakodadesse. Samuti asetati neid mälestusmärkidena meeste haudadele. Nad olid kujutised ühest ideaalist- ilust, vagadusest, aust ja ohverdusest. Arhitektuuriga seotud skulptuuris kujutatakse lahinguid jumalate ja hiiglaste vahel, stseene kaarikutega ja mütoloogilisi tegelasi. Arhailise ajastu lõpul tekkisid kaks suuremat skulptuurikoolkonda: Ateena ja Sparta. Ateena oli demokraatlik riik ning peamine kaubandus- ja kultuurikeskus Kreekas. Ateena Mereliit koondas Egeuse mere rannikul ja saartel paiknevaid poliseid. Ateenal oli ka Kreeka võimsaim laevastik.
Igasugune liigne toretsemine oli nende silmis taunitav. Et hernhuutlased ja pietistid tõepoolest hävitasid kohati õige rohkesti mitmesuguseid muinasmälestusi, nende mõttes paganliku aja jõledusi, muistseid ohvripaiku, puid ja kive, ning püüdsid juurida välja neid ka rahva teadvusest, sellest kirjutab R. Põldmäe: Urvaste pastor Quandt koos köstri ja koduõpetajaga hävitas juba 18. sajandil kahe nädala jooksul vagadusest nakatatud talupoegade poolt kättenäidatud 24 ohvrikohta ja laskis need üles künda. Vennastekoguse liikumise hääbumine 1839. aastaks oli eestlasi liikumises 74000, nende kasutuses 256 palvemaja. Selline edu tekitas jällegi muret nii riigivõimu esindajais kui luterlikku konfessionalismi edendavates pastorites ja Tartu ülikooli teoloogides. Edul oli ka ennasthävitav tahk - kasvavat hulka palvemaju ja koole polnud
korrastatud organisatsioon, mis luuakse teatud eesmärkide või ideede saavutamise kaitseks, säilitamiseks ja ordu idee edasiviimiseks. Vanemad kristlik/katoliiklikud 2 ordud olid peamisteks kiriku misjonitegevuse tugipunktideks. Allikas: (http://et.wikipedia.org/wiki/Ordu) Benediktlaste ordu. Benedictus sündis aastal 480. Ta õppis Roomas, kuid üsna noorelt hakkas eremiidiks. Benedictus elas koopas Subiaco mägedes. Kuuldused Benedictuse vagadusest ja kasinast eluviisist levisid kiiresti ja ta leidis palju pooldjaid. 530 aastal lasi Benedictus Monte Cassinos purustada paganliku templi ja asus selle asemele rajama suurt kloostrit. Nii saigi temast benediktlaste ordu asutaja. Seal koostas ta ordu liikmetele ranged reeglid. Ordu liikmetest ei tohtinud omada keegi isiklikku vara. Benediktlaste peamiseks kohustuseks oli ilmalikust elus eemaldumine, palvetamine, inimeste aitamine, õppimine ning füüsilise töö tegemine.
ja usku maailma uuenemisse. Verlaine ja Rimbaud sõbrunesid 1871. a, Kommuuni nurjumise järel lahkusid nad Pr, elasid boheemlaselu (ka homopaar) ning seiklesid Belgias ja Londonis. Nende sõprus lõppes kurvalt: 1873. a suvel läksid nad tülli, kakluses tulistas Verlaine Rimbau`d kätte. Verlaine pandi kaheks aastaks vangi ja hiljem piirati tema loomingu avaldamisvõimalusi. Elu lõpul elas ta endassetõmbunult, otsides lohutust ja tuge kristlikust vagadusest ja alkoholist. Pidas elu jooksul mitmeid ameteid, kuid polnud püsiv. Kunstnikuna väga andekas, kuid inimesena talumatu iseloomuga: tundeline, keevaline, kartis üksindust. Verlaine 19. saj lõpu suurim luuletaja, muutus parnaslaste pooldajast sümbolismi pooldajaks, Euroopa sümbolistidest luuletajate iidol; tema luule lüüriline peenekoeline, varjundirikas, rõhk kõla- ja helivarjunditele (,,Sügiselaul", ,,Romanss sõnadeta" MKL). Muutis
mustadeks munkadeks. A.D. 1500 leidus meie mandril üle 1500 benediktlaste kloostri,kuid Eestis neil kloostreid polnud. Riigisiseselt kohustas Karl Suur neid kategooriliselt edendama haridust. Püha Benedictus, benediktlaste ordu asutaja, sündis Spoleto lähedal Nursias (tänapäeval Umbria). Ta õppis Roomas, kuid pettus kiiresti suurlinna elus ja hakkas juba üsna noorelt eremiidiks Subiaco mägedes. Seal sõltus ta vaid munk Romanuse toodud toidust. Kuuldused tema vagadusest levisid kiiresti ja tema juurde tuli palju jüngreid. Peagi kutsuti ta Vicovaro kloostri abtiks, kuid seda hakati peagi kahetsema, kuna tema kehtestatud reeglid olid liiga karmid. Seejärel hakkasid paljud tema õpilased kogunema Subiacosse, kus ta organiseeris 12 väikest kloostrikogukonda, rõhutades ilmalikust elust kõrvaletõmbumist ja füüsilist tööd. 525. oli Benedictus sunnitud aga Subiacost lahkuma pahatahtlikkuse ja kuulujuttude tõttu.
kuid keegi neist ei üritanud hõivata trooni. Bojaarid paisitsid vaikimisi mõistvat, et suurvürsti asutise püsikindlus väldib Moskoovia sattumist kaosesse. Esialgu oli Ivan selle võimumängu ohver. Ühe, tõsi küll küsitava usaldusväärsusega allika kohaselt kasvas Ivan taltsutamatuks noorukiks, kellele meeldis Kremli tornidest koeri surnuks visata ja kelle loomus oli kummaline segu matslikust julmusest ja õpetatud vagadusest. Õhtuid veetis ta koos sõprade- kambaga Moskva tänavail mürgeldades ja inimesi pekstes, päevad pühendas aga kirikuisade ja pühakute elulugude lugemisele, millele teda ärgitas metropoliit Makari. Noore suurvürsti välimus avaldas muljet: peaaegu 1,8 meetrit pikk, hea kehaehituse, hallide silmade, ruugete juuste ja kotkaninaga. Ivani esimene poliitiline tegu tuli 1543. aasta detsembris, kui ta käskis kinni võtta ja tappa vürst Andrei Suiski
kummardas ja ütles, et: "Alasti olen ma emaihust tulnud ja alasti pöördun ma tagasi. Issand on andnud ja Issand on võtnud; Issanda nimi olgu kiidetud!" Kõige selle juures ei teinud Iiob pattu ja ei rääkinud Jumalast kurja. Ning ühel päeval tuli saatan jällegi Jumala palge ette. Jumal ütles talle, et kas ta on näinud Iiobit- vaga ja õiglast meest, kes kardab Jumalat ja hoidub kurjast. Ikka veel peab ta kinni vagadusest, hoolimata sellest, et sa tema varanduse kallale läksid. Saatan vastas, et mingu ta enda liha kallale, kas ta siis ka veel õnnistab Jumala palet. Jumal ütles, et ta on saatana käes, säästku ainult ta hing. Siis lahkus saatan Jumala juurest ning lõi Iiobit paisetega pealaest jalatallani. Iiob võttis endale aga potikillu, et ennast kaapida ja istus tuha sees. Siis ütles Iiobi naine Iiobile, et kas ta veel oma vagadusest kinni peab, needku jumalat ja surgu. Iiob aga manitses
käristas oma kuue lõhki, ajas pea paljaks, heitis maha, kummardas ja ütles, et: "Alasti olen ma emaihust tulnud ja alasti pöördun ma tagasi. Issand on andnud ja Issand on võtnud; Issanda nimi olgu kiidetud!" Kõige selle juures ei teinud Iiob pattu ja ei rääkinud Jumalast kurja. Ning ühel päeval tuli saatan jällegi Jumala palge ette. Jumal ütles talle, et kas ta on näinud Iiobit- vaga ja õiglast meest, kes kardab Jumalat ja hoidub kurjast. Ikka veel peab ta kinni vagadusest, hoolimata sellest, et sa tema varanduse kallale läksid. Saatan vastas, et mingu ta enda liha kallale, kas ta siis ka veel õnnistab Jumala palet. Jumal ütles, et ta on saatana käes, säästku ainult ta hing. Siis lahkus saatan Jumala juurest ning lõi Iiobit paisetega pealaest jalatallani. Iiob võttis endale aga potikillu, et ennast kaapida ja istus tuha sees. Siis ütles Iiobi naine Iiobile, et kas ta veel oma vagadusest kinni peab, needku jumalat ja surgu. Iiob aga
Verlaine'i ,,Sõnadeta romansid" ja Rimbaud' ,,Illuminatsioonid" (poeetiline proosa). 1873. aastal läksid mehed tülli ning Verlaine tulistas Rimbaud'd kätte. Kuna Verlaine oli tugevasti seotud halva mainega Prantsuse Kommuuniga, mis varem laiali oli saadetud, karistasid võimud teda karmilt, panid vangi, hiljem piirasid tema avaldamisvõimalusi. Pärast seda põgenes Verlaine Inglismaale ning naases 1881 Prantsusmaale, kus elas enesessetõmbunult, otsides tuge kristlikust vagadusest ja alkoholist. Pärast tüli Verlaine'iga elas Rimbaud hulkurielu ning tegutses äriagendina Aafrikas. Seal ta haigestus, Prantsusmaale naastes amputeeriti ta jalg ning ta suri sealsamas haiglas. Verlaine oli Euroopa sümbolistidest luuletajate jaoks vahetuim iidol. Tema lüürilist, peeni varjundeid tabavat luulelaadi matkisid paljud. Verlaine'i lüürika ,,Sõnadeta romanssides" on kooniline ja meloodiline, tundlik ja
pärinevad Verlaine'i ,,Sõnadeta romansid" ja Rimbaud' ,,Illuminatsioonid" (poeetiline proosa). 1873. aastal läksid mehed tülli ning Verlaine tulistas Rimbaud'd kätte. Kuna Verlaine oli tugevasti seotud halva mainega Prantsuse Kommuuniga, mis varem laiali oli saadetud, karistasid võimud teda karmilt, panid vangi, hiljem piirasid tema avaldamisvõimalusi. Pärast seda põgenes Verlaine Inglismaale ning naases 1881 Prantsusmaale, kus elas enesessetõmbunult, otsides tuge kristlikust vagadusest ja alkoholist. Pärast tüli Verlaine'iga elas Rimbaud hulkurielu ning tegutses äriagendina Aafrikas. Seal ta haigestus, Prantsusmaale naastes amputeeriti ta jalg ning ta suri sealsamas haiglas. Verlaine oli Euroopa sümbolistidest luuletajate jaoks vahetuim iidol. Tema lüürilist, peeni varjundeid tabavat luulelaadi matkisid paljud. Verlaine'i lüürika ,,Sõnadeta romanssides" on kooniline ja meloodiline, tundlik ja täpne rütm ning intonatsioon lubavad edasi anda inimtunnete
Hispaanias ja Prantsusmaal kehtis sajandeid läänegooti õigus meeste ja naiste võrdne pärimisõigus. Naisi võis leida erinevatelt elualadelt. Naiste võimalus saad akõrgemat õpetust oli üsna väike ülikoolid olid neile suletud. Õpetuse peaeesmärk oli preestrite väljaõpe. 12 saj Lääne-Euroopas uus roll trubaduurlüürikud. Ülistati abielunaisi, naistest tehti jumalik objekt. Feodaalses abielus ei olnud emotsionaalseid sidemeid. Ettekujutus keskaegse inimese vagadusest oli kujutelm. Tegelikkus oli erinev. Argitegevuses tõekspidamine, et abielu on majanduslik lepe kahe perekonna vahel. Olemas olid patukahetsusraamatud. Harilikku liiderdamist karistati üsna pehmelt. Tegelikkuses oli liiderlus väga levinud. Feodalismi analüüs näitab, et tegemist oli vastastikusele kohustusele rajatud süsteemiga. Ka kõige madalamal seisvale inimesele oli vajalik kindlustada teatud turvalisus. Talupoegade seisund erines riigiti ja ka ühe maa piirides
jahilossis. laua taga, otsustab teise riigiga sõda alustada. 2. Rahvaste õigus peab olema rajatud vabade riikide föderalismile. 3. Maailmakodanike õigus peab piirduma üldise hospidaliteetsuse ( hoolitsuse) tingimustel. See tähendab, et peaks olema üldine külastusöigus. Igal ühel peaks olema õigus rahulikul viisil teist külastada ja end osaduseks või kauplemiseks pakkuda, rohkem aga mitte. Need imperialismi vastased sõnad kehtivad eriti nende võimude suhtes ,"kes vagadusest palju räägivad, samal ajal kui õigusetust nagu vett joovad, õiget usku väljavalituile maksvaks peavad." See jääb iga ühe enda otsustada kui aktuaalsed need artiklid veel Ühinenud Rahvaste ajastul on. b) VOORUSÖPETUS Esimene voorusõpetuse osa käsitleb inimese kohustusi iseenda vastu. On see inimese kohustus iseenda suhtes, et ta ei oleks vastuolus iseendaga? Näiliselt jaa. Kohustuse mõiste sisaldab sundivat elementi
ega võnud ka kloostri kaitsmiseks pakutud rootsi väsalka vastu: ta ei uskunud, et üski vaenlane kloostrisse puutuda julgeb. Tema julgus oli ka Mönikhuseni peale mõunud. Kui Mönikhusen temale oma häa kaebas, oli abtiss üelnud: «Anna Agnes pooleks aastaks minu valitsuse alla, siis teen ma temast tallekese!» Mönikhusen oli kül õgu kehitanud ja veidi kahtlevalt naeratanud, aga süame põjas lootis ta siiski head tagajäge abtissi vagadusest ja püadusest, kuna ta oma isaliku võmu kohta viimse lootuse oli kaotanud. Ta andis abtissile täe voli käte ja tegi ainsaks tingimuseks, et Agnest mitte katoliku usku ei pö orataks ega nunnaks ei pü utaks teha. Agnesele anti kloostris elamiseks kamber, mis suurem ja valgem oli kui nunnade kongid: kõ- 397 gest aknast ulatus pilk kaugele üe merelahe, mille serval Tallinna mü urid ja teravad tornid otsekui vee seest ües kerkisid
Aadlisoost abtiss armastas üle kõige lugusid õukonnast, mis nii harva jõuavad kuningriigi ääremaadesse ja mis nii vaevarikkalt tungivad läbi kloostrite müüride, mille lävel heidab hinge kogu maine kära. Mileedi omakorda oli hästi kursis kõikide aristokraatlike intriigidega, mille keskel ta oli viis või kuus aastat pidevalt elanud. Nii asus ta jutustama heale abtissile prantsuse õukonna kergemeelsetest kommetest, kuninga liialdatud vagadusest ja tutvustas talle suurnike ning õukonnadaa-mide skandaalseid seiklusi, keda abtiss nime järgi suurepäraselt tundis, ning puudutas kergelt kuninganna ja Buckinghami vahelist armastust. Ta kõneles palju, et ka tema kaasvestleja midagi ütleks. Kuid abtiss ainult kuulas ja naeratas, lausumata sõnagi. Nähes aga, et seda liiki lood teda väga huvitavad, jätkas mileedi. Ta juhtis ainult jutu kardinalile.
poistesse oli läinud kurivaim, kes naeris nende suu läbi. Ei aidanud Vihalepa pliiatsikoputused, ei karistusega ähvardused, ei silmadepilutamine. Oli veel ainus asi, mis võis aidata, nimelt palve. Selle abinõu poole pöörduski Vihalepp ühes oma õpilastega. Ta palus alandlikult ja härdalt, ta palus nagu inimene, kelle hing on ahastuses. Ühelt niisuguselt ahastuse-silmapilgult tabas teda härra Maurus, kes juba muidugi Vihalepa vagadusest kuulnud. Ja kui viimane oma saavutisi demonstreeris, lugedes ühest seitsmeni, ütles direktor: ,,Väga hea, väga ilus; aga kas jumalale peaks meeldima, et härra Mauruse poisid nõnda lauaklappidega kolistavad?" ,,Sellega peab pisut harjuma, härra Maurus," seletas Vihalepp, ,,ainult pisut, siis pole midagi." ,,Ma arvan ka, et vanajumal peab sellega pisut harjuma," oli ka direktor nõus, ja kuna kell kuulutas tunni lõppu, palus ta õpetajat minna ja jäi ise klassi.