valetab meeskonnale alati, kui meeskonnal läheb täbarasti ning see printsiip peab olema avalik. Sellisel juhul kaoks ära tõe väärtus treeneri ja meeskonna suhtes, sest meeskond teaks kohe, et treener motiveerib neid vale informatsiooniga, kui neil mängus halvasti läheb. Kokkuvõttes pole see printsiip universaliseeritav, kuna nii kaoks inimeste vahelt igasugune usaldus ning keegi tegelikult ei taha, et neile valetataks, seega mõistaks kantiaanlik moraalieetika valetamise alati hukka. Utilitaristid aga ütlevad, et oluline on, et oleks suurim õnne suurimale hulgale võrdselt jaotunud, seega, kui selleks on vajalik ka vale, siis see on lubatud ning õigustatud. Siinkohal võivad utilitaristid treeneri vale mitte hukka mõista, kuna valetamise eesmärk oli viia oma meeskond võidule ning saavutada hea tunne nii meeskonnaliikmetes kui ka nende toetajates. Siinkohal arvan, et pigem mõistaksid tema käitumise õigeks teoutilitaristid, kelle jaoks on
tulenevaid õigusi keelata (sotsiaalne staatus tekib kuna erinevatel rollidel on erinev tähtsus grupi jaoks, millest lähtuvalt rollide täitjaile antakse erineval määral võimu, tunnustust ja hüvitust. Sotsiaalse staatusega kaasnevad õigused ja kohustused, vabadused ja piirangud). Selle üle, kas need staatused ja õigused ka ise õiglased on, ei vaieldud aga pea kunagi, see jaotus oli lihtsalt "antud". Õigluse sidusid heaolu mõistega utilitaristid, eriti Jeremy Bentham (1748- 1832), kelle järgi moraaliväärtustest saabki rääkida üksnes seoses üldise heaoluga. Utilitarismi puhul on individuaalsed nõuded õiglusele igal juhul allutatud sotsiaalsele kasule. Mina isiklikult ei nõustu utilitaristide põhimõttega, et õiglane on see, mis indiviidile kasu toob. Inimeste arvamused heaolu toovatest tegudest on ju väga erinevad seega oleks peaaegu kõik teod siinilmas õiglased. Ma lähtun
On moraalne staatus siis kui selle huvid moraalselt loevad entiteedi enda heaoluks. 18. Milline seisukoht on Nortoni sõnul iseloomustatav kui nõrk antropotsentrism? Loodus aitab defineerida inimeste eelistusi ja seega peaks seda kohusetundlikult kasutama. On olemas lähedane suhe inimeste ja teiste liikide vahel. me ei tohiks teisi ebaõiglaselt kahjustada. Me peaksime säilitama varade jätkamise. 19. Millisel seisukohal on kontraktualistid loomade kohtlemise osas? Utilitaristid? Suhteid tähtsustavad lähenemised? Kontraktualistid ei omista moraalset staatust loomadele. Utilitaristide puhul loeb kontekst: kui loomade ohverdamine toob tervise inimestele, siis on ok; kui tapetakse loomi lihtsalt söömis-naudingu pärast, siis ei. 20. Mille poolest erinevad õigustel põhinevad (deontoloogilised) lähenemised utilitaristlikest? Deontoloogiline eetika – kohustus ja inimmoraali seos. Oleneb see, mida inimesed teevad; mitte tagajärjed. 21
Utilitarism teooria, mille järgi õige tegu on selline, mis maksimeerib kasulikkust. Kasulikkus võidakse siinjuures määratleda naudingu (Jeremy Bentham), õnne (J. S. Mill), ideaalide (G. E. Moore ja H. Rashdall) või huvide kaudu (R. B. Perry). Utilitarism võetakse sageli lühidalt kokku motoga "võimalikult suuremale hulgale võimalikult palju õnne" (rangelt võttes kehtib see moto küll vaid ühe konkreetse utilitarismi versiooni kohta). Utilitaristid jagunevad teo- ja reegli-utilitaristideks. Teo-utilitaristid arvavad, et õige tegu on selline, mille tulemuseks on (või suure tõenäosusega on) parimad tagajärjed, reegli- utilitaristid aga on seisukohal, et õige tegu on selline, mis on kooskõlas niisuguste reeglitega, mille tulemuseks (võrreldes teiste reeglistikega) on parimad tagajärjed. Vaba tahe seisukoht, et hoolimata pärilikkuse ja keskkonna mõjudest on inimestel võime
utilitarism - Teooria, mille järgi õige tegu on selline, mis maksimeerib kasulikkust. Kasulikkus võidakse siinjuures määratleda naudingu (Jeremy Bentham), õnne (J. S. Mill), ideaalide (G. E. Moore ja H. Rashdall) või huvide kaudu (R. B. Perry). Utilitarism võetakse sageli lühidalt kokku motoga "võimalikult suuremale hulgale võimalikult palju õnne" (rangelt võttes kehtib see moto küll vaid ühe konkreetse utilitarismi versiooni kohta). Utilitaristid jagunevad teo- ja reegli-utilitaristideks. Teo- utilitaristid arvavad, et õige tegu on selline, mille tulemuseks on parimad tagajärjed, reegli-utilitaristid aga on seisukohal, et õige tegu on selline, mis on kooskõlas niisuguste reeglitega, mille tulemuseks (võrreldes teiste reeglistikega) on parimad tagajärjed. Veateooria (error theory) kohaselt tuleb moraaliotsustusi põhimõtteliselt tõlgendada kui tõeväärtustega väiteid, mitte kui emotsiooniväljendusi või ettekirjutusi
inertne võrreldes väga transpordimahukate või kiiresti riknevate kaupade ja materjalidega · Suhteline vabadus valitses USAs tööjõuturul 1950/ 1960 inimesed olid väga mobiilsed · Ülemaailmne tööturg Tarbija nõudluse probleem · Mil määral on tarbija nõudlus iseenesest õigustatud, so vajalik ja kasulik nii üksiktarbijale kui ka ühiskonnale · Mil määral on see mõjutatud tootmisest ja reklaamist · Utilitaristid toota saab tulusalt vaid seda, mille järele ühiskonnas valitseb nõudlus, seega ühiskonnale kasulikke hüvesid. · Samas eksisteerib palju kaupu, mis ei ole mitte ainult kasutud, vaid koguni kahjulikud, kuid mille järele valitseb ometi suur nõudlus · Kus on mõistliku tarbimise piir? · Tarbija ideaal on maksimaalselt vallata meie materiaalset maailma informatsiooni, reisimise, elumugavuste nautimise, võimu jne. näol
keskpunkt. Seda toetasid ka laialdaselt aktsepteeritud J.S.Milli ja J.Benthami utilitaarne sotsiaalne teooria (utilitarian social theory) ning G.Trade ühiskonnateooria (theory of society). Durkheimi ideedele vastandlikud seisukohad Utilitaristide sotsiaalse käitumise doktriini järgi kõik inimese käitumisaktid on täiesti autonoomsed ja enese määratletud (self determend), millede aluseks on kavatsus. Viimane omakorda tuleneb isikliku kasu motiivist edendada oma huve. Sellega aga utilitaristid Durkheimi järgi jätsid kahe silma vahele sotsiaalsete reeglite üldisema konteksti, mis toimib indiviidide tegevust piirava faktorina. Seega ei saa igas olukorras rääkida indiviidi vabast tahtest ja piirangute puudumisest käitumisotsuseid tehes. Trade ühiskonnateooria toetas seisukohata, et ühiskond on imiteeriva käitumise tulemus, mille allikaks on sotsiaalsed faktid ja mis kandub üle indiviidilt indiviidile
orja ja ühiskonna jaoks tervikuna, mida selline suhteliselt ebaefektiivne töökorraldus koormab. Võib eeldada, et hüved ja koormised on jaotatud erapooletult - või on jaotamise küsimus üldse kohatu, nagu näiteks avaliku korra ja julgeoleku tagamise või riigikaitse puhul. Seal, kus kehtib õigluse kui ausameelsuse kontseptsioon, on orjus alati ebaõiglane. Autor ei püüagi väita,et klassikalised utilitaristid oleks orjust pooldanud. Utilitarism ei suuda arvestada fakti, et orjus on alati ebaõiglane, ega ka fakti, et ebaõigluses süüdistamise puhul peetaks kohatuks, kui üks isik ütleks temaga ühises praktikas osalevale ning selle väärtuste üle arutavale teisele inimesele, et kõigest hoolimata võimaldas ebaõiglus suurimat soovide rahuldamist. Eritingimuste korral võib orjust kuidagi vabandada aga ei saa kunagi olla vabanduseks see, et orjus on orjapidajale piisavalt kasulik, et
41. Utilitarismi poolt Edendab suurimal määral kõiki moraali funktsioone korraga. Utilitarismi astu- tegude tagajärgede teadmise probleem, lubab liiga palju,nõuab liiga palju. 42. Utilitaristide strateegiad kriitikale vastamiseks: : tuleks maksimeerida oodatavaid tagajärgi (mitte tegelikke tagajärgi). Tuleb teha selline tegu, mille tagajärjed on tõenäoliselt parimad. kui ühiskond saab kasu süütu inimese hukkamisest, siis ta tulebki hukata. 43. Utilitaristid arvavad, et loomi tuleb kohelda nagu inimesi. Eesmärk on maksimeerida hüve koguhulka kogusummana mitte keskmist hüve indiviidi kohta 44. Deontoloogilise eetika eripära on see, et ta on objektiivne ja absolutistlik. Teo loomusest sõltuvalt ilmneb, mis on hea, mis halb ja see kehtib kõigile ja alati. Ei ole prima facie printsiipe. 45. Enim seostatakse deontoloogilist eetikat Immanuel Kantiga. 46
12. Mida väidab poliitilise kohustuse utilitaristlik teooria? Riik kui seadustekogu andja ning elluviija on õigustatud siis ja ainult siis, kui ta aitab inimõnnele kaasa rohkem kui ükski teine teostatav ja konkureeriv ühiskonnakorraldus. 13. Mis on utilitarismi probleemiks? Utilitarismi järgi on õige tegu see, mille tagajärjel on saadava õnne hulk suurem kui kaotatava. Sellise loogika alusel õigustaks utilitarism ju tihti varastamist nt kui teada ei saada, kuid seda utilitaristid küll väita ei tahtnud. 14. Mida väidab ausameelsuse printsiip ja millised on selle printsiibi puudused? Igaüks saab riigilt hüvesid, seega oleks teiste suhtes aus, kui igaüks meist alluks riigi seadustele. Samas neid hüvesid keegi ei palunud, need lihtsalt anti ja seega kas meil on ikka kohustus vastuteenele? Kõikide inimeste ausameelsust on raske saavutada/kontrollida. Kõik peavad tunnistama riigi hüvesid, kuid see on vähetõenäoline. 15
· Suhteline vabadus valitses USAs tööjõuturul 1950/ 1960 inimesed olid väga mobiilsed · Ülemaailmne tööturg T Tarbija nõudluse probleem · Mil määral on tarbija nõudlus iseenesest õigustatud, so vajalik ja kasulik nii üksiktarbijale kui ka ühiskonnale · Mil määral on see mõjutatud tootmisest ja reklaamist · Utilitaristid toota saab tulusalt vaid seda, mille järele ühiskonnas valitseb nõudlus, seega ühiskonnale kasulikke hüvesid. · Samas eksisteerib palju kaupu, mis ei ole mitte ainult kasutud, vaid koguni kahjulikud, kuid mille järele valitseb ometi suur nõudlus · Kus on mõistliku tarbimise piir? · Tarbija ideaal on maksimaalselt vallata meie materiaalset maailma informatsiooni, reisimise, elumugavuste nautimise, võimu jne. näol
Utilitarism on mõtteviis ning filosoofiavool mille sisuks on mõte, et võimalikult paljudel peaks hästi minema või, et need, kes rohkem pingutavad peaksid ka rohkem saama. Utilitarismi puhul on kõige olulisem eesmärk sealjuures on ka oluline vahend, millega see eesmärk saavutatakse. Vahend tuleb valida selline, mis toob kõige vähem kahju. See tähendab, et õige tegu on see, mis toob suurima kasu ning võimalikult vähe kahju võimalikult paljudele inimestele. Mida mõistavad utilitaristid "kasu" ja "kahju" all, mida nende järgi tuleb maksimeerida? Bentham pakub, et selleks võiksid olla "nauding" ja "valu". Seega tuleks edendada heaolu ning vältida valu. Kasusid ja kahjusid omavahel liites ja lahutades on võimalik välja arvutada, kas tegu on õige või väär. Oletame näiteks, et oma palgast ostetud puhkusereis on väärt 10 hedonit (naudingu ühik), kuid sama summa annetamine kodutute laste varjupaigale annab hoopis 150 hedonit.1
XV sajand on Õe vabastamine (religioossest) ideoloogiast: Õt hakati rääkima kui ajaloolisest fenomenist → positivistlik alge (humanistid, Bodin, Grotius). Kaks teed Õe sisustamisele: kontinendil – Õ kui võimufenomen; ja Inglismaa-printsiipidele rajatud tee (Inglismaa Õriigina), tänapäeval murdnud sisse ka Mandri-Europasse (printsiipide osakaalu suurenemine). XVII sajand: Hobbes – Õ kui käsk (Grotius, Puffendorfi mõju). XVIII sajand: utilitaristid – Õ peab kasu tooma. Hegeli kohaselt Õ kui rahvavaimu ja maailmavaimu väljendus. Savigny järgi ei piisa poliitilistest tahtest ega puhtast tehnikast. Hegeli järgi Õ on elu korrastamiseks; see peab olema järjepidev, seotud konkreetse rahvaga. XIX sajand: vastuoluline ajastu: ühelt poolt Õpositivismi võidukäik ← rahvuslike Õkordade sünd (common law mõttes ennast isegi kriisis olevat), teistelt poolt äärmuslik materialist – Marx, Engels.
24. september 2009 40ndatel oli D sotsialistliku ringi liige. Põhipunkte oli Feuerbach. Kuna inimkond püüdleb jumaliku idee poole, siis on seda ideed inimkonnale vaja. Inimene peaks muutuma jumalaks. Inimene astub Jumala kohale. Seda mõtet pooldas Petrasevski jmt tema mõttekaaslased. Inimene võiks astuda Jumala kohale. Teine tähtis idee, mida Raskolnikov pooldab, on Tsernõsevski mõistusliku egoismi teooria Benthami vaadete süsteemiga seotud, utilitaristlik eetika. Utilitaristid arvasid, et inimene teeb elades ühiskonnas seda, mis on talle kasulik. Nad väitsid, et kasulikkus on võrdväärne nii indiviidile kui ka kollektiivile. D polnud selle ideega nõus. Raskolnikov piinleb sellepärast, et ta ei ole suur, mitte sellepärast, et ta on tapnud inimese. Teine asi on see, mis toimub Raskolnikovi alateadvuses. Esimene unenägu on hobusest ta näeb ennast lapsena ja näeb, kuidas hakatakse peksma kõhna hobust.
· 19.-20. Sajandi vahetus: 1. SOTSIAALDARWINISM 19. saj keskel kujunes välja oluline teaduslik suund sotsioloogias sotsiaaldarwinism. Teooria on välja kasvanud psühholoogiast, tuntuimaks esindajaks on Herbert Spencer (1820-1903). Oma teooria välja töötamiseks sai innustust mitmetelt teadlastelt ja nende raamatutest: 1. Charles Darwin "Evolutsiooni teooria" 2. Malthus - "Liikide vaheline olevusvõitlus" 3. Bentham - kuulub filosoofilisse voolu, utilitaristid, vool tõstab keskmesse kasulikkuse printsiibi. Sotsiaaldarwinismi kutsutakse inimvihkajalikuks vooluks. Spenceri ühiskonna käsitluse järgi on õige, kui indiviid tegutseb vabalt ja iseseisvalt, kuid ainult seni, kuni ei hakka kahjustama teiste ühiskonna liikmete samaväärseid huvisid. Riik ei peaks inimeste tegutsemisse ega käitumisele mitte kuidagi reageerima. Kõik protsessid jäävad ühiskonna enese reguleerida. Riik kui institutsioon võiks aga täita öövahi rolli, kes tuleks
annaabi.ee 
