Tehnika: õli Asukoht: Prantsusmaal, muuseumis Asukoht: Eesti Kunstimuuseumi Louvre maalikogu Graafika The Great Wave off Kanagawa, ,,36 Fuji ,,Supluse puiestee 2" vaadet" (http://www.karolin.ee/et/tehtud- (http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:The_Grea tood/vabagraafika/kuiv-noel-mezzotint/) t_Wave_off_Kanagawa.jpg) Autor: Kaie Karolin Autor: Katsushika Hokusai Aasta: 2010 Aasta: u. 1930 Tehnika: Sügavtrükk (kuivnõel) Tehnika: kõrgtrükk (puulõige) Zanr: vabagraafika Zanr: vabagraafika Asukoht: erakogu
Värviring) murtud toon (värv, mis pole erk, mahedam) värviperspektiiv (ruumisügavuse edastamine)õhuperspektiiv (hägune, kaugusesse minev) primaarmaal (iga pintslitõmme jääb nii nagu on, lohakas, kirju) laseering ( õhuke kiht värvi, alumised värvid kumavad läbi)pastoosne (paks kiht värvi, jääb reljeefne) kartoon (joonistus , kriidi vms, reaalsuuruses) inkarnaatne (ihuvärvi) Mis on graafika ? Graafika on üks kolmest kujutava kunsti liigist. Graafika jaguneb? Vabagraafika ja Rakendusgraafika. Vabagraafika? Joonistus, sügavtrükk, lametrükk, kõrgtrükk. Rakendusgraafika? Plakat, karikatuur, tarbegraafika. Pisigraafika? Postmargid, kutsekaardid, librised. Joonistus ? tasapinnale igasuguse vormi kujutamne, kas käsitsi või rangelt /graafiliselt. Joonistuses eristatakse ? käsitsi / tehniliselt, rangelt graafiline.
Klaasimaal ehk vitraažikunst Mosaiikmaal IV Graafika: Graafika tuleneb kreeka sõnast graphikē ´kirjutama´ Graafika on tasapinnaline kunstiline kujund trükkimise abil. Graafika on joonistus-, joonestus- ja kirjakunst, joonistus- ja paljundustehnikad. Graafikat viljelev kunstnik on graafikakunstnik ehk graafik. Graafika alaliigid • Illustratsioon • Kalligraafia ehk kirjakunst • Tarbegraafika • Plakat • Karikatuur • Vabagraafika • Arvutigraafika • Graafiline disain Illustratsioon Kalligraafia ehk kirjakunst Tarbegraafika • Tarbegraafika (ka graafiline disain, kujundusgraafika, rakendusgraafika)on ümbritseva materiaalse keskkonna graafiline kujundamine. • Tarbegraafika väljundid on näiteks pakendid, kaubamärgid, logod, voldiku d. Plakat Karikatuur Vabagraafika Arvutigraafika Graafiline disain V Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi):
sisaldavad vähe sideainet ning kunstnik on sunnitud töö kinnitamiseks kasutama fiksatiivi. Pastellvärvidel on ebatavaliselt lai värviskaala. Maali põhjaks sobivad kõik karedad pinnad: paber, kartong, lõuend ja pärgament. 31. Mis on monotüüpia ? on graafika tehnika, ka selles tehnikas teos. Kujutis tehakse enamasti õlivärvidega metall-, plast- või klaasplaadile, harilikult saadakse trükkimisel üks tõmmis. 32. Graafika jaguneb (2) ? 1)Vabagraafika.2)rakendusgraafika. 33. Mis on vabagraafika (2) ? 1)Joonistusgraafika.2)Estampgraafika ehk Paljundusgraafika. 34. Mis on estampgraafika ? Ehk paljundusgraafika. tänapäeval kõik paljundatavad graafilised tehnikad.Kujutis lõigatakse või uurendatakse esmalt puusse, linooli, metalli, vm materjali ja see trükitakse hiljem paberile, saades kujutise peegelpildis kujutis. 35. Mis on rakendusgraafika (4) ? 1)Tarbegraafika 2)plakat.3)illustratsioon.4)karikatuur 36. Mis on pisigraafika ? on postmargid, kutsekaardid, ex librised. 37
Lametrükk on üldmõiste trükitehnika kohta, mille puhul trükkivad ja mittetrükkivad osad asetsevad trükiplaadil ühel ja samal tasandil, trükiplaadi pind on täiesti tasane. Trükivärvi jagunemine toimub rasva ja vee vastastikuse tõukamise printsiibil. Lametrükimenetlused on litograafia, ofsett-trükk ja valgustrükk. (Aarmaa, s.d.) Graafika alaliikideks on illustratsioon, kalligraafia ehk kirjakunst, tarbegraafika, plakat, karikatuur, vabagraafika, arvutigraafika (rastergraafika, vektorgraafika) ja graafiline disain. (Vikipeedia, 2014) Graafika areng maailmas on näinud mitmeid muutusi. Esmasest maalide reprodutseerimise meetodist kujunes ta XIX sajandi lõpuks iseseisvaks kunstiliigiks. Aeg XX sajandi keskpaigast kümnendi lõpuni kujunes graafikatehnikatel põhineva vabagraafika õitsenguks. Sajandi viimane veerand tõi kaasa digitaalse revolutsiooni, mis omakorda muutis totaalselt graafika olemust
MAASTIK PUNASE PILVEGA (KONRAD MÄGI 19131914) 1920 1920. AASTATE KUNSTIS ON TUNDA SAKSA SÕJAJÄRGSE EKSPRESSIONISMI MÕJUSID, MIS OLI ENAMASTI MÕÕDUKAS, PEHMUNUD JA DEKORATIIVNE. EESTIS OLI ESINDATUD KUBISMIST LÄHTUNUD KONSTRUKTIVISM. EESTI KUNSTNIKKUDE RÜHM- EDUARD OLE, ARNOLD AKBERG, MÄRT LAARMAN AVANGARDI LEVIMISE AASTAKÜMME EDUARD VIIRALT (1989-1954) GRAAFIKA SUURMEISTER SISULIE MITMEKESISUS VIRTUOOSLIKKUS TÄNU TALLE SAI VABAGRAAFIKA POPULAARSEKS EESTIS NAISED SILINDRITEGA (1927) PÕRGU (1930-1932) 1930 RADIKAALSUS VÄHENEB VÕETI OMAKS RAHVUSVAHELISE KUNSTIPEALINNA ARENGURÜTMI 19. ja 18. sajandi vahetus POSTIMPRESSIONISM JA RAHVUSROMANTIKA AVANGARDI TAANDUMINE EI HOOLITUD PARIISI SÜRREALISMIST JA ABSTRAKTSIONISMIST PILVINE PÄEV (PAUL BURMAN, 1928)
kasutatakse plaadi töötlemiseks hapet. Lametrükitehnika on litograafia ehk kivitrükk. Rakendusgraafikas on palju harusid, kõige rohkem viljeldakse tarbegraafikat (pakendite ja kaubamärkide loomist jms.), raamatuillustratsiooni ja plakatikunsti. Graafika suurmeistrid on saksa kunstnik A. Dürer, hollandi kunstnik Rembrandt, hispaania kunstnik F. Goya ja jaapani kunstnik K. Hokusai. Eesti kunstis asetseb graafika tähelepandaval kohal, kuulsaimad vabagraafika viljelejad on olnud K. Raud ja E. Viiralt. Nüüdiskunstis paistab eriti silma estampgraafika, tuntud meistrid on A. Bach, H. Eelma, E. Okas, V. Tolli ja P. Ulas. Graafika kohta: T. Nurk, «Graafikatehnikad» (1962); E. Okas ja O. Kangilaski, «Sügavtrükitehnikad» (1965). Tauri Must
· Vabaskulptuur vaba loodus, (kaunistused) · Ehitusskulptuur ehitisi kaunistavad skulptuurid (enamasti suuremad) · Monumentaalskulptuur elu-/üleelusuurused skulptuurid. · Graafika vanim liik, mustvalge, tegemiseks kasutatakse kriiti, sütt, pliiatsit · Pastell maali ja graafika vaheline liik, joonistusvahendiks värviline kriit · Trükigraafika trükipressi leiutamisega tekkinud kunst (6.saj Hiinas, 15. saj Euroopasse) · Raamatugraafika · Vabagraafika e estamp · Kõva trükk näit. Puugravüür · Sügav trükk näit. Vaskgravüür · Lame trükk näit. Ofort (happega mängimine)
Loometee alguses oli Laarman Eesti Kunstnikkude Rühma järjekindlamaid kubistliku ja konstruktivistliku suuna arendajaid ja propageerijaid. Viljeles maali ja raamatugraafikat. Kuni 1930ndate aastate keskpaigani tegutses ka kunstiarvustajana. Alates 1960ndate keskpaigast viljeles lisaks raamatute illustreerimisele ka ekspressiivses sümbolistlikus laadis akvarelli ning tempera- ja guassimaali. Looming 1960. aastail tegeles Märt Laarman vabagraafika ja raamatukunstiga, kus pildid ja tekst olid linoollõikes. 1960ndate paiku hakkas Märt Laarman tegelema värvilise graafikaga, mille heaks näiteks on 1962. aastal loodud puulõikes "Sõudja". Märt Laarman oli innukas uue kunsti kaitsja, huvitus Hommikteatri tegevusest ja tema jõuline ekspressiivne väljenduslaad äratas tähelepanu. Tõusnud 1920. aastatel eesti kunstis konstruktivistliku suuna üheks markantsemaks esindajaks ja Eesti Kunstnikkude
aastal Lahtis ja 1984. aastal Varssavis kinnitas tema plakatiloomingu kõrgtaset. 1980. aastate keskpaigaks oli avanenud Ülo Emmuse võimekus luua fotol põhinevat vabagraafikat siis veenvas ja uudses võtmes. Kasutades leidlikult serigraafiatehnika võimalusi, lõi ta pilkupüüdvaid, hüperrealismi äärealale kuuluvaid teoseid. Kui tema 1980. aastate esimese poole plakatid loeti juba järgneval aastakümnel loomisaastate tippteoste hulka kuuluvaiks, siis vabagraafika puhul on sellelaadse tunnustamiseni jõudmiseni läinud enam aega, kuid et see pole jäänud tulemata, selles veenab meid Kumu kunstimuuseumis äsjaavatud valiknäitus „Külm pilk. Hüperrealismi variatsioonid Eesti kunstis“, kus Ülo Emmuse tosed on väärilise koha leidnud. Viimased kaks aastakümmet on Ülo Emmus pühendanud raamatukujundusele. Tema heatasemeliselt teostatud kaanekujundused ilmestavad paarisada raamatut, millest põhiosa on ilmunud kirjastuse Eesti Raamat väljaandel
3. Miniatuurmaal- (it., lad.- miniare- "mennikuga värvima") e. raamatumaal: nt. käsikirjaliste raamatute illustratsioonid keskajal. Ka väike peenelt teostatud pilt, eriti portree IV GRAAFIKA- tasapinnaline kunstiline kujund, mis luuakse trükkimise abil 1. Kõrgtrükk 2. Sügavtrükk 3. Lametrükk · Graafika hulka arvatakse ka mittepaljundatav joonistus · Graafika alaliigid on raamatugraafika, karikatuur, kirjakunst, plakat, tarbe- ja vabagraafika V TARBEKUNST- tarbeesemed, millel on kunstiline tähendus. Liigitatakse tihti materjalide järgi: 1. Keraamika- savi(ka portselan)esemed 2. Metallehistöö: ehted, sepised-võred 3. Klaasikunst- puhutud, valatud, lõigatud, lihvitud jne esemed 4. Tekstiil- vaibad, gobeläänid, maalitud ja trükitud kangad 5. Nahkehistöö- köited, nahkesemed, -ehted ja -objektid 6. Puitehistöö jne. VI DISAIN e. tööstuskunst 2
3. Nimeta kolm ,,Pallase" eesotsas olnud olulist kunstnikku. Milline oli tänu neile selles koolis valitsev vaim? Olulised kunstnikud olid Konrad Mägi, Nikolai Triik ja Ado Vabbe. Tänu neile juurdus ,,Pallases" vabameelne ja avangardilembene vaim. Küsimused lk 126 6. Kes oli käsitleval perioodil silmapaistvaim eesti graafik? Milline oli tema mõju eesti kunstile? Eduard Wiiralt Tema mõjul leidis realistlik graafika uusi viljelejaid ja vabagraafika muutus üldse populaarseks kunstiks Eestis 8. Millisesse kolme tüüpi võiks jagada maalikunstnikud 1930. aastail? Silmarõõmu-maallijad; maalijad, kes valisid motiiviks vaesema rahva elu ja maalijad, kes valisid kujutamiseks rõhutatult eestilikke motiive Kasutatud materjalid ,,Kunstikultuuri ajalugu" Jaan Kalinski, kirjastus Kunst Tallinn, 2005 http://www.estarts.ca/artist.php?id=39
Too näited. Juba 1920. aastate keskpaiku oli näha Ado Vabbe loomingus impressionismilähedast loodusvaatlust. Kõige järjekindlamalt esindasid impressionismi PAUL BURMAN ja VILLEM ORMISSON. 6. Kes oli käsitletaval perioodil silmapaistvam eesti grafiik? Milline oli tema mõju eesti kunstile? Eesti silmapaistvam graafik 20. sajandil oli EDUARD VIIRALT. Viiralti mõju oli suur selles, et realistik graafika leidis uusi viljelejaid ja selles, et vabagraafika üldse muutus populaarseks kunstiks Eestis. 7. Ehk tead, kelle skluptuur on Tallina vanalinnas asuv „Metskits“. Tallina vanalinnas asuv „Metskits“ on JAAN KOORTI teos. 8. Millisesse kolme tüüpi võiks jagada eesti maalikunstnikud 1930. aastail? Esimest tüüpi kunstnikke võib tinglikult nimetada silmarõõmu- maalijateks, sest peaasjaks oli neil pakkuda nägemisnaudingut meeldivast motiivist ja kaunist maalilisest teostusest
itaalia pliiats. Kunstnik loobus suulinnatemaatikast ning hakkas kujutama lapsi, maastikku ja taas eksootilisi loomi ning tegema portreid. Sõjajärgseil Pariisi- aastail kujunes valdavaks ekspressiivne ja spontaanne laad, sujuvale kontuurile eelistas kunstnik rahutut joonte ja laikude mängu ning jõulist nurgelisust. Täielikem W-i teoste kogu asub EKM'is, suure osa sellest moodustab A. Rõude kollektsioon. E. Wiiralti loomingu põhiosa moodustab vabagraafika. Kunstikriitikud peavad "Põrgut" üheks Wiiralti tippteoseks. Kunstnik ise on oma hilisemal perioodil öelnud, et ta ei tahaks seda õlle- ja muus uimas tehtud tööd selles sisalduva kurjuse pärast üldse rahvale näidata. Kokkuvõte Eduard Wiiralti looming oli mitmekülgne ja rikkalik.. Looming rajanes tal graafilistele väljendusvahendite täiusele. Temas võib täheldada tema teoste põhjal, et ta suhtus
Dresdeni-perioodil muutus Wiiralti graafika suurejoonelisemaks, stiililt jõulisemaks ja kindlapiirilisemaks. Ta sattus verismi mõjuorbiiti, mille kiindumus groteski ja detailinaturalismi nakatas teda seda enam, et need jooned olid juba ilmnenud tema loomingus. Kokkuvõteks saaks ööelda, et Eesti kunsti ajalugu on Põhja-Euroopa demokraatlike väikeriikidega sarnane ning palllases juurdus vabameelne ja avangardilembene vaim, Eesti kunstnikud ei hoolinud väga Pariisi sürrealismistja vabagraafika muutus populaarseks kunstiks. KASUTATUD ALLIKAD: 1. https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kunst 2. https://et.wikipedia.org/wiki/Konrad_M%C3%A4gi 3. http://kunilaart.ee/artist/konrad-magi-2/ 4. https://et.wikipedia.org/wiki/Villem_Ormisson 5. http://kunilaart.ee/artist/villem-ormisson-1892-1941/ 6. http://kunilaart.ee/artist/ants-laikmaa/ 7. http://docslide.net/documents/eesti-kunst-1918-1940a.html
«loomingulise küündimatuse ja passiivse hoiaku pärast ENSV Kunstnike Liidu üritustesse». Liidu liikme staatus taastati siiski viis aastat hiljem. 1960.aastatel hakkas Märt Laarman taas intensiivsemalt maalima, jõudes oma loomingus abstraktsionismi ja sürrealisminigi. Tema akvarell-, tempera- ja guashshtehnikas maalid on erinevate meeleolude peeglid. Viimane töö «Päevadeta päevik» jäi pooleli... 1960. aastail tegeles Märt Laarman vabagraafika ja raamatukunstiga, kus pildid ja tekst olid linoollõikes. 1960ndate paiku hakkas Märt Laarman tegelema värvilise graafikaga, mille heaks näiteks on 1962. aastal loodud puulõikes "Sõudja". Kui ta noore kunstnikuna 1920.- 1930. aastail eelists kubismi ning suhteliselt kainet ja ratsionaalset stiili, siis hiljem tõi Märt Laarman eesti raamatukunsti tagasi emotsionaalse mõjujõu ja tundesügavuse. Tõestuseks võib
Lähtub väänlevast, põimuvast ornamendist. Väga dekoratiivne, puudub ruumilisus. Iseloomulik pikaks venitatud figuur. Populaarne sisekujunduses, arhitektuuris kui kujutavas kunstis, kasutatakse süntetismi( maalipind on detailides eraldatud joonega). 1) AUBREY BEARDSLAY- Tunnustatud raamatu- ja ajakirjaillustraator. Dekoratiivsed gravüürid, omanäolised Jaapanlikult mõjuvad vabagraafika tööd. TÖÖD_ SALOME RISTIJA JOHANNESE PEAGA. 2) GUSTAV KLIMT- Peene mustriga täidetud pinnad, pikaks venitatud figuur ja reaalsetena mõjuvad käed ning näod. TÖÖD_SUUDLUS, JUDITH 3) HECTOR GUIMARD (1867-1942)- Kasutab kaasaegseid materjale(malm), väänlevat ja põimuvat ornamenti. TÖÖD_ On kujundanud Pariisi metrojaamade sissepääsud( 1899-1904) IX. Soome rahvusromantismi suurkujud( nim. Vahel rahvusromantismi
Viiraldi loomingu mitmekülgsus oli ületamatu nii sisuliselt kui ka tehniliselt. Selles kajastuvad kõikvõimalikud inimlikud kogemused, meeleolud ja ideed, oma aja kohta skandaalselt avameelsest erootikast ühiskonnakriitikani ja eksistentsaalse traagikani, aga ka usulised tunded ja lihtsalt tunded ja rõõm nähtavast maailmast. Viirald oli virtuoos ja väsimatu, üliviljakas töömees kõigis graafikatehnikates. Ta oli illustreerinud arvukalt raamatuid. Viiralt pani aluse vabagraafika eluõigusele ja tähtsusele eesti kunstis. Tema tuntumad teosed on sügavtrükitehnikas teostatud "Kabaree" (1931) ja "Põrgu" (1930-1932), aga ka illustratsioonid "Usuõpetuse lugemikule" ja Juhan Jaigi "Võrumaa juttudele". Ekspressionismi mõju saame näha ka karikatuuri õitsengus. Selle kunstiala suurmeistrid olid Otto Krusten ja Gori. Viimase kunst on emotsionaalsem. Tema kohati naturalismini üksikasjalikes ja
Koos Tallinna Riiklikku Kunsttööstuskooliga (hilisem EKA) õpetati välja proffessionaalseid kunstnikke, omamaise kunstihariduse teke oli esimese Eesti Vabariigi kunstielu suurimaid saavutusi. Kunstinäituste intervall ei olnud enam kolm aastat, vaid nad toimusid nüüd regulaarselt ning ajakirjanduse terava silma all, tekkisid juba ka esimesed kunstirühmitused, võis hakata rääkima kunstivooludest ja -suundadest, esmakordselt astus jõuliselt kunstiareenile vabagraafika (seda muidugi ennekõike tänu Wiiraltile), kunstnikud hakkasid ka organiseeruma erialaliitudesse. Seega: 1920ndad kindlustasid Eesti kunstiajaloo tagala. Pärast seda kümnendit oli selge, et eesti kunst on olemas. 1920ndate esimene pool jäi ka üheks suuremaks avangardiperioodiks eesti kunsti ajaloos. 1930ndad, mil sotsiaalsed garantiid ja muu säärane olid selgelt tugevamad kui kümme aastat varem, liikusid kunstnikud realistliku kunsti juurde.
Esimesed professionaalsed kunstnikud ilmusid Islandile 19.sajandil. Nende hulka kuulus Jóhannes Sveinsson Kjarval, kes oli kuulus oma külaelu maalide poolest. Ásmundur Sveinsson, 20.sajandi skulptor, oli samuti Islandilt pärit. Einar Hákonarson on ekspressionistlik kunstnik, kes on Islandi kunstimaastiku ja kunstilise hariduse pioneer. Teda kutsutakse ,,Maalimise ristirüütliks" oma konfliktide tõttu teiste kunstnikega. Ta asutas Islandi Vabagraafika Ühenduse ja sai selle esimeseks presidendiks. 6. KASUTATUD KIRJANDUS Tarvo Nõmm ,,Minu Island" http://et.wikipedia.org/wiki/Island http://www.iceland.is/ http://en.wikipedia.org/wiki/%C3%9Ej%C3%B3%C3%B0b%C3%BAningurinn http://shopicelandic.com/index.php? option=com_virtuemart&category_id=41&flypage=flypage.tpl&lang=en&manufacturer_id=6 &page=shop.product_details&product_id=1551&Itemid=104&vmcchk=1&Itemid=104 http://en.wikipedia.org/wiki/Culture_of_Iceland
aastatel? Oli tunda saksa sõjajärgse ekspressionismi mõjusid. 5. Milline oli eesti maailma kunstnike suhe impressionismiga? Too näiteid. Impressionismi kogemus oli olnud eesti kunstis väga väike nt. Enamasti mindi realismist otse üle postimpressionismi ja rahvusromantikasse 6. Kes oli käsiletaval perioodil silmapaistvaim eesti graafik? Milline oli tema mõju eesti kunstile? E Viiralt Viiralti mõjul oli suur osa sellest, et realistlik graafika leidis uusi viljeleidjaid ja selles, et vabagraafika üldse muutus populaarseks kunstiks Eestis. 7. Ehk tead, kelle skulptuur on Tallinna vanalinnas asuv ,,Metskits". Jaan Koort'i 8. Millisesse kolme tüüpi võiks jagada eesti maalikunstnikud 1930.aastail? -silmarõõmu maalijad -realistlik vaesema rahva elu kujutamine -rõhutatult eestlikud motiivid 9. Nimeta kaks põhilist stiili 1930.aastate eesti arhitektuuris. Kumba stiili eelistad sina? Traditsiooniline stiil ja eklektiline stiil. 10
Futurismile on omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Püütakse leida kunstilisi väljendusvahendeid, et kujutada kaasaegse kiire elu ja tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleeme. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust; ülistatakse sõda, tehnikat ja dünaamikat. Konstruktsionism- toode, mis hästi funktsioneerib ja on ka ilus 8 1920ndad- vabagraafika (Märt Laarman, Ferdi Sannamees, Eduard Viiralt) Skulptorid- jätkas Amandus Adamson, akadeemilised monumendid, nagu Koidula Pärnus, Tartu Pauluse kiriku altariskulptuur, paljud vab. sõja monumendid. Ferdi Sannamees, Jaan Koort „Metskits“, Anton Starkopf „Andumus“ ja „Uppuja“. Kubism maalikunstis – Arnold Akberg, Märt Laarmann, Eduard Ole. Edasi realistlik kujutusviis. Rahvusromantilise suuna areng. Eriti Kristjan Raud oma graafikaga. Korduvalt Kalevipoja teemasid
Viimasesse kihti süvendatakse teos nii, et alumine värviline kiht paistma tuleb. Mosaiik spetsiaalsesse mördi kihti surutakse keraamika, klaasi, merevaigu, kivi jne. Tükikestest teos. Vitraaz kunstiliselt kujundatud klaasaken. Graafika väljendusvahendiks on joon. Graafikat võib jagada vabagraafikaks ja rakendus graafikaks. Vabagraafikas on kunstnik vaba nii tehnikates kui teemades. Rakendusgraafikas määrab tehnika ja teema teostamise koht. Vabagraafika tehnikad jagunevad: 1. Joonistus esineb ainult ainu eksemplarina. (pliiatsi-, söe- ja dussijoonistus) 2. Paljundusgraafika Kõrgtrükk: 1. Puulõige 2. Puugravüür 3. Linoollõige 4. Plastikaatlõige Mehaanilised tehnikad: 1. Vasegravüür 2. Kuivnõel 3. Metsotinto 4. Kartongtüll Söövitus tehnikad: 1. Ofort 2. Akvatinta 3. Pehmelakk Lametrükk: 1. Lito 2. Siiditrükk 3. Monotüüpia e. klaasitrükk Skulptuur on tahke materjali kolmemõõtmeline vorm
Viimasesse kihti süvendatakse teos nii, et alumine värviline kiht paistma tuleb. Mosaiik spetsiaalsesse mördi kihti surutakse keraamika, klaasi, merevaigu, kivi jne. Tükikestest teos. Vitraaz kunstiliselt kujundatud klaasaken. II-Graafika väljendusvahendiks on joon. Graafikat võib jagada vabagraafikaks ja rakendus graafikaks. Vabagraafikas on kunstnik vaba nii tehnikates kui teemades. Rakendusgraafikas määrab tehnika ja teema teostamise koht. Vabagraafika tehnikad jagunevad: 1. Joonistus esineb ainult ainueksemplarina. 2. Estampgraafika Estampgraafika tehnikad: 1)Kõrgtrükk(valgeks jäävad kohad lõigatakse välja trükib kõrge pind): 1. Puulõige 2. Puugravppr 3. Linoollõige 4. Plastikaatlõige 2)Sügavtrükk(kõrgemad kohad valged trükib süvendatud pind): Mehhaanilistest: 1. Vasegravüür 2. Kuivnõel 3. Metsotinto 4. Kartontrükk Söövitus tehnikad: 1. Oport 2. Pehme lakk 3. Akvatinto 3)Lametrükk 1. Litograafia 2
Ta kujutas 20.nadte alguses stipendaadina Dresdenis elatud suurlinnaelu pahupoolt, kuid tema fantaasiaküllane ja groteskne kujutlus ei olnud nii süngelt tõsine nagu sakslastel. Pärast 1925. aastat elas Pariisis ja sealne lõbujanuline atmosfäär soodustas suurlinnaelu kergemeelsemat kujutamist. Viiralti loomingu mitmekülgsus oli ületamatu nii tehniliselt kui sisuliselt. Oli üliviljakas kõigis teemades ja graafikatehnikates. On illustreerinud arvukalt raamatuid, pani aluse vabagraafika eluõigusele ja tähtsusele eesti kunstis. EDUARD WIIRALT 1898 – 1954 Eduard Wiiralt sündis 1898. aastal Peterburi kubermangus. 1909. aastal naasis ta vanematega Eestisse. 1915. läks ta õppima Tallinna Kunsttööstuskooli, toonasesse Eesti ainsasse kunstiõppeasutusse, mis andis üldise ja kunsttööstusliku keskhariduse. 1919. aastal asus Ed. Wiiralt Tartus õppima vastloodud kunstikooli "Pallas". Sellel ajal valitses "Pallases" saksa ekspressionismi lembus, mis Ed
ja fotokeemilisi võtteid. Vana tehnika on litograafia - kivitrükk, mille puhul kantakse kiviplaadile joonistus rasvapliiatsiga. Plaati niisutatakse veega, mille tulemusena trükivärv jääb külge ainult rasvastele kohtadele. Võimalik on ka värviline trükk. Sel puhul tuleb iga osastisvärvi jaoks valmistada omaette plaat. Otseselt kunstiteostena välja pakutud graafikateosed kuuluvad vabagraafika valdkonda. Väga suur roll on läbi aegade olnud raamatugraafikal, eriti 20. sajandil on laialt levinud reklaam- ja tarbegraafika. Nendega seondub omaette graafika alaliik - kirjakunst. 1.6 Mis on joonistus? Joonistus on mõnes mõttes kunsti alus. Joonistamist kasutatakse kunstiteose kavandamisel, vormi ja valguse õppimisel, kompositsiooni kalkuleerimisel. Paljude kunstnike visandid (eskiisid) on aja jooksul omandanud kõrge väärtuse
annaabi.ee 
