pärit 7.-8. sajandist eKr. Tänapäeva kreeka keel on otsene järeltulija klassikalisele kreeka keele, mis on nii filosoofia, kirjanduse, evangeeliumite kui varakristliku kiriku keel. Kreeka keelt peab oma emakeeleks 15 miljonit inimest ning võõrkeelena valdab seda keelt umbes 3-5 miljonit inimest. Kreeka on üks enimkülastatav riik maailmas ning seetõttu on tõlkimine nii kreeka keelde kui ka kreeka keelest vägagi aktuaalne. Kreeka keel jaguneb kaheks, vanakreeka ja uuskreeka keeleks. Vanakreeka keel on keel, mida kasutati Kreekas ja kreeka kultuuri mõjualal antiigi perioodil. Vanakreeka keel jaguneb arenguetappide järgi mükeene, klassikaliseks ja hellenistlikuks. Peamised vanakreeka murderühmad olid Joonia-Atika, Arkaadia-Küprose, Loode-Kreeka, Aioolia ja Dooria. Praegusel uuskreeka keelel oli kaks kirjakeeleteisendit: ametlikus asjaajamises ja teaduslikus kirjanduses kasutatav katharevusa, mis matkib vanakreeka keelt, ja ilukirjanduseski kasutatav
Naaberriigid: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi Ümbritsevad veekogud: Joonia meri, Egeuse meri, Vahemeri Loodus Kliima jaotatakse 3: Vahemere, Alpide ja parasvöötme Suvi: 20-40 kraadi Talv: 10-20 Aasta sademete hulk: 400-1000 mm Kõrgeim tipp: Mytikas (Olümpose mägi); 2917m Pinnamood: Mägine ja liivane maa 1400 saart, neist 227 asustatud Rahvastik 97.4% rahvastikust räägib uuskreeka keelt 3% muulasi (0.5% türklased; 0.2% itaallasi...) Sisserändajaid on palju, kuna soodne geograafiline asend. Turism Suurimaks turismikohaks on Kreeka suurim saar Kreeta. Seal käivad puhkamas paljud inimesed, enamasti Euroopast.
Märgib, et laensõnade abil on võimalik keelt rikastada. (Ariste 1973:18-19) 1838. aasta juunis ilmus gümnaasiumi abiturientide mälestusvihikus Wiedemanni uurimus soome-ugri keelte alal. Ta toob selles esile 14 ühist tüpoloogiajoont soome-ugri ja altai keelte vahel. Nende keelte ühine algkodu oli tema järeldustel Aasias. 3 Järgmine kirjutis rääkis sellest, kuidas uuskreeka keel on arenenud vanakreeka keelest, milline osa on olnud ladina keelel ja teistel keeltel. Aastal 1852 ilmus Wiedemanni mahukas Läänemeremaade taimestikku kirjeldav teatmik, milles on kirjeldatud taimede levikut, kasutatavust ja kasulikkust. Eestimaa Kirjanduse Seltsi liikmena pidas ta 50 loengut, 1847 rääkis ta ladina ja kreeka keele muutumisest romaani ja uuskreeka keelteks. Muundumine on seotud füsioloogia ja psüühikaga
Armeenia lääneosast (praeguse Türgi territooriumil). Osaliselt läänearmeenia keeles toimub õppetöö armeenia õppeasutustes Venezias, Küprosel, Beirutis ja mujal. Idaarmeenia kirjakeel on grabarile lähemal kui läänearmeenia kirjakeel. Nende erinevused ei takista arusaamist. 4 3. KREEKA KEEL 3.1 Uus kreeka keel Praegusel uuskreeka keelel oli kaks kirjakeeleteisendit: ametlikus asjaajamises ja teaduslikus kirjanduses kasutatav katharevusa, mis matkib vanakreeka keelt, ja ilukirjanduseski kasutatav rahvakeel dimotiki. Alates 1974. aastast on ametlikult kasutusel üksnes dimotiki. 3.2 Vana kreeka keel Vanakreeka keel on keel, mida kasutati Kreekas ja kreeka kultuuri mõjualal antiigi perioodil. Vanakreeka keel jaguneb arenguetappide järgi mükeene, klassikaliseks ja hellenistlikuks
Maavarad: boksiit, raua-niklimaak, kromiit, magnesiit, pruunsütt (ligniit), asbesti, smirglit, pliid, vaske ja hõbedat. Egeuse mere põhjast on leitud vähesel määral naftat ja maagaasi. Rahvastik 97% rahvastikust on kreeklased, piirialadel elab makedoonlasi, albaanlasi ja türklasi. Sisserändajaid on palju kuna Kreekl on soodne geograafiline asend. Rahvastiku tihedus on 85.3 in/km2. 90% rahvastikust räägib uuskreeka keelt. Turism Suurimaks turismikohaks on Kreekas Kreeta (saar). Seal käivad puhkamas paljud inimesed, enamasti Euroopast, kuid ka mujalt maailmast. Aastal 2007 oli Kreeka hiinlaste suurimaks reisipunktiks. 4 Haridus 1975. aastast kehtib kohustuslik 9. kl haridus. Kutseharidust annavad madalama ja kõrgema astme kutsekoolid, tehnikakoolid, kolledzid ja instituudid. asutamisaasta
aprillis 1997 Eesti Suursaadik Kreekas: Andres Talvik Kreeka Suursaadik Eestis: Polydore Kokonas Veel huvitavat Ajavahe: Kreekas ja Eestis on sama aeg Joogivesi: Kraanivesi kõlbab joogiks. Kreeklased ise aga tarbivad tavaliselt pudelisse villitud vett. Jootraha: On tavaliselt arvestatud hinna sisse. Hea teeninduse eest võite siiski mõne euro lauale jätta. Kohvikutes ja restoranides tuuakse alati arve. Keel: Riigikeeleks on kreeka keel (uuskreeka). Turismipiirkondades saab enamasti hakkama inglise keelega. Vähem osatakse saksa, prantsuse ja vene keelt. Kliima: Vahemereline. Peab meeles pidama, et septembris ja oktoobris võivad ööd olla jahedad. Merevee temperatuur:18-22°C (sügisel) Raha: Kehtiv raha Kreekas on euro. Rahvusvahelised krediitkaardid on kasutusel, kuid väiksemates kauplustes ja restoranides arveldatakse ainult sularahas. Krediit- või deebetkaardiga saab sularahaautomaadist võtta raha.
abiellumist,perekonna tekkmist ja selle tõttu on ka vähenenud sündimus. Iive Births- sünnid (tuhandetes) deaths-surmad (tuhandetes) Suuremad linnad Kreeka suurim linn on pealinn Ateena, kus elab 3,8 miljonit inimest. Teised suuremad linnad on Thessaloniki 1,057 miljonit elanikku), Patras (322,8 tuhat elanikku) ja Iraklio (292,5 tuhat elanikku) Kreeka keeled Kreekas räägitakse kreeka keelt. Tänapäeva kreeka keel (uuskreeka keel) erineb suuresti antiikajal kasutusel olnud kreeka keelest. Nüüdsel ajal õpivad kreeklased kahte keelt: vana kirjakeelt ja uut kõnekeelt. Kreeka kuurortlinnades saab hõlpsasti hakkama inglise, itaalia, prantsuse ja saksa keelega Kreeka usundid Kreeka on ainus ametlikult õigeusklik riik maailmas. Kirikuteenritel on kreeklaste elus tähtis roll pühamehed on ühiskonnas tunnustatud liidrid. Kreeka palvekodades ei tohi olla
Seda kasutatakse väga karva kirjalikult ja see sarnaneb kõige rohkem originaal kreeka keelega. Cappadocian Greek ( seda on räägitud alates 1920. aastast , seda keelt räägitakse väga vähe ja see on peaaegu välja surnud. Pontic Greek (algselt räägiti Pontuses ja Kaukaasias,kuigi nüüd räägitakse enamasti Kreekas) Kreeka keel on üks indoeuroopa keelkonna keeli, eraldiseisvana (nagu ka albaania ja armeenia keel) ei kuulu kreeka keel ühtegi keelerühma. Praegusel uuskreeka keelel oli kaks kirjakeeleteisendit: katharevusa (ametlikus asjaajamises ja teaduslikus kirjanduses kasutatav, vanakreeka keelt matkiv kirjakeel) ning dimotiki (rahvakeel, kasutati ka ilukirjanduses). Alates aastast 1974 on ametlikult kasutusel üksnes dimotiki. Ladina ja teistegi keelte kaudu on kreeka keele elemente kandunud ka eesti keele sõnavarasse. Tavainimesena kreeka keele tähestikku vaadates ja tänava-, asutuse-, äri- ning reklaamsilte
väljakujunenud kirjapilti polegi. Pole üldse kindel, kas enamik inimesi, kes neid sõnu kasutavad, neid üldse kirjutada oskavad. Need on peamiselt keelde tulnud filmidest ning Internetist. Inglise keele kõrval on eesti keeles laene ka mitmetest teistest keeltest, näiteks prantsuse, itaalia ja aasia keeltest. Eelnimetatud keeltest on palju sõnu laenatud näiteks kokanduskeelde. Näiteks prantsuse krepp, itaalia lasanje, spagetid, hiina vokk, araabia kebab ja uuskreeka feta. Teise keele sõnavara saab üle võtta otse, kui kahe keele kõnelejate vahel on geograafilised, kultuurilised, poliitilised jm sidemed, või kaudselt, nt massiteabevahendite või teiste keelte vahendusel. Massiteabevahendite kaudu ilma vahenduskeelteta laenamisel on tulemuseks ikkagi otselaen. (Leemets 2003) Enamik laene tuleb meile tänapäeval otse inglise keelest ilma vahenduskeelteta. Peamised vahendajad on olnud vene ja soome keel
Alles mõni päev hiljem tuli talle sõber meelde ja ta tunnistas "vargusloo" üles. Luuletused on väga laulupärased. Müller ise kahetses, et ta ei oska neid muusikale seada ja avaldas lootust, et kord leidub keegi, kes "avastab sõnades peituvaid viise". Wilhelm Müller (1794-1827) oli kingsepa poeg. Lõpetanud ülikooli, töötas ta kooliõpetajana ja raamatupidajana. 18131814 võitles ta vabatahtlikuna Napoleoni vastu. Tema "Kreeklaste laulud" ja "Uuskreeka rahvalaulud" kajastavad kreeklaste vabadusvõitlust türgi anastajate vastu. "Kaunis möldrineiu", 1823 20 laulu (originaaltekstis 24 luuletust) on hoolimata tsükli traagilisest lõpust täis lootust, armastust elu vastu ja õrna, nooruslikku romantismi. Looduse meeleolud on lahutamatult seotud kangelaste elamuste ja saatusega. "Talvine teekond", 1827 24 laulu on tõsisem ja otsustavalt sügavam. Romantiline ilustamine on täiesti kadunud
Võitlus Amatsioonidega- relieef friisilt Samotrake Nike 3.saj. Ekr Valgel põhjal lekytosed- matuseriitused Hellenistlik maailm 338eKr Chaironeia lahing Makedoonia valitsejate ja ülikute hauad Verginas 350-400eKr seinamaalid Vergina kuld, hästi säilinud kuld pärjad ja kaela ja peavõrud Apolloni tempel Didymas 4.saj eKr hüpertraaltempel- ilma katuseta dipteel- mitmekordne sambarida??? veidra kujundusega sambabaasid Kapiteelikujundused- kreeka-pärsia pärand Koimee- vana ja uuskreeka vaheline keel(uus testament) Suurlinnad Aleksandria tuletorn- surnutele teed koju arhitektuur- kui võimu manifestatsioon Aleksandria suuresti vee all Kreeka-Egiptuse pärand Kõrgrelieefne, kirglik Gigantidega võitlemine Efesos Turuväljak- dekoratiivsein Kulistlikus, teatraalsus, Artemise tempel- antiikaja maailmaime Aremise kultuse keskus- paljude tissidega naine :D Teater- väga suur Magav saatür Borgese hermafrodiit- magav näiliselt naine aga tegelikult mees
või gruusia sõnas või fraasis on rõhku üliraske tuvastada). Prantsuse keeles pole sõnarõhku, kuid on ilmekas rõhk fraasilõppudes. On keeli, kus äsjanimetatud kolm rõhutunnust esinevad kõik koos (nt vene, itaalia või sloveeni keel) tüüpiliselt puudub seesugustes keeltes fonoloogiline kvantiteet (tähenduste eristumine välte alusel), mistõttu just rõhk toob kaasa vokaali või silbivältuse mõningase pikenemise (peale eelnimetatute veel poola, makedoonia, bulgaaria, uuskreeka, enamik romaani keeli peale prantsuse, hulk aafrika keeli, indoneesia). On keeli, kus erinevad rõhuliigid toimivad lahus. Näiteks eesti rõhufonoloogiat iseloomustab rõhkude "tööjaotus": kõnevoolu saadab kerge pidev rütmirõhk (ühtlast tooni kasutava fraasi häälduspinge "lainetab", rõhkudega üle ühe või kahe silbi), sisulist esiletõstmist ehk seega lauserõhu ülesannet teenib meloodiline rõhk (üksikute sõnade pearõhusilpidel, mis mõtte
tegid ära Barberinid."? 4. Mis on arhitektuuris friis? 5. Mis on arhitektuuris frontoon? 6. Kes oli Agrippa ja miks tema nime mainitakse Rooma Panteoni frontoonil? 7. Mitu akent on Rooma Panteonil? 8. Kas tead riigipead, kes oli ühtlasi ka arhitekt? 9. Kes või mis päästis Rooma Panteoni? 10. Kes suurtest renessansimeistritest on maetud Rooma Panteoni? 11. Millisel euro paberrahal on logoks rooma kunsti sümboolika? 8. HAGIA SOPHIA KIRIK ISTAMBULIS (6. saj.) Hagia Sophia uuskreeka keeles püha tarkus. Hoone tellis keiser Justinianus I1. Legend pajatab, et ta näinud seesugust hoonet unes. Kiriku projekteerisid tema kirjelduste järgi arhitektid Anthemios Tralleisest ja Isidoros Mileetosest. Hoone ehitati aastail 532 537. Hagia Sophia kirik on omalaadne ehitusmälestis, kus Lääne ja Ida arhitektuuritraditsioonid on saavutanud harmoonilise terviku. 1453. a. vallutasid türklased Konstantinoopoli. Nüüd
3) hellenismi ajajärk 3.1. sajandil eKr, mis sai alguse Aleksander Suure (356-323 eKr) vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud asustatud maa helleniseerumine e kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas; 4) Rooma impeeriumi periood 1.4. sajandil pKr. Alates 5. sajandist jätkub kreekakeelne kirjandus bütsantsi kirjandusena ning pärast Bütsantsi vallutamist türklaste poolt 1453. aastal uuskreeka kirjandusena. Vana-Rooma: 1) Kuni 3. sajandini eKr rahvaloominguline sõnakunst ning üksikud kirjapanekud. 2) Arhailine ajastu (24080 eKr) Livius Andronicus, Ennius, Plautus, Terentius. Kreeka eeskujudel kujunesid välja kirjanduslikud zanrid, loodi eeposi, tragöödiaid ja komöödiaid ning sai alguse kõnekunst. 3) Kuldne ajastu (80 eKr14 pKr) Caesar, Cicero, Livius, Catullus, Lucretius, Vergilius, Horatius, Ovidius, Tibullus, Propertius
1. sajandil eKr, mis sai alguse Aleksander Suure (356 323 eKr) vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud asustatud maa helleniseerumine ehk kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas; 4) Rooma impeeriumi periood 1. eKr 5.-6. sajandil pKr. Alates 5. sajandist jätkub kreekakeelne kirjandus bütsantsi kirjandusena ning pärast Bütsantsi vallutamist türklaste poolt 1453. aastal uuskreeka kirjandusena. 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? Antiikkirjandus pandi kirja ladina ja vanakreeka keeles, mõlemad keeled on ammu välja surnud. Teiseks ei ole selge teiste kultuuriruumide (kelti, germaani, sküüdi, foiniikia, egiptuse, pärsia jt) mõju Vana-Kreekale ja Vana-Roomale. Kirjandust mõjutas kindlasti ka riigikord (arhailisest kogukonnast kuni isevalitsusliku polise ja
saj eKr, sai alguse Aleksander Suure vallutusretkedega, kreeklastele tuntud asustatud maa (oikumeeni) helleniseerumine e kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas. Demokraatia vähenemine, vähem kriitikat võimulolijate suhtes, armastuseteemaline kirjandus. Rooma impeeriumi periood – 1. – 6.saj pKr – (alates 5.saj jätkub kreekakeelne kirjandus bütsantsi kirjandusena, pärast Bütsantsi vallutamist 1453 uuskreeka kirjandusena.) Kreeka allakäik, eelneva jäljendamine. Rooma kirjandus – 500 aastat noorem kui kreeka kirjandus. ….on oma nime saanud Rooma linna järgi, mille Romulus 753. aastal e.m.a legendikohaselt rajas. Arheoloogia aga väidab, et seal elati juba paar sajandit varem. Rahvaluule žanrid – triumfilaulud, töölaulud, hümnid jumalatele, pidustuste laulud. Kuni 3.saj eKr tegeldi pigem rahvaloomingulise sõnakunstiga ja kirjapanekuid on säilinud üksikuid.
2) klassikaline periood (5-4 saj eKr) periood, mil domineerid atika dialekt ning mil kirjanduslikuks pealinnaks oli Ateena 3) hellenismi ajajärk (3-1 saj eKr) sai alguse Aleksander Suure vallutusretkedega, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas 4) Rooma impeeriumi periood (1-6 saj pKr) Viiendast sajandist jätkub kreekakeelne kirjandus bütsantsi kirjandusena ning pärast Bütsantsi vallutamist türklaste poolt uuskreeka kirjandusena. Rooma kultuur on saanud oma nime Rooma linna järgi. Linnas elasid peamiselt latiinid, mistõttu sai ladina keelest rooma kirjanduse keel. Latiinid suutsid järk-järgult endale allutada üha rohkem naaberalasid ning 1. saj eKr kujunes Rooma impeerium. Roomlased on isegi tunnistanud, et lähtuti kreeka eeskujudest, tunnistati kreeklaste ülimust kunstis. Siiski vormis rooma kultuur omanäolise, rahvusliku kirjanduse, mille peamine missioon oli antiigipärandi edasikandmine.
aastast eKr. See algusaeg rekonstrueeriti 4. sajandil eKr. Algul võisteldi ainult staadionijooksus (192,27 m). Võitja tohtis süüdata tule Zeusi templi altaril. Mängud toimusid iga nelja aasta tagant. Mängudevahelisi perioode hüüti olümpiaadideks. Olümpiaadidel põhines kogu vanakreeka ajaarvamine. (http://et.wikipedia.org/wiki/Antiikol%C3%BCmpiam%C3%A4ngud) OLÜMPOSE MÄGI – jumalate elupaigaks peetud mägi Põhja-Kreekas Olümpos (uuskreeka Όλυμπος (Ólympos) ['olimbos]; vanakreeka ῎Ολυμπος (Olympos)) on mäemassiiv Balkani poolsaarel Egeuse mere ranniku lähedal. See on Kreeka kõrgeim mägi (2919 m). Kreeka mütoloogias oli Olümpos 12 peajumala elukoht. Mäel on mitu tippu, neist kõrgeim on Mýtikas. Olümposel on väga rikkalik taimestik, mitmed taimeliigid on endeemsed. Nime Olümpos päritolu pole teada. Tõenäoliselt on see indoeuroopa-eelset päritolu. (http://et.wikipedia.org/wiki/Ol%C3%BCmpos)
klassitsistlikest hoonetest on tähtsaim ülikoolikompleks (1838 - 521 arh. C. H. Grosch / 1801 - 1865 /, konsultant saksa arhitekt K. F. Schinkel ). Rootsi arhitektuuril, mis elavnes juba barokiajastul, on alati olnud tihe side prantsuse ehituskunstiga. Nii on Louis XVI stiili mõjusid tunda C. F. Adelcrantzi ( 1716 - 96 ) loomingus ( Hiina paviljon Drottningholmi pargis, 1763 ). 18. sajandi viimasel veerandil ilmneb arhitektuuris tugev antiik - Kreekaarhitektuuri mõju, esimesed nn. "uuskreeka" stiilis ehitised pärinevad prantsuse arhitektidelt ( näit. J. Desprez nn. Botaanikum Uppsalas ). K. F. Sundvall projekteeris Uppsala ülikooli raamatukogu ( 1819 - 41 ) samuti kreeka templiarhitektuurist lähtudes. Heade proportsioonidega hoonet ilmestab 8. sambaline dooria stiilis portikus. 19. saj alguses, eriti Bernandotte`i dünastia esimese kuninga Carl XVI Johani valitsemisajal, tugevneb prantsuse ampiirstiili mõju rootsi arhitektuuris ( arh. F. B. Blom
annaabi.ee 
