kusjuures isiklikud, ebasportlikud ja tehnilised vead liidetakse. Viienda vea saanud mängija peab mängust lahkuma ning ta ei saa kestvas mängus enam osaleda. Mängija võib osaleda järgmistes mängudes. Vigade arvuga on seotud ka võistkonna vigade lugemine. Võistkonna vigadeks on kõigi ühe võistkonna liikmete poolt tehtud vead. Kui võistkonna vigade arv ühel veerandajal ületab 4 vea piiri, määratakse iga järgmise isikliku vea eest karistuseks alati vabavisked. Kuni nelja võistkondliku vea korral määratakse vabavisked vaid siis kui isiklik viga tehti korvile viskamise (pealeviske) takistamisel 5 Mänguolukorrad Korvpallimängus võivad väljakult mitte viibivad mängijad vajadusel asendada väljakul viibijaid. Vahetusi tehakse surnud palli olukorras. Ainult vahetuse tarbeks mängu ei peatata. Kumbki võistkond võib mängijaid piiramatult vahetada
sekundiga. 5 sekundi reegel.Audist sisseviske ja vabaviske peab tegema mängija 5 sekundi jooksul pärast palli saamist 3 sekundi reegel. Ründaja ei tohi viibida rohkem kui kolm sekundit vastaste vabaviskealas Vead Kehakontakt Blokeering Otsatormamine Kinnihoidmine Tõukamine Ebaõige kate Ebasportlik viga Tehnilised vead Kahepoolne viga Diskvalifitseeriv viga Karistused Vabavisked (1 3) Mängust eemaldamine Mängusaalist eemaldamine
Kui neljanda perioodi lõppedes on mänguseis viigiline, siis mängu tuleb jätkata nii mitme viie minutilise lisaajaga, kui on vaja võitja selgitamiseks. Juhul kui viga tehti lõpusignaaliga samaaegselt või vahetult enne mängu lõpusignaali, siis tulevad võimalikud vabavise(visked) sooritamisele pärast mänguaja lõppu. Juhul kui nende vabavisete tulemusena vajatakse võitja selgitamiseks lisaaega, siis kõik vead, mis tehti pärast mänguaja lõppu, loetakse tehtuiks mängu vaheajal ja vabavisked tuleb sooritada enne lisaaja algust. Kõigil lisaaegadel jätkavad võistkonnad rünnakut samadele korvidele kui kolmandal ja neljandal perioodil. Esimene periood algab siis kui hüppepallis osalev mängija reeglipäraselt puudutab palli. Kõik teised perioodid algavad siis, kui audist sissevisatud pall puudutab mängijat või kui palli reeglipäraselt puudutab mängija väljakul. Mängu ei saa alustada, kui ühel võistkondadest on väljakul vähem kui viis mängijat
jooksul ainult kolm korda D-League'i saata. Piirang on seatud põhjusel, et aega- ajal kutsuvad "emameeskonnad" oma korvpallureid tagasi, pakkudes neile mänguminuteid põhiliigas või asendada järjekordse NBA-s karjääri alustava mängijaga. Selles tabelis on loetletud karjääri jooksul mängu kohta kõige rohkem punkte toonud NBA mängijad. Visked Keskm. Mängu Mängija Mängud Vabavisked Punktid tabatud kohta 1. Michael Jordan 1072 12,192 7,327 32,292 30.1 1. WChamberlain 1045 12.681 6.057 31.419 30.1 3. Allen Iverson 682 6.690 4.870 19.115 28.0 4. Elgin Baylor 846 8.693 5.763 23.149 27.4 5. Jerry West 932 9.016 7.160 25.192 27.0 6. Bob Pettit 792 7
oleva mängija poolt hõivatud silindriline ruum: Ettepoole jala varvastega Tahapoole istmikuga Külje suunas jalgade ja käte laiusega Pealevisked · Lähivise 2 punkti vise · Kaugvise 3 punkti vise Isiklikud vead · Kehakontakt · Blokeering · Otsatormamine · Kinnihoidmine · Tõukamine · Ebaõige kate · Ebasportlik viga · Tehnilised vead Karistused · Vabavisked (1 3) · Mängust eemaldamine · Mängusaalist eemaldamine
Vabavise sooritatakse 5 sekundi jooksul. 3 - Ründav mängija ei tohi viibida rohkem kui kolm sekundit järjest vastaste kolmesekundi alas. 5. Vead (isiklikud, võistkondlikud) Isiklikuks veaks loetakse mängija kehalist kontakti vastasega, mis annab talle ebaausa eelise. Kahepoolne viga e nn topeltviga vilistatakse siis kui mängijad teevad samaaegselt üksteisele isikliku vea. Võistkondlik viga- alates 4/5 veast? võistkonnal algab iga järgmise vea kohta vabavisked 6. Vahetused Korvpallimängus võivad väljakult mitte viibivad mängijad vajadusel asendada väljakul viibijaid. Vahetusi tehakse surnud palli olukorras. Ainult vahetuse tarbeks mängu ei peatata. Kumbki võistkond võib mängijaid piiramatult vahetada. 7. Kaitsemäng (mees-mehe kaitse, maa-ala kaitse , pressing) Mees-mehe kaitse, pressing - tugineb põhimõttel, et iga kaitsemängija jälgib vastasvõistkonna konkreetset mängjat ja ka
järgimise eest sportlastele ja kohtunikele kuna läbi inimajaloo on lubadusest kinnipidamist peetud kohustuseks isegi siis, kui võib olla mingi vahetu kasu neist mitte kinni pidada. See isiklik vastutus reeglite järgimiseks on olümpismi tuum. Mõningad sportlased rikuvad reegleid ettekavatsetult ja aktsepteerivad karistust, kuna see võib olla teatud situatsioonis kasulikum. Näiteks takistada korvpallis vea hinnaga viset korvile ja teenida selle eest vabalöök või vabavisked oma võistkonna kahjuks, kui lasta mängu vabalt jätkuda. Mõned sportlased võivad väita, et see enese kaitsmine on reeglite kohane ja on seega lubatud. Kuid ettekavatsetud plaan rikkuda teatud reeglit, isegi kui karistusega lepitakse, on olümpiavande vastandlik. Ka kohtunikutöös tehakse vahest vigu. Mõningaid reegleid tuleb järgida ka väljaspool võistlusareeni. Tähtsaimad neist on kõlblikkus, ja reeglid medikamentoossete ja farmakoloogiliste abivahendite kasutamise kohta.
5 viga, kusjuures isiklikud, ebasportlikud ja tehnilised vead liidetakse. Viienda vea saanud mängija peab mängust lahkuma ning ta ei saa kestvas mängus enam osaleda, mängija võib osaleda järgmistes mängudes. Vigade arvuga on seotud ka võistkonna vigade lugemine. Võistkonna vigadeks on kõigi ühe võistkonna liikmete poolt tehtud vead. Kui võistkonna vigade arv ühel veerandajal ületab 4 vea piiri, määratakse iga järgmise isikliku vea eest karistuseks alati vabavisked. Isiklikuks veaks loetakse mängija kehalist kontakti vastasega, mis annab talle ebaausa eelise, iga kehakontakt ei ole viga. Kahepoolne viga, nn topeltviga vilistatakse siis kui mängijad teevad samaaegselt üksteisele isikliku vea. Ebasportlik viga määratakse kohtunike poolt siis kui mängija proovib saavutada edu läbi vastasmängija otsese füüsilise mõjutamise. Eesmärgi saavutamine vastase tõukamise, löömise, kinni hoidmise ja muu sarnase tegevuse abil on keelatud.
Vigadeks nimetatud rikkumised esitatakse mänguprotokollis iga mängija kohta personaalselt. Iga mängija võib teha 5 viga. Pärast seda peab mängija mängust lahkuma ning ta ei saa kestvas mängus enam osaleda. Vigade arvuga on seotud ka võistkonna vigade lugemine. Võistkonna vigadeks on kõigi ühe võistkonna liikmete poolt tehtud vead. Kui võistkonna vigade arv ühel veerandajal ületab 4 vea piiri, määratakse iga järgmise isikliku vea eest karistuseks alati vabavisked. Kuni nelja võistkondliku vea korral määratakse vabavisked vaid siis, kui isiklik viga tehti pealeviske takistamisel. Vead määrab väljakukohtunik vilega, mille järel teatatakse vea saanud mängija, mis reeglit rikuti ning kas järgneb vabaviskeid. 7 Isiklikuks veaks loetakse mängija kehalist kontakti vastasega, mis annab talle eelise.See on kõige enam määratav viga korvpallis. Isiklik viga määratakse ründavale ja kaitsvale
Soovituslik ühe mängija välja vahetamisele kulutatav aeg on 30 sekundit ning väljakul arstiabi andmise soovituslik aeg on 15 sekundit. Vead Iga mängija võim mängu jooksul teha maksimaalselt 5 viga. Viienda vea saanud mängija ei saa enam kestvas mängus osaleda. Võistkonna vigadeks loetakse võistkonna kõikide liikmete vigu kokku. Kui ühel veerandajal on võistkonnal rohkem kui 4 viga, siis iga järgneva vea karitstuseks määratakse vabavisked. Isiklikuks veaks loetakse mängija kehalist kontakti vastasega, mis annab talle ebaausa eelise. Iga kehakontakt ei ole viga. Isiklik viga määratakse ründavale ja kaitsvale mängijale erinevatel alustel, kus juures palliga ründavat mängijat vaadeldakse teatava erandina. Isiklik viga on korvpallis kasutatavatest vigades kõige sagedamini määratav viga. Kahepoolne viga ehk topeltviga vilistatakse siis kui mängijad teevad samaaegselt üksteisele isikliku vea
tehnika õpetamisega. Kerejõustikualade kõrvalt mängis Valter oma viie- kuue 8-12 aastase seltislisega palju võrk- ja korvpalli. Suvel korraldati midagi kahepäevase kümnevõistluse taolist, milles olid kõrgus-, kaugus- ja teivashüpe, hoota kaugushüpe, jalgade tõstmine rõngastel, käte kõverdamine kangil ja rööbaspuudel, võrkpalli mäng üks ühe vastu, muidugi seda tehti vähendatud väljakupiirides, ning korvpalli vabavisked. Kui Valter oli üheksa-aastane, olid TV olümpiastardid juba täies hoos ja Külvetitel oli kindel plaan neist osa võtta. Selleks korraldati eelneva suve jooksul seitse mitmevõistlust. Pallimängud jäid tookord tagaplaanile, põhiline oli kergejõustik. Kergejõustikualadele kulus poistel viis- kuus korda nädalas 2-4 tundi. Kui väsisid siis puhkasid. Talve poole kui külmaks läks uisutati, suusatati ja mängiti hokit
ebasportlikud ja tehnilised vead liidetakse. Viienda vea saanud mängija peab mängust lahkuma ning ta ei saa kestvas mängus enam osaleda. Mängija võib osaleda järgmistes mängudes. Vigade arvuga on seotud ka võistkonna vigade lugemine. Võistkonna vigadeks on kõigi ühe võistkonna liikmete poolt tehtud vead. Kui võistkonna vigade arv ühel veerandajal ületab 4 vea piiri, määratakse iga järgmise isikliku vea eest karistuseks alati vabavisked. Isiklikuks veaks loetakse mängija kehalist kontakti vastasega, mis annab talle ebaausa eelise. Iga kehakontakt ei ole viga. Isiklik viga määratakse ründavale ja kaitsvale mängijale erinevatel alustel, kus juures palliga ründavat mängijat vaadeldakse teatava erandina. Isiklik viga korvpallis kasutatavatest vigades kõige sagedamini määratav viga. Kahepoolne viga e nn topeltviga vilistatakse siis kui mängijad teevad samaaegselt üksteisele isikliku vea
reeglite rikkumise ja petmise puhul piitsutamisega (Harris 1979: 11, 56, 147) ja kepihoopidega (Harris 1979: 98). 1) Reeglite rikkumine. Mõningad sportlased rikuvad reegleid ettekavatsetult ja aktsepteerivad karistust, kuna see võib olla teatud situatsioonis kasulikum. Näiteks pigem mängida jalgpallis käega või takistada korvpallis vea hinnaga viset korvile ja teenida selle eest vabalöök või vabavisked oma võistkonna kahjuks, kui lasta mängu vabalt jätkuda. 2) Ebaaus kohtunikutöö. Mõnikord tehakse vigu kohtunikutöös ja seda eriti stiililistel spordialadel nagu näiteks iluuisutamine, võimlemine ja vettehüpped, kus kohtunik võib rikkuda erapooletuse põhimõtet ja eelistada võistlejat ühest riigist, riikide grupist, kontinendilt või etnilisest grupist. Erapooletu reeglite haldamine on kõigi kohtunike esmane kohus.
2 vabaviset antakse juhul, kui viga on tehtud pärast vealimiidi ületamist või vea korral kahepunktiviske tsoonis. 3 vabaviset antakse juhul, kui viga on tehtud viskel 3punkti joone tagant, mis ei taba. 5.Mitu viga võib teha mängija kogu mängu jooksul? Sinu vastus oli: 5 viga 6.Mitu meeskondlikku viga võib teha ühel veerandajal? Mis sellele järgneb? Sinu vastus oli: 4, siis määratakse iga järgmise isikliku vea eest karistuseks alati vabavisked. 7.Kas mängu võib jätkata ka vähem kui viie mängijaga? Sinu vastus oli: Võib 8.Mitmest veerandajast koosneb mäng? Mitu minutit on veerandaeg? Sinu vastus oli: 4 veerandajast, kumbki 10 minutit 9.Millised on korvpalliväljaku mõõtmed? Sinu vastus oli: 28x15m 10.Selgita mõisteid "kahekordne", "jooks". Sinu vastus oli: "Kahekordseks" nimetatakse söötu iseendale. Liikumise pealt palli saanuna võib mängija teha põrgatuseta kaks sammu ja peab seejärel pallist vabanema.
minutilise lisaajaga, kui on vaja võitja selgitamiseks. - Juhul kui viga tehti lõpusignaaliga samaaegselt või vahetult enne mängu lõpusignaali, siis tulevad võimalikud vabavise(visked) sooritamisele pärast mänguaja lõppu. - Juhul kui nende vabavisete tulemusena vajatakse võitja selgitamiseks lisaaega, siis kõik vead, mis tehti pärast mänguaja lõppu, loetakse tehtuiks mängu vaheajal ja vabavisked tuleb sooritada enne lisaaja algust. Kõigil lisaaegadel jätkavad võistkonnad rünnakut samadele korvidele kui kolmandal 10 ja neljandal perioodil. PALLI STAATUS - Pall võib olla kas "elus" või "surnud". Pall saab "elus" palliks, kui: Hüppepalli mängimisel puudutab hüppepallis osalev mängija reeglipäraselt palli; - Vabaviske ajal pall on vabaviskaja valduses;
Iga mängija võib teha enimalt 5 viga, kusjuures isiklikud, ebasportlikud ja tehnilised vead liidetakse. Viienda vea saanud mängija peab mängust lahkuma ning ta ei saa kestvas mängus enam osaleda. Vigade arvuga on seotud ka võistkonna vigade lugemine. Võistkonna vigadeks on kõigi ühe võistkonna liikmete poolt tehtud vead. Kui võistkonna vigade arv ühel veerandajal ületab 4 vea piiri, määratakse iga järgmise isikliku vea eest karistuseks alati vabavisked. Isiklikuks veaks loetakse mängija kehalist kontakti vastasega, mis annab talle ebaausa eelise. Iga kehakontakt ei ole viga. Nimetatud vea määramisel on keskseteks teguriteks silindri ja vertikaalsuse põhimõte kehakontakti põhjustaja määramisel ning loetelu korvpallis keelatud tegevustest. Isiklik viga määratakse ründavale ja kaitsvale mängijale erinevatel alustel, kus juures palliga ründavat mängijat vaadeldakse teatava erandina. Isiklik viga korvpallis
tuleb jätkata nii mitme viie (5) minutilise lisaajaga, kui on vaja võitja selgitamiseks. Juhul kui viga tehti lõpusignaaliga samaaegselt või vahetult enne mängu lõpusignaali, siis tulevad võimalikud vabavise(visked) sooritamisele pärast mänguaja lõppu. Juhul kui nende vabavisete tulemusena vajatakse võitja selgitamiseks lisaaega, siis kõik vead, mis tehti pärast mänguaja lõppu, loetakse tehtuiks mängu vaheajal ja vabavisked tuleb sooritada enne lisaaja algust. Kõigil lisaaegadel jätkavad võistkonnad rünnakut samadele korvidele kui kolmandal ja neljandal perioodil. Palli staatus Pall võib olla kas "elus" või "surnud". Pall saab "elus" palliks, kui: hüppepalli mängimisel puudutab hüppepallis osalev mängija reeglipäraselt palli; vabaviske ajal pall on vabaviskaja valduses; audi sisseviskamisel on pall auti sisse viskava mängija valduses. Pall muutub "surnud" palliks, kui:
annaabi.ee 
