Euroopa ajalugu kujundasid veel pikka aega viikingite retked. Varakeskaja lõpetanud kriisi tinginud põhjused on näiteks 1) suund benefiitsmajanduse pärandatavaks muutmisele, mis aitas kaasa Frangi riigi lagunemisele ja kokkuvarisemisele 9. sajandil. 2) Paavstluse sattumine aadlike kätte. 3) muhameedlaste, ungarlaste ja viikingite sissetungid, mis ulatusid kuni Rooma linnani. Seega kaotas 8. sajandil Euroopa muhameedlaste vallutusest päästnud uusaadel ja senine kohalikku haldust taganud kirikuvõim hiliskeskaja lõpuks usaldatavuse ja tõsiseltvõetavuse.
· Usulistelt veendumustelt toetas anglikaani kirikut (kuid polnud otseselt ei puritanismi ega katoliikluse vastu) · Konflikt parlamendiga (1629- 1640 "11 türanniaastat") · Kodusõda, 30.01.1649 kuninga hukkamine Inglise kodusõda 1642(40)-1649 · Kodusõja põhjused (vt. eelmine slaid) · Kodusõja pooled: KUNINGAS PARLAMENT ja OLIVER CROMWELL vana maa-aadel uusaadel, kodanlus anglikaani kirik puritaanid Põhja- ja Lääne-Inglismaa Lõuna- ja Kagu-Inglismaa (London) kavalerid ümarpead · Kodusõja etapid: 1640-1642 rahulik etapp (parlamendis) 1642-1646 I kodusõda (lõppes kuninga lüüasaamisega, tema põgenemisega, sotlased andsid ta välja 1646-1648 presbüterliku parlamendi ja independetliku sõjaväe konflikt (kuningas vangis)
vara." Digerite liikumine, juht G. Winstanley, kavas asutada rahumeelselt kehvikute koloonia, mis tugineks ühisele tööle ja saaduste kasutamisele. 1650 aeti nad laiali Ilmalik ideoloogia (eelkõige haritlaste hulgas): Francis Bacon inglise materialismi rajaja. Teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, eksperiment. Ettevõtlikkuse tähtsus, kaubandus, õigustas monopole, liigkasuvõtmist, koloniaalekspansiooni. Kodanlus, uusaadel. Kuningas valitsegu koos parlamendiga. John Milton - suur inglise luuletaja (,,Kaotatud paradiis", ,,Tagasivõidetud paradiis"), kaitses trükivabadust, abielulahutust, oli riigikiriku vastu. ,,Türannide võim on saatanast!" Thomas Hobbes vestupidine Miltonile, kaitses absolutistlikku kuningavõimu. ,,Leviathan" inimene ei ole loomult halb, kuid teda on vaja valitseda, sest temas on rohkem individualistlikku, kui sotsiaalset. Julgeolek ja rahu on ühisk. Tähtsaimad vajadused
Peale põhjasõja kaotust oli Peeter I sunnitud läbi viima põhjalikke reforme. Värvati uus sõjavägi. Välismaalastest ohvitserkond vahetati välja vene aadlikega. Seati sisse teenistusastmestik. Põhjalikult muudeti ka valitsusasutuste struktuuri. Väga oluline samm oli kiriku allutamine riigile. Pärast peeter I surma, vahetusid troonil mitmed ilmetud valitsejad. Nende seljataga kemplesid võimu pärast vana bojaarkonna järeltulijad, uusaadel ning Venemaa võimuladvikus kõrged positsioonid haaranud sakslased. Palepöörete ajajärgul suutis jelizaveta stabiliseeruda sisepoliitilise korra. Peale seda tuli peeter III, kelle kaardiväelased kukutasid peale poolt aastat. Tänu sellele sai troonile Katariina II. REVOLUTSIOONID JA KODUSÕJAD 19 SAJAND. Aleksander I ümberkorraldused 19 saj. Valitseja Aleksander I (keiser 1801-1825) noor, suhtlemisaldis, vabameelne, hea hariduse ja kasvatusega
vahel maha esimene lahing, algas kodusõda. Kuninga poolehoidjad nimetati kavalerideks uhkelt riietatud õukondlaste järgi. Selle leeri põhijõu moodustas vana feodaalaadel, kes teenis kuninga ratsaväes ja andis valitseja käsutusse ka oma lossid koos seal leiduva varustusega. Kuningat toetasid ka anglikaani vaimulikud ja privilegeeritud kaubakompaniide ladvik. Parlamendi leeri nimetati puritaanliku meestesoengu järgi ümarpeadeks. Parlamenti toetasid uusaadel ja linnad, usulisel alusel puritaanid. Puritanismi mõjul võitles parlamendi poolel ka suur osa talupoegadest. Teine osa neist läks aga vana kombekohaselt sõtta koos oma feodaalisandatega, sedapuhku kuninga poolel. Osa talupoegi püüdis aga jääda kodusõjast kõrvale, kaitstes oma talu ja peret mõlema poole vägede röövimise vastu. Pärast esialgset segadust kujunes välja mõlema leeri vaheline territoriaalne jaotus. Kuninga leeri
poolehoidjad nimetati kavalerideks uhkelt riietatud õukondlaste järgi. Selle leeri põhijõu moodustas vana feodaalaadel, kes teenis kuninga ratsaväes ja andis valitseja käsutusse ka oma lossid koos seal leiduva varustusega. Kuningat toetasid ka anglikaani vaimulikud ja privilegeeritud kaubakompaniide ladvik. Parlamendi poole jäid peamiselt kaupmehed ja tööndusega tegelevad keskkihid. Parlamendi leeri nimetati puritaanliku meestesoengu järgi ümarpeadeks. Parlamenti toetasid uusaadel ja linnad, usulisel alusel puritaanid. Puritanismi mõjul võitles parlamendi poolel ka suur osa talupoegadest. Teine osa neist läks aga vana kombekohaselt sõtta koos oma feodaalisandatega, sedapuhku kuninga poolel. Osa talupoegi püüdis aga jääda kodusõjast kõrvale, kaitstes oma talu ja peret mõlema poole vägede röövimise vastu. Pärast esialgset segadust kujunes välja mõlema leeri vaheline territoriaalne jaotus.
Muutused aadlimentaliteedis: Inglismaa gentry vs Hispaania hidalgos Enam rohkem suurenes majanduslik kihistumine. Hispaanias aadlinimi hidagolos varandus oli väike või lausa olematu. Polnud sünnis millegagi tegeleda, seda toetas nii religioossus kui seisuslik mentaliteet, mis ei luba tegeleda millegi kodanlikuga. See suhtumine tõi kaasa vaesuse. Inglismaal esile tõusnud uusaadel ehk gentry kohanes 5 uute nõudmistega kiiresti ning sekkus agaralt majandustegevusse. Lõhe aadli ja kodanluse vahel oli Inglismaal tunduvalt väiksem kui MandriEuroopas. Teenistusastmete tabel Venemaa aadliühiskonna kujundajana: Välismaalastest ohvitserid asendati järkjärgult vene aadlikega. Nende väljaõppeks loodi navigatsiooni ja suurtükiväekoole. 1722. aastal seati Venemaal sisse teenistusastmete
majandustegevust) takistasid seni eksisteerivad feodaalsuhted 2. usuelu pingestas puritaanide tagakiusamine riigivõimude poolt 3. poliitilist elu pingestas terav vastasseis absolutistliku kuningavõimu ja parlamentliku opositsiooni vahel Parlamendi ja kuninga vastasseis kulmineerus 1640.aastal ja 1642.-1649.a. toimus kodusõda. Sõjas olid vastamisi kuningas Charles I Stuarti toetajad (aadlikud, anglikaani kirik, Põhja- ja Lääne-Inglismaa) ning parlamendi toetajad (uusaadel, kodanlus, puritaanid, Kagu- ja Lõuna-Inglismaa). Parlamendi vägesid juhtis Oliver Cromwell ("Looda Jumala peale, aga hoia püssirohi kuiv!") ja nad saavutasid ülekaalu. 1649.a. kuningas Charles I hukati, teda süüdistati türannias ja riigi reetmises. Inglismaa kuulutati vabariigiks. Vabariik ei olnud sugugi demokraatlik, seda juhtis 5 piiramatu võimuga lordprotektor Cromwell, kes asus Inglismaad ümber korraldama
teistele seisustele avatud. Uusaadliks saadi eelkõige läbi sõjaväe ja tsiviilteenistuse. Kui tavaline lihtväeline silma paistis, siis võis ta tõusta ohvitseriks, mis tähendas automaatselt aadliseisusesse tõusmist. Teine võimalus aadliks saada oli korraliku hariduse omandamine. Aadliks võis ka saada siis, kui valitseja annetas ordeni või aadlitiitli. 19. sajandi keskpaigal moodustas uusaadel aadliseisusest 60%. 20. sajandil umbes 70%. Aadliseisuse loomulik juurdekasv oli tagasihoidlik. Linnaseisuse arvukus kasvas peamiselt seisustevahelise mobiilsuse tõttu. Linnaseisuse puhul tuleb arvestada, et osa seisuste esindajaid anti ära ja paljud linnakodanikud asusid samuti sõjaväeteenistusse. Talupoegkonna arv kasvas eelkõige loomuliku juurdekasvu teele. Siit anti ära palju esindajaid teistesse seisustesse. Põhiliseks kanaliks oli jällegi sõjaväeteenistus. 19
Parlament muutus kuningast sõltumatuks. Et parlamendi volituste tähtaeg oli jäänud kindlaks määramata, ei olnud enam seaduslikku võimalust seda laiali saata ja nii sattuski see ajalukku kui nn pikk parlament. 1641. aastal läks tegelik võim riigis parlamendi kätte. Revolutsiooni tulemused ongi järgmised: kukutati kuningas Charles I, kõrvaldati võimult feodaalaadel ja toodi võimule kodanluse ja kapitalismiga seotud maaomanikud (uusaadel). Pärast Charles I hukkamist kuulutati 1649. aastal välja vabariik. Täidesaatva võimu organina loodi Riiginõukogu, mille valis parlament üheks aastaks. Kui 1660. aastal sõlmiti Bredas kokkulepe Stuartite monarhia taastamiseks Inglismaal, nähti teiste oluliste punktide seas ette ka parlamendi vaba kogunemine. Inglise parlament oli taastatud, kuid lahendamist nõudsid paljud selle õigustega seotud probleemid. Uus kuningas Charles II ei pidanud aga Breda kokkuleppest kinni. 18
3.nov. 1640 Inglismaa revolutsiooni algus, kutsus parlamendi taas kokku, rünnakud kuninga vastu, 1641 õigusakt, millega parlamendi võib laiali saata ainult ta enda nõusolekul kuningast sõltumatu parlament Pikk parlament 1640-1653 Inglismaa kodusõda 1642-1649 · kuningaväed e. rojalistid ja parlamendi väed rojalistid kaotavad · kuningas P- ja Lääne-Inglismaa, vana-aadel, feodaalne aristokraatia, anglikaanid · parlament L- ja Kagu-Inglismaa, kodanlus, uusaadel, puritaanid · rojalistid kaotasid Oliver Cromwelli kontroll kuninga üle, 1648 asuti kuninga üle kohut pidama Alamkoda moodustas 1649.a. Kõrge Kohtu e. tribunali, hukati Charles I, kaotati Lordide koda ja kuninga ametikoht. 19. mai 1649 vabariik. Täidesaatev võim Riiginõukogu (41 liikmest 31 olid parlamendi saadikud), parlament valis selle 1 aastaks, tegelikult ei lahutatud seadusandlikku ja täidesaatvat võimu.
Üleujutused 1, nov 1755 maavärisemine Lissabonis 18.saj hakkas levima kartulikarvatus Mehel kindel sissetulek, naisel kaasavara, mehed abiellusid 27-28, naised 25-26 18. Saj hakati abielluma tunnete põhjal, mees töötas mujal, naise õlul kodune majapidamine, st naised sõltusid majanduslikult meestest Pr aadelkond 1%, hisp 5-8%, Poolas 8-10% Alalise sõjaväe loomine võttis aadlilt elatusallika, tuli minna tsiviilteenistusse või tegelda ettevõtlusega Kiiremini kohastus oludega inglise uusaadel, pr aadel jagunes mõõgaaadliks ja mantliaadliks Suur oli varanduslik kihistumine. Hisp kuulus enamus maad 25 jõukamale dünastiale , ülejäänud oli väikesed maavaldused või puudus see üldse Suuremad sots kihid olid ametnikud ja sõjaväelased, vaesus protestantlik vaimulikkond 80-90% tegeles põllumajandusega, agraarkorralduse jagas kaheks Elbe ja Saale jõe joon: sellest 15% maa omanikud
palgasõjaväele võttis aadelkonnalt kui seisuselt senise elatusallika ning sundis astuma tsiviilteenistusse või siis tegelema ettevõtlusega. Viimane võimalus nõudis ka teatud mentaalse tõkke ületamist, kuna pikka aega ei loetud majandustegevust aadlile seisusekohaseks. Kiiremini õnnestus see Inglismaa aadlil. Suur osa normanni päritolu kõrgaadlist (nobility) langes Rooside sõjas või siis kaotas oma valdused sõjajärgsete konfiskeerimiste käigus. Varauusaja alguses esile tõusnud uusaadel (gentry) kohanes uute nõudmistega kiiremini ning sekkus agaralt majandustegevusse. Lõhe aadli ja kodanluse vahel jäi Inglismaal oluliselt väiksemaks kui mandri- Euroopas. Aadelkonna kihistumine varauusajal süvenes. Prantsusmaal eristati sünnipärast mõõga-aadlit (noblesse d'épée) ning riigiteenistuse või aadlidiplomi ostmisega aadliseisusesse tõusnud või tõstetud mantliaadlit (noblesse de robe). Sotsiaalsest kihistumisest enamgi suurenes varanduslik kihistumine
annaabi.ee 
