ajal Sri Lankas, Birmas ja Tais ning on Sveits, Prantsusmaa, Island, Sotimaa, laialdaselt levinud Hiinas, Jaapanis, Holland Koreas, Mongoolias, Laoses, Kambodzas, vähemal määral ka Nepalis, Malaisias, Vietnamis, Ida-Siberis jm. Pühad 1. Tipitaka Piibel raamatud 2. Mahajaana suutrad 3. Vadzrajaana tantrad 4. Dhammapada 5. Bodhitsarjavatara Peavoolud 1. nikaja (nikaya) Peasuunad 2. mahajaana (mahayana) 3. vadzrajaana (vajrayana). Rajaja ajalooline isik, kuningapoeg Siddhartha Martin Luther Gautama Tähtsamad · Bodhi päev - Gautama püüdleb Ülestõusmispüha pühad valgustatuse poole Jõulud
nime Tripitaka, paali k. Tipitaka (Kolm Korvi) ning on äärmiselt mahukas. Kanoniseeriti III budistide kirikukogul keiser Ashoka ajal (270-230 eKr). Kolm osa: (Vinaja-pitaka) juhised munkadele ja kloostrireeglid; (Suutra-pitaka) Buddha õpetuskõned; (Abhidharma-pitaka) filosoofilised traktaadid (suutrad). Hiljem tekkinud koolkondadel on arvukalt teisi pühi raamatuid Kandzur. Kommentaare kirjutatakse tänapäevani. · Tipitaka · Mahajaana suutrad · Vadzrajaana tantrad · Dhammapada · Bodhitsarjavatara Õpetuse alused Neli õilsat tõde: 1. On olemas kannatus (dukha), mis tuleneb kulgemise ja muutumise paratamatuse mittemõistmisest, väljendub sünni ja surma ringis (sansaaras). 2. Kannatusel on põhjus (avidya, teadmatus), mis väljendub ahnitsemises või kiindumuses millegi/kellegi vastu (trisna). 3. Kannatusest (sh. samsaarast) on võimalik vabaneda selle põhjustaja kaotamisega ja saavutada täielik vabanemine (nirvaana). 4
Pärast Sakjamuni surma alanud õpetuslikud vaidlused põhjustasid budismi lõhenemise. 4. sajandil levis Hiina budism Koreasse ja 6. sajandil ka Jaapanisse. 2. - 9. sajandil, kui Indias oli budismi hiigelajastu, tekkisid suured vihaarad - kloosterülikoolid (Nalanda, Vikramasila, Valabhi jt.). Neist omakorda arenesid välja kaks kõrgetasemelist budistlikku filosoofiakoolkonda - suujavaada ja vidzanjaavanavaada. 7. sajandil tekkis uus filosoofiakoolkond - vadzrajaana, mis oli vägagi individualistlik, gurust ja õpilasest koosnevail väikerühmadel põhinev suund. See koolkond suutis teistest kauem vastu pidada hinduismi järjest suurenevale mõjule ning islamiusulistele. 14. sajandiks oli budism Indias hääbunud. Kagu-, Ida- ja Sise-Aasia maadel on budismi mõjuvõim säilinud tänapäevani. Tänapäeval pooldatakse Jaapanis enim Amitabha kultusel põhinevaid budismi suundi.
askees lihasuretamine; keha kurnamine; end jumalale pühendamine; vaesuses elamine meditatsioon keskendunult mõtlemine; kasutatakse mantraid jooga meelerahu saavutamine läbi tehnikate arhati valgustuse lävel mungad ja nunnad sangha kogudus budismis; koosneb ilmikutest ehk tavainimestest ja munkadest bodishattva isik, kes on jõudnud nirvaanasse, aga sellest loobunud, et teisi aidata; Dalai Laama on bodishattva guru õpetaja vadzrajaana budismis; inimene, kas aitab teistel nende eluajal nirvaanasse jõuda tantra pühad tekstid vadzrajaana budismis; mõistukeelsed trakaadid laama õpetaja Tiibeti lamaismis dao tee; kulgemine; üleüldine toimumisseadus Hiina usundis yin ürgne prinstiip; naiselik yang ürgne prinstiip; mehelik wuwei õpetus taoismis; toimib toimimata; aktiivne passiivsus; inimese tegevus peab olema kooskõlas maailma rahuliku kulgemisega
Anatman - minatus. Tipitaka - õpetus, pühakirja kaanon. Vipissana - analüüsiv vaatlus (meditatsiooni praktika). Nirvaanasse jõudmine võib võtta aega mitmeid taaskehastusi. Mahajaana (suur kk) - kõik võivad jõuda nirvaanasse. Buddhasid mitu, olid ka mütoloogilised, neid oli ka varem. Kaastunne. Bodhisattva - ei astu enne nirvaanasse kui kõik kannatused on kadunud. Kõikidel olenditel on virgumismeel (Baddhicitta). Mitte miski pole iseolev, vaid kõigest sõltuv. Vadzrajaana - munk surres teab, kus ta taaskehastub. Nirvaanasse võib jõuda ka nüüd, kuid õigete meetodite järgi. Geluki haru - kollamütslased, voorusliku kombed. Dalai Laama (vaimne ja poliitiline juht, 14-nes). Dhanya - õpetus antakse edasi vahetult. Koan - õpetuslood. Satori - virgumine, kirgastumine, tõemoment. Pühaehitised: stuupa, tšörten, palvelipud/palveveskid, liivamandalad. DŽAINISM Taassünnist vabastab õige usk, õige teadmine, õige käitumine. Täielik
Mongoolias, Laoses, Kambodzas, vähemal määral ka Nepalis, Malaisias, Vietnamis, Ida-Siberis jm. Koolkonnad Kõiki budiste ühendavat keskset võimu pole kunagi olnud. Iseloomulik on tolerantsus teiste uskude suhtes. Budismis on väga palju erinevaid koolkondi, mida on erinvalt rühmitatud. Ühe levinud jaotuse järgi jaguneb budisim hinajaana ja mahajaana koolkonnaks. Teise jaotuse järgi on peamisi koolkondi kolm: nikaja (nikaya), mahajaana (mahayana) ning vadzrajaana (vajrayana). Nikaja koolkonnast on tänapäeval olemas vaid theravaada (theravada) koolkond, mis tugineb üksnes pali kaanonile. Pali kaanonit loetakse vanimaks ning selle suutraid tunnustavad kõik budismi koolkonnad. Nikaja ja theravaada budismi kohta kasutatud nimetust hinajaana ('väike vanker') on peetud ebakohaseks ja isegi solvavaks, kuna nimi nagu viitaks, et mitte kõik ei pääse sellele. Mahajaana - Theravaada - Lamaism - Zen-budism - Shin-budism Vaimulikud
mõtlemist senise teadvuseseisundi ületamiseks ning teatava ideaalse seisundi (brahmaniga samasuse, nirvaana) saavutamiseks. 27. Sangha budistlik kogudus, mis koosneb ilmikutest ja munkadest. 28. Bodishattva BUDISM inimene, kes on saavutanud Nirvaana, kuid kaastundest teiste vastu loobub sellest, et aidata teised olendid Nirvaanasse. Bodishattvast saab pärast surma Buddha. 29. Guru õpetaja, vaimne juht budismis. 30. Tantra vadzrajaana budismi pühakirjad, mõistukeelsed traktaadid. 31. Laama (BUDISM)lamaismis õpetaja, õpetlane, usujuht. 32. Dao (tõlkes ,,tee") maailma valitsev üleüldine toimimisseadus Hiina loodususundis. 33. Yin Hiina loodususundis üks kahest ürgsest printsiibist, millest maailm on tekkinud ja millel toimib. Naiselik printsiip. Selle omadused on: külm, niiske, sügav, tume, öö, maa. 34. Yang Hiina loodususundis üks kahest ürgsest printsiibist, millest maailm on
süütavad igaühes küünla ning lükkavad need jõevette ujuma. "Kui sa järgid budismi valgust, siis kantakse sind üle teadmatuse jõe tõe maale." Palverännakud. Paljud budistid käivad palverännakul neis paigus, mida kunagi külastas Buddha. Sisukord 1. Budism 2. Budism Eestis 3. Buddha õpetus 4. Levik ja suunad 5. Busistide kombed, rituaalid ja pühad 6. Kasutatud kirjandus Kasutatud kirjandus: Ida mõtteloo leksikon Tipitaka Mahajaana Vadzrajaana Seadmuseratta käimapanemine Budismi taust I Budismi taust II http://lepo.it.da.ut.ee/~skairi/budism.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Budism http://www.estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=115&kateg=5&alam=20&leht=12 http://et.wikipedia.org/wiki/Budismi_ajalugu http://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loengud.htm
Eitatakse kastisüsteemi ja vägivalda. Tehakse misjonitööd läänemaades. Peasuunad Hinajaana algne Buddha õpetus. Valgustus kättesaadav vaid munkadele. Tähtsal kohal mediteerimine ja Buddha säilmete kummardamine. Mahajaana Samsaarast saavad kõik inimesed väljuda ja Nirvaanasse minna. See on võimalik tänu bodishattvale annab tõotuse teisi inimesi aidata läbi ümbersündide, neist saavad Buddhad. Buddhat armastatakse kui jumalust ja teda kummardatakse. Vadzrajaana nirvaana on võimalik saavutada guru ehk õpetaja juhendamisel juba elu jooksul. Pühakiri Tripitaka. Kolm osa:1. ja 2. osa on filosoofilised targutused. Rajaja - Siddharta Gautama (temast sai Buddha - valgustatu) Pühad paigad stuupa. Iseloomulikud riitused mungaks olemine(peab pea ära raseerima, kandma kollast rüüd e. toogat) Sümbolid dharmaratas(8 kodaraline sümboliseerib 8 õilsat tõde) Taoism Lunastusõpetus maailmaga harmoonias olemine ja mediteerimine
suudab tappa endas soovid, võib vabaneda sansaara ikkest, taassündide ketist ja jõuda nirvaanasse ehk rahusse. 4. Budismi koolkonnad Kõiki budiste ühendavat keskset võimu pole kunagi olnud. Iseloomulik on tolerantsus teiste uskude suhtes. Budismis on väga palju erinevaid koolkondi, mida on erinevalt rühmitatud. Ühe levinud jaotuse järgi jaguneb budisim hinajaana ja mahajaana koolkonnaks. Teise jaotuse järgi on peamisi koolkondi kolm: nikaja (nikaya), mahajaana (mahayana) ning vadzrajaana (vajrayana). Nikaja koolkonnast on tänapäeval olemas vaid theravaada (theravada) koolkond, mis tugineb üksnes pali kaanonile. Pali kaanonit loetakse vanimaks ning selle suutraid tunnustavad kõik budismi koolkonnad. Nikaja ja theravaada budismi kohta kasutatud nimetust hinajaana ('väike vanker') on peetud ebakohaseks ja isegi solvavaks, kuna nimi nagu viitaks, et mitte kõik ei pääse sellele. Kokkuvõte
kuulutati hiljem budistlikuks pühakuks. 11. Millele langeb budismis pearõhk? Budismis langeb pearõhk õige eluviisi õpetamisele. 12. Millisteks suundadeks jaguneb budism? Hinajaana budism (,,väike sõiduk") ja Mahajaana budism (,,suur sõiduk") 13. Kuidas nimetatakse budismis maagilisi jooniseid? mandalad 14. Kuidas nimetatakse Tiibeti rahvausundit? Tiibeti rahvausundi bön (tiibeti keeles bon), mis juurdus eelbudistlikus ajas. Tiibetile omane budismi vool vadzrajaana budism ehk "teemantsõiduk." 15. Kuidas nimetatakse budismi kloosterülikoole? vihaarad 16. Milline budismi liik on levinud Jaapanis? Zen-budismi all mõeldakse mahajaana budismi koolkonda Jaapanis. 17. Nimeta Tiibeti kolm peamist kirjandusteost. "Kandzur" ehk "Tõlgitud sõna", "Tandzur" ehk "Tõlgitud õpetus", "Tiibeti surnute raamat" ("Bardo thodol") 18. Kes oli see prantslanna, kes uuris Tiibetit? Alexandra David-Néel 19. Mida tähendab satori?
Samsaarast saab välja vaid läbi 8-osalise tee järgijad. Väga oluliseks on mediteerimine, samuti kummardatakse buddha säilmeid ning rituaalide tegemine; 2) Mahajaana budism. Selle abil saavad valgustusse kõik inimesed, tänu Bodishattvale inimesele, kes on saavutanud Nirvana, aga kaastundest loobub sellest, et aidata teistel olenditel Nirvanasse. Selle õpetuse järgi on palju müütilisi buddhasid. Austatakse buddhat kui jumalat. On palju tekste ehk suutrasi; 3) Vadzrajaana budism. Usutakse, et nirvanasse võib jõuda juba oma elu ajal guru juhatusel. Pühadeks tekstideks on tantarad ehk mõistukeelsed tantraadid; 4) Zen-budism inimene ei pea elama mungana, kuid tema ellu kuuluvad sellega seotud traditsioonid. Hiina usundid Peajumalaks Shang-di ning temale allusid kõik jumalad, kaasa arvatud ka kõik vaimud. Olemas on ka oma õpetus maailma toimumisest kogu maailm on tekkinud
Välimisel ringil kujustatakse sageli 12 sümboolset elementi nidaanat, mis väljendavad 12 üksteisega seotud "sõltuvusliku tekkimise" ahela "lüli", mis kutsuvad esile ning tagavad eluvoolu pidevuse. Need 12 nidaanat modelleerivad mandalal aja lõputust ja tsüklilisust, "aja ringi", milles iga ühik on eelmisest määratud ning määrab ise ära järgmise. Mandala põhiosade kokkulangevus kaalatsakra ehk "ajaratta" süsteemiga keerulisima õpetusega vadzrajaana neljast suunast rõhutab samuti mandala ajalist aspekti (3.). 8 Lõpuks vastab mandala välimine ring Kesk- ja Kagu-Aasia kalendrile ja kronoloogilisele süsteemile. Sealjuures eeldab mandala ja talle lähedaste "ajaratta" ja "eluratta" (sanskriti bhavatsakra ) tüüpi skeemide tõlgendamine tavaliselt ka eetiliste ja aksioloogiliste struktuuride esiletoomist. Rattal kujustatakse tihti kuut olendite
Kooskäimistel tegeldi peamiselt meeleharjutustega, toimusid budismiteemalised vestlused-arutelud. Budistliku Liidu kutsel saabusid Eestisse õpetama esimesed õpetajad väljastpoolt endist NSVL territooriumi, s.h. külalisõpetajad FWBO (Lääne Budistliku Vennaskonna Sõbrad) Soome keskusest. Rootsi ja Ungari karma kagyu keskustelaama Chöphel edastas oma koolkonna meeleharjutusi. Tiibetist pärit drikung kagyu koolkonna auväärne laama XII Nubpa Tulku Konchok Tenzin Rinpoche andis edasi vadzrajaana- harjutusePhowa (Wylie: 'pho ba; sanskr: sakrnti), tema vahendusel saabus Eestisse õpetama sama koolkonna laama auväärne tulku Lamkhyen (Lamchen) Gyalpo Rinpoche. Tallinnas registreeritud Eesti Budistliku Liidu liikmeskonnast lähtusid hiljem mitu iseseisvat budistlikku organisatsiooni ja ühendust, nende hulgas ka Eesti Budistlik Kogudus Drikung Kagjü Ratna Sri Keskus (esimene budistlik usukogudus Eestis), Lääne Budistliku Vennaskonna Sõprade (FWBO) Tallinna keskus ehk Sulevimäe
arvukad pühad isikud (bodhishattva), kelle poole suunatud jumalakartlikud kultused. See levib loode suunas, jõudes Kesk Aasiasse ja V sajandi alguses Hiinasse, kus budism ei vastandu põhiliselt ei taoismile ega konfutsianismile. Jõudnud järgmisel sajandil Koreasse ja seejärel Jaapanisse, tekib temas arvukaid koolkondi, millest kõige tuntum Euroopas on zen, mis põhineb istudes mediteerimisel. Tiibetis, kuhu budism jõudis VII sajandil, kujunes välja originaalne vorm, vadzrajaana ehk teemantvanker, milles samanismiga segunevad tantrismi mõjud, esoteeriline õpetus, mida antai edasi õpetajalt õpilasele. Vaimulikud ülemad, kes valitsevad Tiibetis alates XI aastast, on üksteisele järgnevad bodhishattva reinkarnatsioonid. Hiina okupatsioon püüab alates 1950. aastast hävitada budismi, mis jätkab vastupanu, vaatamata selle juhtide pagemisele eksiili Indiasse, Euroopasse ja Ameerikasse, kus see doktriin on levinud suuresti tänu dalai-laama isikule. 3.8
Buddhat Maitreyat. Pühade tekstide ehk suutrate hulk on väga suur. 1. at algul pkr tekkisid mahajaana rüpes esimesed ülikoolid. Kuulsaim neist oli hiljem muslimite poolt hävitatud Nalanda. Mahajaana filosoofias oluline tühjuse mõiste tõi kaasa Indias nulli leiutamise. On levinud Nepaalis, Bhutanis, Hiinas, Mongoolias, Burjaatias, Tuvas, Jaapanis, Koreas, osaliselt Vietnamis. Indias lakkas budism moslemite tagakiusamise tõttu olemast, kuid praegu on taastumas. Vadzrajaana (teemantsõiduk) Väiksearvuline vool, mis on levinud Himaalaja piirkonnas. Nirvaanat on selle järgi võimalik guru (õpetaja) juhatusel saavutada juba eluajal. Pühadeks tekstideks on tantrad mõistukeelsed traktaadid. Läänemaailmas hakkas budism levima eriti pärast Tiibeti okupeerimist Hiina RV poolt, kui paljud tiibetlased suurdusid Euroopasse ja USAsse emigratsiooni. LÄHIS IDA PÄRITOLUGA MAAILMAUSUNDID Judaism
tänu Bodishattvale inimene, kes on saavutanud Nirvana, aga kaastundest loobub sellest, et aidata teistel olenditel Nirvanasse. Selle õpetuse järgi on palju müütilisi buddhasid. Austatakse buddhat kui jumalat. Bodishattvaid austatakse kui pühakuid. On palju tekste ehk suutrasi. Tekkis ka palju ülikoole. Tõi kaasa tühjuse mõiste matemaatikas e. 0. Levinud Nepalis, Hiinas, Tiibetis, Mongoolias, Jaapanis ja Koreas 107 miljonit järgijat. -) Vadzrajaana budism (teemantsõiduk; kahe eelmisega võrreldes väiksem). Usutakse, et nirvanasse võib jõuda juba oma elu ajal guru juhatusel. Pühadeks tekstideks on tantarad ehk mõistukeelsed tantraadid. Seostatud seksuaalsusega, valgustuse otsimisega. Levinud peamiselt Himaalaja piirkonnas. -) Zen-budism inimene ei pea elama mungana, kuid tema ellu kuuluvad sellega seotud traditsioonid. * Budism hakkas levima pärast tiibetlaste rännet Euroopasse. Budism on rahumeelne ja inimlik.
Mahajaana suursõiduk (vs hinajaana väikesõiduk); kloostritesse tekkinud liikumine, toimus vastandumine, leiti et nirvaanasse võivad jõuda ka mitte mungad. Sellega seoses buda mõiste laienes buda sai mõisteks absoluudile, tekkis paljusid budasid. Ideaaliks said virgumisolendid. Sunjata õpetus tühjuse õpetus ainuke, mis on püsiv, on tühjus. 24 Mahajaana budismi allharuks on vadzrajaana teemantsõiduk; tiibeti budism, see kujunes välja 7.-8. saj Kirde-Indias. Õigete tehnikate ja õige õpetuse korral on vabanemine võimalik ka meie eluea jooksul. Oluliseks on traditsioonis mantrate kordamine: om mani padme hum või om mani peme hung. Silpide kordamine puhastab inimest kuuest halvast emotsioonist, meeleplekkidest. Üks tarkus, mis loeb, tuleb meie eneste kogemustest. Olulisim inimene budismis on dalai laama.
1.Buddha-virgunu 2.Dharma seadmus 3.Sangha - kogudus 8. Kes oli see India kuningas, kes kuulutas sõjad ebakõlbelisteks? Asoka 9. Kuidas nimetatakse täielikku pühitsust saanud munka? Bhiksu - kerjus 10. Kes oli eesti tuntuim budist? Karl Tõnisson 11. Millele langeb budismis pearõhk? Õige eluviisi õpetamine 12. Millisteks suundadeks jaguneb budism? Hinajaana budism ('väike sõiduk'), Mahajaana budism ('suur sõiduk'), Vadzrajaana budism ('teemantsõiduk', tiibetile omane), Tantristlik budism, 13. Kuidas nimetatakse budismis maagilisi jooniseid? mandalad 14. Kuidas nimetatakse Tiibeti rahvausundit? Bön (bon) 15. Kuidas nimetatakse budismi kloosterülikoole? vihaara 16. Milline budismi liik on levinud Jaapanis? Zen-budism 17. Nimeta Tiibeti kolm peamist kirjandusteost. Kandzur (Tõlgitud sõna), Tandzur (Tõlgitud õpetus), Bardo thodol (Tiibeti surnute raamat) 18. Kes oli see prantslanna, kes uuris Tiibetit?
mahayana.ee/ Tenzin Gjatso. Kunst olla õnnelik. Tallinn, K-Kirjastus, 2000. Tenzin Gjatso. Vabadus paguluses. Tartu, Elmatar, 1999. Uku Masing. Budsimist. Tartu, Ilmamaa, 1995. Vaata ka T. Lowensteini raamatu Buddha tee lõpust lugemissoovitusi. TEST 1. Karma on: 9. Lõunapoolset budismi a. ümbersünniahel; nimetatakse: b. teo ja tagajärje seadus; a. vadzrajaana; c. pääsemine taassünniahelast. b. theravaada; 2. Põhjapoolset budismi c. mahajaana. nimetatakse: 10. Nirvaana on: a. mahajaanaks; a. ümbersünniahel; b. theravaadaks; b. teo ja tagajärje seadus; c. zen-budismiks. c. pääsemine taassünniahelast. 3
I at jooksul levis budism paljudes Aasia maades, teisenedes oma eripäradega rahvuslikeks suundadeks ja koolkondadeks. Lõuna- ja Kagu-Aasias jäi püsima eelkõige hinajaana budism, millest tänaseks on säilinud vaid üks koolkond theravaada. Kesk-, Sise- ja Ida-Aasias aga pääses mõjule mahajaana suund, mis on jagunenud paljudeks koolkondadeks. I at teisel poolel tekkis Indias veel üks budismi suund, vadzrajaana ehk teemantsõiduk, mille raames tekkisid oma kanoonilised pühakirjad tantrad. Vadzrajaana sai hiljem domineerivaks suunaks tiibeti budismis. Budismi levik Budismi kõrgaeg ja suurim levik Indias kestis I at keskpaigani, millest alates hakkas see tugevneva hinduismi survel pikkamööda hääbuma. Kesk- ja Põhja-India suured kloosterülikoolid Nland, Vikramasla jt toimisid oluliste rahvusvaheliste kultuuri- ja hariduskeskustena edasi kuni 12