· Jumala armust said inimesed osa läbi pühakute. · Pühaku staatuse oli andnud neile tugev usk jumalasse. · Kuulsaimad pühakud olid Apostlid, Peetrus, Paulus, Benediktus, Franciscus ja Dominicus. · Arvati, et pühakutega seotud esemed, reliikviad, omavad jumalikku väge. · Neid hoiti kloostrites ja kirikutes. · Tähtsamate reliikviate juurde võeti ette palverännakuid. http://en.wikipedia.org/wiki/File:St._Yves.JPG Ketserid · Keskajal leidus ka usuvoole, mis olid kriitilised kiriku suhtes. · Selle usu kandjaid kutsuti katariteks ehk ketseriteks. · Väga populaarsed olid nende vaated Lõuna-Prantsusmaal. · Katoliku kirikule ei meeldinud ketserite väljaütlemised. · Ketserite vastu peeti mitu ristisõda. · Ketserlusega võitlemiseks loodi spetsiaalne kohus-inkvisitsion.
Kuulsaim tsistertslane Bernard Clairvaux. Jumala armu vahendasid veel elavad inimesed, kelle elus v surmas ilmnes pühadus. Tugev usk oli neile jõudu andnud vagaks eluks, kannatusteks, märtrisurmadeks. Neis nähti surelike kaitsjaid ja eestkostjaid, lootes, et nad aitavad pääseda taevariiki. Nt Kristuse ema neitsi Maarja e Jumalaema. Pühakuks kuulutamine kanoniseerimine. Pühakutega seostuvad esemed reliikviad. Nende ja pühakute matmispaikadesse tehti palverännakuid. Levis ka usuvoole, mida ei kiidetud heaks ja kirik ketserlike väärõpetustena hukka mõistis. Üks liikumine pidas kirikut saatana kätetööks, selle pooldajad olid katarid. Nad uskusid, et Jumal ja saatan lõid maailma, ei tunnistanud Kristuse sündimist inimesena. Nende eesmärk oli päästa hingi katoliku kiriku ja saatana käest. Jagunesid täiuslikeks e kes kutsuti hingi päästma ja usklikeks, kes täiuslikke lootuses pääseda ülal peetsid. Albi linnas oli nad popid, seal nim neid albilasteks.
REFORMATSIOON. Valitsevast õpetusest lahknevaid usuvoole on kirikus olnud juba selle kujunemisest peale ent reformatsioon on pärast kristlaskonna lõhenemist roomakatoliku ja kreekakatoliku kirikuks suurim vapustus kristluse ajaloos. Reformatsiooni eeldused kujunesid juba keskaja lõpul, nendeks olid: o LääneEuroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. o Vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust. o Tõsiusksetele ei olnud meeltmööda vaimulike mittekristlikud eluviisid. o Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid ka päevapoliitikasse. Erilist pahameelt tekitas patulunastuskirjade ehk indulgentside müük, kurikuulsaks indulgentside müüjaks sai Johann Tetzel, seal kus tema oli neid müünud, jäid kirikud tühjaks, sest rahvas oli end vabaks ostnud nii sooritatud kui ka veel sooritamata pattude eest. Suurim rahulolematus vallandus Saksamaal, sest poliitilise killustatuse tõ...
jumala sõna lihtrahva seas. Pruun või hall mungarüü. Lihtne eluviis ja rõhutatud alandlikkus. Vähenõudlikkus tegi nad populaarseks ning hiljem tekkisid neil kloostrid mis rõhutasid haridust. Dominiiklaste ordu rajas hispaania aadliseisusest munk Dominicus. Peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks. Must mungarüü. Et jutlusi mõjuvamaks muuta, panid nad rõhku haridusele. Kloostrikoolid olid kõrgelt hinnatud. Ketserlus kõrgkeskajal levis ka usuvoole, mis kaldusid usust kõrvale, olid kriitilised kuna paljud panid pahaks kiriku rikkust ja sekkumist ilmaliku võimu valdkonda. Uskusid, et maailma pole loonud Jumal küsi vajd koos saatanaga. Inkvisitsioon spetsiaalne kohus mis võitles ketserluse vastu 13. sajandil. Kohtupidamine anti peamiselt dominikaani munkade kätte, kuid paavst kontrollis nende tegevust. Ülesanne oli ketserid välja selgitada, võimaluse korral õigele teele tagasi tuua, kui ei õnnestu siis aga karistada.
· Kloostrid linnades · Halastustegevus Dominiiklased · Dominicus · Misjonitöö, jutlustamine, dispuut · Kloostrid linnades · Targad, haritud · Valge tuunika, must kapuutsiga mantel Pühakute kultus · Pühakute kultus o vaga elu, kannatused, märtrisurm o surelike kaitsjad o reliikviad o palverännakud Ketserid (Katarid) o albilased · Kõrgkeskajal levis Lääne-Euroopas ka usuvoole, mida katoliku kirik heaks ei kiitnud, vaid ketserlike väärõpetustena hukka mõistis · Katarid uskusid et maailma pole loonud Jumal üksinda, nagu õpetas katoliku kirik, vaid Jumal ja saatan koos · Katarid jagunesid täiuslikeks, kes olid kutsutud hingi päästma, ja usklikeks, kes pääsemise lootuses täiuslikke ülal pidasid. Katoliku kiriku võitlus ketseritega. Inkvisitsioon · Albilaste sõjad (1209-1229)
Pühakute kultus Jumala armu vahendasi surnud kui ka elavad, pühakud olid surelikud kaitsjad ja eestkostjad elusalt ja surnuna Pühakutega seostatavad esemed ehk reliikviad, arvati et neid on jumalik vägi, reliikvia võis olla Kristuse ristipuu arvatavad tükid, pühakute kehaosad, hambad ja luud, Pühakute hauale ja reliikviate juurde tehti palverännakuid, kindlam oli omada reliikviat, neid müüdi, vahetati kui ka varastati Ketserid Kõrgkeskajal levis Lääne – Euroopas usuvoole mida peeti ketserlikeks väärõpetusteks katoliku kiriku poolt, enamsti olid need kiriku suhtes kriitilised Üks usuvool pidas kirikut otseselt saatana kätetööks, selle seisukoha pooldajaid nimetati katariteks, nad uskusid et Jumal ja saatan koos lõid maailma kõik vaimne ja inimese hing on Jumala loodud aga kõik vaimne ja inimese keha on saatana poolt loodud, nad ei tahtnud uskuda Jeesus Kristuse süni kuna see oleks tähendanud Jumala
Põhja-Eestis kartulit). 7) talude päriseksostmine tõi enesega kaasa ka maa hinna kasvu, mis koos rahvaarvu suurenemisega soodustas eestlaste väljarändu Venemaale. 5. KULTUUR 18.-19. SAJANDI EESTIS: 1. Luterlik kirik: Alates 17.sajandist oli valitsevaks kristlikuks usuvooluks Eestis luterlus. Samas oli luteri kiriku sees erinevate arusaamade ja tõekspidamistega usuvoole: · Ortodoksne luterlus: 8) valitsev kuni 18.sajandi alguseni. 9) peamine seisukoht- reformatsioon on lõppenud koos M.Lutheriga; st. et luterlus tuleb sellisena säilitada, nagu Luther selle põhiseisukohad välja töötas (seetõttu olid igasuguste uuenduste vastu). 10) võitlesid karmide abinõudega igasuguste kõrvalekaldumiste vastu (N: nõiaprotsessid viidi läbi just ortodoksete luterlaste poolt).
Lääne-Euroopas oli põllumajanduse areng intensiivne, st põllupinna vähesus nõudis selle efektiivset kasutust. Teravilja nõudlus kasvas. Talupoja sõltuvus aadlikust maaomanikust suurenes varauusajal, peamiseks rendivormiks teoorjus.Lääne-Euroopas olid talupojad juba varauusaja alguseks enamasti pärisorjusest vabastatud ning pidid maksma raharenti. Teoorjusel põhinev põllundus ei andnud nii suurt saaki kui vaba talupoja töö. REFORMATSIOON Valitsevast õpetusest lahknevaid usuvoole oli kirikus juba selle kujunemisest peale. Katoliku kiriku väidetav kaugenemine algkristluse põhimõtetest tekitas vastuseisu ning nõuti ristiusu algete juurde tagasi pöördumist. Selles tähenduses ei olnud ka reformatsioon ehk usupuhastusliikumine mingi erand. Eeldused reformatsiooniks kujunesid juba keskaja lõpul. L-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. Pahameelt suurendas katoliku kiriku kõlbeline allakäik
seinamaale üle, mistõttu maakirikute seinad olid valged ja igavad. Luteri usk nõudis, et iga usklik saak uuest õpetusest aru. Et kohaliku rahva keelt oskasid vähesed vaimulikud, tuli asuda luterlike raamatute tõlkimisel rahvakeelde, sealhulgas ka eesti keelde. Sellele lisas hoogu samal ajal Saksamaal toimunud trükikuntsti areng ja levik. Eesti keeles trükisõna tekkimine oli otseselt seotus usu-uuendusega. Reformatsiooni põhjused ja eeldused Valitsevast õpetusest lahknevaid usuvoole oli kirikus juba selle kujunemisest peale. Katoliku kiriku väidetav kaugenemine algkristluse põhimõttetest tekitas vastuseisu ning nõuti ristiusu algete juurde tagasi pöördumist. Selles tähendused ei olnud ka reformatsioon e usupuhastusliikumine mingi erand. Küll aga otsutusid tavatuks reformatsiooni ulatus ning selle tagajärjed:pärast kristlaskonna lõhenemist roomakatoliku ja kreekakatoliku kirikus oli reformatsioon suurim vapustus kristluse ajaloos.
Eesti suurim kirik on EESTI EVANGEELNE LUTERLIK KIRIK (EELK). Seda juhib peapiiskop. Eestis on üle 150 koguduse, milles liikmeid umbes 180 000. EELK-l on oma kõrgkool-usu teaduste instituut. Eesti apastlik õigeusu kirik (EAÕK) jagunes pärast eesti taasiseseisvumist kaheks: üht osa juhib Kanstatinoopoli Patriarc (60 koguduse ja 20000 liiget umbes.) , teist osa juhib Moskva Patriarh (kogudusi umbes 30), lisaks on Eestis veel teisi kristlike usuvoole: *Baptistid. *Nelipühalased. *Metodstid. *Adeentistid. *Jehhova kummardajad. *Kaotliiklased. Kokku on Eestis umbes 80kiriku v usuliikumise esindust, mitte kõik pole kristlased. On isalamiusulisi jne. I DEMOKRAATIA- rahvavõim. Sõna demoraatia tuleb kreeka keelest, milles demos täh rahvast ja kraatos võim. Demokraatia võib olla mitmesugust: 1. Otsene demoraatia- selline riigikorraldus kus rahvas osaleb otseselt riigi asjade otsustes(nt Vana- Ateenas). Võimalik väike riikides
Eelistatuks sai musta värvi riietus, loobuti ka ehete kandmisest. Koguduse valitud ametikandjatel oli õigus igal ajal kontrollida inimese eraelu. Karmi kirikukorralduse ignoreerijaid võis tabada koguni hukkamine. Anabaptistid ja Münsteri kommuun Kolme protestantliku põhivoolu luterlus, kalvinism, anglikaani kirik kõrvale kujunes hulgaliselt kõikvõimalikke teisi usuvoole. Ühe sellise liikumise moodustasid täiskasvanute teistkordse ristimise nõudlejad (anabaptistid, taasristijad). Nende teenistused piirdusid piiblilugemise ja armulauaga. Nad keeldusid relvakandmisest ja avalikest ametitest. Anabaptistide tähetund saabus veebruaris 1534 võimu kehtestamisega Münsteris. Linn kuulutati Uueks Jeruusalemmaks. Kaotati raha, kõik võlad kustutati, elanike käes olev kuld ja
Tugevasti olid reformatsioon mõjutanud ka Prantsusmaad, Ungarit ja Poolat. Sekulariseerimise tulemusena loodud protestantlikud hertsogiriigid Läänemere ruumis. Saksa ordust moodusub Breisimaa hertsogkong- esimene luterlik riik Euroopas. Kuramma hertsogkong- sekulariseerunud luterlik hertsogkond Anabaptistid ja Münsteri kommuun. Kolme protestantliku põhivoolu – luterlus, kalvinism, anglikaani kirik – kõrvale kujunes hulgaliselt kõikvõimalikke teisi usuvoole. Ühe sellise liikumise moodustasid täiskasvanute teistkordse ristimise nõudlejad (anabaptistid, taasristijad). Nende teenistused piirdusid piiblilugemise ja armulauaga. Nad keeldusid relvakandmisest ja avalikest ametitest. Linn kuulutati Uueks Jeruusalemmaks. Kaotati raha, kõik võlad kustutati, elanike käes olev kuld ja hõbe konfiskeeriti. Anabaptistide veendumuste kohaselt kehtestati kõigile teistkordne ristimissund
haiguseks. 3. USUPUHASTUS. UUENDUSLIIKUMINE KATOLIKU KIRIKUS Varauusaegse Euroopa kujunemist on mõjutanud kaks vastandlikku kuid samas omavahel läbipõimunud protsessi: konfessionaliseerumine ja sekulariseerumine. Kuigi enamasti peetakse domineerivamaks pooleks ühiskonna sekulariseerumist, purustas just usupuhastus (reformatsioon) Euroopa keskaegse ühiskonnakorralduse, avades ukse uude ajastusse. Usupuhastus Valitsevast õpetusest lahknevaid usuvoole on olnud ristiusukirikus selle kujunemisest peale. Katoliku kiriku väidetav kaugenemine algkristluse põhimõtetest tekitas alati vastuseisu ning nõudmisi ristiusu algete juurde tagasi pöörduda. Selles tähenduses ei olnud ka reformatsioon ehk usupuhastusliikumine mingiks erandiks. Küll aga osutusid tavatuks reformatsiooni ulatus ning selle tagajärjed: pärast ristiusukiriku lõhenemist rooma-katoliku ja kreeka-katoliku kirikuks oli reformatsioon suurim vapustus kristluse ajaloos.
20. sajandi esikümnendil stiil hääbus, jäädes mõningal määral kasutatavaks vaid sakraalarhitektuuris (eriti vanade kirikute rekonstrueerimisel). Saksamaa suur ning modulaarne olemus. See väljendus tohutute suurte tornide näol. Prantsusmaa järgi võeti avatus ja laius. Palju oli ka nn. Hallikirikud, kus oli vähe aknaid (??????). Pilet nr. 19- Reformatsioon REFORMATSIOON. Valitsevast õpetusest lahknevaid usuvoole on kirikus olnud juba selle kujunemisest peale ent reformatsioon on pärast kristlaskonna lõhenemist roomakatoliku ja kreekakatoliku kirikuks suurim vapustus kristluse ajaloos. Reformatsiooni eeldused kujunesid juba keskaja lõpul, nendeks olid: Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. Vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust. Tõsiusksetele ei olnud meeltmööda vaimulike mittekristlikud eluviisid.
annaabi.ee 
