Tartu Kommertsgümnaasium Oliver Lopato 11.a Masinate kasutuselevõtt Manufaktuuride asendumine 18. saj. Inglismaa Urbaniseerumine Ülemerekaubanduse valitseja Rikas maavarade riik Unioonis Sotimaaga Hakati tootma rauda 19. saj. levis masintootmine Euroopasse ja Ameerika Ühendriiki Inimesi tabas tööpuudus Tööviljakuse suurenemine Elu ja töötingimuste paranemine esikohale tõusis tööstuslik tootmine toimus tööstuspööre ja üleminek kapitalismile arenesid suured vabrikud töö oli korraldatud konveieritel tööpäev kestis 12 14 tundi omanik pidas tööaja arvestust tööline pidi kasutama tööaega otstarbekalt
Kuningal puudub poliitiline võim. Kuningas Harald V. Usk Luterlus Ajad, punktuaalsus Ajakavast peetakse kinni. Kohtumised planeeritakse pikemalt ette. Kui keegi hilineb, siis vaadatakse talli otsa nagu ta oleks imelik. Ajalooline lühiülevaade Norra oli kuni 1397. aastani eraldi kuningriik, seejärel oli ta koos Taani ja Rootsiga Kalmari unioonis. Kui Rootsi 1521 unioonist lahkus, sai Norrast sisuliselt Taani provints. Aastast 1814 oli Norra laialdase autonoomiaga ja oma põhiseadusega riik, mille pea oli Rootsi kuningas. Aastal 1905 lahkus Norra unioonist Rootsiga ning sai iseseisvaks kuningriigiks, mille esimene kuningas oli Haakon VII. Viikingite ajal 8. sajandist 11
Monk (klaver), Miles Davis (trompet). cool jazz 1950 New Orleans, flööt, vibrafon, metsasarv, rahulik, emotsionaalne, vaoshoitum, madalam kõla, tagasihoidlikud atakid, arranzeeringud, polütonaalsus, atonaalsus, Miles Davis (trompet), saksofon Lester Young, Stan Getz, Lennie Tristano (klaver), modern jazz quarter, dave brubek quarter. hard bop 1950 New York, klaver, saksofon, trompet, kaasakiskuv rütm, ülevoolav meloodia, trompeti ja saksofoni vali koosmäng oktavis või unioonis, Miles Davis (trompet), Art Blakey (trumm), Horace Silvert (klaver), Clifford Brown (trompet). free jazz 1960, trompet, saksofon, klaver, klarnet, puudus kindel vorm ja taktimõõt, loobuti tavapärasest harmooniast, juhuslikud kooskõlad, süsteemitud kõlamoodustised, Cecil Taylor (klaver), saksofon Ornette Coleman ja John Coltrane. jazz rock 1960, süntesaator, elektriklaver, elektrikitarr, esinemine noorte
südametunnistuse vabaduse. Luterluse levides tekkis liikumine katoliku kiriku vastu, eeskätt rahvalootuses vabaneda kirikukümnisest. Pärast Frederik I surma algas kodusõda. Selle võitjaks tuli kristian III, kes asus luterliku reformatsiooniga oma võimu tugevdama. Härradepäev võttis vastu uue kirikukorralduse, mille kohaselt läks kogu ülemvõim kirikuasjades kuningale. Kiriklik usupuhastus luterlikus vaimus vormistati 1545.aastal. Reformatsioon Norras Taani unioonis olev, kuid tegelikult Taanile allutatud Norra ei olnud reformatsiooniks valmis. Norra vastupanu taanlastele juhtis peapiiskop, keda toetas rahvas. Et vastupanu lõpetada, likvideeriti Norra riik. Ühtlasi viidi läbi reformatsioon, Norra kiriku üle valitsemiseks seati ametisse superintendent. Siinse reformatsiooni kõige suurem puudujääk oli, et see ei toonud kaasa emakeelset jumalateenistust, vaid jumala teenistusi hakkasid pidama Taani pastorid.
luterliku reformatsiooni, ta kutsus kokku härradepäeva( piiramatu esinduskogu) Härradepäev võttis vastu uue kirikukorralduse, kus kogu ülemvõim kiriku asjades läks kuninga kätte ja kirikule kuulnud maad ja mõisad kuulutati riigi omandiks Kiriklik usupuhastus luterlikus vaimus vormistati 1545. aastal Ribe artiklitena. Reformatsioon Norras Taaniga unioonis olev, kuid tegelikult Taani riigile allutatud Norra ei olnud usuliselt reoformatsiooni vastuvõtuks valmis. Tugevnesid Taani ülemvõimust vabanemise taotlused Norra Riiginõukogu otsustas konfiskeerida Taani läänistused Norras kuid uus ühiskuningas hakkas neid maid uuesti taani aritokraatidele jagama. Norra vastupanu juhtis peapiiskop Olav Engelbrektsson, keda toetas rahvas Et vastuhakku lõpetada likvideeris Taani Norra riigi, maadest läks umbes 45%
väiksematele kuningriikidele, järkjärgult ühtse kuningavõimu alla. Seda peetakse traditsiooniliselt Norra riikluse alguseks. Maa maksustamise tõttu lahkusid feodaaliisandad maalt ning rajasid Islandil ja mujal uusasundusi. Kuni 11. sajandini tegid Norra viikingid pikki rööv- ja kaubaretki, mis ulatusid Gröönimaa, Põhja-Ameerika ranniku, Lääne- Prantsusmaa ja Vahemereni. Norra oli kuni 1397. aastani eraldi kuningriik, seejärel oli ta koos Taani ja Rootsiga Kalmari unioonis. Kui Rootsi 1521 unioonist lahkus, sai Norrast sisuliselt Taani provints. Aastast 1814 oli Norra laialdase autonoomiaga ja oma põhiseadusega riik, mille pea oli Rootsi kuningas. Pärast lühikest sõda Rootsiga lepiti kokku personaalunioonis Rootsiga. Norra kuninga suveräniteet Gröönimaa, Islandi ja Fääri saarte üle jäi Taani kuningale. Norra sai 1814 oma pealinna (Christiania), valitsuse, armee, sõjalaevastiku, seadused, valuuta, keskpanga ja parlamendi
kõrvaldas majanduse arenfult paljud feodaalsed takistused. Tänu soodsatele makandusoludele kasvas 17. sajandil kiiresti ka Inglismaa rahvaarv. Inglismaa oli rikas aavarade (söe- ja rauamaardlad) poolest ja ülemerekaubanduse valitseja. See aga andis riigi käsutusse teistest riikidest rohkem vaba kapitali. Äärmiselt soodsalt mõjutas Inglismaa majanduslikku arengut see, et riik asub saarel, mistõttu jäi ta ka eemale suurtest sõjalistest konfliktidest. Inglismaa oli alates 1707. aastast unioonis Sotimaaga, moodustades sel moel ühtse tollivaba majanduspiirkonna samal ajal kui Mandri- Euroopa oli lõhestatud tollibarjääride ja sisepiiridega. Põllumajanduse arengut soodustas pärisorjuse puudumine. Ainulaadne laevatavate jõgede ja kanalite võrk kindlustas enne raudteede rajamist tõhusta tooraine ning kaupade liikumise. Kuidas tekkis Inglismaal tööstuslik pööre? Põhjalikud muutused toimusid kõigepealt Inglismaa peamistes majandusharudes- söe- ja tekstiilitööstuses
OLuliseks eelduseks oli 17.sajandisl toimunud revolutsioon, mis kõrvaldas majanduse arengult paljud feodaalsed takistused. Tänu sootsatele majandusoludele kasvas inglismaal ka kiiresti rahvaarv. Riigil oli palju maavarasid ja oli ka ülemerekaubanduse valitseja, tänu sellele oli tal teistest riikidest rohkem vaba kapitali. Ärmiselt soodsalt mõjutas riiki ta asumine saarel, sest tänu sellele jääti eemale suurtest sõjalistest konfliktidest. Samuti oli Inglismaal alates 1707.aastats unioonis Sotimaaga, moodustades sel moel ühtse tollivaba majanduspiirkonna. (Mandri Euroopa samal ajal lõhustatud tollibarjäärise ja sisepiiridega.) Laevatavate jõgede ja kanalite võrk kindlustas juba enne raudtee rajamist tõhusa tooraine ja kaupade liikumise. Samuti puudus ka pärisorjus. Ketrus- ja kudumismasina leiutamine 18.saj pani aluse tekstiilitööstusele., mis muutus peagi inglismaa majanduse üheks pemaiseks koostisosaks. 19.saj teiseks pooleks suurenes
Kalmari unioon 1397-1521 Margareta valitses uniooni kuni oma surmani 1412. a. Taanis oli 750 000 elanikku ja ta oli tugev rahvusriik Rootsi oli endiselt pigem maakondade liit elanike arvuga 500 000. Norra oli samuti nõrgalt keskvõimuga seotud ja elanikke oli 250 000. Kalmari unioon 1397-1521 Positiivsetest püüetest hoolimata satub unioon varsti kriisi. Selle peamiseks põhjuseks on Taani-Rootsi vastuolud: Taani liigne domineerimine unioonis, mis Rootsile ei sobinud. Kalmari unioon 1397-1521. a. Taani soovis iga hinna eest hoida Rootsit unioonis, kuid sellest hoolimata oli perioode, kui Rootsi oli unioonist väljas. 1435-1441. a. 1448-1457. a. 1465-1497. a. 1501-1520. a. Kalmari unioon 1397-1521 Erik Pommerist nimetas Rootsi kindluste komandantideks/foogtideks taanlasi, mis häiris Rootsi aadlikke. Tekib kaks parteid: Unioonipartei Rahvuslik partei Kalmari unioon 1397-1521
ka mitmesugused salaühingud, mis terroriseerisid rahvast ja organiseerisid mitmesuguseid vägivallaakte. 1930. aastatel leidis Aafrikas laialdast kõlapinda etiooplaste võitlus maale tunginud (1935-1936) itaallaste vastu. Partisanisõjas osales tuhandeid etiooplasi. Neid innustas kogu Aafrikat haaranud solidaarsusliikumine. Etiooplaste jaoks koguti raha, hangiti relvi ja laskemoona, nende read täienesid vabatahtlikega teistest Aafrika maadest. Lõuna-Aafrika Unioonis tugevnesid samuti vabanemistendentsid. Siin võideldi üha tugevneva rassilise diskrimineerimise vastu, oma traditsioonilise kultuuri säilimise eest, reservaatide loomise vastu ja poliitiliste õiguste eest. Teisel tasandil toimus buuride (afrikandrite) võitlus poliitilise ülemvõimu pärast Lõuna-Aafrika Unioonis. Ägedas valimisvõitluses tuli võitjaks buuride Rahvapartei, mis viis läbi mitmeid uuendusi buuride huvides.
Lisaks oli ta ka Helsinki ülikooli ajalooprofessor ja ka rektor. Väga oluline on ka see, et ta kirjutas palju õpikuid koolidele, eelkõige lugemise õpetamiseks. Soome kultuuri 6. tund Soome keele positsiooni kujunemine Kui Soome oli Rootsi osa oli riigikeeleks rootsi keel, keskajal oli ladina keel ja millalgi vahepeal 14.-16. sajand oli taani keel suures Skandinaavia unioonis. Katoliku ja hariduse keeleks oli ladina keel. Ida-Soome aladel, enne Rootsiga liitmist, oli riigikeeleks vene keel. 17. sajandil mindi üle rootsi keelele. Talupojad olid pooled rootslased ja pooled soomlased. Esialgu soomlased ei osanud rootsi keelt, aadlikud oli rootsikeelsed. 17. saj alguses algas fennofiilia liikumine. Daniel Juslenius oli see mees, kes tahtis tõestada, et soome keel on lausa heebrea keele järglane. Järgmine tõsisem fennofiil oli Portan
Mobilisatsiooni korral võib see tõusta umbes 83 000 sõjaväelaseni. Igal aastal on sõjaväes umbes 10 000 kutsealust. Sõjaväeteenistus on kohustuslik kõigile 18-aastaseks saanud meestele ja kestab 6–12 kuud. Naistel on teenistus vabatahtlik. Kaitsevägi koosneb maaväest (Hæren), mereväest (Sjøforsvaret), õhuväest (Luftforsvaret) ja kodukaitsest (Heimevernet). Ajalugu Norra oli kuni 1397. aastani eraldi kuningriik, seejärel oli ta koos Taani ja Rootsiga Kalmari unioonis. Kui Rootsi 1521 unioonist lahkus, sai Norrast sisuliselt Taani provints. Aastast 1814 oli Norra laialdase autonoomiaga ja oma põhiseadusega riik, mille pea oli Rootsi kuningas. Aastal 1905 lahkus Norra unioonist Rootsiga ning sai iseseisvaks kuningriigiks, mille esimene kuningas oli Haakon VII. Esiaeg Arheoloogiliste leidude põhjal võib järeldada, et peatselt pärast Weichseli jäätumise mandrijää taandumist tekkis Norrasse inimasustus
Olid kirikukihelkonnad. Feodalism Soome ei jõudnud. Soomest viidi välja karusnahku ja kala, sisse toodi soola. 14.saj lõpul levis katks, sõjakäikude vähenemine. Savolased tegelesid alepõllundusega. Pirkad elasid Botnia lahe ümbruses, neid nimetati Lapis käijateks. Nende seas oli nii soomlasi kui ka rootslasi. Käisid Lapimaal nahuku ja kala kogumas ja tegid siis nendega kaupa. Võisid laplastelt makse koguda. 14. Soome 15-16. saj. algul. Soome Põhjamaade unioonis. Kes? Taani, Norra, Rootsi liit= Kalmari union. Kuidas? Kolme riiki valiti juhtima üks õnnelik inimene, kelleks oli Erik XIII. Temast sai liidu ühine kuningas(Pommeri Eerik) Millal? 1397- 1523 Miks? Liit oli sakslaste vastu loodud, eesmärgigaosutada vastupanu. Seega oli liidu riikidel ühine välispoliitika. Sisepoliitika oleks pidanud olema igal riigil enda oma, Taani aga hakkas selled domineerima. Seoses sellega tekkisid Taani- Rootsi sõjad, mis omakorda nõrgendasid liitu
Kaubanduse ja käsitöö soosimine, meelitades selleks Leetu juute, pakkudes neile privileege. Grünwaldi lahing 1410 - 1409. aasta kevadel alustasid taas zemaidid suurvürst Vytautase üleskutsel ülestõusu ordu vastu. Sõja kavandasid Jogaila ja Vytautas. Ühisvägi purustas 1410. aastal Grünwaldi küla juures ordu väe. 1411. aastal sõlmiti rahuleping, mille kohaselt Saksa ordu loobus Zemaitijast. Kaotus pani aluse Ordu kiirenevale allakäigule. 3. Leedu unioonis Poolaga ja Rzeczpospolita koosseisus: Leedu-Poola personaalunioon Jagelloonide ajal- Pärast Vytautase surma suurenes Poola mõju Leedus. Toimus Leedu suuraadlike ristimine ja võrdsete privileegide andmine. Poola keel tungis nii Leedumaa kui ka linnaeliidi hulka. Aadel ja linnade ülemkihid pidasid leedu keelt rohkem talupoegalikuks dialektiks. Kazimieras oli Leedu suurvürst aastatel 1440-1492. Leedu suurnikud saavutad uusi õigusi: 1)
Rootsi aadel ei olnud tema tegevusega sugugi rahul ning vastutasuks Albrechti minemakihutamise eest lubasid nad Margaretele ka Rootsi regendi õiguseid. Nii ka sündis ning ühtäkki olid kõik kolm suurt Skandinaavia riiki koondunud ühe trooni alla. 1387. aastal oli surnud ka Oluf ning Margaretest oli saanud ainuvalitseja. Asi pandi kirja ning formaliseeriti Kalmari linnas Lõuna-Rootsis 1397. aastal suure ning piduliku tseremooniaga. Kalmari unioonis oli sätestatud, et riigid peavad olema ühtsed oma välispoliitikas, peab olema vaid üks valitseja kolme riigi peale, kuid siiski kohalikku elu korraldavad riigid enamjaolt ise. Rootsi ja Kalmari unioon 15. sajandil Kohe peale Margarete surma 1412. aastal ilmnesid Kalmari uniooni nõrkused. Kriitiliseks muutus olukord Rootsis, kus paljudes valdkondades olid võimu haaranud taanlased. Suur talupoegade ülestõus algas 1343. aastal Engelbrekt Engelbrektssoni
ebapopulaarne Mecklenburgi Albrecht. Rootsi aadel ei olnud tema tegevusega sugugi rahul ning vastutasuks Albrechti minemakihutamise eest lubasid nad Margaretele ka Rootsi regendi õiguseid. Nii ka sündis ning ühtäkki olid kõik kolm suurt Skandinaavia riiki koondunud ühe trooni alla. 1387. aastal oli surnud ka Oluf ning Margaretest oli saanud ainuvalitseja. Asi pandi kirja ning formaliseeriti Kalmari linnas Lõuna-Rootsis 1397. aastal suure ning piduliku tseremooniaga. Kalmari unioonis oli sätestatud, et riigid peavad olema ühtsed oma välispoliitikas, peab olema vaid üks valitseja kolme riigi peale, kuid siiski kohalikku elu korraldavad riigid enamjaolt ise. Rootsi ja Kalmari unioon 15. sajandil Kohe peale Margarete surma 1412. aastal ilmnesid Kalmari uniooni nõrkused. Kriitiliseks muutus olukord Rootsis, kus paljudes valdkondades olid võimu haaranud taanlased. Suur talupoegade ülestõus algas 1343. aastal Engelbrekt Engelbrektssoni juhatusel, kes ise oli
isoleerima ja säilitama rahvuslikku puhtust, kaitstes enda kultuuri ja keelt. Lõpuks võitsid föderatsiooni pooldajad ja Suurbritanniat ja buure liitis ka 1906. a zulude ülestõus. 1910. a loodi buuri vabariikidest Transvaalist ja Oranjest ning Briti kolooniatest Kapimaast ja Natalist Lõuna-Aafrika Unioon/Liit. See sündis kokkuleppena buuri suurmaavaldajate ja Briti võimude vahel. LAU poliitika 1921. a oli Lõuna-Aafrika unioonis 70% neegreid, 20% valgeid (inglasi 40%, afrikaanereid 57%) ja 10% asiaate ja segaverelasi. Diskriminatsioon – (lad. eraldama, lahutama) alavääristamine, erinev suhtumine erinevatesse rassidesse Segregatsioon – (lad. eraldama) rassiline eraldamine (segaabielude keeld, eraldi koolid, kinod, bussid jne.) Apartheid – (afrik. eraldumine, lahutamine) täielik rasside eraldamine, ka territoriaalselt ehk rasside eraldi arengu printsiip
annaabi.ee 
