Ka Jüriöö ülestõus 1343.a. jüriööl näitas eestlaste püüet vabadusele. See oli relvastatud mäss, kus põletati mõisaid ja kirikuid, tapeti kätte sattunud sakslasi. Üle tuli elada ka Saksa ja Vene okupatsioon. Väga kohutav oli 1941. aasta 14. juuni massiküüditamine. Sõja ajal metsavennad võitlesid vabaduse eest, kaugemaks sihiks oli kodumaa vabastamine ja iseseisvuse taastamine. Kõik need raskused ei suutnud murda eeslaste vabadusearmastust: kuulati Ameerika Häält, peideti sini-must-valget lippu lootuses, et saab kord jälle lehvima panna. Mõned inimesed olid lootuse kaotanud, rasketel aegadel läksid üle vastaspoolele, kuid enamus eestlasi jäid truuks oma põhimõtetele. Väga suur tähtsus oli Balti ketil, mille pikkus oli 600 km ja selles osales ligi 2 miljonit inimest, kes nõudsid Baltikumile vabadust. Väga iseloomulik on eestlase töökus. Juba väikeste lastena
nii, nagu osati ja suudeti. Kuna sõjaline ülekaal oli vastase pool, tuli alla vanduda.Ka Jüriöö ülestõus 1343.a. näitas eestlaste püüet vabadusele. See oli relvastatud mäss, kus põletati mõisaid ja kirikuid, tapeti kätte sattunud sakslasi.Üle tuli elada ka Saksa ja Vene okupatsioon. Sõja ajal võitlesid metsavennad vabaduse eest, kaugemaks sihiks oli kodumaa vabastamine ja iseseisvuse taastamine. Kuid kõik need raskused ei suutnud murda eeslaste vabadusearmastust: kuulati Ameerika Häält, peideti sini- must-valget lippu lootuses, etselle saab kord jälle lehvima panna. Mõned inimesed olid usu vabadusse kaotanud, rasketel aegadel läksid üle vastaspoolele, kuid enamus eestlasi jäid truuks oma põhimõtetele.Väga suur tähtsus oli ka Balti ketil, mille pikkus oli 600 km ja selles osales ligi 2 miljonit inimest, kes nõudsid Baltikumile vabadust.Kõik see näitab suurt eestlaste ühtekuuluvust.
geograafilise keskkonna teooria, mille kohaselt ühiskond sõltub seda ümbritsevatest geograafilistest oludest - eeskätt kliimast, aga ka pinnavormidest. Ta väitis, et külm teeb inimese tugevaks, aktiivseks, sihikindlaks ja teotahteliseks. Kuumus seevastu muudab inimese laisaks ja ükskõikseks. Pinnaehituse mõju lahates arvas Montesquieu, et mäed sünnitavad vabadusearmastust, tasandikud despootiat3. Montesquieu pooldas tervest mõistusest lähtuvatest liberaalset ühiskonnakorda, mis soodustaks inimese vaimset ja kõlbelist arengut, ning eelistas Lääne avatust ja tsiviliseeritust Ida suletusele ja despootiale. Ta uskus, et vabaduse vaim ja läänemaine kultuur kuuluvad kokku, seda juba alates Vana- Kreeka demokraatlikust valitsemisviisist, mille mandumist ja
ja raugematu traditsioonide ja oma rahva ajaloo tunnetamine N: sabati pidamine, kosser toit jne. Rõhutatakse vanemate austamist, mis tähendab ühtlasi nende kartmist. Selles ei eeldata võrdsust, sest vanemad on alati midagi kõrgemat, autoriteetsemat. Samas ei tähenda ebavõrdsus alandamist ega lapse terve algatusvõime mahasurumist. Lapsele õpetatakse maast madalast iseseisvat mõtlemist (koos isaga loetakse Toorat, kommenteeritakse, uuritakse, arutatakse, väideldakse) ja vabadusearmastust, mis allub elu kindlale korrale ning väärtussüsteemile. See annab lastele eneseväärikust ja enesekindlust. Inimene, kes ei õpi halvustab Jumalat. Kes ei õpi on määratud surema. Õppejõud professor Randar Tasmuth 2.12.2016 Judaismi inimene (hiljem ka kristlane) oli õppiv inimene homo studioosus KASUTATUD KIRJANDUS. Georg Fohrer ,,Iisraeli usundi ajalugu" lk. 243 256 Kirjastus ,,Greif" Tartu 1997
ja raugematu traditsioonide ja oma rahva ajaloo tunnetamine N: sabati pidamine, kosser toit jne. Rõhutatakse vanemate austamist, mis tähendab ühtlasi nende kartmist. Selles ei eeldata võrdsust, sest vanemad on alati midagi kõrgemat, autoriteetsemat. Samas ei tähenda ebavõrdsus alandamist ega lapse terve algatusvõime mahasurumist. Lapsele õpetatakse maast madalast iseseisvat mõtlemist (koos isaga loetakse Toorat, kommenteeritakse, uuritakse, arutatakse, väideldakse) ja vabadusearmastust, mis allub elu kindlale korrale ning väärtussüsteemile. See annab lastele eneseväärikust ja enesekindlust. Inimene, kes ei õpi halvustab Jumalat. Kes ei õpi on määratud surema. Õppejõud professor Randar Tasmuth 2.12.2016 Judaismi inimene (hiljem ka kristlane) oli õppiv inimene homo studioosus KASUTATUD KIRJANDUS. Georg Fohrer ,,Iisraeli usundi ajalugu" lk. 243 256 Kirjastus ,,Greif" Tartu 1997
Ta rõhutas kodanike vabaduste kaitset ja seetõttu peetakse teda liberalismi üheks isaks. Ühiskonna arengut käsitledes esitas ta geograafilise keskkonna teooria, mille kohaselt ühiskond oleneb teda ümbritsevatest geograafilistest oludest eeskätt kliimast, aga ka pinnavormidest. Ta väitis, et külm kliima teeb inimesed tugevaks, aktiivseks, sihikindlaks ja teotahteliseks; kuumus seevastu muudab inimesed laisaks ja ükskõikseks; mäed sünnitavad vabadusearmastust, tasandikud despootiat. Rousseau arvas, et kauges minevikus elasid inimesed kooskõlas loodusega ja õnnelikult. Kuna ühiskond ei saa sellise ideaali poole tagasi pöörduda, siis pidas ta õigeks vabariiklikku korda, kus võim lähtub 9 Reformatsioon, http://www.hot.ee/ajaloost/text/uusaeg/reformatsioon.htm 10 See on meie usk, http://www.katoliku.ee/index.php/et/tutvustus/katehhees/see-on-meie-usk/103-ueheksas-peatuekk 11 Reformatsioonist, http://voru.eelk
Montesquieu rõhutas kodanike vabaduste kaitset ja seetõttu peetakse teda liberalismi üheks isaks. Charles Montesquieu esitas ka ühiskonna arengut käsitleva geograafilise keskkonna teooria , mille kohaselt ühiskond sõltub seda ümbritsevatest geograafilistest oludest. Ta väitis , et kuumus muudab inimesed laisaks ja ükskõikseks , külm kliima seevastu teeb ta tugevaks , aktiivseks ja sihikindlaks ning teotahteliseks. Pinnaehituse mõju lahates arvas ta , et mäed sünnitavad vabadusearmastust ja tasandikud despootiat. 2.3. Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) Jean-Jacques Rousseau sündis 1712.aastal Genfis ja suri 1778.aastal Pariisis. Ühiskonna probleemide käsitlejana äratas Rousseau tähelepanu 1750.aastal traktaadiga ,,Arutlus teadustest ja kunstidest". Jean-Jacques Rousseau põhiteosed on ,,Arutlus inimestevahelise ebavõrdsuse tekkimise põhjustest" ja ,, Ühiskondlik leping", milles ta vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi tekkimist.
ühiskond sõltub geograafilisest keskkonnast, eriti kliimast, aga ka pinnaehitusest. Autor väitis, et külm kliima teeb inimese tugevaks, aktiivseks ja töövõimeliseks, kuumus seevastu muudab laisaks ja ükskõikseks. Kuumast kliimast tulenevat ka asiaatide despotism. Pinnaehituse mõjust kõneldes kinnitab Montesquieu, et mäed 4 sünnitavad vabadusearmastust, tasandikud aga despootiat. Olles veendunud usu kahjulikkuses, vastandas Montesquieu sellele teaduse. Samas arvas ta, et usk on rahvale vajalik kõlbluse hoidmiseks. 32-aastaselt ( 1721) raamat ,,Pärsia kirjad" äratas üldist tähelepanu. Raamat sisaldas sotsiaal- ja kultuurikriitika kõrval ka poliitilist kriitikat. Jean Jacques Rousseau (1712-1778) sündis Genfis kellassepa pojana. Ta jäi noorena orvuks, kuid siiski õnnestus tal saada hea haridus.
pidulikult pisematest. (Nechunaeva 1999: 11-12) 5. Demosthenese Demosthenese (384-322 eKr) kõnesid on säilinud 60 ringis, nende karmi ja asjalikku stiili iseloomustab varjatud jõud ning kirglikkus. Erilist huvi pakuvad tänapäevalgi Demosthenese kolm teravat poliitilist süüdistuskõnet Makedoonia kuninga Philippos II ekspansioonitaotluste vastu. Hiljem hakati neid kõnesid nimetama filipikateks. Demosthenes kutsus nendes kõnedes kreeklasi ühinema, meenutas Ateena kuulsat minevikku ja vabadusearmastust ning kõneles sügava pettumusega tolleaegse demokraatia müüdavusest. Kõnedel oli Ateena rahvale väga suur mõju. Seda tunnistas ka Philippos ise. (Prits 2002: 9-10) 6. Cicero Cicero (106-43 eKr) on tuntud tänapäeval eelkõige kõnemehena, kuid vaadeldes tema poolt kirjutatud traktaatide mõju läbi aegade, on tehtud järeldusi tema mõjust ka mitmetele hilisematele filosoofidele. Nii näiteks on traktaat, mille ta Caesari ainuvõimu ajal 44
Visa tööga arendas ta endal kõnemehe võimeid, tegeles algul kohtukõnede koostamisega, siirdus aga siis 351. a. poliitilise tegevuse alale. Kõnemehena ja riigitegelasena paljastas ta kirglikult Makedoonia kuninga Philippose ekspansioonitaotlusi,. kaitstes oma kodumaa au ja sõltumatust Makedoonia türannia vastu. Nn. Olynthose kõnedes ja kolmes kõnes Philippose vastu (nn. filipikais, a-il 351--340) kutsub Demosthenes kreeklasi üles ühinema, meenutab Ateena kuulsat minevikku ja vabadusearmastust, kõneleb nördimusega temaaegse demokraatia müüdavusest. Oma kõnes «Ülekohtusest saatkonnast» süüdistab ta makedooniasõbraliku partei juhti Aischinest. Pärast Makedoonia võitu Chaironeia lahingus (a. 338), mis tegi lõpu Kreeka sõltumatusele, väärib tähelepanu ainult üks Demosthenese poliitiline kõne, nimelt «Kõne pärjast Ktesiphoni kaitseks». Veel kahel korral püüdis Demosthenes Ateena patrioote õhutada võitlusele, kuid
3 üheks isaks. Ühiskonna arengut käsitledes esitas ta geograafilise keskkonna teooria, mille kohaselt ühiskond oleneb teda ümbritsevatest geograafilistest oludest eeskätt kliimast, aga ka pinnavormidest. Ta väitis, et külm kliima teeb inimesed tugevaks, aktiivseks, sihikindlaks ja teotahteliseks; kuumus seevastu muudab inimesed laisaks ja ükskõikseks; mäed sünnitavad vabadusearmastust, tasandikud despootiat. Rousseau arvas, et kauges minevikus elasid inimesed kooskõlas loodusega ja õnnelikult. Kuna ühiskond ei saa sellise ideaali poole tagasi pöörduda, siis pidas ta õigeks vabariiklikku korda, kus võim lähtub rahvast. Ühiskondliku korra alus on eraomand, kuid on vaja ka abinõusid ebavõrdsuse vastu. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal sai Rousseau õpetusest jakobiinide ametlik ideoloogia.
(katarsis). Keel: rikas, mitmekesine sõnavara, originaalsed kujundid, metafoorid; pidulik, ülev, paatoslik stiil. ,,Pärslased" on ainuke antiikajast säilinud tragöödia, mille ainestik pole mütoloogiline. Teose teemaks on Pärsia kuninga Xerxese sõjakäik Kreeka vastu, täpsemalt Salamise lahing, mida A kujutab pärslaste silme läbi, kes lahingu kaotasid. Aischylos ülistab Ateena demokraatiat, kreeklaste patriotismi ja vabadusearmastust, kreeklaste võit on otsekui valguse võit pimeduse üle. Ometi suudab Aischylos ka pärslastele kaasa tunda, kuna nende kannatustes on süüdi nende valitseja Xerxese ülbus. ,,Palujannad" abieluteema: kas vägivaldne või armastusabielu? ,,Seitse Teeba vastu" Teeba müütidest. Laiose suguvõsa needus. Laiose poja Oidipuse poegade Eteoklese ja Polyneikese vastasseis kes jääb Teeba kuningaks.
keskendumine. Aischylose loomingut kannab usk maailma harmoonilisusse ja stabiilsusesse, mida traagilised konfliktid ajuti rikuvad, kuid mis jumaliku plaani kohaselt läbi inimeste kannatuste uuesti taastub. ,,Pärslased" a 472 - Pärsia kuninga Xerxese väe lüüasaamine Salamise lahingus ja pärslaste perekondade saatus nende kuningakojas Susas. Rõhutab kreeklaste patriotismi ja vabadusearmastust. Pärslaste kannatuste põhjuseks on kuningas Xerxese hybris. ,,Seitse Teeba vastu" a 467 - Oidipuse poegade Eteoklese ja Polyneikese saatus. ,,Palujannad" a 465? v 459? - Danaiidide teema, kantaaditaoline teos, tegevust peaaegu ei ole. Ainuke säilinud triloogia ,,Oresteia" Danaiidide teema, kantaaditaoline teos, tegevust peaaegu ei ole. · Sophokles (496406 eKr) - Sophokles elas Ateena demokraatia kõrgajal. Huvidelt oli ta algusest peale
populaarsuse. Bornhöe kui silmapaistva rahvaliku kirjaniku loomingul on olnud suur osa eesti progressiivse üiskondliku mõte arengus, laiade hulkade teadvuse suunamisel sotsiaalsest ja rahvuslikust survest vabanemisele. Tema ajaloolised jutustused ja ennekõke «Tasuja» on hinnatavad ning läedased nõkogude inimestele. Nad õetavad meie noorsugu tuliselt vihkama rõumist ja orjust, mille ikkes äavad veel paljud maailma rahvad, kasvatavad meie noortes vabadusearmastust, patriotismi ja mehist kangelasmeelt. E. Nirk SELGITAVAID MÄKUSI Lk. 8 vasall e. lä animees --rü utel, kes feodaalüiskonnas kõgemalt lä anihäralt e. Senjö orilt vastavate kohustuste eest sai kasutamiseks (lä aniks) teatava maa-ala (koos sellel elavate talupoegadega) ,, 16 «uch', Tarapita, such'!»(sks.- k.) --«Otsi, Tarapita, otsi!» 18 junkur --siin: noor rü utel ,, 20 «auerhund»(kupja moonutatud sks. k. «auerunt» --«Talupoja-koer» «ä, tu teivel!»(moonut. sks. k
annaabi.ee 
