Lahendus: 1. Avarii vee maht trümmis = µ lt bt tv = 0,630220,8 = 317m3; tv 0,8 2. Avarii vee raskuskese kiilult ( KG ) t = a + = 1,5 + = 1,9m ; 2 2 317 3. Laeva süvise kasv T = = = 0,11m ; AWP 2850 4. Avarii vee vabapinna põiki keskinertsimoment lt bt3 30 22 3 J xa = µ = 0,6 = 15970m 4 ; 12 12 5. Avarii vee mass = = 1,025317 = 325t; 6. Algmetatsentri muutus 44 4. Vigastatud laeva püstuvus T J
HÜDRAULIKA ERIKURSUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1.Ühtlane voolamine. Chezy valem. Normaal sügavus ja selle arvutamine: Ühtl vool on võimalik prismaatilises sängis, mille ulatuses ei muutu Q ristlõike kuju, ristl suurus A, lang i, sängi karedus n(kar tegur), ei ole takistusi. Avasängis ting rahuldavad rennid, kraavid, kanalid. I-hüdrauliline lang, io-põhja lang, i-vabapinna lang. Nad on võrdsed, s.t. põhi, vabapind ja energia joon on paralleelsed. Piki voolu ristlõige erienergia ei muutu. ho- normaalsügavus-ühtlase voolu sügavus. Põhivalem on Chezy valem kus I=io, K=CAR- vooluhulgamoodul. Q=CARio=Kio. Ristlõige võib olla mitmesugune: ristkülik, kolmnurk, poolring, parabool, trapets, liitprofiilid. Rennid tehakse betoonist, puidust jm. Kanalis torud ja dreennid on ka avasängid-on vabapind ja voolamine raskusjõu toimel. Trapetslõige: A-
Sulamissoojus - näitab, kui suurt soojushulka on vaja 1kg aine sulamiseks 1J/kg λ=Q:m Q=λm Aurumine - Üleminek vedelast olekust gaasilisse - Energiat kulub aineosakeste vaheliste sidemete lõhkumiseks L - aurustumissoojus, näitab, kui suur soojushulk kulub 1kg vedeliku aurumiseks jääval temperatuuril L=Q:m 1J/kg Aurustumise kiirus sõltub: - Aine temperatuurist - Ainest (aine tihedusest) - Vedeliku vabapinna ulatusest - Õhu liikumiskiirusest - Õhu niiskusest Sublimatsioon - tahke aine üleminek gaasilisse olekusse Desublimatsioon - gaasi muutumine tahkeks Soojusülekanne - energia kandumine ühelt kehalt teisele. See kestab seni, kuni mõlema keha temperatuurid on võrdsed ehk on saabunud soojuslik tasakaal Liigid: - Soojusjuhtivus - siseenergia levimine ühelt aineosakeselt teisele - Konvektsioon - siseenergia levimine vedeliku - või gaasivoolude teel
28. Kas laeva mahukeskme asend muutub kreeni ja trimmi muutusega? 29. Mis on metatsenter? 30. Mis on GM? 31. Millest sõltub BM suurus? 32. Missugustes ühikutes väljendub pinna inertsimoment? 33. Milliseid nurki võib lugeda väikesteks kreeninurkadeks? 34. Kuidas käitub laev negatiivse GM puhul? 35. Mis on taastav õlg? 36. Püstuvuse põhivalem 37. Püstuvuse metatsentriline valem 38. Mis on KN? 39. Mis on MS? 40. Kuidas arvutada GZ KN-i ja MS-i abil? 41. Kas vabapinna mõju sõltub vedeliku tihedusest? 42. Kas kreenikatse tulemus võtab vabapinna mõju arvesse? 43. Kas vabapinna mõju sõltub vedeliku kogusest tankis? 44. Kuidas sõltub laeva õõtsumisperiood GM-i suurusest? 45. Kuidas teha laeva õõtsumine sujuvamaks? 46. Kas staatilise püstuvuse kõvera kuju sõltub GM-i suurusest? 47. Kuidas leida staatilise püstuvuse kõveralt kaadumisnurk (angle of vanishing stability)? 48. Kuidas leida staatilise püstuvuse kõveralt GM? 49
voolavuseks. 8.Kuidas määratake rõhk ja voolukiirus vedeliku voolamise jaoks ? Need kaks alumist valemit siis . 12. Kuidas arvutada rõhu- ja raskusjõudu vedelikus fikseeritud kontrollmahule? Hüdrostaatika põhiülesanne on määrata rõhu muutust tasakaalulises vedelikus, ning arvutada uputatud pindadele ja kehadele mõjuvaid jõude. Näiteks võib tuua hüdrostaatilise rõhuga kaasneva koormuse arvutamise uputatud seinale, suhtelise tasakaalu tingimustel vedeliku vabapinna kuju määramise jäiga keha kiirendusega liikuvas anumas, uputatud kehale mõjuvat üleslükkejõu arvutamist jne Sõltuvalt toimimisviisist võib vedelikus mõjuvad jõud jagada massi- ja pinnajõududeks. Massijõud on jõud, mis mõjuvad vedeliku igas punktis, ning on võrdelised massiga (nagu raskusjõud ja inertsijõud). Pinnajõud toimivad vedeliku pinnale ning on võrdelised mõjupindalaga (nagu rõhujõud ja hõõrdejõud). Edaspidi
1.2 Leida horisontaalse valuvormi pöörlemiskiirus nhor Osa 2. Vertikaalsesse vormi kõrgusega HV ja raadiusega RV valatakse sulametalli kogus Vmet. Nõutud on valandi minimaalne seinapaksus t1 . 2.1 Leida vertikaalse valuvormi pöörlemiskiirus nvert 2.2 Skitseerida vastav pind (tähistada HV, RV, t1, x1, T, P) Osa 3. Vertikaalne vorm kõrgusega HV ja raadiusega RV pöörleb kiirusega n. Vormi valatakse sulametalli kogus Vmet. 3.1 Arvutada vajalikud pöördkeha vabapinna koordinaadid 3.2 Skitseerida tekkiv pind (tähistada HV, RV) 3.3 Kontrollida valandi seinapaksuse vastavust lubatud hälbele R. Algandmed võtta tabelist vastavalt variandile kus: HV Valuvormi kõrgus (pikkus), mm. RV Valuvormi raadius, mm. K koormustegur (mitu korda tsentrifugaaljõud ületab gravitats. jõu) Vmet vormi valatud sulametalli kogus, cm3. t1 valandi seinapaksus vormi ülemises osas, mm
c. vormi purunemise vältimine d. vältida räbu ja õhu sattumist vormi Question 36 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millised on koorikvalu puudused? Select one: a. valandi väike täpsus b. vormimaterjalide kõrge maksumus c. vormi pragunemise oht d. valandi madal pinnakavaliteet Question 37 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Remove flag Question text Valandi vabapinna kuju tsentrifugaalvalu puhul vertikaalteljega masinates on Select one: a. koonus b. pöördparaboloid c. hüperboloid d. silinder Question 38 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Nimetage survevalu iseärasused Select one: a. on võimalik valmistada valandeid massiga kuni 2000 kg b. valandi hea toitmine sulametalliga c. saadakse suurepärase pinnasiledusega õhukeseseinalisi (alates 0,8 mm) valandeid d
ja jahtumise saavutamine. 17) Sulavmudelitega täppisvalu puhul kasut. keraamilise kooriku valmistamiseks materjalina: hüdrolüüsitud etüülsilikaadi lahust. 18) Terase karastumise ja malmi valgenemise vältimiseks valamisel metallvormidesse: kuumutatakse kokillid ette ja nende sisepinnad kaetakse kuumuskindlate katetega. 19) Tsentrifugaalvalu puhul horisontaalteljega masinais oleneb vormi minimaalne pöörlemiskiirus: vormi raadiusest. 20) Valandi vabapinna kuju tsentrifugaalvalu puhul vertikaalteljega masinais on: pöördparaboloid. 21) Survevalu iseloomulikumaks omapäraks on: terasest korduvkasutusega pressvormide kasutamine. 22) Pressvormide ja kokkillide purunemise põhjuseks on: väsimuspragude tekkimine. 23) Tehnikas enimkasutatud malmimarkide struktuuri kõige iseloomulikumaks tunnuseks on: grafiidiosakeste kuju. 24) Malmi grafitiseerumist soodustab: Si
-laeva ülekoormuste kõrvaldamine lasti , iseäranis vedellasti arvel , millal vedamist pole ette nähtud - lasti kinnitamine nõutaval moel ja selle ümberpaiknemise tõkestamine laeva õõtsumisel. - laeva jäätumisest tingitud püstuvuskao kompenseerimine vedelballasti pealevõtmise teel , abinõude rakendamine jää kõrvaldamiseks selle raiumine tekkidelt ja parrastelt , tulise soola veega mahauhtimine -laeva ballastimine tormise ilmaga -vedellasti vabapinna kõrvaldamine - kõikide uppumatuse eest võitlemiseks vajalike tehnikavahendite hoidmine sellises seisukorras , et neid saaks viivitamatult kasutusele võtta Võitlus uppumatuse eest pärast avariid Uppumatuse eest peetava võitluse all mõistetakse isikkoosseisu tegevust , mis on suunatud vigastatud laeva ujuvuse ja püstuvuse alalhoidmisele ja võimalikule taastamisele , aga samuti laeva viimisele seisukorda , mis tagaks laeva käigu , juhitavuse ja otstarvekohase kasutamise.
M M x = m0 x0 + M xw ; XG = x . Tühilastis laeva mass ja selle raskuskeskme koordinaadid kantakse tabelisse 3.1 esimese reana laeva dokumentidest (tavaliselt kehtivast kreenikatse aktist). 3.2.2. Vedellasti vabapinna mõju algpüstuvusele Kui vedellast täidab kinnise mahuti täielikult, s.t. mahuti on täitetoru ülesurve all, siis laeva staatika ülesannetes on see last nagu sama massiga tükilast. Kuid kui vedellast täidab ainult osa mahutist ja on vabapind, siis on laeva kreeni puhul võimalus ümber paigutuda. Selle tulemusena muutub mahutis 28 3. Laeva püstuvus
arendamine, jaotamine ja kasutamine veevarud astanguid nim terrassideks. Jõesäng on süvend korrel.tegur R ja kui R 0,8, on seos kahe jõe (veeressursid) mingi piirkonna pinna- ja põhjav orupõhjas, mida mööda voolab vesi. Enamiku vooluhulkade vahel hea ning lühikese koguhulk, mida on võimal kasut veetase (veeseis) aastas voolab jõgi põhisängis, suurvee ajal ka vaatlusreaga jõe äravoolunormi saab arvutada veekogu või -juhtme vabapinna kõrgus valitud lammi pidi (suurveesängis). Jõesäng lookleb, pika rea äravoolunormi järgi. rõhtpinna või merepinna suhtes vesiehitis jõe-, seda põhj sängi pidev uhtmine ja uhtainete Tõenäosuskõverad, koostamise põhimõtted: järve-, mere- või põhjav kasutamist võimald või settimine. Loogetest kujunevad ajapikku Tõenäosuskõvera koostamiseks peab olemas vee purustavat toimet tõkestav rajatis
vahetada teatud osa ioone, see võime on ekvivalentne., keemiline – mullas toimuvate keemiliste protsesside tulemusena kergesti lahustuvate ühendite muutumist raskemini 2 lahustuvateks, bioloogiline – mullas olevate toitainete akumuleerumine, taimede ja mikroorganismide kehadesse, füüsikaline – mulla peenimate osakeste vabapinna energia ehk pindpinevuse mõjul toimuv neeldumine, mehhaaniline – mullavõime jämedamaid osakesi kinni pidada Mulla neelamismahutavus – 100 g mulla poolt maksimaalselt neelatavate katioonide hulk milligramm ekvivalentides (mg ekv. 100g; cmol/kg). Sellest sõltub mulla võime varustada taimi toitainetega. Neeldunud katioonide koostis: ühelt poolt Ca ja Mg, praktiliselt puuduvad H ja Al, siis on neutraalne. Selline muld on taimede kasvuks sobiv. Kui
Mulla ja lahuse vahel toimub katioonide vahetus. Kolloididega seonduvad mulla ühed tähtsamad omadused keemisvõime. 1. Keemiline n.v - mullas toimuvate keemiliste protsesside tulemusena kergesti lahustuvate ühendite muutumist raskemini lahustuvateks 2. Bioloogiline n.v - mullas olevate toitainete akumuleerumine, taimede ja mikroorganismide kehadesse 3. Füüsikaline n.v - mulla peenimate osakeste vabapinna energia ehk pindpinevuse mõjul toimuv neeldumine 4. mehhaaniline n.v - mullavõime jämedamaid osakesi kinni pidada Füüsikalis-keemiline e. asendusneeldumine: mulla võime vahetada teatud osa ioone, see võime on ekvivalentne. Seaduspärasused: asendusreaktsioon pöörduv, neeldumine toimub ekvivalentsetes olukordades, väljatõrjutavate katioonide hulk sõltub välja tõrjuva lahuse konsentratsioonist, neeldumiskiirus ja intensiivsus kasvavad katioonide aatommassi ja valentsiga
kasvavad katioonide aatommassi ja valentsiga 1. keemiline - mullas toimuvate keemiliste protsesside tulemusena kergesti lahustuvate ühendite muutumist raskemini lahustuvateks 2. bioloogiline - mullas olevate toitainete akumuleerumine, taimede ja mikroorganismide kehadesse 3. füüsikaline - mulla peenimate osakeste vabapinna energia ehk pindpinevuse mõjul toimuv neeldumine 4. mehhaaniline - mullavõime jämedamaid osakesi kinni pidada Mullaneelamis mahutavuse all mõistetakse 100 gr mulla poolt maksimaalselt neelatavate katioonide hulka milligramm ekvivalentides. Sellest sõltub mulla võime varustada taimi toitainetega. Mulla füüsikalised ja füüsikalis-mehhaanilised omadused Omadustest sõltub saagi suurus. Maade kuivendamisel ja niisutamisel peab arvestama
sulamine) Vahevalgla- valgla, mis jääb kahe tähistatud valgla vahele. valgla maa-ala, mille kogu pindmine äravooluvesi voolab läbi ojade, jõgede ja mõnikord ka järvede ühe jõesuudme või delta kaudu merre veekogu maapinnanõos või maa sees olev veekogum veelahe kõrvuti paiknevate valglate vaheline piirjoon veemaj veevarude kavakohane arendamine, jaotamine ja kasutamine veetase (veeseis) veekogu või -juhtme vabapinna kõrgus valitud rõhtpinna või merepinna suhtes veevarud (veeressursid) mingi piirkonna pinna- ja põhjav koguhulk, mida on võimal kasut vesiehitis jõe-, järve-, mere- või põhjav kasutamist võimald või vee purustavat toimet tõkestav rajatis. vesikond valglate majandamise põhiüksuseks määratud, üht või mitut naabervalglat koos põhjav ja rannikuvetega hõlmav maismaa- ja mereala. - 20 -
7. Aktualismi printsiip. Meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid. Maa pinnal ja Maa sees erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimusid seda enam. 8. Mis on piesoisohüps. Samarõhu jooned piesoisohüpsid. 1 9. Mis on hüdroisohüps? Hüdroisoüps - vabapinna samakõrgusjoon. Hüdroisohüpside kaardi alusel määratakse vee voolu suunad (voolu sound on riti isohüpsiga). 10. Maa siseehitus. Maakoor - keskmine paksus 30 km. Paksus väga varieeruv: kontinentide piirkonnas 25-75 km, ookeanite kohal 6-8 km. Jaotub kaheks: ülemine - litosfäär ja alumine astenosfäär. Selles kihis on ainult kõvad kivid. Vahevöö - sügavusel 30-2900 km. Jaguneb kolmeks osaks: välimine vahevöö, ülemineku vöönd ja alumine vahevöö
Liival kõrge sorteering, moreenil aga madal. *(9) Aktualismi printsiip Meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja Maa sees erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimusid seda enam. *(8) Mis on piesoisohüps Samarõhu jooned piesoisohüpsid. *(8) Mis on hüdroisohüps? Hüdroisoüps - vabapinna samakõrgusjoon.Hüdroisohüpside kaardi alusel määratakse vee voolu suunad (voolu sound on riti isohüpsiga). *(8) Maa siseehitus Maakoor - keskmine paksus 30 km. paksus väga varieeruv: kontinentide piirkonnas 25-75 km, ookeanite kohal 6-8 km. Jaotub kaheks: ülemine - litosfäär ja alumine astenosfäär. Selles kihis on ainult kõvad kivid.Vahevöö -sügavusel 30-2900 km. Jaguneb kolmeks osaks: välimine vahevöö, ülemineku vöönd ja alumine vahevöö
Järelikult Kõige sagedamini on tegemist absoluutse tasakaaluga, mil vedelikule mõjub ainult raskuskiirendus: ax=ay=0; az=-g. Siis -g dz=0, dz=0 ning z=const. Järelikult on absoluutse tasakaalu korral kõik vedelikus olevad rõhtsad pinnad samarõhupinnad. Üks neist on vabapind, s.o. vedeliku ja gaasilise keskkonna eralduspind. Hüdrostaatika põhivõrrand => , kus p0- vabapinnale mõjuv rõhk z0- vabapinna kõrgus. Punktis mis paikneb h=z0-z sügavusel vabapinnast valitseb rõhk p=p0+g(z0-z). Hüdrostaatika põhivõrrandi rakendusvorm: 1.7 Pascali seadus. Ülerõhk ja vaakum. Pascali seadus tasakaalus oleva vedeliku rõhu muutus mis tahes vedeliku punkti kandub muutumatuna edasi igasse vedeliku punkti. Pascali seadusel põhinevad mitemed hüdrostaatilised masinad, näiteks hüdropress. ,
(Saaremaa, Vasalemma, Väo marmor) kildad kvartsiit Mulla füüsikalis-keemilised omadused: Mulla neeldumisnähtused: asendumis ehk füüsikalis-keemiline mulla võime vahetada teatud osa ioone, see võime on ekvivalentne., keemiline mullas toimuvate keemiliste protsesside tulemusena kergesti lahustuvate ühendite muutumist raskemini lahustuvateks, bioloogiline mullas olevate toitainete akumuleerumine, taimede ja mikroorganismide kehadesse, füüsikaline mulla peenimate osakeste vabapinna energia ehk pindpinevuse mõjul toimuv neeldumine, mehhaaniline mullavõime jämedamaid osakesi kinni pidada Mulla neelamismahutavus 100 g mulla poolt maksimaalselt neelatavate katioonide hulk milligramm ekvivalentides (mg ekv. 100g; cmol/kg). Sellest sõltub mulla võime varustada taimi toitainetega. Neeldunud katioonide koostis: ühelt poolt Ca ja Mg, praktiliselt puuduvad H ja Al, siis on neutraalne. Selline muld on taimede kasvuks sobiv. Kui aga ülekaalus on
· väljatõrjutavate katioonide hulk sõltub välja tõrjuva lahuse konsentratsioonist · neeldumiskiirus ja intensiivsus kasvavad katioonide aatommassi ja valentsiga 1. keemiline mullas toimuvate keemiliste protsesside tulemusena kergesti lahustuvate ühendite muutumist raskemini lahustuvateks 2. bioloogiline mullas olevate toitainete akumuleerumine, taimede ja mikroorganismide kehadesse 3. füüsikaline mulla peenimate osakeste vabapinna energia ehk pindpinevuse mõjul toimuv neeldumine 4. mehhaaniline mullavõime jämedamaid osakesi kinni pidada Mullaneelamis mahutavuse all mõistetakse 100 gr mulla poolt maksimaalselt neelatavate katioonide hulka milligramm ekvivalentides. Sellest sõltub mulla võime varustada taimi toitainetega. Neeldunud katioonide koostis Ühelt poolt Ca ja Mg, praktiliselt puuduvad H ja Al, siis on neutraalne. Selline muld on taimede kasvuks sobiv
konsentratsioonist neeldumiskiirus ja intensiivsus kasvavad katioonide aatommassi ja valentsiga 1. keemiline - mullas toimuvate keemiliste protsesside tulemusena kergesti lahustuvate ühendite muutumist raskemini lahustuvateks 2. bioloogiline - mullas olevate toitainete akumuleerumine, taimede ja mikroorganismide kehadesse 3. füüsikaline - mulla peenimate osakeste vabapinna energia ehk pindpinevuse mõjul toimuv neeldumine 4. mehhaaniline - mullavõime jämedamaid osakesi kinni pidada Mullaneelamis mahutavuse all mõistetakse 100 gr mulla poolt maksimaalselt neelatavate katioonide hulka milligramm ekvivalentides. Sellest sõltub mulla võime varustada taimi toitainetega. Neeldunud katioonide koostis Ühelt poolt Ca ja Mg, praktiliselt puuduvad H ja Al, siis on neutraalne. Selline muld on taimede kasvuks sobiv. Kui aga
[joonis 5-17] joonis 5-17 o Lindilt Surfacing valida Extruded, [joonis 5-18;a;b] ning luua sirgjoonest vabapind sümmeetriliselt mõlemas suunas. [joonis 5-18;c] Antud tegevuse juures mõõt ei oma hetkel tähtsust. a b c joonis 5-18 o Vabapinna külge lisada tasapind (Coincident Plane) ning peita vabapind [joonis 5-19;a;b] a b joonis 5-19 o Joonestada loodud plaanile ellips mõõtudega70 mm ja 120 mm ning mille keskpunkti kaugus ,,Tagaosa" kaugemast punktist on 123 mm [joonis 5-20;a] o Lõigata ava sügavusega 17 mm [joonis 5-20;b]
ujuvuse tagavarale jääb siiski veepinnale ujuma) 2. Organisatsiooniliste meetmetega laeva ekspluatatsiooni käigus (laevapere väljaõpe, lastimine, ballastimine, tankide õhutustorustike korrasolek, tehniline hooldus ja kontroll, tehniliste vahendite korrasolek, laeva ülelaadimise vältimine, kauba kinnitamine nõutval kombel, jäätumisest tingitud püsivuse kao kompenseerimine vedelballastiga, tühja laeva ballastimine tormise ilmaga, veeballasti vabapinna kõrvaldamine, laevakere(-osade) kulumise (roostetamise) vältimine (värvimine) avastamine ja detailide väljavahetamine) 3. Operatiivsete meetmetega vigastuste korral (laeva ujuvuse ja püsivuse säilitamine; viia laev seisukorda, mis tagaks käikuvuse, juhitavuse; vee sissevoolu takistamine, stabiliseerida laeva seisukord; taastada laeva püsivus ja siis trimm, tegutsemisele peab eelnema laeva püstuvuse hindamine) Ujuvus ( floatability)
sisemises erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimusid, seda enam. Näiteks: murenemine, troopilised setted, materjalitransport ja ümardatus, rifid, virved. 8. Mis on piesoisohüps? Piesoihüps on surveline põhjavesi. Kiht paikneb kahe veepideme vahel, kihi poorid on küllastunud veega. Rõhk kihis ületab ülemise pinna. Vesi tõuseb avamisel üles ja tasakaalustub piesomeetrilisel tasemel. 9. Mis on hüdroisohüps? Hüdroisoüps - vabapinna samakõrgusjoon. Hüdroisohüpside kaardi alusel määratakse vee voolu suunad (voolu sound on risti isohüpsiga) 10. Maa siseehitus Maa siseehitus jaguneb kolmeks: maakoor, vahevöö ja tuum. Maakoor jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. MAAKOOR. Keskmine paksus 30 km. paksus väga varieeruv: kontinentide piirkonnas 25-75 km, ookeanite kohal 6-8 km. Jaotub kaheks: ülemine - litosfäär ja alumine – astenosfäär. Selles kihis on ainult kõvad kivid
pagas Trümm nr.1 Tank 1, kütus Tank 3, vesi etatsentriline kõrgus ja trimm arvutatakse laeva teooriast tuntud valemite järgi. Lastitud laeva raskuskeskme kaugus põhitasandist ja keskkaarest arvutatakse valemite järgi: 58 KG =MZ/ Xg = MX/ Trimm arvutatakse valemi järgi d = (XG XB)/M1m kus M1m on moment, mis trimmib laeva 1 cm või 1 m võrra. Tingimata tuleb püstuvuse arvutamisel arvesse võtta metatsentrilise kõrguse vähenemist vabapindade mõjul. Iga tanki vabapinna mõju on antud laeva püstuvuse informatsioonis. Trimmi õiendamseks võib kasutada vastavaid valemeid vi laeva püstuvuse informatsioonis antud graafikuid. Ülaltoodud tabelit kasutades arvutatakse püstuvus ja trimm sihtsadamasse saabumisel. Püstuvuse arvutamiseks on vajalik teada iga lasti ja varude massikeskme koordinaate. Nende leidmiseks kasutatakse vastavaid epüüre vi mõõtkavas tehtud laeva pikiläbilõiget.
annaabi.ee 
