ühekorruseliste hoonete korral korruste arv ja leppelühend «H», mille alla lisatakse selgitav tekst (nt elamu puhul «E»; «hotell», «kirik», «garaaz» jne). 23. Maa-aluste tehnovõrkude uurimine toimub ainult M 1:500 M 1:1000 teostatavate uurimistööde korral või M 1:2000 puhul tellija erinõudel. 24. Maa-alused, sealhulgas veealused, tehnovõrgud kantakse maa-ala plaanile hierarhilises järjekorras välimõõtmiste, kaevude uurimisandmete, teostusmõõdistamise andmete, trassiotsijaga saadud tulemuste, tehnovõrgu valdajalt saadud andmete ja varasemate uurimistööde teostamisel saadud andmete alusel. Viimasest kahest allikast saadud informatsiooni tõepärasust kindlustatakse pistelise kontrolliga. 25. Tekst «orient» tähendab, et ebakvaliteetsete lähteandmete tõttu ei ole maa-aluse tehnovõrgu asendi nõutav täpsus tagatud. 26. Maa-aluste torustike väliuuringutega määratakse kindlaks:
hoone põhikontuuri külge. 22. Kuidas tähistatakse joonisel hoonete korruste arv ja otstarve? Hoone korruste arvu ja otstarbe määramisel lähtutakse välivaatlustest ja muudest kättesaadavatest andmetest. Sellise määrangu tulemused ei pea langema kokku hoone kohta ehitisregistris olevate andmetega. 23. Millisel alusel uuritakse maa-aluseid tehnovõrke? Maa-alused, sealhulgas veealused, tehnovõrgud kantakse maa-ala plaanile hierarhilises järjekorras välimõõtmiste, kaevude uurimisandmete, teostusmõõdistamise andmete, trassiotsijaga saadud tulemuste, tehnovõrgu valdajalt saadud andmete ja varasemate uurimistööde teostamisel saadud andmete alusel. Viimasest kahest allikast saadud informatsiooni tõepärasust kindlustatakse pistelise kontrolliga. 24. Kuidas kantakse maa-ala plaanile tehnovõrgud? Maa-aluste tehnovõrkude uurimine toimub ainult M 1:500 M 1:1000 teostatavate uurimistööde korral või M 1:2000 puhul tellija erinõudel. 25
katseisikule tehakse teatavaks kõik tähtsad aspektid sellest, mis hakkab toimuma ja mis võib toimuda uurimuse käigus 2. katseisik peab suutma seda informatsiooni mõista 3. katseisik on pädev andma ratsionaalseid ja küpseid hinnanguid 4. osalemist puudutav nõusolek peab olema vabatahtlik, vaba sundusest 5. delikaatsed isikuandmed on seadusega kaitstud 6. UT omanikuks on kool VALMISANDMESTIKUD Uurimisandmete kogumisel tasub tegutseda ökonoomselt ja sihipäraselt: iga probleemi lahendamiseks ei pruugi kõiki andmeid tingimata ise koguda ning sageli ei sõltu töö väärtus andmete hankimise viisist. Võib-olla saab mõne alaprobleemile vastata valmisandmestikpõhjal, teiste jaoks aga tuleb ise täiendavaid andmeid koguda. I AMETLIK STATISTIKA Statistilisi andmeid on üsna palju. Neid kogutakse näiteks elanike haridustaseme, tööhõive, elutingimuste,
poorides liikuvasse vette sattunud radoonile. Eralduv radoonikogus sõltub ka siin kivimi raadiumisisaldusest ja radooni aatomite emaneerumisvõimest vette kivimi poorides. [7, lk16] 3.1 Radoon Eesti põhjavees Põhjavesi sisaldab peamiselt uraanirea elemente : uraani, raadiumi ja radooni. Kiirgusohutuse seisukohalt oluline radioaktiivne komponent on radoon. 1994 1998 aastatel läbiviidud Eesti põhjavee uurimisandmete põhjal [8, lk 6-8] oli : o Kambrium-vendi põhjavee veekompleksi Rn-222 sisaldus suhteliselt väike: 2,83 - 43,22 Bq/l ; o Ordoviitsium kambriumi veekompleksi põhjavees Rn-222 sisaldus valdavalt väike : 4,8 14,4 Bq/l (erandina üks puurkaev); o Siluri ordoviitsiumi põhjavee Rn-222 sisaldus 1,69 30,97 Bq/l , s.o. mitu korda väiksem Põhjamaade kiirguskaitseinstituutide soovitatud piirsisaldusest;
EETIKA-praktiline moraalifilosoofia, kuidas peaks käituma, milline käitumine on õige Austus isikute vastu Tõetaotlus Kahju tekitamisest hoidumine 19. Millised on peamised akadeemilise väärkäitumise vormid ja milles need seisnevad? Fabritseerimine-sihilikult väära v eksitava teabe avaldamine Op fussifikatsioon-segaduse tekitamine sihilikult osalise info välja jätmise kaudu Teabe väljamõtlemine Faltsifitseerimine-uurimisandmete v protsessi manipuleerimine moel, et jõuda teatud järeldusteni Põhjendamatute eelduste kasutamine v väidete esitamine Väljamõeldud v eksitavatele viidetele toetumine/viitamine Plagiarism e. loomevargus- kellegi teise seisukohtade v teksti esitamine omaloominguna. See on ka siis, kui hoidud viitamast, kui tead, et keegi on sellele seisukohale juba viidanud Iseenese plagieerimine- enda varasemate tekstide uuesti esitamine
Tõe taotlus-fundamentaalne printsiip Kahju tekitamisest hoidumine- nt eesmärk teha uurimus vangide vabadustest, võtan intervjuu vangidelt, toob kahju vangidele Fabritseerimine- peame silmas sihilkult väära või eksitava teabe avaldamist. 1)Opfuscation- segaduse tekitamine, sihilikult olulise asjade väljajätmise teel, eksitab inimesi, sest esitab ainult osa andmetest 2)Teabe ise väljamõtlemine 3)falsifitseerimine- uurimisandmete või protsessi manipuleerimine moel, et jõuda teatud järeldusteni ( ei esita valeandmeid, ega jäta midagi välja, vaid lihtsalt manipuleerib meetoditega) (Kingsley) 4)Põhejendamatute eelduste kasutamine 5)väljamõeldud eksitavate viidete kasutamine Plagiarism ehk loomevargus- kellegi teise seisukohtade või teksti esitamine omaloominguna (hoidub teistele viitamiseks,kui teab, et selline asi on enne tehtud)
venitused jms. Lisaks märgitakse intervjuu käigus küsimuste lehele konkreetse küsimuse juurde intervjueeritava võimalikud vahetud reaktsioonid. Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 11 5. Intervjuude analüüsimine - Transkriptsioonid jaotatakse osadeks. Kuna osalejatele on lubatud tagada andmete konfidentsiaalsus, siis järgmiseks sammuks on osalejate kodeerimine. Seejärel on uurimisandmete korrastamine ja kategooriate loomine. Vastavalt loodud kategooriatele hakatakse andmeid tarkvara abil analüüsima. Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 12 Uurimuse tugevad ja nõrgad küljed. Enesekriitiline reflektsioon Käesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada, millise mentorlussuhte, kas ametliku või mitteametliku, juures hindavad mentor ja mentee omavahelist koostööst sujuvamaks.
12 3.2 Radoon Eesti põhjavees Pinnavetes (jõgede, järvede, merevees) on radooni väga vähe- tavaliselt alla 2 Bq/l. Põhjavee radooni sisaldused võivad olla küllalt suured tänu raadiumirikkast kivimist kivimi poorides liikuvasse vette sattunud radoonile. Eralduv radoonikogus sõltub ka siin kivimi raadiumisisaldusest ja radooni aatomite emaneerumisvõimest vette kivimi poorides. [ 4 ] 1994-1998 läbiviidud Eesti põhjavee uurimisandmete põhjal oli: * Kambrium-vendi põhjavee veekompleksi Rn-222 sisaldus suhteliselt väike: 2,83- 43,22 Bq/l; * Ordoviitsium kambriumi veekompleksi põhjavees Rn-222 sisaldus valdavalt väike: 4,8 14,4 Bq/l ( erandina üks puurkaev); * Siluri ordoviitsiumi põhjavee Rn-222 sisaldus 1,69 30,97 Bq/l , see on mitu korda väiksem Põhjamaade kiirguskaitseinstituutide soovitatud piirsisaldusest;
ülevaadet Taani kultuurist, ajaloost, sealsest elukorraldusest ja muust säärasest. Samuti tuuakse teoorias välja Taani haridussüsteemi tutvustus, tudengite-õpilaste võimalused, õigused Taani kuningriigis ning samuti võrdlus Eesti haridussüsteemiga, kus keskendutakse erinevusetele ja sarnasustele. Töö praktiline uurimuse osa jaotub samuti kaheks alapeatükiks. Esimeses pooles tehakse kokkuvõte intervjuu tulemustest ning tutvustatakse valimit. Teises pooles tehakse uurimisandmete põhjal järeldused, mis tuginevad teooriale. Töö peamiseks allikmaterjaliks on internet, erinevate organisatsioonide kodulehed. Noorte välismaal õppimisest, sealhulgas Taanis, on väga vähe trükimaterjali, seega on ka käesoleval uurimistööl suur väärtus. Tööd sirivides leiab välismaale õppima suunduda sooviv noor nii teoorial põhinevat materjali kui ka noorte isiklike kogemusi. See annab teavet, millest alustada, kust abi saada ning
mittetõenäosuslikke valimi koostamise meetodeid. Mugavusvalim Mugavusvalimi puhul toimub liikmete valimine n.ö ,,mugavalt", uurija jaoks kergesti kättesaadavatest huvialustest, näiteks pereliikmetest, töökaaslastest jne. Mugavusvalimi koostamine pole metoodiliselt eesmärgipärane ega ka strateegiliselt kavandatud. Lähtutakse lihtsa kättesaadavuse, leitavuse või uuritavate koostöövalmiduse põhimõttest. Valimit kasutatakse mõnikord esialgsete uurimisandmete 1 Lembit Õunapuu, PhD, dotsent Tartu Ülikool saamiseks pilootuurimuses. Üsna sage on mugavusvalimi rakendamine koos kihtvalimi või mitmeastmelise valimiga (tabel 6). Tabel 6 Näide mugavusvalimi kombineerimisest teiste meetoditega Rikka (2010, lk 14) uuris loodusteaduste õpetajate poolt väärtustatud toetussüsteemi
selgitamiseks) (3) Tavaliselt jaguneb uurimustöö 4 etappi: · Ettevalmistav etapp:probleemi ja selle tekkeloo selgitamine,kirjanduse ülevaade,vajalike algandmete kogumine,ekperimentaal-ja kontrollgrupi valmine, tööhüpoteesi püstitamine,tarvidusel eelnevate vestluste ja ankeetide või konsultatsioonide läbiviimine. · Eksperimentaalne etapp:kavandatud uuringu läbiviimine · Uurimisandmete kokkuvõtmine ja töötlemine, tavaliselt matemaatiliste meetodite abil, keskendudes saadud tulemuste usaldusväärsuse taseme kindlakstegemisele. Saadud tulemuste interpretatsioon, püstitatud hüpoteesi(de) õigsuse või ebaõigsuse selgitamine ,tulemuste tõlgendamine olemasolevate teadmiste ja kolleegide poolt avaldatud teadustööde valguses. Kaasneb sageli uute probleemide tekkimine ja uute hüpoteeside püstitamine. Närvisüsteemi liigendusi:
Valikaine on tihedalt lõimunud emakeele, võõrkeele, infotehnoloogia ja uurimistöö teemaga otseselt seotud ainekursustega. Valikkursus ,,Arvuti kasutamine uurimistöös" kuulub tinglikult informaatika õppeaine alla, kuid keskendub informaatika põhiküsimustele üsna kitsas kontekstis, mis on piiritletud otseselt gümnaasiumiastmes tehtava uurimistöö vajadustega. Selle kursusega tutvustatakse õpilastele praktiliste tegevuste kaudu meetodeid ning tarkvaravahendeid, mis lihtsustavad uurimisandmete kogumist, töötlemist, analüüsi ja esitlemist. Kursus jaguneb seitsmeks viietunniseks mooduliks, millest viimane on ette nähtud õpetaja juhendamisel toimuvaks iseseisvaks tööks oma lõpparuande kallal. Esimesed kuus moodulit keskenduvad järgmistele teemadele: infootsing ja viitamine, uurimisandmete kogumine, andmetöötluse alused, järeldav statistika, andmetöötlus kvalitatiivse uuringu puhul ja uurimisaruande vormistamine. 2013. a sügiseks peaks valmima kursust toetav
lubjakivid. Kui jõesängi süvendamisega või põhivõrgu- ja piirdekraavide kaevamisega avatakse karstunud lubjakivide lõhed, langeb põhjaveetase vettkandvas kihis. Selle tagajärjel võivad lähedusesolevad madalad salvkaevud kuivaks jääda ja allikate deebit väheneda.Sõltuvalt valgala iseloomust võib kuivendus mõjutada äravoolu ja selle aastasisest jaotust. Põhjaveetase alaneb ja äravool kiireneb, sest sademevesi pääseb kiiresti kuivendusvõrku ja sealt suublasse. Uurimisandmete kohaselt suureneb äravool 0,3-0,6% iga kuivendatud maa protsendi kohta. Kuivendus negatiivne, põhjaveevarusid vähendav mõju võib olla tingitud ka põhjaveekihtide avamisest. Kultuurtehniliste töödega väheneb metsasus ning maapinna planeerimine ja reljeefimelioratsioon muudavad pinnavee äravoolutingimusi. Infiltratsioon sügavamatesse horisontidesse väheneb. Seetõttu muutub põhjaveevarude täienemine. Varud vähenevad ning põhjavee kvaliteet halveneb.Suureneb ka äravoolu
selgitamiseks) Tavaliselt jaguneb uurimustöö 4 etappi: 1. Ettevalmistav etapp:probleemi ja selle tekkeloo selgitamine,kirjanduse ülevaade,vajalike algandmete kogumine,ekperimentaal-ja kontrollgrupi valmine, tööhüpoteesi püstitamine,tarvidusel eelnevate vestluste ja ankeetide või konsultatsioonide läbiviimine. 2. Eksperimentaalne etapp:kavandatud uuringu läbiviimine 3. Uurimisandmete kokkuvõtmine ja töötlemine, tavaliselt matemaatiliste meetodite abil, keskendudes saadud tulemuste usaldusväärsuse taseme kindlakstegemisele. 4. Saadud tulemuste interpretatsioon, püstitatud hüpoteesi(de) õigsuse või ebaõigsuse selgitamine ,tulemuste tõlgendamine olemasolevate teadmiste ja kolleegide poolt avaldatud teadustööde valguses. Kaasneb sageli uute probleemide tekkimine ja uute hüpoteeside püstitamine.
selgitamiseks) Tavaliselt jaguneb uurimustöö 4 etappi: 1. Ettevalmistav etapp:probleemi ja selle tekkeloo selgitamine,kirjanduse ülevaade,vajalike algandmete kogumine,ekperimentaal-ja kontrollgrupi valmine, tööhüpoteesi püstitamine,tarvidusel eelnevate vestluste ja ankeetide või konsultatsioonide läbiviimine. 2. Eksperimentaalne etapp:kavandatud uuringu läbiviimine 3. Uurimisandmete kokkuvõtmine ja töötlemine, tavaliselt matemaatiliste meetodite abil, keskendudes saadud tulemuste usaldusväärsuse taseme kindlakstegemisele. 4. Saadud tulemuste interpretatsioon, püstitatud hüpoteesi(de) õigsuse või ebaõigsuse selgitamine ,tulemuste tõlgendamine olemasolevate teadmiste ja kolleegide poolt avaldatud teadustööde valguses. Kaasneb sageli uute probleemide tekkimine ja uute hüpoteeside püstitamine.
omadustele 1) temperamendi ja isiksuse karakteristikud 2) isiksuse suunduse testid Uurimustöö 4 etappi: 1. Ettevalmistav etapp: probleemi ja tekkeloo selgitamine, kirjanduse ülevaade, vajalike algandmete kogumine, tarvidusel eelnevate vestluste ja ankeetide või konsultatsioonide läbiviimine, hüpoteesi püstitamine. 2. Ekperimentaalne etapp: kavandatud uuringu läbiviimine. 3. Uurimisandmete kokkuvõtmine ja töötlemine, tavaliselt matemaatiliste meetodite abil, keskendudes saadud tulemuste usaldusväärsuse taseme kindlakstegemisele. 4. Saadud tulemuste interpretatsioon, püstitatud hüpoteesi(de) õigsuse ebaõ selgitamisele, tulemuste tõlgendamine olemasolevate teadmiste ja kolleegide poolt avaldatud teadustööde valduses. Kaasneb uute probleemide tekkimine ja uute hüpoteeside püstitamine.
ja tuvastatavate muutujate alusel. Muutujateks võivad olla subjektide (katsealuste) omadused (nt. Vanus, sugu, geenid, füsioloogilised erisused), keskkonna omadused- ja mõjurid, füsioloogilised seisundid ja protsessid, toimingud, ajalised ja ruumilised tegurid ja tingimused, tegevuste struktuur, liik ja tase jpm. Muutuja ehk variaabel võib omada erinevaid väärtusi. Muutujad : Sõltumatud muutujad Sõltuvad muutujad Kaasmuutujad Vahemuutujad UURIMISANDMETE TÖÖTLEMINE NENDE USALDUSVÄÄRSUSE JA TÄHENDUSE HINDAMISEKS. Tulemused võivad tingimuseti erineda ka puhtjuhuslikult ning juhuslikult saadud tulemust ei tohi teadusteabeks üldistada. Statistikameetodid (nt.t-test) aitavad kindlaks teha, milline on tõenäosus, et meid huvitava teguri mõju tulemustele tegelikult puudub ja tulemus on saadud juhuslikult. Tõenäosust, et hüpoteesi kinnitav tulemus saadi juhuslikult tähistatakse sümboliga p
annaabi.ee 
