Klassikalise, kindla ja lõpetatud ülesehitusega luulevormi eelistamine Maailmakirjanduse suurte autorite ja traditsioonide mõju Huvi vaimsete, elufilosoofiliste, inimese olemasolu mõtestavate küsimuste vastu Ajakriitiline hoiak, mis näeb ühe väljapääsuna inimese sisemist puhastumist, individuaalse vabaduse ja vastutuse suurenemist Luule ja kunsti tõeväärtuse rõhutamine Uku Masing (1909-1985) Käsitleb suuri filosoofilisi küsimusi usundilise maaillmakäsitluse valguses. Masingu inimene tunneb teadmatuse jja piiratuse vaeva ,,Neemed vihmade lahte" (1935) Masingu luule seisab vaimsete väärtuste, õigluse, aususe ja headuse eest. Vastandid tontide kujul. Masingu sõdurid ei ole löömamehed, vaid oma viimset kantsi usku ja vaimset sõltumatust kaitsvad loovinimesed. Masingu luule keerulisema ülesehituse ja stiiliga. Looduskujund August Sang(1914-1969)
Maailm on autori jaoks pahesid täis ja inimese hing väärdunud. Luuletustes jätab ta mulje, et põlgab ennast ja seda maailma, mida ta kujutab kui laostuvat, hävivat maailma. Tuntumad luulekogud: ,,Palavik" ja ,,Kohtupäev". DEKADENTS- liikumine, mida iseloomustab väsimuse, languse tajumine. Väga pessimistlik. Suurt tähelepanu pöörati vormile ja peenele töötlusele. 4. Uku Masingu- käsitleb suuri filosoofilisi küsimusi usundilise maailmakäsitluse valguses. Masingu inimene tunneb teadmatuse ja piiratuse vaeva. Seda laadi ahistustunnet väljendavad teisedki arbujad.Ent Masingul on jubal, kellega võib kõneleda ja kellele kurta. ,,Neemed vihmade lahte". 5. Kersti Merilaasi- oli ülistavalt kriitiline, tema luulet peeti väga naiselikuks: igatsus olla armastatuga üksi, et lihtsustuksid probleemid, elamine meeleoludele. ,,Maantee tuled", ,,Rannapääsuke", ,,Kevadised koplid", ,,Antud ja võetud". 6
Rõhutatud on ketruse ning jahvatamise keeldu. Mõnel pool peeti soovitavaks 3 pesupesemist kui suurpuhastuse juurde kuuluvat toimetust, ent pesu ei tohtinud ööseks välja kuivama jätta, kuna Toomas võis selle tahmaseks määrida. Musta-Tooma väljaajamine on enam keskendunud riituslikule mustuse, lohakuse, räpasuse ja laiskuse eemaleviimisele ning usundilise sisu taandudes lihtsalt elamukoristamisele. Piirkonniti on väheseid teateid Tahma-Toomaks nimetatava õlg- või kaltsunuku valmistamisest ja teise peresse viimisest toomapäeval. Veel on toomapäevast alates, kolmel päeval enne jõulupühi, üksikult või grupina perest peresse käinud jõulutoomad ehk toomad. Need on valges rõivas meesterahvad, nimetatud on punast vööd ja näokatet. Nähtud on ka karvupidi kasukaga, tahmatud näoga toomast
3. Üle läve minnes – nael lävepakku ja mingi raudese ukse kohale(sirp..) 4. Kuuseoksad 5. Kuused (värava juures, talu piiri juures) 6. Vesi, söed 7. Eksitati surnuaeda minekul – mindi mööda kõrvalisi teid ja tehti haake 8. Risti lõikamine 9. Vaadati esimest vastutulijat (sugu, vanus, kui kaugelt vastu tuleb) – kui tuli naine vastu anti tort, kui mees siis pudel viina 24. Reasta järgmised žanrid usundilise informatsiooni sisalduse alusel: loits, regilaul, muistend, muinasjutt, memoraat. 25. Too näiteid tasakaaluprintsiibil põhinevatest praktikatest Eesti vanas usus Säilitatakse taasloomise kaudu (kosmilised riitused). Eestlastel nt jaanipäev (antakse päikesele väge juurde, et päev pikemaks läheks). Tegu – tagajärg – energeetiline energia 26. Kuidas suhtuti hunti Eesti vanas usus? Põhjenda vastust.
vaatepunkte põhjustava konteksti leidmisega. Seega pärimusliku ajaloo uurimine eeldab erinevate vaatepunktide kõrvutamist ja üldisema ajaloolise konteksti loomist, mis omakorda eeldab erinevat tüüpi allikate kompleksset kasutamist. 11. Rahvajutuliigid, sõltuvalt jutu ja tegelikkuse omavahelistest suhetest Rahvajuttude liigituse alus: 1. aspekt: teabekeskse funktsiooniga ja esteetilise funktsiooniga(jutustusele suunatud lood) 2. aspekt: on/ei ole seotud usundilise maailmavaatega 1. liigituse alus: kuidas jutt peegeldab tõsielu: (a la folkloristi abc) tõsielujutt kui tegelikkusjutustamine kui tegelikkus >> tõsielusündmuste ja olukordade fiktsionaalne kujutamine(kunagi kusagil oli, ei põhine kogemusel); jutustamine kui tegelikkus >>tõsielusündmuste lähedane ehk nn faktilähedane jutustus 2. liigituse alus: seos usundilise maailmapildiga: küsimus uskumisest (kes usub: uurija, jutustaja, kuulaja), kuidas küsimused
Kogu maal on toomapäev jõulueelse suurpuhastuse aeg. Koristustööde hulka kuulub küttekollete puhastamine ning kogu elamu korrastamine, mida nimetati Musta- Tooma, Tahma-Tooma, Nõgi-Tooma või Tolmu-Tooma väljaajamiseks. See ütlus võib tähendada samuti veel päevade pikenema hakkamist, valguse võitu pimeduse üle. Musta-Tooma väljaajamine on enam keskendunud riituslikule mustuse, lohakuse, räpasuse ja laiskuse eemaleviimisele ning usundilise sisu taandudes lihtsalt elamukoristamisele. Piirkonniti on väheseid teateid Tahma-Toomaks nimetatava õlg- või kaltsunuku valmistamisest ja teise peresse viimisest toomapäeval. Veel on toomapäevast alates, kolmel päeval enne jõulupühi, üksikult või grupina perest peresse käinud jõulutoomad ehk toomad. Need on valges rõivas meesterahvad, nimetatud on punast vööd ja näokatet. Nähtud on ka karvupidi kasukaga, tahmatud näoga toomast
Loodushaldjatest kerkib eriti esile pikse roll, kellele ohverdatakse näiteks põua puhul härg. Pikset kujutletakse vanamehena, kes ammukaarega puistab piksenooli. Henriku Liivimaa kroonikas (xxx 4) on juttu, et saarlased 2. veebr. 1227 toimunud lahingu ajal "karjuvad, rõõmustades oma Tarapitha üle." See osutab skandinaavlaste Thori tundmist nimepidi, kuigi vist mitte ülijumalana, vaid lihtsalt pikse nimetusena. Hinge irdumine ihust vaimuks ja vaimu kerkimine kaitsevaimuks, see on eesti usundilise arusaama arengutee. Meilgi on püütud tänapäeval leida ja kasvõi kunstlikult luua selliseid muistsete eestlaste ülijumalusi kuid tegelikult meie tõelisele rahvusele näivad nad olevat ometi võõrad. Haigused ja surm Loomulikku-vanadussurma ei tuntud ja haigustki mõisteti teisiti kui tänapäeval. Algselt kujutleti haigust ja surma võõrjõudude tungimisena inimesse. Kui inimese oma jõud on tugevam kallaletungivast võõrjõust,
Deskriptiivsõnad: pikne pikk, pitkäinen, välk välkuma, vadja jürü (müristama) Jumalad 58. Iseloomusta eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste haldja-terminoloogiat. Jumo tüvi sõnast jumal. Väljend haldjas ja selle derivatsioonid tõenäoliselt laen germaani keeltest. Emandad ja isandad, tuuleema. Vadja jarvi-pappi. 59. Kuidas on seotud fiktiivsed hirmutusolendid ja lastemütoloogia? Too esile põhimõtted, mille alusel on hirmutusolendeid loodud. Usundilise maailmapildi teisenedes muutub tõsiseltvõetav mütoloogia lastemütoloogiaks. Hirmuolendid on agressiivsed laste suhtes, nad on lokaliseeritud (teatud kohta ei tohi minna) ja kurja välimusega (hambad, küüned). Fiktiivsed hirmutusolendid on mütoloogia jäänukid, mida ei võeta enam tõepähe, kuid mida kasutatakse laste hirmutamiseks. 60. Kirjelda (E.-H. Västriku artikli põhjal) vadjalaste veekogude ja veehaldjatega seotud uskumuste kihistusi.
Kõige tuntumaks osaks Aleksandria museionis on kahtlemata raamatukogu, mis tänapäevaks on kahjuks hävinud. Seal olevat olnud 700 000 käsikirja. See püsis kuskil 3. sajandini pKr. Museioneid asustasid ka Platon ja Aristoteles. Taolistesse templitesse kogunes ka hulgaliselt ohvriande, mis võisid sageli olla ka võõraste kultuuride esemed. Mirabilia Mirabilia Urbis Romae (1140. aastad) Kirikutesse koguti keskajal esemeid, mis olid seotud kristluse pühakutega või muu usundilise tähtsusega ajaloolisi esemeid. Suur osa neist olid aga siiski võltsingud. Keskajal oli kirikuid sedavõrd palju, et kirikud ning kloostrid hakkasid külastajate osas konkureerima. Esemete kogumise põhjuseks olid eelkõige võimuküsimus ning religioosne tähendus. Vanu esemeid kogus eelkõige eliit. 13. sajandil tekkis huvi klassikalise kultuuri vastu, alguse sai Itaaliast. Tõusis huvi mitte ainult reliikviate vastu, mis keskajal oli väga teemas, vaid renessanssiajal
eetikast - Idee- pärimusrühma eetiliste normide - Viimisteltud struktuuri ja vormelikku tutvustamine ja kinnitamine (kujundliku) keelega tekst - Lõdva struktuuriga, spontaanne ülekanne Teine aspekt: - Usundilised teemad või motiivid kui kuulaja veenmine o Oma kogemuse vahendamine ja teatud viisil seletamine o Usundilise maailmapildi üle arutlemine (sh ka kahtlemine, naeruvääristamine vms) - Usundilised teemad või motiivid argielust jutustamise osana (vt: mms://193.40.5.165/2005/Redel2005/Tiiu_Jaago3.wmv) - Argielulised teemad ja motiivid Küsimus uskumisest (kes usub: uurija, jutustaja, kuulaja) Juttude liigituse seos tekstivälise tegelikkuse kujutamisega: Jutu-uurimisel jutustamise
kaugel neist teadmistest, mis on hinduismi kohta esitatud õpi-kutes ja käsiraamatutes. Tundub, et neis kirjeldatud sanskritikeelsel kirjandusel põhinev religioon on Indias olnud vähemuse usk, mis on tugevnenud Lääne uurijate toel, kes on püüdnud seda näha kui polüteistlikku monismi, milles paljude jumalate varjus peitub ühtne alge. Kuigi tänapäeval on Läänes levinud ettekujutused saavutanud üha laiemat kandepinda Indias endas, on raske viia neid vastavusse selle usundilise maailmaga, milles elavad ja hingavad India külad. Monism – filosoofiline seisukoht, mille kohaselt on kõigel üks universaalne alge. Polüteistlik - ( < kreeka keeles poly palju + theos jumal) on paljusid jumalaid tunnistav immanentne usundivorm (religioonivorm) Indias on rahvaloenduse käigus registreeritud kuskil 1600 keelt. Usku kui sellist seal pole. Seal on Harma – pigem reeglite kogum. Hinduism on pika elueaga religioon. 33
Pirita kloostri juures), jesuiitide materjalid + A. Possevino. Rootsi aeg: Kirikuvisitatsioonide materjalid, nõiaprotsesside materjalid. Arheoloogilised materjalid – Kalmed ja matmiskombed, kuidas maeti, mida kaasa pandi, pühakohad. Paiknemisanalüüs, kaevamistulemused. Arheoloogilised leiud, mida pandi surnutele kaasa, kui palju. Pühapaikades vaadatakse, mida ohverdati. Ornamendid ja mustrid ehetel ning nende tõlgendamine, Keeleajaloolised allikad – usundilise tähendusega sõnade analüüs. Sõnatüve etümoloogia/päritolu. Tähendused, sh erinevates keeltes. Uurimisloost ja üldistustest Kristjan Jaak Peterson Uurimine algab uurija tõlgendustega. Kõige varasem tõlgendaja oli Kristjan Jaak Peterson, kes tõlgib „Mythologia Fennica“. Laiendatud tõlge – ümberjutustus, märkmed. Toob Soomest sisse erinevaid jumalaid ja mütoloogiategelasi (Vanemuine), paneb aluse pseudomütoloogiale Eestis. Friedrich R. Faehlmann Õpetatud Eesti Selts
prosaism teksti stiilist selgelt eristuv madalama stiilikihistuse sõna. Prosaism võib olla ka teadlik stiilivõte. Näiteks: Ühed lilledelt korjavad kärjemett, teistel tonnid täis on solgivett. (Gustav Suits.) prosaist proosakirjanik. prototüüp teose kangelase tõsieluline eeskuju. Näiteks Anton Hansen Tammsaare (18781940) "Tõe ja õiguse" Andrese prototüüp on kirjaniku isa Peeter Hansen, Pearu prototüüp Lõuna-Tammsaare talu peremees Jakob Sikenberg. psalm usundilise sisuga laul. Näiteks Taaveti lauluraamatu tekstid. pseudonüüm varjunimi. Pseudonüüme kasutavad tavaliselt kirjanikud, näitlejad ja kunstnikud. Näiteks: Peet Vallak = Peeter Pedajas, Arvo Valton = Arvo Vallikivi, Jüri Üdi = Juhan Viiding. psühholoogiline novell vt novell. psühholoogiline romaan romaan, mis keskendub tegelas(t)e hingeelu kujutamisele ja analüüsile. Näiteks Fjodor Dostojevski (18211881) "Kuritöö ja karistus". Vt ka romaan.
Emakeel. Võõrkeelte oskus, RL 222 [WWW] http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvaloendus/databasetree.asp , viimati vaadatud 04.11.2008 3 matmiskombestikust. Kolmandas peatükis käsitlen võrdlevalt eestlaste ja venelaste külaühiskonna-aegset matmisrituaalide struktuuri, mil surmakultuur oli tugevalt seotud usundilise maailmavaatega. Võrdlusena püüan näidata, millised rituaalid ja tavad on säilinud tänapäevani, millised hääbumas ja miks, sest just matmiskombestiku rituaalides väljenduvad sellised funktsioonid nagu surnusse suhtumine, kommete järgimise olulisus, individuaalsed ja ühiskondlikud arusaamad surmast. Neljas ja viies peatükk annavad ülevaade matuste korraldamisest tänapäeval, Eestis levinud erinevatest matmisviisidest ja nende põhimõtetest.
metakeele tundmine Rahvaluule liigid ja alaliigid. Regilaul ja riimiline anekdoot, eristab tekstinäidete põhjal rahvalaul. Muinasjutu tunnused (kujund, sümbol, ballaad, rahvaluule lühivorme sõnum). Muinasjutu vormitunnused, kompositsioon dialoog, (kõnekäänd, vanasõna, ja rändmotiivid. draama, mõistatus), rahvalaulu (regilaul Koha- ja ajaloolise muistendi tunnused. Usundilise dramaatika, ja riimiline rahvalaul) ja muistendi tunnused. Naljandi ja anekdoodi eepika, rahvajutu (muinasjutt, muistend) tunnused. Puändi olemus. Kõnekäänu ja vanasõna eepos, liike, nimetab nende tunnuseid; olemus. Mõistatuse olemus. jutustus, Ilukirjanduse põhiliigid. Eepika, lüürika, komöödia, seletab oma sõnadega eepose ja dramaatika tunnused
annaabi.ee 
