lapsed, eks nüüd tuppa läe! Su pärast rõõmus on mu meel, Su ilu imetsen: Sust kõlagu mu kandlekeel, Su kasuks kõnelen! MATKAJA TALVEÖÖ Reinhold Kamsen Kirr, kõrr, kõrinal Jakob Tamm Sõidan üle õue, Öö on selge. Kõrgel kuu. Virr, võrr, võrinal Läige üle lume. Kõnnin teel kui kõue. Piitsa plaksutan: Härmas seisab iga puu. Nõõ, nüüd jookse ruttu! Taevaserv on sume. Laulu laksutan, Pole nukrust, nuttu. Tuled paistavad siin ja sääl Kirr, kõrr, kõrinal säral läbisegi..
____________________________________________ k1k2 C1e k x + C2e k x k1=k2= (C1 + C2x)e x k1=+i, k2=-i ex (C1 cos x + C2 sin x) 19 3. Mittehomogeense võrrandi erilahendi leidmine DV parem pool f(x) Tingimus Mittehomogeense võr- randi erilahend y MHE a) Pn(x) 0 ei ole kar. Qn(x)=B0xn+...+Bn _ võrr. lahend _____________________________ 0 on kar. võrr. lahend xQn(x) b) exPn(x) ei ole kar. exQn(x) võrr. lahend ____________________________ on kar.võrr. xkexQn(x) k-kordne lah. ______________________________________________ c) ex(Pn(x)cosx+ ex(Us(x)cosx+ +i ei ole kar. +Qm(x)sinx) võrr
Protsendid ( ülesanded ) 11.klass 1) Kui ärimees võtaks 15%-list laenu , tuleks tal laenuprotsentides tasuda 6000 eur. Tal õnnestus kaubelda laenuprotsentide summat 5 % võrr a väiksemaks. Kui suur on laenuprotsent nüüd ? Lahendus: Kui palju õnnestus kaubelda laenuprotsentide summa väiksemaks? 6000 Kui palju on laenuprotsentide summa nüüd ? 6000- 300 = 5700 eurot Kui suur on laenud summa ? Kui palju on laenuprotsent nüüd ? Vastus: Laenuprotsent oleks siis 14,25 % 2) Kauba hinda tõsteti 15 % võrra ja tarbija vähendas kauba ostmist 10 % võrra. Mitme protsendi võrra tarbija väljaminekud muutusid ( suurenesid või vähenesid )?
*Pilv kontrollib loomade jooksmist, kasuta *Piksenool protseduuri Tee_samm. *Lahtrid (loom_1,loom_2, loom_3, *Tee_samm- selle igal täitmisel fikse ringe, paku_võitja, võitja) muudetakse ühe looma asukohta sa ületab etteantud kauguse, viiakse loo Objektid programmis suurendatakse ringide arvu ühe võrr lõpetatakse, kui kõik loomad on jook *Viitamiseks loomadele: loom1, *Kes -(aeg1, aeg2, aeg3)- teeb kindl loom2, loom3 *Teistele kujunditele ja lahtritele Lisaks viidatakse otse: Shapes(nimi) ja Range (nimi) Kui sinu poolt pakutud võitja osutubk ekraanile tüdruk ja päike. Tüdruk hak aga keerlema.
*Jada {Xn} osajadaks {Yn} nim. jada, mis on saadud jadast {Xn} lõpliku või lõpmatu hulga jada
elementide väljajätmise teel.
*Lause: Xn < Xn+1 ; Xn < M
*Tõestus: Fikseerime n. Xn < Xn+1 ; Xn < M ; Xn- Xn+1
VASTLAPÄEV!! Vastlapäev on kevadiste liikuvate pühade seas esimene kuulutab katoliku kirikukalendri paastu algust. Vastlapäevaga lõppes talviste koduste tööde periood. Kuna paastu ajal liha ei söödud , ssis on vastlapäeva nimetatud Lõuna-Eestis ka lihaheite päevaks: ,,Vanasti olevat lihaheitepäeval perele viimast korda liha süüa antud ja siis üeldud ,et soo, nüüd on liha ära heidetud ja nüüd tulevad räimed käsile võtta. Vastlapäev on alati teisipäeval ning paikneb ajavahemikus 8.veebruarist 7. märtsini. See tuleneb liikuvate kevadiste pühade väljaarvestamise reeglist ,kus olulised on ühtaegu nii kuu kui päike.Vastlad on alati noorkuu ajal. Vastlapäeva tavanditoidud valmistati nii viljast kui ka lihast. Eriti Lõuna-Tartumaal ,aga ka mujal Lõuna-Eestis keedeti odratangu-või odrakruubiputru.Siit pärineb pudrupäeva nimetus.Saaremaal küpsetati leiba (siis leib ei lähe sel...
, *Ilmutamata kujul: y=y(x; c ), c =(c1,...cn)=> üldlah, fiks konstandi: fix c 0 : y=y(x; c 0 )- erilah; fikseerimine toimub algtingimusre abil, mis ütleb, et y(x 0)=y0, y'(x0)=y0'...y(n-1)(x0)=y0(n-1) =>Cauchy ül; Iseärased lahendid-tekivad kõrvalistest matemaatilistest kaalutlustest; lah ilmutamata kujul: * (x,y, c )=0 ->üldint! *fix c 0 : (x,y, c 0 )=0 eriint!; dif võrrandi lah, so tema integreerimine. *Märkus: kui meil dif võrr lahenditeks on mitme muutujagaf-n, siis sel korral räägime osatuletisega dif võrrandist (y=y(x 1...xk)). *Lahendite geom. tõlgendus->üldlah on int joonte parv! (JOONIS!) 41. I järku DV Def. I F(x,y,y')=0 üldkuju, II y'=f(x,y)-normaalkuju, III M(x,y)dx +N(x,y)dy=0 sümm kuju; I->II y' avaldame võrrandist F(x,y,y')=0; II->I y'=f(x,y)=> F(x,y,y')=0; II->III: y'=dy/dx=f(x,y)=>dy=f(x,y)dx-dy=0; III->II: M(x,y)dx=- N(x,y)dy|*-1/N(x,y)dx => -M(x,y)/N(x,y)=dy/dx (y')
See on seotud niiskus e. hügroskoopne niiskus. Ei ole kindel väärtus, muutub liigiti ja puu erinevates osades. Niiskuse suurenemisel koguneb liigne vesi raku õõnsustesse. Püsib seal kapillaarjõudude toimel(pindpinevusjõud) - vaba vesi e. kapillaarne niiskus 22. Millised on puidu kasulikud omadused? Puu vertikaalse tüve piklikud rakud muudavad selle eriti painduvaks, tugevaks ja vastupidavaks. Leidub peaaegu kõikjal, on suhteliselt odav võrr. betooniga, iseeneslik taastootlus, seda on suurel hulgal ja puidul on palju kasutusvõimalusi. Puit kui materjal omab suurt tugevust kaaluühiku kohta ja on kergesti töödeldav ja viimistletav. hea soojusisolatsioonivõime ja head tugevusomadused. Puit on puhas, taastuv loodustoode ja ei erita tervisele ohtlikke aineid. Keskkonnasõbralik ja biolagunev. 23. Millised on puidu ebasoovitavad omadused? Seened kergesti biolagundavad. Troopilises kliimas hävitavad termiidid töötlemata puitu
Kodus ootas enamustel mitu last ja palju koduloomi ning samamoodi tahtis rohimist, kõplamist ka oma põllumaa. Linnas käidi ikka bussidega ja arvestada tuli suure ajakaoga, sest busse käis vähe ja harva. Telefonid olid siis muidugi analoogtelefonid ja terve küla peale vaid üks aparaat, oli juba luksus. Meil oli lähim telefon kolme kilomeetri kaugusel, kolhoosi kaalukojas. Kui oli kiirabi abi tarvis, siis isa pani punnvõrrile hääled sisse ja kihutas kaalukotta helistama või kui võrr ei töötanud vms, siis jooksis abi järele. Mäletan mitmeid hetki, kus naabrid said omavahel kokku tee peal. Istuti teepervele maha ja jutustati, leiti aega teineteise jaoks. Olid siis alles ajad! Nüüd on kõigil meeletu tehnika, puuduvad koduloomad ja põllumaad, vestlused saavad kõik vesteldud kas telefoni teel või arvuti kaudu ja meil pole aega naabritega kokkugi saada. Paljude tööpäev möödub arvuti taga ja kodus istutakse taaskord maha selleks, et klahve klõbistada
Evil ja Ilmaril sündis 1962. Aastal tütar Astrid ja 1967. Aastal poeg Ainar. 1974. aastal oli vanaisal kahepoolne kopsupõletik. Põlva haiglas öeldi talle, et kui ta suitsetamist ja joomist maha ei jäta siis on tema elupäevadel varsti lõpp. Ta kuulas arstide sõna ja jättis suitsetamise ja alkoholi tarbimise. Ta vahetas ka töökohta ja asus tööle Põlva valda Himmaste külla keevitajana. Tööle sõitis ta alati võrriga, tegelikult oligi tema ainukeseks sõiduvahendiks võrr. Maja, kus nad Põlvas elasid, ehitas vanaisa koos Evi poja Avo ja Astridi mehe Reinuga ümber suuremaks elamuks. Peale selle ehitas vanaisa kõrvalmaja, kuhu poeg Ainar asus elama koos enda naisega. Vanaisa elukaaslane Evi Juks suri 1985. aastal kilpnäärme vähki. Kõigile perekonna liikmetele mõjus see väga halvasti. 5. PENSIONIIGA Vanaisa läks 1997. aastal pensionile. Isegi pensionil olles polnud tal kunagi aega puhata. Ta
aasta jooksul viimase kuu jooksul enam ei, aga olen rohkem suitsetanud kui aasta tagasi viimase kuu jooksul enam ei, aga olen viimase suitsetanud aasta jooksul viimase kuu jooksul ei viimase aasta jooksul viimase aasta jooksul ei viimase kuu jooksul rohkem kui aasta tagasi Leidke tudengite arv võrr ei rohkem kui aasta tagasi viimase kuu jooksul jah viimase aasta jooksul viimase kuu jooksul enam ei, aga olen viimase suitsetanud aasta jooksul viimase aasta jooksul ei rohkem kui aasta tagasi viimase kuu jooksul ei viimase aasta jooksul viimase aasta jooksul Keskmin
kui Am,Bn.�=ɑ+βi-kordne kar väärtus ,siis võr(1) leidub lahend y kujul. y(x)= x s [Pm(x) e ɑx cosβx+Qn(x) e ɑx sinβx]. Mehaanilise võnkumise võrrand meh võnkumine on keha liikumine milles see kaldub oma tasakaaluasendist kõrvale, kord ühes, kord teises suunas. X’’+w0x=0 (w0-ringsagedus) Vabavõnkumise võrrand: d2y/dt2 +p dy/dt +qy=0, kus p=λ/Q q=k/q [k,λ-pos. Arv, Q-mass, y-koormuse hälve tasakaaluasendis] Sundvõnk võrr: Qd 2y/dt2 +λ dy/dt +ky=-kφ(t)-λφ’(t). d2y/dt2 +p dy/dt +qy=f(t), kus f(t)=-(kφ(t)-λφ’(t))/Q
mh kr r/b=ykr r , ykr r=((1+ ykr) ykr)/( 31+2 ykr. ykr väärtusi anname ette, leiame ykr r ja arvutame kr=ykr/ykr r=hkr/hkr r ja =1/1+ykr, funktsioonist kr=f() koostame graafiku. Siit leiame kr. Kriit sügavus hkr=krhkr r. Paraboolne säng. hkr r=427Q2/64gp. Kui =1,1; hkr p=0,455*3Q2/p. !Ümmarristlõige. Arvutatakse graafiku abil. Leitakse (Q2/g)/d5/2, kõveralt vaatame (A3/B)/d5/2 ja siis selle järgi h/d. Otsitav hkr=(h/d)d. 7.Mõõdukalt ebaühtlase ...dif võrr: Leiame Bernoulli võrrandi järgi: dh/dl=i0-Q2/C2A2R(1-C2R/gA A/l)/1-Q2B/gA3. Loodussängi jaoks ei sobi, kuid korrapärasele küll. Seda võrrandit lihtsustusteta integreerida ei saa, kuid võrrand muutub lihsamaks, kui tegemist on prismaatilise sängiga, siis sõltub ristlõikepind ainult voolu sügavusest ja A/l=0. Et CAR=K on vooluhulgamoodul ning Q 2B/gA3=Er, siis same dh/dl=i0-(Q2/K2 )/1-Fr. Kui vool oleks ühtlane, saaks vooluhulka avaldada normsügavuse h0
Liidame nüüd kahe koordinaattelgede x ja y sihis toimuvate ühesuguste sagedustega harm. võnkumised. Valime aja arvestamise alghetke nii, et esimese võnkumise algfaas oleks null. Siis saame kirjutada võnkumiste võrrandi nii: x=a cost, y=b cos(t+)}, kus on võnkumiste faasivahe. See võrrandisüs. kujutab endast mõlemas võnkumises osaleva keha trajektoori võrrandit parameetrilisel kujul. Et anda sellele võrrandile kuju, peab võrranditest elimineerima aja t. Esimesest võrr. järeldub: cost=x/a. Järelikult sint=1-x2/a2. Asendame cost ja sint nende väärtuste-ga, saame: y/b=x/acos -sin 1-x2/a2. Võrrand teiseneb järgmisele kujule: x2/a2+y2/b2-2xy/ab *cos=sin2. §47. Laine kirjeldamine. Kui elastse kk.-na (tahke, vedela, gaasilise) ühes kohas panna kk.-na osakesed võnkuma, hakkab see võnkumine osakeste interaktsiooni tõttu levima osakeselt osakesele teatud kiirusega v. Võnkumiste ruumis levimise protsessi nim. laineks. Laine levimisel kk.-nas ei kandu kk
Albu Põhikool Transpordist ja majandusharudest Ettekanne Koostaja: Merilin Talimaa Juhendaja: Külli Pesti Albu 2011 TRANSPORT ÕHUTRANSPORT St atistika järgi m o o d u sta b õ h utran s p ort ainult 1, 3 % ko g u m a ail m a tran s p ordi st, s ell e rah alin e v ä ärtu s a g S e et õttu o n kiirs a a d eti st e ja kallihinn ali st e ka u p a d e (v ä äris m et allid, k õrgt e h n ol o o gilis e d s e a d m e d , juv e elid rikn ev ka u p jn e ) tarn e õi g u statud ja ka s uto ov va ata m ata s ell el e, et lennutran s p ordi tariifid o n k õig e k õr Lennutran s p ordi p e a min e e eli s o n ka u b a ko h al etoi m eta mi s e kiiru s. Lis ak s s ell el e pu u duva d õ htura praktilis elt g e o g r a afilis e d piirid. S e e v õi m ald a b...
y = y´ z = z´ t = t´ mida nim. Galilei teisendusteks (seovad ühte inertsiaalset süsteemi teisega). Esimene ja viimane võrr. kehtivad vaid kui Vo on väike võrreldes valguse kiirusega vaakumis. Väide, et kõik mehaanika nähtused kulgevad erinevates inertsiaalsetes taustsüsteemides ühtemoodi, mistõttu mehaanikakatsete abil pole võimalik kindlaks teha, kas antud taustsüsteem on paigal või liigub ühtlaselt.ja sirjooneliselt, kannab Galilei relatiivsusprinsiibi nimetust. Näit. Astudes ühtlaselt ja
Soojusefekti väärtusi sisald-id reaktsi mõõtmed on 10 7 l0 9 on süsteem kolloiddispersne ja edasine ajaühikus sama palju ioone kui tuleb tagasi. võrrandeid nim. termokeemia võrranditeks. Reaks-i soojusefekt peenest-ne ei ole võimalik, kuna siis tek lahused. Potentsiaalide vahet met-i ja ümbritseva lahuse vahel nim. olenb välisting-st (temp-st,rõhust). Et reakts-e saaks omavah võrr, 6.2 Lahuste kontsentratsioonide väljendusviise. Ainete elektroodipotentsiaaliks . Elektroodipotentsiaalide suhtelisi esit käsiraamatuses soojusefektide väärtused standard tingte jaoks. lahustuvus. Tahke aine lahustumisel vedelikus lahkuvad aine väärtusi mõõd-se võrdluselektroodi, nimelt H-elektroodi abil, 5.3 Hessi seadus
on kohust reimportima jäätmed, kui sihtkohamaa keeldub neid vastu võtmast. Jäätmetekke vält on meetmete kompleks, mis suunat jäätmete ja nende koostises olevate ainetematerjalide koguse või jäätmete kk ja terviseohtlikkuse vähendamisele Üldpõhimõtted & EL: iga tegevuse juures rakend kõiki sobivaid jäätmetekke vält võimalusi, taas ja korduvkasutus (kui see on tehnol võimalik & ei kaasne ülemääraseid kulutusi võrr teiste käitlusviisidega), kõrvaldamise meetodite optimeerimine, transpordi regul, tekit kahju heast, kõik toimingud jäätmeloa alusel (teatud juhtudel ka jäätmete tekit), käitlusel parim kättesaadav tehnoloogia (kui see ei ole kulukas ning nii kk kui maj seisukohast). Täpsemalt: OA kõrvald, minimaalne jäätmeteke kõrvaldamisel, energiaallikana, teisese toormena, pakendiringlus, puhtad
pinnavesi osoneeritud või klooritud (puhastatud: Al2(SO4)3 Al(OH)3 , haarab kaasa lisandeid) filtritud Põhjalikum puhastus: destillatsioon, ioonivahetus Füüsikal. omadused - rida anomaalseid omadusi: kõrge sulamis- ja aurustumissoojus jää sulamisel ruumala väheneb 9%, seejuures soojusmahtuvus C kasvab peaaegu 2 korda (edasi vahemikus 0 - 100C peaaegu ei muutu) Molekuli ehitus Vaid tühine osa vee molekule (25C juures: 1 5.109 kohta) on dissotsieerunud võrr. H2O H+ + OH- kohaselt + + prooton H + H2O H3O H3O+ + H2O H5O2+ Sellistes kompleksides on kaugus O ... O tunduvalt väiksem vesiniksideme pikkusest neutr. molekulides Vesinik ei asetse selle "lühenenud" sideme keskel, vaid on ühele O-le lähemal, mille põhjuseks on H3O+ (oksooniumiooni) esinemine vees. - oluline tähtsus paljudes (sh. biol.) süsteemides Põhiliselt esinevad veemolekulid (toatemp-l)
F-kriteerium 2,8919 Mudel ei ole statistiliselt oluline Significance F 0,0427 Kõige usaldusväärsem on näitaja X4 Kõige vähem usaldusväärne on X2 Y - Segavilja müük kg/ha X1 - Segavilja saagikus, kg/ha Kui segavilja saagikus suureneks 1 kg võrra ha kohta, siis segav X2 - Teravilja müügi osakaal kogumüügist Kui teravilja müügi osakaal kogumüügist suureneks 1 ühiku võrr X3 - Kasvupind kokku, ha Kui kasvupind kokku suureneks 1 ha võrra, siis segavilja müük v X4 - Investeering kokku, kr Kui Investeeringud kokku suureneksid 1 kr võrra, siis segavilja m R2 Korrigeeritud R2 0,0744 0,0414 0,0145 -0,0207
(puhastatud: Al2(SO4)3 → Al(OH)3 , haarab kaasa lisandeid) filtritud Põhjalikum puhastus: destillatsioon, ioonivahetus Füüsikal. omadused - rida anomaalseid omadusi: kõrge sulamis- ja aurustumissoojus jää sulamisel ruumala väheneb 9%, seejuures soojusmahtuvus C kasvab peaaegu 2 korda (edasi vahemikus 0 - 100C peaaegu ei muutu) Molekuli ehitus Vaid tühine osa vee molekule (25C juures: 1 5.109 kohta) on dissotsieerunud võrr. H 2O H+ + OH- kohaselt prooton H+ + H2O → H3O+ H3O+ + H2O → H5O2+ Sellistes kompleksides on kaugus O … O tunduvalt väiksem vesiniksideme pikkusest neutr. molekulides Vesinik ei asetse selle “lühenenud” sideme keskel, vaid on ühele O-le lähemal, mille põhjuseks on H3O+ (oksooniumiooni) esinemine vees. - oluline tähtsus paljudes (sh. biol.) süsteemides Põhiliselt esinevad veemolekulid (toatemp-l)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
