läbiviimiseks tuleb teha tööd. Nt. Vesi voolab mäest alla , kuid tema tagasi mäkke saamiseks tuleb teha tööd. Võttes aluseks termodünaamika teise printsiibi saab aga iseeneslikult toimuvaid protsesse kasutada ära töö tegemisel. Näiteks vee jõud paneb käima ratta, mis pumpab vett mäkke. Teise printsiibi alusel töötavad ka näiteks õhk-vesi soojuspumbad. Lihtsustatult on seadmete tööpõhimõte selles, et välisosas asuv kompressor surub gaasilise külmaaine kokku, mille tagajärjel see kuumeneb ja soe külmaaine suunatakse soojusvahetisse, kus ta omakorda loovutab soojuse radiaator- või põrandaküttesüsteemile. Antud protsessis ei toimu sooja tootmist, vaid välisõhust võetakse soojus ära ja pumbatakse kompressori abil küttesüsteemi. Näitena saab tuua ka eluslooduse mudeli: Kogu aeg peab lisanduma uut päikeseenergiat, sest
on ülivana. Algatas 19301934 meteooride vaatluse alal Tartu ja Harvardi observatooriumi koostöö (asutas Harvardis meteooriuurimise rühma) ning lõi hiljem meteooride atmosfääris põlemise ja meteoriitide planeediga põrkumise teooria. Öpiku statistilised uurimused Maaga kohtuvate komeetide ja asteroidide kohta rajasid aluse meie arusaamale komeetide ja asteroidide liikumisest ning mõjust Maale. Ennustas 1932 komeedipilve olemasolu Päikesesüsteemi välisosas (Öpiku-Oorti komeedipilv). Alustanud 1912 planeetide uurimist, ennustas 1950. aastail, et Marsil leidub rohkesti meteoriidikraatreid ning et Veenusel on palav, kuiv ja tolmune atmosfäär (mõlemat oletust on kinnitanud automaatjaamadega Mariner sooritatud uuringud). Lisaks paljudele õnnestumistele olid mõned Öpiku seisukohad selgelt ekslikud. Näiteks oli ta pikka aega veendunud, et tumedamad alad Marsi pinnal on tumedad taimkatte esinemise tõttu neis piirkondades
(kuid veel mitte süttinud) gaasilisi süsivesinike. Keskosas algab süsivesinike põlemine, aga hapnikupuuduse tõttu ei ole see kunagi täielik. Mittetäieliku põlenemise ja termilise lagunemise saadustest leidub alati hõõguvaid süsinikuosakesi, mis muudavad selle leegiosa tugevasti helendavaks. Leegi nõrgalt helendavas, kuid suhteliselt kõrge temperatuuriga ja hapnikurikkas välisosas põlevad gaasid täielikult. 4.Gaaslahenduslamp Gaaslahenduslamp on seadis milles elektrienergia muundub valgusenergiaks, kui selle kolvis olevat gaasi või mingit muud ainet (helavhõbe, halogeen) gaasi läbib elektrivool või selle toimel tekitatakse kiirgus, mis paneb luminofoori helendama. Heelium põleb oranzilt, Neoon põleb punakasoranzilt, Argoon põleb violetselt või helesiniselt, Krüptoon põleb hallilt,
ülivana. Algatas 1930-1934 meteooride vaatluse ala Tartu ja Harvardi observatooriumi koostöö (asutas Harvardis meteooriuurimise rühma) ning lõi hiljem meteooride atmosfääris põlemise ja meteoriitide planeediga põrkumise teooria. Öpiku statistilised uurimused Maaga kohtuvate komeetide ja asteroidide kohta rajasid aluse meie arusaamale komeetide ja asteroidide liikumisest ning mõjust Maale. Ennustas 1932 komeedipilve olemasolu Päikesesüsteemis välisosas (Öpiku-Oorti komeedipilv). Alustanud 1912 planeetide uurimist, ennustas 1950. aastail, et Marsil leidub rohkesti meteoriidikraatreid ning et Veenusel on palav, kuiv ja tolmune atmosfäär (mõlemat oletust on kinnitanud automaatjaamadega Mariner sooritatud uuringud). Lisaks paljudele õnnestumistele olid mõned Öpiku seisukohad selgelt ekslikud. Näiteks oli ta pikka aega veendunud, et tumedamad alad Marsil pinnal on tumedad taimkatte esinemise tõttu neis piirkondades
põrkumise teooria. Öpiku statistilsed uurimuse Maaga kohtuvate komeetide ja asteroidude kohta rajasid aluse meie arusaamale komeetide ja asteroidide liikumisest ning mõjust Maale. 1932. aastal ennustas ta uurimused Maaga kohtuvate komeetide ja asteroidide kohta rajasid aluse meei arusaamale komeetide ja asteroidide liikumisest ning mõjust Maale. 1932 ennustas ta komeedipilve olemasolu Päikesesüsteemi välisosas. 1950. aastal ennustas ta, et Marsil leidub rohkesti meteoriidikraatreid ning, et Veenusel on palav, kuiv ja tolmune atmosfäär ning neid oletusi on kinnitatud. 4 Ernst Julius Öpikut on tunnustatud mitmeti, siinkohal tooksin mõningaid autasustusi: 1938 Eesti Teaduste Akadeemia liige 1960 Rahvusliku Teaduste Akadeemia medal 1968 Belfasti ülikooli audoktor 1968 Meteoridiidiseltsi medal 1972 Kepleri kuldmedal
A kus P [W] - võimsus A [J] - alalisvoolu töö P= t [s] - elektrivoolu tarbimise aeg t Töö - suurus, mis iseloomustab energia üleminekut ühest liigist teise. Igas elektriahelas toimub energia muundumine. Elektrienergia allikas muundab mehaanilist, keemilist jt. energiat elektrienergiaks. Elektriahela välisosas see elektrienergia muundub mõneks teiseks energia liigiks, näiteks soojuseks. Elektrienergia muundumise mõõduks on elektriahelas laengute ümberpaigutamisel tehtav töö. Alalisvoolu töö - töö, mida teeb elektriväli laengukandjate ümberpaigutamisel juhis. kus A [J] - elektriahelas tehtav töö A=IUt I [A] - voolutugevus elektriahelas
A kus P W - võimsus A J - alalisvoolu töö P t s - elektrivoolu tarbimise aeg t Töö - suurus, mis iseloomustab energia üleminekut ühest liigist teise. Igas elektriahelas toimub energia muundumine. Elektrienergia allikas muundab mehaanilist, keemilist jt. energiat elektrienergiaks. Elektriahela välisosas see elektrienergia muundub mõneks teiseks energia liigiks, näiteks soojuseks. Elektrienergia muundumise mõõduks on elektriahelas laengute ümberpaigutamisel tehtav töö. Alalisvoolu töö - töö, mida teeb elektriväli laengukandjate ümberpaigutamisel juhis. kus A J - elektriahelas tehtav töö A=IUt I A - voolutugevus elektriahelas
vooluringi üksikosa läbiva voolu tugevus on võrdeline sellel osale rakendatud pingegea pöördvõrdeline sama osa takistusega . I=U/R Kus I(A) vooluringi üksikosa läbiva voolu tugevus U(V) pinge vooluringi üksikosa ptstel (pinge on füüsikaline suurus mis iseloomustab voolu tekitavat elektrivälja ) R() - VOOLURINGI üksikosa elektriline takistus . Seadus kehtib samaväärselt ka vooluringi kogu välisosale , kuid tuleks siis sõnastada pisut teisiti : vooluringi välisosas kulgeva voolu üldine tugevus (koguvoolu tugevus ) on võrdeline kogu välisosale rakendatud pingega ja pöördvõrdeline välisosa kogutakistusega . Rangelt võttes kehtib see seadus niisugusel kujul vaid elektrijuhi jääval temperatuuril ja mitte kõigi elektrijuhtide (näit,pooljuhid ) korral Ohmi seaduse põhjal defineeritakse ka elektrilise takistusega mõõtühik üks oom () . Seaduse definitsioonivalemi I=U/R põhjal R=U/I ja ühik 1 =1V/1a.
tööga Ak ühikulise suurusega laengu ühekordsel läbiviimisel kogu vooluringist: E=Akq. Lihtne elektriline vooluring, milles EMJ tekitav seade teeb tööd laengukandjate nihutamisel ja säilitab takistis takistusega R ajas muutumatu voolu I. Keemilise vooluallika korral teeb kõrvaljõud selle töö ära vooluallika sees, tekitades vooluallika pooluste vahel elektrivälja, mistõttu laengukandjad saavad väljaspool vooluallikat ehk vooluringi välisosas liikuda juba elektrijõu mõjul. See energia, mille arvel laengukandjad suunatud liikumist takistavate jõudude kiuste kogu vooluringi läbivad, tuleb lõppkokkuvõttes kõrvaljõult. Keemilise vooluallika korral on laengukandjate liikumine vahetult kõrvaljõu toimel vooluallika sees ja elektrijõust põhjustatud laengukandjate liikumine vooluringi välisosas ruumiliselt lahutatud. Seepärast võime EMJ käsitleda kui suurimat pinget, mida keemiline
väiksemad voolusängid. Praeguselajal leidub vett aiunlt jää või auruna. Marsil avastati vettsisaldavaid rauaoksiide, mis annavadki planeedile punaka värvuse. Marsil on ka kaaslane nii nagu Maal ja veel teistel planeetidel. Marsi kuu Deimos(läbimõõt 14 km) on Päikesesüsteemi väikseim teadaolev kuu. Oletatakse ka, et kunagi on Marsil eksisteerinud mikroskoopiline elu. Kaugplaneedid Planeedid tekkisid ka Päikesest ümritseva ketta külmemas välisosas. Päikesest mitmesaja miljoni kilomeetri kaugusel kasvasid kehad, millest hakkasid moodustuma nüüdsed Jupiter ja Saturn. Tõmmates endasse ümbritsevat gaasi, peamiselt vesinikku ja heeliumi, kasvasid nad hiigelsuureks. Veelgi kaugemal olid kehad, millest pidid saama Uraan ja Neptuun. Need on tekkinud veest ja ammoniaagist, mis on sealse temperatuuri tõttu kamakateks külmunud. Kõigil hiidplaneetidel on rõngad. Neptuunist kaugemal oli põhiliseks aineks jää.
ajas kolmandik perioodi ehk 120 kraadi võrra nihutatud. ÜLESANNE: R=87,5 d=0,4mm=0,0004m l=? S=r2=3,14*(2*10aste-4)2=3,14 *4*10aste-8(m2) R=*l/S = l=R*S / l= 87,5*12,6*10aste-8 /1,1*10aste-6=10m 7.1 ohmi seadus kogu vooluringi kohta Vooluring koosneb välisosast: kõik juhtmed ja seadmed, mis on ühendatud toiteallika klemmide külge väljastpoolt, ja siseosast, mille moodustab toiteallikas ehk vooluallikas. Välisosas võib olla mitu takistit, kuid nende takistusi võib taandada üheks välistakistuseks R. Toiteallika sisetakistuse tähis on R0. Toiteallika kogupinget nim. elektromotoorjõuks ja tähistatakse tähega E. I=E /R0+R Vool vooluringis on võrdeline toiteallika elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline vooluringi kogutakstusega. See ongi Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. 2. Eneseinduktsioon Eneseinduktsiooniks nim. nähtust, mille puhul magnetvoo muutumine mingis poolis
sulatusveest tekkiv jäämass lõhub katust, lumetõkkeid ja vihmaveerenne (jäämass võib kevadeks kaaluda kuni 1 tonn). Õhk-vesisoojuspumba tööpõhimõtte aluseks on termodünaamika II seadus, mis määrab ära iseeneslike protsesside suuna ning ütleb, et soojus ei saa minna iseenesest külmemalt kehalt soojemale. Küll aga saab soojust pumbata. Lihtsustatult seisneb seadme tööpõhimõte selles, et välisosas asuv kompressor surub gaasilise külmaaine kokku, mille tagajärjel see kuumeneb: soe külmaaine suunatakse soojusvahetisse, kus ta omakorda loovutab soojuse radiaator- või põrandküttesüsteemile. Selles protsessis ei toimu sooja tootmist, vaid välisõhust võetakse soojus ära ja pumbatakse see kompressori abil küttesüsteemi. Võrdluseks võib tuua veepumba tööpõhimõtte. Kui vesi kõrgemalt madalamale voolab ise, siis alt üles on vaja teda pumbata
pöördvõrdeline vooluringi kogutakistusega. I= /(R+r) Sellest valemist saab määrata vooluallika EMJ : = I ( R + r ) ehk = I R +I r EMJ valemist = U + U saame U = I R ja U = I r 3.2.5. Elektrivoolu töö ja võimsus. Joule'i-Lenzi seadus. Igas elektrilises vooluringis toimub energia muundumine. Vooluallikas muundab mehaanilist, soojuse, keemilist jt. energiat elektrienergiaks. Vooluringi välisosas see elektrienergia muundub mõneks teiseks energia liigiks, näiteks soojuseks. Laetud osakeste korrapärasel liikumisel juhis teeb elektriväli tööd. Seda tööd nimetatakse voolutööks. A B o o A q B Viidagu laeng q punktist A punkti B vastavalt skeemile, siis tehakse tööd. A = q ( A - B ) (vt. 3.1.3
aureus, streptokokid, Haemophilus spp., Neisseria spp. § Silmade pilgutamine ja pisarad kaitsevad - mehhaaniline + lüsosüüm jt. § Mikroobidel vähe võimalusi koloniseerida silma sarvkesta, kui ei saa kinnituda ja vältida lüsosüümi. Võimalus suureneb sarvkesta vigastuse korral. Urotrakti mikrobioota § Uriin on normaalselt steriilne! § Kusemine iga paari tunni tagant, mikroobidel probleeme, et kinnituda limaskestale. § Ureetra välisosas floora: Staphylococcus epidermidis, Streptococcus faecalis, - hemolüütilised streptokokid, lisaks Enterobacteriacea sugukonna liikmed (Escherichia coli, Proteus) ja korünerformsed bakterid. Genitaaltrakti mikrobioota § Meestel sama mis urotraktis. § Tupp koloniseerub varsti peale sündi: korüünebakterid, stafülokokid, streptokokkidega, E. coli ja Lactobacillus. § Reproduktiivses eas sisaldab tupp östrogeenide tulemusena glükogeeni, seda lagundavd laktobatsillid piimhappeks
suurusega galaktikaid. Planeet, millel elame meie, tiirleb ümber tähe, mis omakorda asetseb ühe Linnutee tähesüsteemiks kutsutava galaktika spiraalses välisharus. Galaktika spiraalharudes olev tolm varjab meie eest vaate Universumile Galaktika tasandis, kuid me näeme hästi mõlemale poole seda tasandit ja võime kaardistada kaugete galaktikate asukohti (joon. 3.1). Joon. 3. 1 Meie planeet Maa M tiirleb ümber Päikese Linnutee tähesüsteemi välisosas. Tähetolm Galaktika spiraalharudes varjab meie eest Galaktika tasandi, kuid mõlemale poole seda M tasandit näeme me selgesti. Selgub, et üldjoontes jaotuvad galaktikad maailmaruumis ühtlaselt, kuigi kohati on neid tihedamalt, kohati hõredamalt. Kuigi Universum paistab olevat ruumis kõikjal ühesugune, muutub ta kindlasti ajas. Seda 20. sajandi algusaastateni ei taibatud. Tolle ajani arvati, et Universum aja jooksul oluliselt ei muutu
tsellulaas, ligniini lagundav ferment ligninaas ja hemitselluloosi lagundav ferment hemitsellulaas. Mädanemisprotsessi lõpp-produktideks on süsihappegaas ja vesi. Mädanemisprotsess puidus avaldub värvuses (valge, pruun ja kirju mädanik) ja mädaneva puidu struktuuri muutustes. Mädaneva osa paiknemise järgi tüve ristlõikes eristatakse perifeerset ja südamemädanikku. Perifeerse mädaniku korral levib mädanik puidu välisosas ja tungib väljastpoolt sissepoole, südamemädaniku korral aga tüve keskosast väljapoole. Juure- ja tüvemädanikud Juurepess (Heterobasidion annosum) on kõige levinum ja ohtlikum okaspuude juure- ja tüvemädanik Eestis. Esineb peamiselt kuusel ja männil, aga võib kahjustada ka kadakat ja isegi lehtpuid. Asustab nii elus- kui surnud puitu. Eluspuidus (puu juurtes, juurekaelas, tüves) tegutseb haigustekitajana, surnud puidus (kändudes ja nende juurtes, lamapuidus) jätkab elu
Planeet, millel elame meie, tiirleb ümber tähe, mis omakorda asetseb ühe Linnutee tähesüsteemiks kutsutava galaktika spiraalses välisharus. Galaktika spiraalharudes olev tolm varjab meie eest vaate Universumile Galaktika tasandis, kuid me näeme hästi mõlemale poole seda tasandit ja võime kaardistada kaugete galaktikate asukohti (joon. 3.1). Joon. 3. 1 Meie planeet Maa M tiirleb ümber Päikese Linnutee tähesüsteemi välisosas. Tähetolm Galaktika spiraalharudes varjab meie eest M Galaktika tasandi, kuid mõlemale poole seda tasandit näeme me selgesti. Selgub, et üldjoontes jaotuvad galaktikad maailmaruumis ühtlaselt, kuigi kohati on neid tihedamalt, kohati hõredamalt. Kuigi Universum paistab olevat ruumis kõikjal ühesugune, muutub ta kindlasti ajas. Seda 20. sajandi algusaastateni ei taibatud.
a) destruktiivmädanik - puidus olevad arvukad lõhed jaotavad mädanenud koed kuubikujulisteks pruunideks tükikesteks. Tükid pulbristuvad näppude vahel kergesti; b) korrosioonmädanik - tumenenud puidus tekivad tavaliselt heledad läätsekujulised laigud, mis hiljem muutuvad tühikuiks, moodustades nn. sõelmädaniku. Mädaneva osa paiknemise järgi tüve ristlõikes eristatakse perifeerset ja südamemädanikku. Perifeerse mädaniku korral levib mädanik puidu välisosas ja tungib väljastpoolt sissepoole, südamemädaniku korral aga tüve keskosast väljapoole. Juurepess (Heterobasidion annosum) on kõige olulisem seenhaigus meie metsapuudel, põhjustades juure- ja tüvemädanikku. Esineb peamiselt kuusel ja männil, kuid kahjustab ka kadakat ja isegi lehtpuid. Tabab igas vanuses puid, põhjustades nende kuivamist ja nõrgestumist. Juurepessu tekitajal on erinevad vormid ja nende poolt põhjustatud haigused on erineva kulgemisega. Männi-juurepess
annaabi.ee 
