(Notre Dame’i ülikool, 1996). Immanuel Kant (1724 – 1804) on saksa valgustuse suurim filosoof ja üks kõigi aegade olulisemaid filosoofe üldse. Ta oli ühteaegu nii ratsionalist kui ka absolutist. Kant ning kantiaanlik moraalieetika ütleb, et valetamine iseenesest ei ole moraalne ega hea tegu ja me ei tohi valetada mitte kunagi mitte ühelgi tingimusel. Kantiaanlik süsteem on reegli - deontoloogiline süsteem, mis tunnistab universaliseeritavuse põhimõtet ning ka mõtet, et moraalihinnanguid andes lähtutakse reeglitest ehk printsiipidest (Pojman, 2005: 221 – 226). Seega vale, mille rääkis treener Rockne oma mängijatele nende motiveerimiseks ja ergutamiseks, ei ole Kanti põhimõtetega kooskõlas. Isegi, kui treener arvas, et teeb seda hea eesmärgi nimel, siis sellegi poolest mõistaks Kant tema vale hukka, kuna tulemused ei ole olulised. Ainus, mis loeb, on sisemine headus ja siirus ning sellel hetkel polnud kuulus
selle peegeldus (kujutlus, mõte jms). Tavatähenduses on idee arusaam või mõte. kategooriline imperatiiv (Kanti moraalikäsitluse mõiste) Immanuel Kant nimetas kategooriliseks imeratiiviks printsiipi, mille alusel saab hinnata maksiimi ehk käitumispõhimõtte moraalset õigsust. · Selle esimene sõnastus on: "Talita vastavalt niisugusele maksiimile, mis ise kohe võib üldiseks seaduseks saada." Kategoorilist imperatiivi sellises sõnastuses nimetatakse ka universaliseeritavuse (üldise kehtestamise võimalikkuse) nõudeks. Inimene peab lähtuma sellisest käitumispõhimõttest, millest võiksid lähtuda ja peaksid lähtuma kõik. · Kategoorilise imperatiivi teine sõnastus on järgmine: "Talita nõnda, et sa inimkonnasse nii oma isiku kui ka ükskõik millise teise isiku näol suhtuksid alati kui eesmärki ja mitte kunagi kui ainuüksi vahendisse." See tähendab, et
toimija kavatseb toimida. 4) Heategevusest hoidumine Seadus objektiivne printsiip, maksiim, mis 23 24 läbib universaliseeritavuse testi. A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! 4
Kategooriline imperatiiv on põhiseadus, mis määratleb inimeste tegude moraalset külge. Teo motiiv on Kantile tähtsam, kui tagajärg. K.i. kujutab endast mitte moraalireeglit vaid metareeglit. (teist järku reeglit) Ta on mõeldud põhimõttelise viisina kuidas valida moraalireegleid. Kui toimijale tuleb pähe mõni reegel, millest võiks oma käitumises juhinduda, tuleb see reegel allutada universaliseeritavuse testile. 7. Selgitage universaliseeritavuse testi ideed. Selleks, et tegu oleks moraalne, peab aluseks olev printsiip oma universaliseeritav. Tuleb küsida: Mis juhtuks, kui kõik sellest lähtuksid? Kas sooviksite sellist olukorda? Kui ei, siis on käitumine kõlbeliselt ebaõige. 8. Esitage Kanti eetikateooriale vähemalt kaks vastuväidet. .. Triviaalsed teod. Triviaalsete tegude korral pole mõtet universaliseerida, nt igaüks peaks alati enne kinni siduma parema kingapaela. .. Vastuolu intuitsiooniga
on vaja uut organit, igaühel erinevat. Kas arst peaks siis mõne oma patsiendi suurema kasu nimel surmama? 6. Nimetage kahte reegli-deontoloogilist teooriat! intuitsonism, kristilik eetika, Kanti eetikateooria 7. Miks ei ole Kanti eetikateooria konsekventsialistlik? Kant omistab suurema tähtsuse teo motiivile kui tagajärjele. 8. Milles seisneb kategooriline imperatiiv? Toimi ainult nii, mille kohta sa saad ise soovida, et sellest saaks universaalne seadus. 9. Selgitage universaliseeritavuse testi ideed! Et tegu saaks olla moraalne, peab selle aluseks olev printsiip olema universaliseeritav. 10. Milles erinevad hüpoteetiline imperatiiv ja kategooriline imperatiiv? Kategooriline imperatiiv on absoluutne moraaliseadus, hüpoteetiline imperatiiv on pigem soovituslik, ei kehti moraaliotsustustele, nt kui tahad X-i, tee Y. Kui tahad olla terve, tee sporti. 11. Esitage Kanti eetikateooriale vähemalt kaks vastuväidet! See teeb võimalikuks triviaalsed teod (nt
otsustaja, et üks asi teeb õnnelikumaks, kui teine? Tagajärge on raske piiritleda e. mida lugeda ja millisel hetkel tagajärjeks? Õigustab ebamoraalseid tegusid. Õnnelikkuse ületähtsustamine 40.Milles seisneb kategooriline imperatiiv? Kategooriline imperatiiv- kujutab endast mitte moraalireeglit, vaid metareeglit.Valem on lihtne „tee P” ehk tee seda, mida mõistus ütleb olevat seesmiselt õige. Nõnda nagu te tahate, et inimesed teile teevad, tehke ka neile(Kant). 41.Selgitage universaliseeritavuse testi ideed. Selleks, et tegu oleks moraalne, peab aluseks olev printsiip olema universaliseeritav. Tuleb küsida: Mis juhtuks, kui kõik sellest lähtuksid? Kas sooviks sellist olukorda? Kui ei, siis on käitumine kõlbeliselt ebaõige. See võimaldab meil astuda väljapoole oma isiklike maksiimide piire ning hinnata erapooletult ja ebaisikuliselt, kas nad sobivad printsiipideks, mille järgi me kõik võiks elada. Näide: raha laenamisest. 42
aja soovida, et sellest saaks universaalne seadus.”) Selleks, et tegu oleks moraalne, peab aluseks olev printsiip olema universaliseeritav. Tuleb küsida: Mis juhtuks, kui kõik sellest lähtuksid? Kas sooviksite sellist olukorda? Kui ei, siis on käitumine kõlbeliselt ebaõige. NB! Kategooriline imperatiiv on meta-reegel! Kategooriline imperatiiv kujutab endast mitte moraalireeglit, vaid metareeglit (nn teist järku reeglit). 6. Selgitage universaliseeritavuse testi ideed. Selleks, et tegu oleks moraalne, peab aluseks olev printsiip olema universaliseeritav. Tuleb küsida: Mis juhtuks, kui kõik sellest lähtuksid? Kas sooviksite sellist olukorda? Kui ei, siis on käitumine kõlbeliselt ebaõige. Miks vaja? See võimaldab meil astuda väljapoole oma isiklikke maksiimide piire ning hinnata erapooletult ja ebaisikuliselt, kas nad sobivad printsiipideks, mille järgi me kõik võiksime elada. 7
Autonoomia printsiip (kolmas formulatsioon): iga mõistusega olend võib käsitleda end universaalse seaduse andjana; meil pole vaja välist autoriteeti, et määrata moraaliseaduse iseloomu. Kantiaanlik usk väidab, et kõik ratsionaalsed olendid määraksid kehtima täpselt ühesugused üldised moraaliprintsiibid. 47. Missugune on moraalselt hea tegu deontoloogilise eetika järgi? Moraalselt hea tegu on selline, mis on tehtud kohusetundest. Sellele peab rakendama universaliseeritavuse testi, sooritaja peab mõtlema, et kas ta saab vastuoluvabalt tahta, et kõik võiksid sellise maksiimi (tegutsemise aluseks olev reegel) järgi käituda. Moraalset tegu ei iseloomusta soov seda teha ega ka kalduvus olla moraalne, veel vähem õnn. Moraalne tegu on see, mille mõte on moraalne. 48. Mis räägib deontoloogilise eetika poolt, mis vastu? Poolt Vastu
Autonoomia printsiip (kolmas formulatsioon): iga mõistusega olend võib käsitleda end universaalse seaduse andjana; meil pole vaja välist autoriteeti, et määrata moraaliseaduse iseloomu. Kantiaanlik usk väidab, et kõik ratsionaalsed olendid määraksid kehtima täpselt ühesugused üldised moraaliprintsiibid. 47. Missugune on moraalselt hea tegu deontoloogilise eetika järgi? Moraalselt hea tegu on selline, mis on tehtud kohusetundest. Sellele peab rakendama universaliseeritavuse testi, sooritaja peab mõtlema, et kas ta saab vastuoluvabalt tahta, et kõik võiksid sellise maksiimi (tegutsemise aluseks olev reegel) järgi käituda. Moraalset tegu ei iseloomusta soov seda teha ega ka kalduvus olla moraalne, veel vähem õnn. Moraalne tegu on see, mille mõte on moraalne. 48. Mis räägib deontoloogilise eetika poolt, mis vastu? Poolt Vastu
jamitte kaluvustest, ihadest, tunnetest. Teo motiiv on kantile tähtsam, kui tagajärg. 10. Milles seisneb kategooriline imperatiiv? Kategooriline imperatiiv kujutab endast mitte moraalireeglit, vaid metareeglit (teise järgu reeglit). Ta on mõeldud põhimõttelise viisina, kuidas valida moraalireegleid. Kui toimijale tuleb pähe mõni reegel, millest võiks oma käitumises juhinduda, tuleb see reegel allutada testimisele kategoorilise imperatiiviga. 11. Selgitage milles seisneb universaliseeritavuse test? Selleks, et tegu oleks moraalne, peab aluseks olev printsiip olema universaliseeritav. Tuleb küsida: Mis juhtuks, kui kõik sellest lähtuksid? Kas sooviks sellist olukorda? Kui ei, siis on käitumine kõlbeliselt ebaõige. See võimaldab meil astuda väljapoole oma isiklike maksiimide piire ning hinnata erapooletult ja ebaisikuliselt, kas nad sobivad printsiipideks, mille järgi me kõik võiks elada. 12. Milles erinevad hüpoteetiline imperatiiv ja kategooriline imperatiiv?
Toimi ainult selle maksiimi kohaselt, välja emotivismi kriitikast! Moraaliotsused ei väljenda objektiivseid tõdesed-väärasid, vaid ettekirjutisi, selle kohta kuidas me tahame, et inimesed elavad. Kuid moraaliotsustustel on loogiline mille kohta sa saad samal aja soovida, et sellest saaks universaalne seadus. struktuur. 15. Mis on universaliseeritavuse test? Selleks, et tegu oleks moraalne, peab aluseks olev printsiip olema universaliseeritav. See võimaldab meil astuda väljapoole oma isiklikke maksiimide piire 28. Esitage vähemalt üks kaalutlus preskriptivismi vastu. Preskriptivismi süüdistatakse selles, et ta on liiga lai, lubab universaalset ja laseb elu moraalsel sisul eetikateooriast välja libiseda (lubab
7. Nimetage kahte reegli-deontoloogilist teooriat! Kristlik eetika, Kanti eetikateooria. 8. Miks ei ole Kanti eetikateooria konsekventsialistlik? Kant seab esikohale tegude motiivid, mitte tagajärje ehk motiivid on olulised tegude moraalsuse üle otsustamisel. 9. Milles seisneb kategooriline imperatiiv? Metareegel st ta on mõeldud põhimõttelise viisina kuidas valida moraalireegleid. 10. Selgitage milles seisneb universaliseeritavuse test? Selleks ,et tegu oleks moraalne peab tema printsiip olema universaliseeritav. Raha laenamine. See võimladab meil astuda väljapoole oma isiklikke maksmiimide piire ning hinnata erapooletult ja ebaisikuliselt kas nad sobiavad printsiipideks mille järgi me kõik võiksime elada. 11. Milles erinevad hüpoteetiline imperatiiv ja kategooriline imperatiiv? HÜPO- on käsk sõltuvalt olukorrast ning kehtib inimeste alamhulgalse ,samas kui teine kehtib kõigile eranditult. 12
Teo motiiv on Kantile tähtsam, kui tagajärg. 8. Milles seisneb kategooriline imperatiiv? Kategooriline imperatiiv kujutab endast mitte moraalireeglit, vaid metareeglit (teise järgu reeglit). Ta on mõeldud põhimõttelise viisina, kuidas valida moraalireegleid. Kui toimijale tuleb pähe mõni reegel, millest võiks oma käitumises juhinduda, tuleb see reegel allutada testimisele kategoorilise imperatiiviga. 9. Selgitage universaliseeritavuse testi ideed! Selleks, et tegu oleks moraalne peab aluseks olev printsiip olema universaliseeritav. Tuleb küsida: Mis juhtuks, kui kõik sellest lähtuksid? Kas sooviks sellist olukorda? Kui ei, siis on käitumine kõlbeliselt ebaõige. See võimaldab meil astuda väljapoole oma isiklike maksiimide piire ning hinnata erapooletult ja ebaisikuliselt, kas nad sobivad printsiipideks, mille järgi me kõik võiks elada. 10. Milles erinevad hüpoteetiline imperatiiv ja kategooriline imperatiiv?
· Universaliseerimistest: tuleb küsida, kas tahaksin, et kõik inimesed igal ajal järgiks sedasama maksiimi (põhimõtet), mille järgi ma kavatsen toimida. Kategoorilise imperatiivi 1. Vormel "Toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus." · Maksiim on Kanti jaoks reegel, mille alusel toimija kavatseb toimida. · Seadus objektiivne printsiip, maksiim, mis läbib universaliseeritavuse testi. Kanti 4 näidet KI testi rakendamisest: · Võltslubaduse andmine · Enesetapp · Oma annete raiskamine · Heategevusest hoidumine Kategoorilise imperatiivi 2. vormel "Tegutse nii, et sa käsitled inimkonda, nii enda isikus kui iga teise isikus alati eesmärgina, mitte kunagi pelgalt vahendina!" Kanti moraalne "peab" · Kanti meelest ei ole moraalsed kohustused sõltuvad vastava soovi olemasolust.
annaabi.ee 
