ILJA REPIN Rebeka Raasik ja Sigrid-Kristiina Smson, Paide Ühisgümnaasium 12.a Elukäik Ilja Jefimovits Repin Sündis 05.08.1844 Venemaa Keisririigis Harkovi kubermangus Tsugujevi nimelises väikelinnas ohvitseri pojana. 19-aastaselt Peterburi Kunstite Akadeemiasse. Ikoonid ja altarimaalid 1872-autasustati "Jairuse tütre elluäratamine" eest suure kuldmedaliga. 6-aastane välisreis. Elukäik 1872 -abiellus Repin Vera Aleksejevna Sevtsovaga. 1878-1890 Venemaa kunstiühingu Rändnäituste Ühingu juhtfiguur 1887-lahutas Repin oma esimesest naisest, 2 vanemat tütart jäid temaga ja poeg ja tütar emaga. 1893- töötas Repin Peterburi Kunstiakadeemias nii professori kui ka direktorina. 1899-abiellus Repin teist korda. Ilja Repin suri 29.09.1930. 1940-avati tema kodu memoriaalmuuseumina. Looming Vene maalikunstnik
Ta pani ka sõjaväes kokku oma estraadipundi. Pundis oli Gunnar Graps ja Peeter Podelski. Neid telliti lausa esinema. Kui ta orkestrist lahkus siis hakkas ta televisioonis laulma, kus ta Reedaga tutvus. 1973. Aastal ta abiellus temaga. Neil sündis ka tütar. Vahepeal laulis Ivo Linna Apelsinis. Siis tal oli valida kas jääb Apelsini või läheb bändi Rock Hotel. Eks ta valis siis Rock Hoteli. Rock Hotelil läks kohe alguses väga hästi. Rock Hoteli esimene välisreis oli 1980. Aastal Soome. Nad läksid Tallinna sadamast tolli, kus passikontroll ütles Põldroole, et tema pass on valesti täidetud. Nad jõudsid kohale kolmekesi: Kappel, Kõrvits ja Linna. Nende grupijuht, kes muidu oli tore inimene, teatas, et tuleb esineda. Ivo küsis, et aga mis siis saab, kui me ei esine. Tema aga vastas ,,eks saate siis kodumaal teada".
vaateid vene rahva erilisest kutsumusest (Kristliku andeksandmise ja alandlikkuseidee) 1862.a Moskva rahutuste ajal kirjutab, et revdemokraadid on ohuks inimkonnale, inimest tuleb nende ideede eest kaitsta; Lääne-Euroopas on VVV(Vabadus Vendlus Võrdsus) loosung realiseerimata, sest vendlus ei saa luua, see on olemas vaid venelastel. Venemaa kui messias, lunastaja toob maa peale jumalariigi. Sotsialism on võõras, tuleb loota kristlusele. Välisreis 1863 ,, talviseid märkmeid suvistest muljetest" reisikiri. 1864 ,,Ülestähendusi põranda alt" protest 1)solvatud, nurka surutud inimene, ,, Normaalse" eest taanduv, end eriti tugevasti tunnetav 19. Saj. Inimene. 2)tegutsevad tugevate närvidega nn tõelised inimesed, rumalad ja oma võimalustes piiratud. 1864-65 ajakiri ,,Epohha" keelustatakse 1866 ,,Kuritöö ja karistus" 1867 siirdub 4 aastaks välismaale 1868 ,,Idioot" 70ndad 1871-72 ,,Sortsid" (,,Kurjad hinged") 1875 ,,Nooruk"
J.Sibelius(1865-1957)-Elulugu-Soomest, isa oli linnaarst, kodukeeleks rootsi keel, 5.a alustas klaveriõpinguid, 1885 lõp kooli kodulinnas ja läks Helsingisse õigusteaduskonda õppima. Õppis vormiõpetust(ülikoolis), harmooniat, viiulit (pärast ei pööranud sellele väga tähelepanu), polüfooniat. 1889 I välisreis Saksamaal, eesmärgiks õppida tuntud õppejõududelt ja õppida tundma kohalikku muusikat. Käis veel Austrias, Ungaris. Abiellus soome neiu Ainoga. 1899 läks tööle Soome Muusikaühingusse (organiseeris kontserte, muusikakoolis õppejõuks) Looming- kirj tuntuid sümfooniaid(7), tuntuim teos ,,Finlandia" kurvapoolne (1899), programmilised sümf. poeemid, mis on kirj Kalevala ainetel (enamus teoseid on seotud soome muistendite v saagadega). 2 viiulikontserti. sümf süidid (loodus
Väike-Maarja kihelkonnakoolis käis ta aastatel 18921894 ning 18961897. 18941896 oli ta isal abiks põllutöödel 18981903 õppis Anton Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal ka Teataja toimetuses.Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Lõpudiplom jäi tal aga saamata tiisikusse haigestumise tõttu. Aastatel 1912-1913 parandas A. H. Tammsaare oma tervist Kaukaasias Punasel Lagedal. See ainus välisreis jättis talle sügavaid jälgi ja rikkalikult muljeid. Peale Kaukaasiast tagasitulekut avastati Tammsaarel peagi uus terviseprobleem, kasvaja maokaelas. Väga raske operatsioon õnnestus siiski, kuid jättis jälle jälje kogu eluks kirjanik pidi elu lõpuni rangelt jälgima, mida sööb, piisavalt liikuma ja puhkama. Aastatel 1914-1919 elas A. H. Tammsaare oma kõige vanema venna Jüri juures Koitjärvel.13. märtsil 1920. aastal abiellus Anton Hansen Käthe-Amalie Veltmanniga.
võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks. Alles aastate pärast sai ta isalt loa edasi õppida. Ta õppis Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal ka "Teataja" toimetuses. Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Lõpudiplom jäi tal aga saamata tiisikusse haigestumise tõttu. Aastatel 1912-1913 parandas A. H. Tammsaare oma tervist Kaukaasias Punasel Lagedal. See ainus välisreis jättis talle sügavaid jälgi ja rikkalikult muljeid. Peale Kaukaasiast tagasitulekut avastati Tammsaarel peagi uus terviseprobleem, kasvaja maokaelas. Väga raske operatsioon õnnestus siiski, kuid jättis jälle jälje kogu eluks kirjanik pidi elu lõpuni rangelt jälgima, mida sööb, piisavalt liikuma ja puhkama. Aastatel 1914-1919 elas A. H. Tammsaare oma kõige vanema venna Jüri juures Koitjärvel. 13. märtsil 1920. aastal abiellus Anton Hansen Käthe-Amalie Veltmanniga
(suund enam psühholoogilisele kujutlemisele-näiteks, jutustused „Raha-auk”, „Uurimisel”) Ka kujutab Tammsaare nn üliõpilasnovelle- noorte haritlaste sümpaatia ja armusuhted. 1911.aasta kevadel lahkub Tammsaare ülikoolist kopsutuberkuloosi tõttu ja elab suurema osa ajast metsavahist venna juures Koitjärvel(Harjumaal, põhimõtteliselt Aegviidu kandis), viibides arstide tungival soovitusel vahepeal Kaukaaias(mis oli tema ainuke välisreis). Kopsuhaigusest ta paranes, kuid siis tuli tal raske maooperatsioon, nii et tervenemisele kulus tal aastaid. Haiguse ajal kujutas Tammsaare „kergemaid” asju-esseid, tõlkis palju. Koitjärve kaunid maastikud inspireerisid „Kõrboja peremehe” kirjutamist ja selle teose looduskirjeldusi. Tammsaare loomingu kaks viimast aastakümmet, mis on kõige viljakamad, ühtivad Eesti esimese iseseisvusega. See on stabiilne periood ka tema eraelus. 1919.aastal ta abiellub ja asub elama Tallinna
lõpueksamite eel avastatud raske tuberkuloosi tõttu. Sellest hetkest algab kirjaniku elus tegelikult uus eluetapp, mis on märgistatud pideva murega tervise pärast, kuid ka uuelaadse ümbritseva tajumise poolest. Kirjanik sõitis läbi raskuste raha laenates ennast ravima Kaukaasiasse Punasele Lagedale, kus sündis hulk miniatuure, mille loomiseks Punase Lageda ilus ümbrus inspiratsiooni pakkus. Tammsaare oli Punasel Lagedal 1912. aasta märtsist 1913. aasta suveni. See ainus välisreis (rohkem kirjanik oma elu jooksul Eestist ei lahkunud) jättis talle sügavaid jälgi ja rikkalikult muljeid. Esimesi jutustusi, mis Tammsaare operatsioonist toibudes Koitjärvel kirjutas, oli impressionismihõnguline "Varjundid", kuigi see ilmus alles 1917. aastal. Kirjutamiseks meisterdas vend kirjutuspuldi, et ta saaks seistes kirjutada, kuna istuda ei olnud esialgu võimalik. Ka nö metsas elades jälgis kirjanik tähelepanelikult
Fännid Eesti koondise arvukaim fännirühmitus on Jalgpallihaigla, millel on üle 600 liikme. Rühmitus on seadnud eesmärgiks "tegeleda kõigi oma meeskonna toetamist puudutavate küsimustega alates piletite levitamisest spetsiaalsesse fännisektorisse ja lõpetades fännide huvide eest seismisel suhetes Eesti Jalgpalli Liidu ja klubidega". Kodumängudel koonduvad häälekamad poolehoidjad reeglina A. Le Coq Arena lõunapoolsele otsatribüünile. Rahvarohkeim välisreis leidis aset oktoobris 2007, kui Wembley staadionile kogunes EMvalikmänguks Inglismaaga umbes kaks tuhat Eesti fänni. Arvukamaid Tallinna külastanud fänkondi on olnud 1938. aastal, kui Balti turniiri otsustavaks kohtumiseks väljakuperemeeste ja Läti vahel kogunes Kadrioru staadionile 12 000 pealtvaatajat, neist 2000 lätlased. Bosnia ja Hertsegoviina toetajaid tuli 2009. aasta oktoobris oma meeskonnale kaasa elama 1700. Edukaimad väravakütid
vend Paul Wilhelm Burman sündis Ukrainas Kamenets-Podolski lähedal baltisaksa juurtega peres. 1892 asus perekond elama Tallinnasse. Kooliaastad möödusid Tallinnas, kus õppis Peetri Reaalkoolis. Paul Burmani tee kunstnikuks on pikk ja kirev: sellesse mahuvad akvarelliõpingud K. A. Winkleri käe all, Ants Laikmaa stuudio, Peterburi Kunstide Akadeemia lahingumaalija F. Raoubaud' juures, Moskva Stroganovi kunstikool, Riia linna kunstikool ning Académie Russe Pariisis. Teine välisreis toimus Münchenisse. Oli 1914. a. Krimmis ja Saksamaal, 1915. aastast vabakunstnik Tallinnas. Tema linna-, lille- ja maastikupildid on maalilised, koloriidilt vaheldusrikkad, algul impressionistlikud, hiljem rahutult väljendusjõulised. Ta esines näitustel Moskvas, Pariisis, Roomas jm. Autor: Paul Burman (1888 - 1934)
aastab sügisel oli Vildel käsil eeltööd kirjutamaks ,,Mahtra sõda". 1901. aastal siirdus Vilde vastse radikaalse päevalehe ,,Teataja" juurde, mille asutamine oli tegelikult Vilde enese idee. Vilde tööks seal oli poliitilise ringvaate ja välismaa telegrammide osa + juhtkirjad, poleemika, naljalisa. Tol ajal valmisid kaks suurt romaani ,,Mahtra sõda" (1902) ja ,,Kui Anija mehed Tlns käisid" (1903), rida väikepalu, nagu ,,Minu tohtrid", ,,Minu vend türkoo". + 1903. aastal välisreis, mis kulges läbi Saksamaa, AU, Serbia, Türgi, It, Sveitsi= ulatuslik reisikirjeldus ,,Mööda maad ja merd". Ränk koorem. 1904. aasta juunis Tartus ,,Uudiste" juures. Peamine põhj, miks lahku ,,Teatajast" oli koormus. Ül nalja ja vesteosa, kus avaldas jutustuse ,,Koidu ajal". Ajaleht võimaldas Vildel reisida Krimmi ja Kaukaasiasse= reisikirjad ,,Krimmi ja Kaukaasia eestlastel külaliseks". 1905 ,,Prohvet Maltsvet" hakkas samuti ajalehes ilmuma, ent katkes, sest ajaleht suleti.
"Valguspidu". Suurejoonelises lavastuses osalesid eesti ühendkoorid( Tobiase "Eks teie tea..." ning Händeli "Halleluujaga"), 30 km kaugusel asuvad helgiheitjad ning võimlejad -tantsijad-kokku 2500 inimest. 1954. aastast alates toimusid koostöös Stockholmi linnavalitsusega linna parkides ja staadionidel igaõhtused võimlemistreeningud meestele ja naistele, mida aitasid läbi viia Idla õpilased. Osavõtjate arv ligines 700-le. 1954. a sai Idlal ja tema tüdrukutel teoks esimene pikem välisreis Lõuna-Ameerikasse. Mitme kuu jooksul toimusid esinemised, Ernst Idla andis kursusi ja pidas ülikoolides loenguid. 1957. a tegid Idla ja tema musterrühm pikema turnee läbi Prantsusmaa, Belgia, Hollandi, Monaco ja sveitsi. 1961.-1965 a olid Idlal mitmed kursused ja esinemised Ameerika ülikoolides, talle tehti ettepanek asuda ülikoolis juhtima kehalise kasvatuse õpetajate ettevalmistust. Idla keeldus, tahtis jääda Rootsi, et olla lähemal kodumaale, mille vabanemisse ta uskus kindlalt.
tõttu. Sellest hetkest algab kirjaniku elus tegelikult uus eluetapp, mis on märgistatud pideva murega tervise pärast, kuid ka uuelaadse ümbritseva tajumise poolest. Kirjanik sõitis läbi raskuste raha laenates ennast ravima Kaukaasiasse Punasele Lagedale (seal asub praegu samuti väike Tammsaare muuseum), kus sündis hulk miniatuure, mille loomiseks Punase Lageda ilus ümbrus inspiratsiooni pakkus. Tammsaare oli Punasel Lagedal 1912. aasta märtsist 1913. aasta suveni. See ainus välisreis (rohkem kirjanik oma elu jooksul Eestist ei lahkunud) jättis talle sügavaid jälgi ja rikkalikult muljeid. Peale Kaukaasiast tagasitulekut avastati Tammsaarel peagi uus terviseprobleem, kasvaja maokaelas. Väga raske operatsioon õnnestus siiski, kuid jättis jälle jälje kogu eluks kirjanik pidi elu lõpuni rangelt jälgima, mida sööb, piisavalt liikuma ja puhkama. Pärast operatsiooni elas Tammsaare küllalt kaua oma venna Jüri Hanseni juures Koitjärvel
· 1907 TÜ Õigusteaduskond; Vabatahtlikult asub õppima ka prantsuse ja inglise keelt. Kirjanikest mõjutavad teda Goethe, Shakespeare. Teeb kaastöid ja võtab osa üliõpilasseltsist ,,Ühendus" see on ainus selts, kuhu Tammsaare oma elu jooksul kuulub. · õpingute ajal haigestub tuberkuloosi ja mötleb et parem diplomita elada kui diplomiga surra ja katkestab õpingud. · ainuke välisreis venemaale, end ravima-Kaukaasias · tal oli väike sõpruskond · loomingus matsi ja vurle suhe- tarbijad; Andres-mats, Pearu- vurle loomingul kolm perioodi, esimesel jutud, külarealism; Esimese perioodi olulisemad teemad on tegelaste vastuolulisus, inimestevahelised konfliktid, põlvkondadevahelised probleemid, unistuste purunemine, elu käest libisemine, inimese hingeelu uurimine, külaelu ning usuprobleemide lahkamine;
Loomingulist vabadust lubati alles siis, kui eelnenud nõuded olid täidetud. 1898. aastal lõpetas Sibelius Helsingi Muusikainstituudi heliloojana. Lõputööks esitas ta kaks teost süidi A-duur viiulile, aldile ja tsellole ning Keelpillikvarteti a-moll. Pärast instituudi lõpetamist määrati noorele heliloojale riiklik stipendium enesetäiendamiseks välismaal. Sügisel sõitiski Sibelius välismaale. Kaheaastane välisreis avardas tohutult noore muusiku silmaringi. Esimesel aastal täiendas ta ennast Berliinis, järgneval aastal aga Viinis. 1891.aastal saabus Sibelius tagasi kodumaale. Sibelius kirjutas oma esimese suurteose "Kalevala" - ainelise sümfoonia "Kullervo" solistidele, koorile ja orkestrile. Viieosalise suurteose esiettekannet Helsingis 28.aprillil 1892. aastal juhatas autor. 10. juunil 1892. aastal abiellus Sibelius Aino Järnefeltiga. 1892.a
matemaatika loenguid kuulab vabatahtlikult. Õpib ka prantsuse ja inglise keelt, Kuulus surmani üliõpilas selts-ühendusse. Võtab osa ka ,,Noor Eesti" tegevusest, kirjutab üliõpilasnovelle (,,Pikad sammud", ,,Noored hinged"). Pingutab, aga tervis nõrk. 1911 peab õpingud pooleli jätma, sest saab tuberkuloosi. Läheb Aegviidu lähedale Koitjärvele metsavahist venna juurde. Arstid saadavad ta lõunasse (kliimavahetus), lähebd õdede-vendade rahadega 1912 märtsis Kaukaasiase (ainuke välisreis). Veedab seal peaaegu aasta, paraneb. Tuleb tagasi 1913, tehakse kiire maooperatsioon, läheb mitmeks aastaks venna juurde tervist parandama. Hakkab õppima soome ja rootsi keelt, huvi idamaade filosoofia vastu, religiooniajaloo. 1914-18 ka Esimese maailmasõja vastu tähelepanelik. 1918 tutvub Käthe Veltmanniga, Tammsaare ei vaimustu. Aga Käthe saadab Tallinna ajalehte teate, et nad on kihlatud ning 1919 abielluvad (prototüüp ,,Polkovniku lesele"). Esimene loominguperiood
annaabi.ee 
