5 3.Sõnumitüübid................................................................................................... 6 3.1 Veateated................................................................................................... 6 3.2 Informatiivsed............................................................................................ 7 4.Versioonid......................................................................................................... 9 5. ICMP-l baseeruvad utiliidid............................................................................ 10 Traceroute...................................................................................................... 10 Ping................................................................................................................ 10 6.Turvalisuse riskid............................................................................................ 11 7. Kokkuvõte...............................................
Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 14 Turvamehhanismide ründed Olemus sõltub turvamehhanismi tüübist ning mehhanismi ja selle töökeskkonna tegelikest või oletatavatest turvaaukudest; Infotehnilistest mehhanismidest on põhilised ründeobjektid pääsu reguleeri mise mehhanismid ja krüptosüsteemid. Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 15 Ründetarkvara Legaalsed tüüptooted opsüsteemide faili ja kettafunktsioonid, paljud utiliidid Parasiittarkvara loogikapomm Trooja hobune uss (worm) viirus makroviirus ründeaplett pipett (dropper) Turvamehhanismide ründe programmid Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 16 Nõrkused Infrastruktuuri nõrkused Infotehnilised nõrkused Personali nõrkused Organisatsioonilised nõrkused Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 17 Infrastruktuuri nõrkused Kaitstava objekti ebasoodne asukoht
üksusest: tuum, kasutajamaailm ja kolmandate osapoolte tarkvara. Tuuma (kernel) ja kasutajamaailma (userland) arendatakse koos. Operatsioonisüsteemi arendajatel on üle CVS'ijuurdepääs korraga tervele lähtekoodile. Tuuma ja kasutajamaailma koos arendamisega tagatakse erinevate süsteemi osade parem ühilduvus. Tuum ja kasutajamaailm moodustavad minimaalse baassüsteemi, kus on olemas C teegid, kompilaator, mõned vajalikud käsurea ja võrgu utiliidid. Juhtudel kui konkreetset BSD operatsioonisüsteemi soovitakse kasutada näitekstulemüürina ja/või ruuterina, piisab sellisest minimalistlikust lähenemisest täielikult. Baassüsteem on kergesti laiendav, vastavalt süsteemi rakendamise vajadustele. Laiendamiseks kasutatakse pkgsrc(NetBSD, OpenBSD) või ports (FreeBSD) võimalusi, mille abil on võimalik süsteemi lisada laias valikus kolmandate osapoolte tarkvara, näiteks Apache veebiserver või KDE graafiline töökeskkond.
kräkkerite sagedane ründeobjekt. Automaatvastaja kaugmanipuleerimine Turvamehhanismide ründed; Olemus sõltub turvamehhanismi tüübist ning mehhanism ja selle töökeskkonna tegelikest või oletatavatest turvaaukudest; Info Tehnilistest mehhanismidest on põhilised ründeobjetktid pääsu reguleerimise mehhanismid ja krüptosüsteemid. Ründetarkvara Legaalsed tüüptooted opsüsteemide faili- ja kettafunktsioonid, paljud utiliidid. Parasiittarkvara loogikapomm Trooja hobune uss (worm) virus makroviirus Turvamehhanismide ründe programmid Nõrkused Infrastruktuuri nõrkused Infotehnilised nõrkused Organisastioonilised nõrkused Infrastruktuuri nõrkused Kaitstava objekti ebasoodne asukoht Turvanõuete eiramine Infotehnilised nõrkused Piiratud ressursid
arusaadavad käskude jadad, millel on eesmärgiks jõuda mingile kindlale tulemusele. Süsteemne ja rakenduslik tarkvara. Tarkvara võib jagada kahte suurde rühma: 1. Süsteemne tarkvara: 1.2 Operatsioonisüsteem see on programm, mis piltlikult öeldes tõlgib meie soovid protsessorile arusaadavasse keelde ning protsessori vastused omakorda kasutajale arusaadavasse (tavaliselt inglise) keelde. 1.2 Utiliidid siia kuuluvad mitmesugused programmid, mis võimaldavad arvutit paremini töös hoida. 1.3 Draiverid programmikesed, mis vahendavad arvuti ja selle lisaseadmete omavahelist suhtlemist. 2. Rakenduslik tarkvara: 2.1 Tekstitöötluspaketid pakett on programmide kogum, need programmid on pandud mingi ühise ülesande täitmiseks koos tööle 2.2 Tabelarvutuspaketid 2.3 Andmebaasipaketid 2.4 Graafikaprogrammid 2.5 Arvutimängud 2.6 Töökeskkonnad, jne.
(Sundströmi Ida Kui me Moondsundi Vasseliga kreeka pähkleid kauplesime, siis ükski ei tahtnud osta) 2000 aasta eripreemia jätkuva kõrgvormi eest 2001 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia 2001 Valgetähe teenetemärk III klass 3 Kasutatud kirjandus: Helle Tamm "Ita Ever". Eesti Raamat, 1991. "Ema ja poeg kogevad koosmängu"; Aigi Viira; Postimees; 13.02.2005, http://arhiiv2.postimees.ee:8080/utiliidid/tr/tr000831.htm#viies_uudised Draamateater, näitleja Ita Ever, 13.02.2005, http://www.draamateater.ee/uus/index.php?lk=28&show=12 Estraaditähestik "Ita Ever", 15.02.2005, https://www.itv.ee/portal/sarjad.aspx?id=69 "Ita Ever 50",Marvi Taggo, Nädal, http://www.nadal.ee/index.aw/section=35734 4
kräkkerite sagedane ründeobjekt · Automaatvastajate kaugmanipuleerimine. Turvamehhanismide ründed · Olemus sõltub turvamehhanismi tüübist ning mehhanismi ja selle töökeskkonnategelikest või oletatavatest turvaaukudest; · Infotehnilistest mehhanismidest on põhilised ründeobjektid pääsu reguleerimise mehhanismid ja krüptsüsteemid. Ründetarkvara · Legaalsed tüüptooted o opsüsteemide faili-ja kettafunktsioonid, paljud utiliidid · Parasiittarkvara o loogikapomm o Trooja hobune o uss (worm) o viirus 8 o makroviirus o ründeaplett o pipett (dropper) · Turvamehhanismide ründe programmid Nõrkused · infrastruktuuride nõrkused · Infotehnilised nõrkused · personali nõrkused · organisatsioonilised nõrkused
Põgenike hulk on sootuks suurenenud. Mõistagi, mitte pommitamine ei tinginud seda, aga see viis asjad äärmusse. Pommid ei meeldi kellelegi: ei Jugoslaavia elanikule sõltumata rahvusest ega ka Kosovos asuvatele albaanlastele. Ehk teisisõnu - albaanlaste ees seisab kaks ohtu. Ühte kujutab endast Jugoslaavia armee, teist aga pea kohal tiirutavad NATO pommitajad. Kasutatud materjal: 1. http://www.postimees.ee/utiliidid/kosovo.htm 2. http://operatsioonid.kmin.ee/index.php?page=69 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Kosovo 4. http://en.wikipedia.org/wiki/Kosovo_War Raido Rinaldi 12c 7/7
Nüüd toimus esmalt peegli skaneerimine ning seejärel vajalike failide valimine, allalaadimine ja paigaldamine. Pärast seda sai lubada, et operatsioonisüsteem saadab korra nädalas arendajatele informatsiooni, et need saaksid seda paremaks teha. Kuna ma esialgu ei kavatse Debianikasutajaks hakata, siis ei hakanud asjatult lubama. Järgmises aknas oli kasutajal võimalus ise mitmesugust lisatarkvara valida. Siit valisin graafilise kasutajaliidese ja vaikimisi märgitud sdandartsed süsteemi utiliidid. Veel oleks võinud valida veebiserveri, printimisserveri, DNS-serveri, meiliserveri, SQL-andmebaasi ja SSH-serveri. Nüüd läks umbes pool tundi laadimise ja paigaldamise peale. Selle käigus sai valida klaviatuurikeeleks eesti keele. Järgnevalt küsiti luba suure universaalse alglaadija (GRUB) paigaldamiseks ja see luba sai ka antud. Siis ilmus teade, et paigaldamine on lõppenud ja installeerimisplaat tuleks eemaldada, muidu hakkaks installeerimine uuesti pihta. Kasutamine
Kui suur on ühe silindri maht, kui kettal on 52497 silindrit, 20 rada Arvuti põhikomponendid: (protsessor, sisemälu, kontroller, siin, kõvaketas, silindri kohta ja 50 sektorit rajal. Sektori suurus on 512baiti. flopiseade, CD-seade) L=c*H*S+h*S+s c-cilinder h-pea, head, rada s-sektor Süsteemitarkvara: (operatsioonisüsteem, utiliidid, süsteemiteenuste osutamiseks vajalik tarkvara) 13. Mida tähendab Win2K võrgus rakenduse omistamine kasutajale? 12.Defineerige mõisted Omistamisel moodustatakse menüüpunktid ja ikoonid nagu oleks Protsess täitmisel oleva programmi iseloomustav andmete kogum tarkvara paigaldatud, kuid tarkvarakomponente kohe ei paigaldata.
· Kaitsemehhanism peab: o Eristama autoriseeritud ja autoriseerimata kasutajaid o Määrama juurdepääsureeglid o Need reeglid kehtestama Operatsioonisüsteemi mitmetasemelisus · Tase 0 Riistvara · Tase 1 OS riistvara toetus · Tase 2 Masinast sõltuvad tuuma moodulid · Ring 3 tuuma baasmehhanismid · Ring 4 ressursihaldurid · Ring 5 API süsteemsete kutsete liidesed · Ring 6 Utiliidid, süsteemiprogrammid, kasutajarakendused Käsuinterpretaator · Käsuinterpretaator programm süsteemi juhtimiseks, mis suhtleb kasutajaga · Näited o UNIX'i shell o MS-DOS'i COMMAND.COM o MacOS'i GUI+Finder o Windows'i GUI+Explorer Käsuinterpretaator käsud · Palju käske, mis operatsioonisüsteemile antakse, on operatsioonisüsteemi endaga seotud juhtimiskäsud: o Protsesside loomine o I/O operatsioonid
kolmandate osapoolte tarkvara. Tuuma (kernel) ja kasutajamaailma (userland) arendatakse koos. Operatsioonisüsteemi arendajatel on üle CVS'i juurdepääs korraga tervele lähtekoodile. Tuuma ja kasutajamaailma koos arendamisega tagatakse erinevate süsteemi osade parem ühilduvus. Tuum ja kasutajamaailm moodustavad minimaalse baassüsteemi kus on olemas C teegid, kompilaator, mõned vajalikud käsurea ja võrgu utiliidid. Juhtudel kui konkreetset BSD operatsioonisüsteemi soovitakse kasutada näiteks tulemüürina, ruuterina, piisab sellisest minimalistlikust lähenemisest täielikult. Baassüsteem on kergesti laiendav, vastavalt süsteemi rakendamise vajadustele. Laiendamiseks kasutatakse pkgsrc (NetBSD, OpenBSD) või ports (FreeBSD) võimalusi mille abil on võimalik süsteemi lisada laias valikus kolmandate osapoolte tarkvara, näiteks Apache veebiserver või KDE graafiline töökeskkond.
mälust. Tegin lapitekil paremklõpsu ja ekraani allservas ilmus riba, millel oli nupp All Apps. Seda vajutades muutusid lapid väikesteks ikoonideks ja neile lisandusid juba Windowsi eelmistest versioonidest tuttavad rakendused, mis varem paiknesid Start-menüü all. Siin on tüüpilised administreerimise tööriistad, Windowsi lisad, alternatiivsed sisestusrakendused ja süsteemitööriistad. Neile, kes soovivad vanat tüüpi kasutajaliidesega piirduda, on olemas tasuta utiliidid, mis toovad Start nupu tagasi ja võimaldavad arvuti käivitamisel kohe töölaua keskkonda sattuda. Uued võimalused. Uusi omadusi on päris palju. Eelkõige need, mis on kohe silmaga nähtavad, nagu uus kasutajaliides ja Start-nupu puudu puudumine. Lisaks võib nimetada uut autentimise meetodit, mis võimaldab kasutajal sisselogimisel visandada kujutisel kolm punkti või joont, sarnaselt nutitelefonide mustriga sisselogimisega. Windows kaheksal on sisseehitatud USB 3.0 tugi.
· varundusprogramm jar; · dokumendikoostamise programm javadoc; · C keele päisfailide genereerimise programm 5 javah ; · digiallkirja lisamise programm javakey; · programm native2ascii, mis konverteerib rahvuskeelse teksti Unicode sümbolite jadasse; · Java-klasside standardteegid; · näited; · dokumentatsioon; · erinevad utiliidid; · Java programmide käituskeskkond (JRE). Java rakenduste integreeritud arenduskeskkonnad Kaasaegsed Java rakenduste integreeritud arenduskeskkonnad on järgmised: NetBeans, Sun Java Studio Creator, IntelliJ IDEA, Borland JBuilder, Eclipse, ja toetuvad JDK poolt pakutavatele teenustele (service). Suurem osa neist kasutab Java-programmide kompileerimiseks JDKs sisalduvat kompilaatorit. Sellepärast need keskkonnad kas juba sisaldavad komplektis mõnda JDK-versiooni, või nõuavad JDK
Sel moel võib sissetungija tuvastada konfidentsiaalseid andmeid, näiteks kasutaja identifitseerimise või autentimisega seotud võrguliiklust, mida hiljem saab kasutada võrku sisenemiseks ja edasiseks kahjutekitamiseks. Autentimisinfo pealtkuulamist, salvestamist ja hiljem selle abil serverile juurdepääsu üritamist nimetatakse kordusründeks (Replay attack). Teine meetod on kasutada arvuti avatud porte info varastamiseks. Avatud portide tuvastamine on suhteliselt elementaarne ja utiliidid on selleks olemas igas arvutis (telnet). Samas on olemas ka tõhusamaid vahendeid (Port scanners), mis oskavad skaneerida üle kõik ründobjektiks valitud arvuti pordid ja tuvastada, millised nendest on avatud. Samu vahendeid saab kasutada ka selleks, et kontrollida enda arvuti turvalisust. Ründestsenaarium on harilikult järgmine: · Portide skaneerimine, mille alusel tuvastatakse aktiivsed teenused süsteemis ja nendega seotud programmid, et identifitseerida haavatavad kohad.
Kuigi negatiivseid mõttes väärtusi hoitakse mälus vaikimisi kuni viis minutit, võib see teinekord tekitada probleeme. Siin tulebki appi käsk ipconfig /flushdns. DNS-i kliendi vahemälu sisu näeb võtmega /displaydns. Netsh Kõige võimsamaks vahendiks Windowsi võrgunduses on käsurea utiliit netsh, mis võimaldab näidata ja muuta võrgu konfiguratsiooni jooksvalt nii oma masinas kui ka läbi võrgu. Kirjelduse leiab nii Windowsi abisüsteemist kui ka Internetist (TCP/IP utiliidid MS, Microsofti kirjeldus netsh kohta, Microsofti kirjeldus netshile). Start-menüüst Programsite alt System Tools, need ongi vigade parandamise tööriistad. Või siis parem klikk C: ja siis properties, siis tools ja Error checkinf, defragmentation. lan port LPT port - printer PS2 port-hiir,klaviatuur CRT port - monitor Com port jada port
kasutajamaailm ja kolmandate osapoolte tarkvara. Tuuma (kernel) ja kasutajamaailma (userland) arendatakse koos. Operatsioonisüsteemi arendajatel on üle CVS'i juurdepääs korraga tervele lähtekoodile. Tuuma ja kasutajamaailma koos arendamisega tagatakse erinevate süsteemi osade parem ühilduvus. Tuum ja kasutajamaailm moodustavad minimaalse baassüsteemi kus on olemas C teegid, kompilaator, mõned vajalikud käsurea ja võrgu utiliidid. Juhtudel kui konkreetset BSD operatsioonisüsteemi soovitakse kasutada näiteks tulemüürina, ruuterina, piisab sellisest minimalistlikust lähenemisest täielikult. Baassüsteem on kergesti laiendav, vastavalt süsteemi rakendamise vajadustele. Laiendamiseks kasutatakse pkgsrc (NetBSD, OpenBSD) või ports (FreeBSD) võimalusi mille abil on võimalik süsteemi lisada laias valikus kolmandate osapoolte tarkvara, näiteks Apache veebiserver või KDE graafiline töökeskkond.
kasutajamaailm ja kolmandate osapoolte tarkvara. Tuuma (kernel) ja kasutajamaailma (userland) arendatakse koos. Operatsioonisüsteemi arendajatel on üle CVS'i juurdepääs korraga tervele lähtekoodile. Tuuma ja kasutajamaailma koos arendamisega tagatakse erinevate süsteemi osade parem ühilduvus. Tuum ja kasutajamaailm moodustavad minimaalse baassüsteemi kus on olemas C teegid, kompilaator, mõned vajalikud käsurea ja võrgu utiliidid. Juhtudel kui konkreetset BSD operatsioonisüsteemi soovitakse kasutada näiteks tulemüürina, ruuterina, piisab sellisest minimalistlikust lähenemisest täielikult. Baassüsteem on kergesti laiendav, vastavalt süsteemi rakendamise vajadustele. Laiendamiseks kasutatakse pkgsrc (NetBSD, OpenBSD) või ports (FreeBSD) võimalusi mille abil on võimalik süsteemi lisada laias valikus kolmandate osapoolte tarkvara, näiteks Apache veebiserver või KDE graafiline töökeskkond.
esitlus, e-post, veebisirvimine, fototöötlus, arvutimängud. 1.2.1.4 Operatsioonisüsteemide ja rakendusprogrammide erinevused. Rakendus, rakendusprogramm (application) rakendus on lõppkasutaja tarbeks kirjutatud iseseisev terviklik programm. Tarkvara võib jaotada kahte rühma süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Süsteemitarkvara koosneb madaltaseme programmidest, mis suhtlevad vahetult arvuti protsessori jt. osadega. Siia kuuluvad opsüsteemid, kompilaatorid ja utiliidid arvutiressursside haldamiseks. Rakendustarkvara ehk lõppkasutajaprogrammid nagu andmebaasiprogrammid (nt MS Access), tekstitöötlusprogrammid (nt. MS Word), tabelarvutusprogrammid (nt. MS Excel) jne suudavad arvutiga suhelda ainult üle opsüsteemi ja süsteemiutiliitide. Operatsioonisüsteem (Operating System) tähtsaim süsteemitarkvara hulka kuuluv programm, mis laaditakse arvutisse buudiprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme.
Keeled ja kompilaatorid Krüpto Veel praktilisem arvutiteadus Andmebaaside teooria ja tehnoloogia Failisüsteemide ... Arvutigraafika ... Võrgusüsteemide ... Laiatarberakendused Opsüsteemid, draiverid jms Tekstiredaktorid, brauserid, epost jne ... Üldised võrgurakendused: google, youtube, skype, .. Mängud Igasugu utiliidid Programmeerimisvahendid Lao, raamatupidamissüsteemide jms toorikud .... Erirakendused Pangarakendused, telekomirakendused jne Reaalsed lao- ja tellimissüsteemid Firma andmebaasid Firma süsteemide sidumine ... TTÜ Majandusteaduskond Elektroonikud Küberneetika instituut Tartu Statistikud Arvutusmeetodite teoreetikud
printimismooduse tabelit ja selle seoseid kasutatava väljastusega _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ Klõps real Drawing Utilites valimistab joonise või jooniselehtede kogumiku ette saatmiseks mitmel eri moel ÜLESANNE I Pinnatükk 91 Valikukaart Drawing Utilites – joonestamise abivahendid – utiliidid; Akna all olev osa – Open the Drawing Recovery Mana... kuvatakse alles pärast klõpsu noolel ▼ a) Drawing Properties – kasutatavale joonise mitmesugusteks seadistusteks (välja arvatud mõõtühikud); b) Units – koordinaatide ja mõõtühikute seadistamine; vt. käsk UNITS; c) Audit – joonise terviklikkuse hindamine ja lihtsamate vigade parandamine: ÜLESANNE I Pinnatükk
annaabi.ee 
