Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ümarpuidu mahutabel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
diameeter, palgi, järg, nilsoni, lehtpuud, kuusk, ümarpuidu, mahutabel, palkide, kask, mänd, tihudEESTI ÜMARPUIDU MAHUTABEL MÄNNILE (A. Nilsoni järgi) Palkide maht on antud tihumeetrites Dia- Arvutusvalem: V=(d2L(0,0799+0,000146L)+0,0411L2)/10000 mee- d- palgi ladvaotsa diameeter koore alt sentimeetrites; L- palgi pikkus detsimeetrites ter Palgi pikkus detsimeetrites cm 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 6 0.0033 0.0037 0.0041 0.0045 0.0049 0.0054 0.0058 0.0062 0.0067 0.0071 0.0076 0.0081 0.0086 0.0091 0.0096 0.0101 7 0.0044 0.0049 0.0054 0.0059 0.0064 0.0070 0.0075 0.0081 0.0086 0.0092 0.0098 0.0103 0.0109 0.0116 0.0122 0.0128 8 0
OSA A 1. Mõõtemudel mõõtme B ja hälvete mõõtmiseks 2. Mõõteriista valik. Vajatav täpsustase 5 m Valin: Digitaalne indikaatorkell (täpsus 1m) rakisega + pikkusplaat OSA B Tabel 1. Algandmed A1 42 74 20 15 52 87 25 1 A2 32 93 33 55 50 24 3 56 A3 47 54 62 46 41 71 79 55 A4 51 40 71 66 32 82 96 49 A5 60 80 25 41 74 85 22 55 C6 50 28 75 65 59 46 51 44 C7 45 61 65 71 27 53 41 64 C8 71 76 46 48 44 57 23 6 C9 82 96 69 56
KVALITEEDITEHNIKA JA METROLOOGIA ÕPPETOOL METROLOOGIA & MÕÕTETEHNIKA MHT0010/MHT0013 ARVUTUSTÖÖ ALGANDMED Esitamise kuupäev: 23.05.12 Arvestatud: Üliõpilane: Matrikli number: Õpperühm: MAHB41 Variandi number: A12 Mõõteskeem: OSA A. 1. Mõõtemudel mõõtme B ja hälvete mõõtmisel Sirgjoonelisuse hälve STR on mõõtevahendi näitude maksimaalne erinevus mõõteulatuses: Paralleelsuse hälve PAR on mõõtevahendi näitude maksimaalne erinevus mõõteulatuses: Sümmeetrilisuse hälve SYM on leitav valemiga: Laius: 2. Mõõteriista valik Kuna vajatav täpsustase on 5 m, siis valin mõõteriistaks digitaalse indikaatorkella, mille mõõtetäpsuseks on 1 m ning millel on olemas ka rakis. Lisaks veel pikkusplaat. OSA B. Tabel 1. Algandmed A1 42 74 20 15
hajub ja läheb üle soojuslikuks. Torustiku sirgel osal tekkivat hõõrderõhukadu Δph ja kohttakistuse rõhukadu Δpkt määratakse järgmiste empiiriliste sõltuvuste abil 2 1 ρw Δ ph =λ d 2 2 ρw ∆ pkr =ζ 2 Δ ph kus , Δpkt – vastavalt hõõrderõhukadu ja kohttakistuserõhukadu, Pa, λ – hõõrdekoefitsent, l- toru pikkus, m, d- toru diameeter, m, ρ- vedeliku tihedus, kg/m3, w- vedeliku voo keskmine kiirus, m/s, ζ- kohttakistuskoefitsent. Vedeliku voo keskmine kiirus määratakse järgmiselt: V w= A kus V- mahtkulu, m3/s, A- vedeliku voo ristlõige m2. Hõõrdekoefitsent ja kohttakistuskoefitsendid ei ole konstantsed suurused, nad sõltuvad vedeliku voolamise kiirusest, vedeliku tihedusest ja viskoossusest, samuti toru diameetrist ning toru seinte karedusest, mis on saadud eksperimentaalandmete üldistamisel kasutades
Osa B. Mõõtetulemuste hinnangud, usaldusvahemikud ja statistiline jaotumine 3. Leida detaili mõõtme B keskväärtus ning standardhälve. keskväärtus standardhälve Mõõtme B väärtused [mm] B1 20,063 20,121 20,163 20,182 20,105 20,106 20,039 20,153 20,063 20,03 B2 20,049 20,083 20,123 20,134 20,071 20,136 20,079 20,152 20,128 20,096 B3 20,133 20,026 20,084 20,111 20,1 20,071 20,117 20,1 20,14 20,045 B4 20,117 20,087 20,084 20,12 20,045 20,1 20,176 20,084 20,101 20,049 B5 20,072 20,095 20,09 20,053 20,124 20,073 20,134 20,127 20,071 20,1 (xi - x)2 B1 0,0012 0,0005 0,0042 0,0070 0,0000 0,0001 0,0035 0,0030 0,0012 0,0046 B2 0,0024 0,0002 0,0006 0,0013
ÜL 1 xi ni ni*xi N 25 0 1 2134,44 Keskväärtus 46,20 2 1 1953,64 Dispersioon 867,92 7 1 1536,64 Standardhälve 29,46 10 1 1310,44 Mediaan 46 15 1 973,44 Haare 99 28 1 331,24 t-statistik 29 1 295,84 30 1 262,44 31 1 231,04 t,alfa,n-1 1,7108820799 32 2 201,64 32 2 201,64 ÜL 2 42 1 17,64 Usaldusvahemikkude arvutamine: 46 1 0,04
i xi N 25 1 71 Keskväärtus 44,12 2 43 Dispersioon 673,44333333 3 56 Standardhälve 25,950786758 4 17 Mediaan 51 5 56 Haare 88 6 9 7 29 8 24 0,1 9 33 t1-/2 0,95 10 4 f (vabadusaste) 24 11 53 12 51 t1-/2(f) (t kvantiil) 1,7109 13 80 (poollaius) 8,8798 14 36 15 54 Keskväärtuse usaldusvah. 16 84 alumine ülemine 17 33
OSA A. 1.Mõõtemudel mõõtme B ja hälvete mõõtmisel Sirgjoonelisuse hälve STR on mõõtevahendi näitude maksimaalne erinevus mõõteulatuses: Paralleelsuse hälve PAR on mõõtevahendi näitude maksimaalne erinevus mõõteulatuses: Sümmeetrilisuse hälve SYM on leitav valemiga: Laius: 2. Mõõteriista valik Kuna vajatav täpsustase on 5 m, siis valin mõõteriistaks digitaalse indikaatorkella, mille mõõtetäpsuseks on 1 m ning millel on olemas ka rakis. Lisaks veel pikkusplaat. OSA B. Tabel 1. Algandmed A6 7 3 4 4 5 9 2 4 1 7 1 6 6 8 4 7 3 6 4 A 2 5 6 4 8 3 8 4 7 2 4 2 8 3 4 3 8 8 3 4 A7 3 6 4 2 3 4 6 3 3 4 8 8 2 8 6 9 5 4 4 A5 4 7 6 3 8 9 4 5 1 4 1 0 1 6 2 2 6 9 6 0 A8 4 3 3 4 3 8 8 6 5 9 1 7 5 4 8 9 8 9 4 C1 6 7 8 6 5 2 9 5 1 6 0 1 5 6 9 9 6 9 0 2 C4 6 6 7 2 5 4 6 8 2 7 5 1 5 1 7 3 1
Pikett 0+00 1+00 2+00 2+38,03 3+00 3+75,86 4+00 4+45,16 5+00 5+25,76 6+00 7+00 7+20 7+66,2 8+00 9+00 9+14,44 10+00 10+98,72 11+00 12+00 12+94,44 13+00 14+00 15+00 16+00 17+00 18+00 19+00 19+28,57 20+00 21+00 21+28,57 21+55 22+00 23+00 23+65,17 24+00 25+00 25+7,81 26+00 26+11,43 26+25,96 26+27,7 26+55 26+59,64 26+75 27+00 27+0,22 27+32,3 27+34,07 27+48,82 27+50 28+00 29+00 30+00 Töömahtude koondtabel Algpikett 0+00 1+00 2+00 3+00 4+00 5+00 6+00 7+00 8+00 9+00 10+00 11+00 12+00 13+00 14+00 15+00 16+00 17+00 18+00 19+00 20+00 21+00 22+00 23+00 24+00 25+00 26+00 27+00 28+00 29+00 Masinvahetuste arvu määramine Kasvupinnase eemalda
Puidu tihedust määratakse: Stereomeetrilise meetodiga, kaalumismeetodiga 2. Puitaine tihedus Puitaine- rakuseina materjal ilma tühimiketa. Puitaine massi ja selle kompaktruumala nimetatakse puitaine tiheduseks. Kuna keemiline koostis puiduliikidel erineb vähe siis puitainetihedus loetakse kõikidel puiduliikidele samaks. 1,50 g/cm3 3. Järjesta puuliigid tiheduse järgi TAMM (0,66 kg/m3) ,KASK(0,65 kg/m3), LEHIS(0,59 kg/m3), LEPP(0,53 kg/m3), MÄND(0,52 kg/m3), HAAB(0,49 kg/m3), KUUSK (0,47 kg/m3) Kuusk Tamm Mänd Kask Haab Lehis Lepp 4. Kui suured on puidu mahumuutused erinevates suundades Puidukiudude pikisuunas 3,4 x 10-6 1oC temperatuuride vahemiksu -50 kuni +50 kraadi. Puidu ristsuunas on vastav tegur ligikaudu 10x suurem. 5. Puidu soojuspaisumine Soojenemisel paisub, jahtumisel kahaneb. Madala soojusjuhtivuse tõttu tõuseb temperatuur puidus suhteliselt aeglaselt. Soojuspaisumist väljandatakse
Töö Eelnevad tööd Aja- Töö- Lisa Töö Järk kulu lisi i-j t TVA TVL A K2 2 3 1-2 7 0 7 B EM 4 3 3 1-3 6 0 6 C D2 5 5 3 2-4 5 7 12 D -1 7 4 3 2-5 5 7 12 E CK 3 5 6 3 3-7 0 6 6 F C3 3 4 3-12 2 6 8 G HEM 4 4 2 4-6 0 12 12 H DM 3 2 7 4-7 0 12 12 I J4 5 4 3 4-9 3 12 15 J MC 3 3 5 5-6 0 12 12 K -1 6 3 5-10 2 12 14 L JF 4 4 4 3 5-11 0 12 12 M D2 5 5 6-8 3 12 15 7-10 5 12 17
Jahvatuspeenuse määramine Kipsi kaalutis: 49.72 Jääk sõelal: 4.22 Normaalkonsistentsi määramine Vee hulk, % Taignakoogi Katse nr. kipsi massist diameeter, cm 1 60 42.31 2 55 23.1 3 50 21.3 21.3 4 47 16.4 16.5 5 48 18.5 18.3 203.4 105 212.8 224.8
4.2 Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine Normaalkonsistents on näitaja, mida väljendatakse vajaliku veehulgaga (%-des) kipsi massi suhtes. See näitaja avaldab mõju nii kipsi tardumisaegade kui tugevusnäitajatele. Kipsitaigen on normaalkonsistentsiga siis, kui taigna väljavoolamisel Suttardi 2 viskosimeetri silindrist selle ülestõstmisel moodustub taignakoogike, mille diameeter on 180 +- 5 mm. Normaalkonsistentsi määramiseks valatakse eelnevalt niisutatud nõusse 50 – 70 % vett kipsi massist. Järgnevalt mõõdetakse välja 300 g kipsi ning valatakse vette 2-5 sekundiga. Segu segatakse 30 sekundi jooksul homogeenseks massiks, peale mida valatakse kipsitaigen Suttardi viskosimeetri silindrisse (mille sisepind ja alusklaas peavad olema eelnevalt niisutatud). Kipsitaigna ülejääk silindris lõigatakse noaga maha. 45 sekundi
Tüükapalk – tüve oksavaba tüükaosa, kasutatakse nn. puusepasaematerjali saamiseks(mööbel, uksed, aknad).Vahepalk – tüve keskmine osa (ülekaalus surnud ja mädanikuga oksad), kasutatakse ehitusliku saematerjali valmistamiseks .Ladvapalk – tüve ladvaosa (ülekaalus terved, elusad oksad), kasutatakse liimkilbi valmistamise tooraine, voodrilaua valmistamiseks. 4.Kuidas mõõdetakse saepalgi läbimõõtu? Saepalgi läbimõõtu mõõdetakse cm täpsusega ladvaotsast .Ovaalse palgi puhul mõõdetakse suurim ja väikseim mõõt ja arvutatakse nende keskmine. Kokkuleppel võidakse läbimõõtu mõõta kas koos koorega või ilma kooreta. Peenpalgid : läbimõõt alla 24 cm. Jämepalgid : läbimõõt üle 24 cm 5. Kuidas mõõdetakse saepalgi pikkust? Selgita nimipikkuse ja järkamisvaru mõistet ? Okaspuidul mõõdetakse palgi pikkust palgi otspindade vahekaugusena. Nimipikkus on palgi arvestuslik pikkus, mille järgi arvutatakse selle mahtu .Okaspuu palgi standardsed
Tüükapalk tüve oksavaba tüükaosa, kasutatakse nn. puusepasaematerjali saamiseks(mööbel, uksed, aknad).Vahepalk tüve keskmine osa (ülekaalus surnud ja mädanikuga oksad), kasutatakse ehitusliku saematerjali valmistamiseks .Ladvapalk tüve ladvaosa (ülekaalus terved, elusad oksad), kasutatakse liimkilbi valmistamise tooraine, voodrilaua valmistamiseks. 4.Kuidas mõõdetakse saepalgi läbimõõtu? Saepalgi läbimõõtu mõõdetakse cm täpsusega ladvaotsast .Ovaalse palgi puhul mõõdetakse suurim ja väikseim mõõt ja arvutatakse nende keskmine. Kokkuleppel võidakse läbimõõtu mõõta kas koos koorega või ilma kooreta. Peenpalgid : läbimõõt alla 24 cm. Jämepalgid : läbimõõt üle 24 cm 5. Kuidas mõõdetakse saepalgi pikkust? Selgita nimipikkuse ja järkamisvaru mõistet ? Okaspuidul mõõdetakse palgi pikkust palgi otspindade vahekaugusena. Nimipikkus on palgi arvestuslik pikkus, mille järgi arvutatakse selle mahtu .Okaspuu palgi standardsed
JKN Sugu Haridus Vanus 1n kesk 55 1. Leia naiste ja meeste arv 2n kõrgem 42 2. Leia meeste ja naiste osatähts 3n kõrgem 46 4. Leia meeste ja naiste kesmine 4n põhi 37 5m kesk 39 Mida saab järeldada? 6m kesk-eri 42 Vastus: Keskmine vanus on ho 7n kesk 41 5. Jaga töötajad hariduse järgi gru 8n kesk 44 6. Kujuta see graafiliselt diagram 9n põhi 48 Kas saab väita, et mida vanem in 10 m põhi 32 Vastus: Ei saa, sest lähteülesa 11 n kesk 48 Kokku: 15 p 12 m kesk-eri 38 13 n põhi
Kuupäev Veetase Vooluhul Nähtuse Ummistus Jäätumi Vesi Kallasjä Keskmin (H) cm kQ d allpool ne -I voolab ä - ) e või (m3/s) vaate jää tihe posti- < pinnal - hõljejää- II * ### 30 0.086 I 195 ### 30 0.099 I 195 ### 29 0.099 I 195 ### 30 0.11 I 195 ### 31 0.11 I 195 ### 32 0.12 II 190 ### 36 0.13 II 190 ### 40 0.16 I 195 ### 46 0.18 I 195 ### 48 0.18 I 195 ### 48 0.17 I 195 ### 49 0.17 I
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut IDN0100 Andmekaevandamine BÖRSIFIRMADE "SOTSIAALVÕRGUSTIKU" ANALÜÜS Kodutöö nr. 4 Tudeng: Vassili Ljahhovets Matrikli number: 093068 IABM Juhendaja: Innar Liiv Tallinn 2010 1 Autorideklaratsioon Olen koostanud antud töö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Käesolevat tööd ei ole varem esitatud kaitsmisele kusagil mujal. Kuupäev: Autor: Vassili Ljahhovets Allkiri: 2 SISUKORD 1. Andmete kogumine..............................................
2190 2736 Kangur Karl Tallinn 05:12:18 M17 1713 1069 Kangur Kristjan Lääne-Viru 04:32:05 M17 710 2151 Kannimäe Mihkel Võru 03:41:42 M17 569 2684 Kannimäe Taavi Võru 03:34:22 M17 2065 2216 Karp Kalev Lääne-Viru 04:57:41 M17 1557 1216 Kask Hans-Kristjan Tartu 04:23:29 M17 1780 2686 Kelder Oliver Võru 04:35:52 M17 574 2814 Kelk Kristjan Harju 03:34:29 M17 563 2469 Kiitam Ivar Tallinn 03:34:14 M17 576 736 Kivistik Kristjan Viljandi 03:34:37 M17 1338 2322 Koolmeister Jaan Hiiumaa 04:11:56 M17
Vaata näidet Arvutage pensionikindlustus, töötuskindlustus ettevõttele ja töötajale ning lisage valemid juurde Töötaja Brutopalk Pensionikindlustus Töötuskindlustus Töötuskindlustus ettevõtjale töötajale Nelly Neli 4 980,00 kr 99,6 99,60 kr 49,80 kr Kurri Kuusk 4 578,50 kr 91,57 91,57 kr 45,79 kr Ott Karu 5 489,00 kr 109,78 109,78 kr 54,89 kr Siim Susi 8 754,50 kr 175,09 175,09 kr 87,55 kr Harjutus 4.3 3. Andmeridade paigutamine erinevatele veergudele Märgista andmed Vali Data-->Text to columns Esimeses aknas vali Next Teises aknas vali Comma (kuna arvude eraldajaks on koma) Finish
Seletus Selles töövihikus on näiteid ja ülesandeid statistiliste keskmiste ja variatsioonannäitarvude kohta Töövihikut on soovitav täita järjest. Algul uuri esitatud näiteid ja seejärel tee ära vastavad harjutu Ülesannete vastused on toodud lehel "Vastused". Näidete uurimisel tuleks pöörata tähelepanu järgmistele momentidele: - algandmete esitamine; - arvutuste organiseerimine ja paigutus; - vastava Exceli funktsiooni kasutamine, viited andmeid sisaldavatele lahtritele; - seletuste lisamine. Page 1 Seletus äiteid ja ülesandeid statistiliste keskmiste ja variatsioonannäitarvude kohta. täita järjest. Algul uuri esitatud näiteid ja seejärel tee ära vastavad harjutusülesanded. on toodud lehel "Vastused". s pöörata tähelepanu järgmistele momentidele: e; mine ja paigutus; iooni kasutamine, viited andmeid sisaldav
AB vocabulary 1. Absorption power 1. Imavusvõime 2. Abutment 2. Tugi, kaldasammas 3. Acceleration 3. Kiirendus 4. Accelerator pedal 4. Gaasipedaal 5. Access 5. Juurdepääs 6. Acidity 6. Happelisus 7. Additive 7. Lisand 8. Adhesion 8. Adhesioon, kleepumine 9. Adjacent area 9. Külgnev ala 10. Adjust 10. Reguleerima 11. Advance sign 11. Eelsuunaviit 12. Advisory speed 12. Soovitatav kiirus 13. Aerodynamic drag 13. Õhutakistus 14. After-compaction 14. Järeltihenemine 15. Aggregate plant 15. Purusti, purustusjaam 16. Aggregate spreader 16. Kivipuru laotaja 17. Agriculture 17. Põllumajandus 18. Air hammer 18. Suruõhuhaamer 19. Air resistance 19. Õhutakistus 20. Air sand plower 20. Liivaprits 21. Alighting
Funktsiooni INDEX kasutamine Leida kuu numbrile vastav kuu nimi lehel abi on vektor kuude nimedega nr kuu nimi 7 juuli Leida kuupäevale vastav kuu nimi ja nädalapäeva nimi kuupäev kuu nimi päeva nimi 12/1/2016 detsember neljapäev Palgaarvestus Tariif leida lehel abi olevast vektorist Nimi kat tunde tariif Palk U. Saar 3 132 9.6 1267.2 H. Kask 4 143 10.8 1544.4 E. Tamm 6 137 14.2 1945.4 U. Paju 10 135 25.6 3456 K. Lepp 5 68 12.6 856.8 päevad kuud kateg tariifid esmaspäev jaanuar 1 3.8 teisipäev veebruar 2 6.8 kolmapäev märts 3 9.6 neljapäev aprill 4 10.8 reede mai 5 12.6 laupäev juuni 6 14.2
homogeenseks massiks. 3. Pärast segamise lõpetamist valatakse kipsitaigen Suttardi viskosimeetri silindrisse, mille sisepind ja alusklaas peavad olema eelnevalt niisutatud (kipsitaigna ülejääk lõigatakse maha, näiteks pahtlilabidaga). 4. 45 sekundi möödumisel kipsi vettevalamise momendist tõstetakse silinder kiiresti vertikaalselt üles ning määratakse tekkinud koogikese diameeter. 5. Kui diameeter ei ole piires 180 5 mm, korratakse katset uue veehulgaga. 4.3 Kipstaigna tardumisaegade määramine Vicat’ aparaadiga Kipsitaigna tardumisajad määratakse normaalkonsistentse tainaga Vicat’ koonuse abil. Tardumisaegade määramiseks oleks vaja viit inimest. Esimene võtab aparaadilt näidu, teine käsisteb aparaati, kolmas puhastab nõela peale igat taigna sisse kukutamise korda, neljas märgib tulemused kirja ning viies võtab stopperiga aega.
N N (variatsioonrida) Keskväärtus Dispersioon Standardhälve 12 1 45.12 1165.026667 34.1324869687 6 4 11 6 ÜL 4 62 7 Vahemikud Tõenäosus/laius 21 10 0-20 0.016 62 11 21-40 0.01 7 12 41-60 0.004 98 15 61-80 0.008 10 21 81-100 0.012 1 25 52 27 Normaaljaotus 27 33 Vahemikud Tõenäosus/laius 81 38 0-20 0.01
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond Praktikumi arvutustöö Iseseisev töö õppeaines Metsaselektsioon Juhendaja: dotsent Veiko Uri Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................ 3 1. Variatsioon-statistiline analüüs................................................................4 2.2 Variatsioonide ja mõju tugevuse leidmine..........................................6 3. Regressioonanalüüs................................................................................... 8 Sissejuhatus Käesolev praktikumi arvutustöö on koostatud metsaselektsiooni õppeaineaine raames. Töö eesmärgiks on variatsioon-statistilise, dispersioon- ja regressioonanalüüsi teostamine kolme mõõdetud katseala põhjal (katseala algandmed on saadud juhendajalt ning toodud Lisas 1). Igal proovitükil on mõ�
Nimi Kuu Sabad Sarved Luik 1 23 65 Vähk 1 32 54 Haug 1 43 76 Luik 2 33 64 Vähk 2 31 83 (empty) Haug 2 24 56 Luik 3 36 60 Vähk 3 42 51 Haug 3 27 50 port arvuti kuup algus tyhi lõpp kestus pts/6 kj-isdn1-14.estp 5.jaan 18:59 - 18:59 (00:00) pts/3 kj-isdn1-102.est 6.jaan 18:49 - 18:49 (00:00) pts/1 ad51.eau.ee 17.jaan 16:01 - 16:01 (00:00) pts/5 ad51.eau.ee 17.jaan 14:09 - 14:23 (00:13) pts/5 ad51.eau.ee 17.jaan 14:23 - 14:52 (00:29) ftp PE154.eau.ee 17.jaan 19:05 - 19:09 (00:04) pts/19 h170.energia.ee 23.j
Liisingu suurus 51 900,00 Sissemakse 10% 5190 Liisingu % 3.47% Aeg 60 kuud Kuumaksesuurus 651,00 Jääkväärtus 25% 12 975,00 Jrk. Nr Laenu jääk Intress Laenu kustutamine 0 51 900,00 0 0 1 46 710,00 135,07 515,93 2 46 194,07 133,58 517,42 3 45 676,65 132,08 518,92 4 45 157,73 130,58 520,42 5 44 637,31 129,08 521,92
# A N 25 xi F0(xi) 1 62 keskväärtus 53,24 77 9 0,09 2 37 dispersioon 705,69 264 15 0,15 3 81 standardhälve 26,56 771 18 0,18 4 54 mediaan 51 1 19 0,19 5 18 haare 85 1242 30 0,30 6 9 1957 32 0,32 7 43 T-qvantiil 1,711 105 33 0,33 8 89 delta mu 9,1 1279 37 0,37 9 19 1172 41 0,41 10 15 keskväärtuse usaldusv.
Vibrunum lantana Villane lodjapuu 50 51. Sambucus raccemosa Punane leeder 51 52. Sambucus nigra Must leeder 52 53. Symphoricarpos albus Harilik lumimari 53 54. Betula pendula Arukask 54 56. Betula Pubescens Sookask 55 56. Betula humilis schrank Madal kask 56 57. Alnus glutinosa Sanglepp 57 58. Alnus incana Hall lepp 58 59. Carpinus betulus Harilik valgepöök 59 60. Corylus avellana Harilik sarapuu 60 61. Quercus rubra Punane tamm 61 62. Quercus robur Harilik tamm 62 63
46908050804 Malle Kivioja naine 8/5/1969 47 Finants juhataja 2,430 36009040214 Andrus Koort mees 9/4/1960 56 Tootmine treial 770 44406270104 Sirje Kreen naine 6/27/1944 72 Tootmine tööline 975 48210210529 Faina Kukk naine 10/21/1982 34 Müük sekretär 580 33907250511 Riho Kuusk mees 7/25/1939 77 Tootmine tööline 690 37509120658 Boris Küünemäe mees 9/12/1975 41 Transport autojuht 650 36008130050 Einar Laanepõld mees 8/13/1960 56 Ladu tööline 500 37803090504 Jaan Laubre mees 3/9/1978 38 Finants raamatupida 850 37005020007 Erki Lepiksoo mees 5/2/1970 46 Tootmine treial 790
Jääk sõelal nr. 02: 6 g – see on 12 % kaalutud Jahvatuspeensus (jääk massist. 12 12 sõelal) [%] 5.2. Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine. Kipsi kaalutis 300 g. . Vee hulk, Taignakoogi Katse % kipsi diameeter, nr. massist cm 1 57 >23 2 52 18.4 5.3. Tardumisaegade määramine. Katse algus: 00:00 min Tardumise algus: 29:00 min Tardumise lõpp: 32:40 min Tardumisajad: algus: 29:00 min lõpp: 32:40 min aeg: 03:40 min
1. ? . 2. . , , , . , . . 3. ? , . 4. ? , . 5. ? 6. ? ., , . 7. ? ,, ., , . 8. ? , . 9. ? - . 10. ? , , . 10. ? , , . 11. . , . , , , . 12. . . , . 13. . . . 14. ? . ,. . 15. . , . 16. ( ). , . 17. ? - 18. ? , . 19. ? . 20. ? , , . 21. . , . 22. . 0, Fx=0 , 0. Fix=0,Fiy=0,Fiz=0 23. . , , 24. ? r- - 25. ?Mo(F)=/r*F/=rFsin=Fd, - .( ) 26. ? , , 27. ? ( , 28. . Mx(F)=yFz-zFx, My(F)=zFx-xFz , Mz(F)=xFy-yFx *29. , ? ½ m, m=1/2pml 30. ? F=F1-F2, - AC/F2=BC/F1=AB/F -(.) - F1. B -`'-F2 .C-
annaabi.ee 
