Õppeaasta algab õpilaste jaoks 1. septembril ja üliõpilaste jaoks 30. septembril. Põhikool on kohustuslik ja kestab 9 õppeaastat. Laps võetakse kooli, kui ta on saanud kuueaastaseks. Pärast põhikooli lõpetamist jätkab 98 % õpilastest õppimist keskkoolides, kutsekoolides, kesk-eriharidusasutustes või gümnaasiumites. Õppimine on sel juhul tasuta ja kestab 2-5 aastat. Sotsiaalpoliitika Toimetulekupoliitika: Vaesusriskis või sotsiaalses tõrjutuses elavad inimesed Sloveenias on 65a vanad või vanemad neid on 22,8% rahvaarvust. Meetmed puuetega inimestele: Euroopa Komisjon tegi 2015 aastal EL liikmesriikidele ettepaneku töötada välja Euroopa puudega inimeste kaart, mis tagaks puudega inimestele piirideülesed soodustused kultuuri, spordi ja transpordi valdkonnas ning selle kaardi võttis kasutusele ka Sloveenia. Kasutatud kirjandus Wikipedia.org europa.eu eures.ee
surmadest põhjustavad südame- ja veresoonkonnahaigused. Kuigi haigekassa tänavune peaaegu kuue miljardi krooni suurune aastaeelarve paistab hoomamatult suurena, moodustavad Eesti kulutused tervishoiule siiski kõigest 4,8 protsenti sisemajanduse koguproduktist, samas kui Soomes on vastav näitaja seitse protsenti. Statistika kohaselt sündis Eestis möödunud aastal vähem lapsi, kui osteti uusi autosid. Suurim vaesuses või vaesusriskis virelev sotsiaalne rühm on lastega pered. Mida rohkem on peres lapsi, seda suurem on oht sattuda vaesusse. Kas see on normaalne? Eestis on gümnaasiume, kust pääseb ülikoolidesse edasi õppima ligi sada protsenti lõpetajatest, ja koole, kust ei lähe ülikooli peaaegu keegi. Kas Tallinna ja Tartu lapsed on tõesti palju andekamad kui teised? Retoorilisena esitatud küsimused viitavad sellele, et ühiskond pole teinud õigeid rõhuasetusi
sündisid mustanahalisena, ühiskonna arusaam korrektsest toimimisest oli lihtsalt erinev. Varem poleks eales mustanahaline Ameerika presidendiks saanud, nüüd on olukord muutunud, ent sotsiaalselt tõrjutuid on siiski. ,,Kadunud inimeste" hulk on on mitmekülgne sinna kuuluvad tänapäeval vaesed ja töötud ning mingi isikliku elusündmuse järel ühiskonna elust kõrvale kaldunud inimesed. Vaeste inimeste puhul on olukord kõige hullem nende seas, kes elavad pidevas vaesusriskis ning kellel puudub pidev sissetulek. Paratamatult kannatavad perekonnas noorimad liikmed, kes ei saa vaesuse vastu eriti midagi teha niikaua, kuni nad ise tööle ei lähe. Selleni võib aega minna ning sotsiaalne tõrjutus seni püsida, sest hea ja tasuva töökoha saamiseks peab tänapäeval olema omandatud piisavalt hea haridus ehk siis vähemalt keskharidus. Kuigi haridus on enamikel puhkudel tasuta, nõuab see siiski mõningaid ressursse. Kuid kas rikkus välistab sotsiaalse tõrjutuse
Et riik säiliks, tuleb kindlustada rahva pealekasv. Meie põhieesmärgid: • Vajaduspõhiste kui ka universaalsete lastetoetuste suurendamine ning elatisraha kättesaamise tõhustamine. • Kaotada lasteaiakohtade puudus, toetada omavalitsusi lastehoiuvõimaluste avardamisel ning toetada õpilaste huvitegevust. • Eesmärgiks kujuneb ka sissetulekute kasv, kuna siis on oodata rohkem heaolu majanduses ja peredes. • Pöörata suuremat tähelepanu vaesusriskis olevatele peredele ning neid toetada. • Töö ja pere peavad kokku sobituma-Aga see, et perre sünnib laps ei pea tähendama seda, et ema lülitub tööturult välja. See on ikka pere ühine otsus, kumb vanematest koju jääb. Isa roll lapse kasvatamisel on sama oluline kui ema oma, ning lapsega koju jääv isa ei tohi olla anomaalia. Muutusi on juba ka tunda, kui vaadata organisatsioonide kodulehtede kontakte, kus üha sagedamini
Omaette küsimus on aga see, kas kõik, kes tahaksid haridusse panustada, saavad seda endale võimaldada (9). Vaesusesse sattumise risk oleneb samuti leibkonna struktuurist. Leibkonna sissetulekud ja kulutused sõltuvad selle suurusest ja ülalpeetavate liikmete arvust töötavate liikmete kohta. Olulist rolli vaesusesse sattumisel mängib ka leibkonna koosseis. Lastega leibkonnad on majanduslikus mõttes haavatavamad kui lasteta leibkonnad. Üksikvanemad ja lapserikkad pered on vaesusriskis ka siis, kui üks vanematest töötab. Töötavate vaeste hulka kuuluvad enamasti vähemalt ühe lapsega üksikvanemad (9).Vanemate töötus on oluline ka laste seisukohalt. Ja probleem ei ole ainult selles, et töötute vanemate lapsed elavad kehvemini, vaid ema-isa töötus avaldab mõju ka nende ellusuhtumisele: nad tunnevad end kehvemas positsioonis olevana, neil puuduvad väljavaated vaesusest välja rabeleda (6). Sellepärast
füsioloogiliste vajaduste rahuldamise, kuid seab ohtu subjekti normaalse (iseseisva) majandusliku toimetuleku ning pärsib oluliselt sotsiaalse ja majandusliku osalemise võimalusi ühiskonnas. Toimetulekut ohustava vaesuse kategooriasse kuuluvad subjektid, kelle sissetulek jääb vahemikku 80 100% absoluutsest vaesuspiirist (1997.a 1001 1250 krooni). (Ibid.) Vaesuse riskipiirkond määratleb subjektid, kes ei ole vaesed, kuid kes on kõrges vaesusriskis ning haavatavad mistahes negatiivsete elusündmuste poolt. Vaesuse riskipiirkonna alumiseks piiriks on absoluutne vaesuspiir ning ülemiseks piiriks sellest 20% kõrgem sissetulekute tase (1997.a 1251 -1500 krooni tarbimisüksuse kohta). (Ibid.) Viitatud allikad 1. Medar M. Sotsiaalteenused kellele, miks ja kuidas? Pärnu: 2002, TÜ Pärnu kolledz, 2. Paavel V. Koduta inimese hoolekanne Eestis. Tallinn: 2003. 3. Paavle S. Kodutute tugikeskus pakub tulijaile inimlikku mõistmist 3
soorollide juurde, · suuremat paindlikkust vanemahüvitise kasutamisel lubavad Isamaa ja Res Publica Liit (edaspidi IRL), Erakond Eestimaa Rohelised edaspidi EER ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond edaspidi SDE, · töö ja pereelu paindlikumat ühitamist läbi lastehoiuteenuste kättesaadavuse parandamise lubavad IRL, RE, SDE, KE (Keskerakond), EER, 9 · lubatakse toetusi vaesusriskis peredele (SDE, KE, ERL) ja tahetakse suurendada universaalseid toetusi (SDE, KE, EER), aga puuduvad täiendavad toetused läbi maksusoodustuse, · SDE lubadused lastega perede toetamiseks ja EERi kodanikupalk ka lastele on kõige ambitsioonikamad ja tähendaksid riigi eelarvele kõige suuremaid täiendavaid kulusid. Lastega perede toetamise osas on kõige ambitsioonikamaid ja ka kulukamaid lubadusi
on päritolu. • Struktuurne mobiilsus – viitab ühiskonnatasandi faktoritele, mis mõjutavad mobiilsuse taset ühiskonnas tervikuna. Absoluutne vaesus - põhivajadused rahuldamata Suhteline vaesus – ühiskonnas kehtestatud standarditele mittevastav toimetulekutase Absoluutne vaesuspiir – füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud) Suhteline vaesuspiir – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta (Laekeni indikaatorid) Vaesusriskis grupid kaasajal: pikaajalised töötud, osa-tööga hõivatud,juhutöötajad, vanurid, puudega inimesed, etnilised vähemused, lapsed, naised, ühe vanemaga perekonnad, paljulapselised perekonnad Sotsiaalne tõrjutus - tuleneb komplekssetest protsessidest, mis tingivad indiviidide mittetäisväärtusliku osaluse ühiskonnas; võrdsete võimaluste puudumine ühiskonnaelus osalemiseks • Majanduslik tõrjutus - mitteosalus väärtuste loomises (tööturutõrjutus)
päritolu. • Struktuurne mobiilsus – viitab ühiskonnatasandi faktoritele, mis mõjutavad mobiilsuse taset ühiskonnas tervikuna. Absoluutne vaesus - põhivajadused rahuldamata Suhteline vaesus – ühiskonnas kehtestatud standarditele mittevastav toimetulekutase Absoluutne vaesuspiir – füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud) Suhteline vaesuspiir – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta (Laekeni indikaatorid) Vaesusriskis grupid kaasajal: pikaajalised töötud, osa-tööga hõivatud, juhutöötajad, vanurid, puudega inimesed, etnilised vähemused, lapsed, naised, ühe vanemaga perekonnad, paljulapselised perekonnad Sotsiaalne tõrjutus - tuleneb komplekssetest protsessidest, mis tingivad indiviidide mittetäisväärtusliku osaluse ühiskonnas; võrdsete võimaluste puudumine ühiskonnaelus osalemiseks • Majanduslik tõrjutus - mitteosalus väärtuste loomises (tööturutõrjutus) ja
suhtelises vaesuses kaks kolmandikku, samas ei olnud nende vaesus nii sügav, et ulatuks absoluutse vaesuseni. Sügavam on aga vaesus üksikvanemaga leibkondade liikmete puhul, kellest elas suhtelises vaesuses 36% ja absoluutses vaesuses 16%. Kokkuvõtlikult võib tõdeda, et kindel töökoht ja hea haridus annavad parema garantii vaesusesse sattumise vältimiseks, kuna kindlustavad suurema sissetuleku. Kuid suuremas vaesusriskis on ka näiteks üksikvanemaga ja paljulapselised pered, mitte- eestlased ja Kirde-Eesti elanikud. Vaesust ja ebavõrdsust esineb ühiskonnas alati. Ebavõrdsuse suurus ja vaesuse sügavus aga peegeldavad inimeste heaolu ja ühiskonna väärtusi. Perekonnaseis ja enimlevinud leibkonnatüübid Euroopas Posted on jaanuar 21, 2015 Viimase rahvaloenduse andmetel on Euroopas enim levinud ühe- ja kaheliikmelised leibkonnad ning ühepereleibkondade seas abielupaarid.
nad ei saa eriti mõjutada ühiskonnas tehtavaid otsuseid. Riskifaktorid: individuaal-psühholoogilised riskifaktorid, mis jagunevad inimesest sõltuvateks ja sõltumatuteks. Inimesest sõltuvad tegurid puudutavad madalat haridustaset, ebapiisavaid ametialaseid ja sotsiaalseid oskusi, passiivsust, motivatsiooni puudumist, madalat enesehinnangut, jms. Peamised inimesest sõltumatud vaesusriskid on vanus (lapsed ja eakad on kõrgemas vaesusriskis), sugu (naiste vaesusrisk on võrreldes meestega suurem), rahvus (vähemusrahvustel on suurem tõenäosus vaesusesse langeda) ning füüsiline või vaimne puue. Individuaalsete vaesusriskide hulka võib arvata ka mitmesugused ootamatud elusündmused (pereliikme kaotus, haigestumine, koduse vara hävimine jne), mis võivad muutuda oluliseks vaesusesse tõukavaks teguriks; (Kutsar 1998)
poliitilised ideoloogiad Poliitikakujundamine sõltub minevikuotsustest rajasõltuvuse tee *Poliitika kujundamise peamised mudelid Ratsionaalse otsustamise mudel; Inkrementaalne ehk pisiparanduste mudel; Prügikasti mudel- poliitikud ei mõtle ratsionaalselt; Päevakujundamise teooriatest; Eeskostekoalitsiooni raamistik. Sotsiaalne kontekst: Rahvastiku ülddünaamika (iive, ränne, vananemine) Leibkonna-mudelid (suurus, püsivus; vaesusriskis elavate inimeste suurusjärgud) Tuluerisused (Gini koefitsient) Sotsiaalne sidusus, kogukonna-tunne (kodanikuühiskond, naabrivalve) Elukeskkonna jätkusuutlikkus, kvaliteet Vanurite osakaalu suurenemise mõju pol.kujundamisele: Praegu pensionäre 24%, 2050 42%; oodatav eluiga 83 a DEPENDENCY RATIO !!! Sotsiaalpoliitika Kasvavad kulutused pensionidele Spetsiifilised meditsiinivajadused (füüsise "ärakulumine", dementsus, taastusravi ja ravimid)
Suhteline vaesuspiir – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta (Laekeni Suhteline vaesuspiir – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta (Laekeni indikaatorid) indikaatorid) Vaesusriskis grupid kaasajal: pikaajalised töötud, osa-tööga hõivatud, juhutöötajad, vanurid, puudega Vaesusriskis grupid kaasajal: pikaajalised töötud, osa-tööga hõivatud, juhutöötajad, vanurid, puudega inimesed, etnilised vähemused, lapsed, naised, ühe vanemaga perekonnad, paljulapselised perekonnad inimesed, etnilised vähemused, lapsed, naised, ühe vanemaga perekonnad, paljulapselised perekonnad NB! Vt Eesti Sotsiaaluuring 2013, Eesti Statistika NB! Vt Eesti Sotsiaaluuring 2013, Eesti Statistika 11
Sotsiaalne mõju vigastatute ja hukkunute perekondadele Kui laps või täiskasvanu kaotab inimese, kes on teda ülal pidanud, on selge, et see inimene võib sattuda majanduslikku kitsikusse. Sel põhjusel võib muutuda keeruliseks enda ja oma pere igapäevavajaduste rahuldamine. Sotsiaalministeeriumi poolt koostatud Sotsiaalse kaitse ja kaasatuse riiklikust aruandest4 tulenevalt on lapsed, kes kasvavad ühe vanemaga perekondades suuremas vaesusriskis, seega on teenistusülesannete täitmisel kaitseväelase hukkumise korral riigi ülesanne toetada allesjäänud vanema ja laste hakkamasaamist. Toitjakaotuspensioni suurendamine võimaldab hoida ära hukkunu perekonna toimetulekuraskustesse sattumise. Sissetulek peab ühtlasi olema selline, et inimesel on võimalik sellest inimväärikalt ära elada. Iga pereliikme raskelt vigastada saamine, sellest tulenev suurem abivajadus ja sissetulekute vähenemine mõjutab kogu pere hakkamasaamist
Riik oli heaolu põhipakkuja. Tegelikkus: korporatiivse HR jooned: Töökohapõhised heaoluprogrammid (Bismarcki pärand), Kolmepoolne otsustusmehhanism (kompartei+valitsus+a/ü). Sotsiaalfondid eraldiseisvad riigieelarvest. Ühiskondlik (tarbimisfond) kom. režiimi kollapsi mõju HR-le: Siirdeaja majandusreformidel oli fundamentaalne mõju heaolu pakkumisele, klassistruktuur paistakse segamini, suured varanduslõhed, uusrikkad, sinikraed suuremas vaesusriskis. Ettevõtete erastamine teeb võimatuks ettevõtete sotsiaalteenused (elamufond, lastehoid, taastusravi, esmatasandi tervishoid). Elamumajanduse erastamine tõstab rängalt kodukulusid. Tööpuudus, mida varem ei tuntud (ja millega toimetulekuks polnud poliitikat). Postkom. “heaolumaailm” täna: 1. Catching-up countries 2. Anglo-saxon regimes 3. Failed regimes Üldine tulem: Postkom. regioon on muutunud sisemiselt kirjuks. Poliitilised ideoloogiad
annaabi.ee 
