Küsitlusel tuleb selgitada järgmist: Varasem alaseljavalu esinemine (sümptomite algus, arsti visiidid, varasemad uuringud, ravi ja haiguslehel viibimised). Käesolev alaseljavalu (algus, iseloom, sümptomite intensiivsus, valu kiirgumine, igapäevaelu segavad tegurid, uuringud, rakendatud ravi ja selle tõhusus). Muud haigused (operatsioonid, traumad, muud muskuloskeletaalsed häired, teised haigused, diabeet, arterioskleroos alajä- semetes, urogenitaaltrakti haigused, allergiad, varasem ravi). Sotsiaalne anamnees (perekond, haridus, töö ja vaba aja sisustamine). Eluviis (füüsilised harjumused, suitsetamine, alkohol, dieedid jm). Objektiivse leiu uurimisel on rõhuasetus närvijuure ja/või seljaaju kompressiooni tunnuste otsimisel ja patsiendi funktsionaalse seisundi hindamisel. Laboratoorsed uuringud: kui jääb kahtlus tõsise või spetsiifi lise haiguse suhtes, siis on soovituslik määrata SR, CRV, Hgb, Hkt, verepilt, uriinianalüüs
t muutub rebenevadõhk millest võtavad osa ahenemine alveoolide liigessüsteemi, · Venoosn siooni o hüpereemiliseksli pääseb alveooli peamiselt: valendikku satub Lk urogenitaaltrakti, e staas puudulikkusverre g maskesta suhteliselt hästi, · Nuumrak ja Er. Gaasivahetust lümfisõlmi, · Verehüü liigselt e atroofiabronhide väljapääs ud ei toimu. närvisüsteemi jt. bimishäi süsihappegaasiha
erinevaid konformatsioone ja saavad kokku tõmbuda. 5. Lihaskontraktsiooni valgud: müosiin ja aktiin. Selgitada ehituse ja funktsiooni seoseid 6. Immuunglobuliinid. Ag-ak kompleks Teist sõnaga, see on antikehad. Neid produtseerivad plasmarakud.Asuvad nad B-rakkude pinnal,seedumis või vereplasmas(lahustatud). Ig-del on 5 põhiklasse: A,G,D,E,M - nendel on erinevaid struktuurid ja funktsioonid. IgA- antibakteriaalne,antiviiruslik (piim,broonhiaal- urogenitaaltrakti sekreedid) IgG- peamise sekundaarse immuunvastuse ak, seostavad bakteritega ja stimuleerivad fagatsütoosi,neutroliseerub nende toksiine(vereplasma,koevedelik). IgD- antiallergiline, ag pinnaretseptoritega seostumine.(B-rakkude pind,vereplasma). IgM- esmase immuunvastuse antikeha, seostub erütrotsüütidega ja bakteritega(B-rakkude pind,vereplasma) IgE- Peamine kaitse parasiit-tingitud infektsioonide vastu(vereplasma)
Nahasümptomeid on enam juustega kaetud peanahal, kaelal, liigeste piirkondades, kõhul ja säärtel. Kliiniliselt on iseloomulik pruunide, tihedalt kinnitunud soomuste leid jäsemete sirutuspindadel, kehatüvel, kaelal,vähem painutuspindadel ja voltides. Peopesad ja jalatallad on lööbevabad või on nahk seal kergelt paksenenud. Kaasuva oftalmoloogilise leiuma võib esineda komakujulisi korneaalseid varjustusi ning urogenitaaltrakti leiuma krüptorhismi. Suviti sümptomid leevenevad, kuid lapse kasvades ei taandu. Haigus kujutab peamiselt kosmeetilist probleemi, kuigi osal patsientidest on diagnoositud silma sarvkesta mõningast hägustumist. X- kromosomaalse ihtüoosi korral tekkivad vastsündinute nahamuutused on oluliselt kergemad kui raskete ihtüooside algstaadiumeis tekkiv nn kolloodiumbeebi. Diagnoos kinnitub biopsia histopatoloogilise ning elektronmikroskoopilise uuringu käigus. Kongenitaalsed ihtüoosid
Sellisel juhul jääb Salmonella typhi elutsema inimese sapipõide ja sooleseina. Sealt eritub ta tasapisi roojaga ja võib halva hügieeni korral ligemale aasta jooksul nakatada ka teisi inimesi. 5 Tuberkuloos Tuberkuloos on nakkushaigus , mille tekitajaks on Mycobacterium tuberculosis. Haigus kahjustab kõige sagedamini kopse , kuid võib kahjustada ka urogenitaaltrakti, luu-liigessüsteemi, lümfisõlmi, närvisüsteemi, nahka ja teisi organeid. Tuberkuloos on peamiselt piisknakkusena leviv haigus, mis põhjustab aeglaselt süvenevat ja kudesid lagundavat põletikku kopsudes, kuid võib tabada ka eritus- ja suguelundeid, luid, liigeseid, lümfisõlmi, närvisüsteemi ja nahka. Tuberkuloosile viitavad pikaajaline väike palavik, väsimus, töövõime langus, söögiisu langus, öine
Mükoplasma Väike genoom Rakukest puudub Rakumembraanis võivad olla steroolid, mida nad ise ei sünteesi aga väliskeskkonnast saavad lülitada membraani Membraanis on seda tugevadavad lipoglükaanid Rakud on pleomorfsed Enamus neist on parasiitsed (inimesel, loomal, lülijalgsel, taimedel) ning nende kasvatamine väljaspool elusorganismi on keeruline Inimese ja looma puhul elavad nad hingamisteede ja urogenitaaltrakti limaskestadel, ka silma, söögitoru epiteelil, rinnanäärme epiteelil ja mõndele loomade liigestes Koloonia meenutab härjasilma Neile ei mõju penitsilliin kuna neil puudub rakukest Levivad sugulisel teel, põhjustavad suguhaiguseid Klamüüdiad On peetud viiruste ja bakterite vahevormiks Parasiteerivad eukarüootses rakus Levivad sugulisel teel, põhjustavad suguhaiguseid Väike genoom Tal on elutsükkel milles vaheldub 2 vormi:
erikujulised rakud). Rakumembraanis võivad olla steroolid. Ise ei sünteesi, aga väliskeskkonnast saavad neid membraani lülitada. Arvatakse, et nende eellastel on rakukest olemas olnud, aga see on evolutsioonis taandarenenud. Enamus mükoplasmasid on parasiitsed ning nende kasvatamine väljaspool elusorganismi nõuab keerukaid söötmeid. Parasiteerivad nimesel, loomadel, lülijalgsetel ja taimedel. On reeglina pinnaparasiidid. Inimese ja loomade puhul elavad nad hingamisteede ja urogenitaaltrakti limaskestadel, ka silma, söögitoru epiteelil, rinnanäärme juhade epiteelil ja mönede loomade liigestes Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Mükoplasmad Mükoplasma koloonia meenutab härjasilma. M. hominis ja M. genitalium on inimese suguelundite limaskestade patogeenid. Põhjustavad põletikke je sigimatust. M. pneumoniae põhjustab kõripõletikke ja kopsupõletikke (aeglane kulg, algab palaviku ja peavaluga, järgneb vaevav kuiv köha)
Kui viirus integreerub genoomi või mitte. Eristatakse 3 tüüpi: * viiruse genoom on rakus ilma, et uusi viirusi vabastataks * viirus vabastatakse teatud aegade järel, kuid enamus ajal on latentne * viirus vabastatakse pidevalt ilma raku lüüsita. Inkubatsiooni aeg – aeg nakatumisest kuni haigussümptomite avaldumiseni. 5. Viiruste transmissioon (respiratoortrakti kaudu levivad viirused, seedetrakti kaudu levivad viirused, naha, konjuktiivi ja urogenitaaltrakti kaudu levivad viirused, loote viirusinfektsioonid) Nahal on keratiniseerunud epiteel, see puudub aga hingamisteedes, seedetraktis ja kusesuguteedes, silmas. Hingamisteede kaudu – seal on ripsepiteel, samuti lima tootvad rakud. Alveoolides on makrofaagid. Partiklid, mis on suuemad kui 10 mikromeetrit jäävad ripsmetesse kinni. Väiksemad kui 5 mikromeetrit pääsevad alveoolidesse, kus on makrofaagid. Enamik sissehingatud virione püütakse
Totaalne hemipleegia ja bulbuste pööre (väga raske sümptomaatika) Väga kerge kliiniline leid või kiire nähtude taandumine Varasem insult 3 kuu jooksul, või intraserebraalne hemorraagia mistahes eluperioodil Ajukasvaja, aju aneurüsm Aktiivne maohaavand või seedetrakti verejooks Trombolüüsi tüsistused ja kõrvaltoimed Süstekoha veritsus/verejooks Ninaverejooksud Seedetrakti v. Urogenitaaltrakti verejooks Hüpotensioon/bradükardia ICH(neurol. leiu süvenemine, tugev iiveldus ja oksendamine, peavalu, kontrollimatu RR tõus) Trombektoomia Näidustused: Varem iseseisev, eeldused paranemiseks. Haigestumisest alla 6 h. Trombolüüsravi pole efektiivne(30 min) või on suure veritsusriski tõttu vastunäidustatud. Vastunäidustused: KT uuringul väljakujunenud kolle
Põhjustavad silmahaigusi, suguelundite põletikke, kopsupõletikku. · Mükoplasma väikesed ja väikese genoomiga bakterid. Samuti parasiit bakter, kasutab peremeesraku aineid. Rakkude suurus u 0,1-10 µm. Rakukest puudub ning seetõttu on nende kuju muutlik ja nad on osmootselt tundlikud. On reeglina pinnaparasiidid, kuid on näidatud ka raku sisse tungimist. Inimestel ja loomadel elavad nad hingamisteede ja urogenitaaltrakti limaskestadel, ka silma, söögitoru epiteelil ja liigestes. 26. Oska nimetada struktuure, organelle, omadusi, mis eristavad eu- ja prokarüootset rakku. · Raku suurus on erinev eukarüootne rakk on ca 10x suurem. · Eukarüoodis on membraaniga ümbritsetud tuuma olemasolu. · Eukarüootidel histoonide olemasolu (ka arhetel). · Kromosoomi kuju eukarüoodil lineaarsed kromosoomid, prokarüoodil rõngaskromosoom.
degenereerunud. Fülogeneetiliselt grupeeruvad kokku grampositiivsete bakteritega. Lähedased just klostriididega. Rakud on pleomorfsed (samas kultuuris esinevad erikujulised rakud). Enamus mükoplasmasid on parasiitsed ning nende kasvatamine väljaspool elusorganismi nõuab keerukaid söötmeid. Mükoplasmad parasiteerivad nimesel, loomadel, lülijalgsetel ja taimedel. Inimese ja loomade puhul elavad nad hingamisteede ja urogenitaaltrakti limaskestadel, ka silma, söögitoru epiteelil, rinnanäärme juhade epiteelil ja mönede loomade liigestes. Mükoplasma koloonia meenutab härjasilma. Mükoplasmadele ei mõju penitsilliin, kuna nendel ei ole rakukesta. M. hominis ja M. genitalium on inimese suguelundite limaskestade patogeenid. Põhjustavad põletikke ja sigimatust. M. pneumoniae põhjustab kopsupõletikke just lastel. Ureaplasma urealyticum põhjustab uretriiti, neeru- ja põiekive. Klamüüdiad
Kandlust ei ravita. Nekrotiseeriva fastsiidi raviks lisatakse klindamütsiin. Bakterid mõmm :) 05/06 Streptococcus agalactiae Üldist. B-grupi streptokokk, teeb kitsas tsoonis β-hemolüüsi (või mittehemolüütilised). G+ pikkade ahelatena. Katalaas-. B-grupi kliiniline tähtsus avaldub seal, kus võib olla tegemist komplemendipuudulikkusega. Koloniseerivad alumist seedetrakti, urogenitaaltrakti. Epidemioloogia. Rasedatest on Ameerikas koloniseeritud 10…30%, Eestis 10%. 60% vastsündinutest koloniseeruvad. Vastsündinutel on infektsiooni risk kõrgem, kui sünnitus on pikaleveninud, esineb enneaegne lootekestade rebenemine, enneaegne sünnitus või dissemineerunud GBS emal või kui emal on madal komplemendi tase ja puuduvad tüübispetsiifilised antikehad. Samas põhjustab GBS vaginaalne kolonisatsioon enneaegset sünnitust.
Rakumembraanis võivad olla steroolid. Ise ei sünteesi, aga väliskeskkonnast saavad neid membraani lülitada. Membraanis on ka seda tugevdavad lipoglükaanid pikaahelalised heteropolüsahhariidid, mis on kobalentsekt seotud rakumembraani lipiididega. Fülogeneetiliselt grupeeruvad kokku grampositiivsete bakteritega. Enamus mükoplasmasid on parasiitsed. Mükoplasmad parasiteerivad inimesel, loomadel, lülijalgsetel ja taimedel. Inimese ja loomade puhul elavad nad hingamisteede ja urogenitaaltrakti limaskestadel, ka silma, söögitoru epiteelil, rinnanäärme juhade epiteelil ja mönede loomade liigestes. Mükoplasmadele ei mõju penitsilliin, kuna nendel ei ole rakukesta. M. hominis ja M. genitalium on inimese suguelundite limaskestade patogeenid. Põhjustavad põletikke ja sigimatust. M. pneumoniae põhjustab kopsupõletikke just lastel. Ureaplasma urealyticum põhjustab uretriiti, neeru- ja põiekive. Klamüüdiad On peetud viiruste ja bakterite vahevormideks
Materjali kogus – kogu kättesaadav vedeliku hulk. Tuberkuloosse pleuriidi, sünoviidi kahtlusel - pleuravedelik (soovitavalt 50-200 ml), sünoviaalvedelik ( kogu kättesaadav vedeliku hulk). Tuberkuloosse meningiidi või generaliseerunud tuberkuloosi (mükobakterioosi) kahtlusel – liikvor (3-8 ml, väiksemad kogused halvendavad diagnostilisi võimalusi), veeniveri (1-5 ml), luuüdi. NB! Veenivere võtmine näidustatud AIDSi kahtlusega või AIDSi haigetel. Urogenitaaltrakti tuberkuloosi korral on uuritavaks materjaliks uriin, menstruaalveri ja biopsia endomeetriumist. 27 Uurimiseks kasutatakse veel operatsioonil võetud koe- ja organitükikesi ning lümfisõlmi, mitmesuguseid sekreete (ninast, kõrvast, tupest jt.). Kahtlusel sooletuberkuloosile, mükobakteriaalsele enteriidile AIDSi korral on uuritavaks materjaliks roe. Samastamine ALGMATERJALI MIKROSKOOPILINE UURIMINE
Mükoplasmad on enamasti liikumatud ja vibureid ei oma, osa siiski suudab tardsöötmel libiseda, nende hulgas ka inimese ja loomade patogeene. Libisevatel mükoplasmadel on rakkudel leitud spetsiaalne tipustruktuur, nagu iminapake, mille abil ta saab kinnituda peremeesrakule ja roomamine toimub alati, napp ees. Kus esinevad? Inimese, loomade, putukate ja taimede parasiidid. Inimese ja loomade puhul paiknevad nad hingamisteede ja urogenitaaltrakti limaskestadel, ka silma, söögitoru epiteelil, rinnanäärme juhade epiteelil ja mõnede loomade liigestes. Obligaatsed anaeroobid 14 Anaeroplasma ja Asteroplasma on seni leitud vaid lamba ja veise vatsast, kus nad kääritavad tärklist. Spiroplasmasid on putukate süljenäärmetes ja sooles. Sealt nad satuvad taimedesse, kus nad põhjustavad haigusi. Molekulaarbioloogia ja geneetika
Profülaktika. Mehaanilised kaitsevahendid (kondoom)kaitsevad suguteede ja anaalse gonorröa korral. Ophthalmia neonatorum'i profülaktikaks kasutatakse 0.5% erütromütsiini vi 1% tetratsükliiniga silmatilku; klassikaliseks meetodiks on argentum nitricum'i tilgutamine kohe peale sündi vastsündinu silma. Safe sex. Moraxella catarrhalis ja Acinetobacter baumannii Moraxella catarrhalis Gram- negatiivsed kokobatsillid. On normaalse nina-neelu ja urogenitaaltrakti mikrofloora koostises. Haigused. Kroonilise bronhiidi ägenemine, keskkõrva põletik, sinusiit, pneumoonia. Enamus produtseerib -laktamaasi. Acinetobacter baumannii Gram-negatiivne kokobakter. Leidub väliskeskkonnas. Koloniseerib haiglas patsiente. Väga ravimresistentne mikroob, raske ravida. Põhjustab nosokomiaalset pneumooniat, haavainfektsioone, uroinfektsioone, bakterieemiat. Enterobacteriaceae Gram-negatiivsed_pulkbakterid
coli). Rakukest puudub pleomorfsed. Rakumembraanis võivad olla steroolid. Ise ei sünteesi sterooli, aga väiskeskkonnast saavad neid membraani lülitada. Ilmselt eelastel rakukest olemas, aga taandarenenud evolutsiooni käigus. Parasiitsed- väljaspool organismi kasvatamine nõuab keerukaid söötmeid. Parasiteerivad inimestel, loomadel, lülijalgsetel ja taimedel. Reeglina pinnaparasiidid, kuid näidatud, et suudavad raku sisse tungida. Hingamisteede ja urogenitaaltrakti limaskestad, silm, söögitoru epiteel ja liigesed. M. hominis ja M. genitalium on inimese suguelundite limaskestade patogeenid. Põletikud ja sigimatus. M. pneumoniae- kõripõletik ja (VÄGA nakkav) kopsupõletik. Ureaplasma urealyticum- uretriit, neeru- ja põiekivid. 15 EU- JA PROKARÜOOTSE RAKU VÕRDLUS. ARHEDE ERILISED OMADUSED Eu- ja prokarüootse raku võrdlus Raku suurus
annaabi.ee 
