Kuulaja ülesanne on rääkija mõtete valikuline ümber sõnastamine. Olulised on: · aeg, koht · võrdne tasand · huvi · usaldus · eelarvamusteta suhtumine TEGEVUSED + - kontakti loomine ja hoidmine katkestamine (silmside, distants, puudutused) toetamine, julgustamine ignoreerimine nn ,,ukseavajad" tüüpi küsimused suhtlemistõkked Mind huvitaks... ( kõrvalised tegevused) Ma tahaksin teada ... ümbersõnastamine ülekuulamine · jutu sisu ümbersõnastamine ,,kas" tüüpi küsimused · tunnete ja seisundi sõnastamine · kokkuvõtte tegemine Kuulamise põhitehnikad: · näidake välja huvi · esitage õigesti sõnastatud küsimusi
Loovus on hea, sest ta aitab eluga paremini toimetulla ja iseendaga rahulejääda. Loovus on võime välja mõelda ja teha midagi uut, seniolematut, mis on kellgeile kasulik või nauditav. Pole ainult võime vaid ka eriline avatud paindlik eluviis. Ajurünnaku IV reeglit: 1)ei kriitikale; 2)mida rohkem, seda uhkem; 3)mida metsikum, seda parem; 4)Sa võid ratsutada ka võõral hobusel Heas kuulamises sisaldub: 1)tähelepanelik vaikus 2) empaatiline näoilme ja zestid 3)sõbralikud ,,mõminad" 4)"ukseavajad" 5)aktiivne kuulamine (jutusisu ümberjutustamine, tunnete peegeldamine) Peeglitest pandi pärdikud peegli ette ja vaadati, kas nad saavad aru, et need nemad on. Eneseteadvuse leidmine. Psühholoogia on teadus, mis uurib inimeste ja loomade tundeelu, hineolukorda ja hingeseisundit. Esimene psüholoogialaane teos Aristoteles ,,Hingest" Ice-breaker psühholoogiline tegevus inimestevaheliste barjääride murdmiseks Saboteerimine mitu mind, kes kõik tahavad erinevaid asju
15. Mis on viha on tunnete jäämäe nähtav tipp, selle põhjustavad mitmed ebameeldivused. 16. Õpitud optimist Martin Seligman : Pigem seletada oma ebaõnnestumist optimistlikult ning minna edasi, kui hoida kinni pessimistlikust seletusviisist ja enam üldse mitte katsetada. 17. Aktiivne kuulamine Jutu sisu ümbersõnastamine. Tunnete peegeldamine. 18. Mis sisaldub heas kuulamises Tähelepanelik vaikus. Empaatiline näoilme ja zestid. Sõbralikud ,,mõminad". ,,Ukseavajad" (,,Jutusta veel ...", ,,Ja siis...?"). Aktiivne kuulamine. 19. Sõltuvusfaas-inimene on sõltuvuses autoriteedist. Sõltutakse juhtidest, keda ülistatakse .Ei ole suurt koostööd. , konfliktifaas-pettutakse juhis, kuid orienteerutakse ikkagi tema järgi. Grupis on võimuvõitlus ja rahulolematus. Otsitakse süüdlast., eraldumisfaas-omaarvamus on olemas, teiste omasid ei taheta teada. Üksteist hakatakse tunnustama. Suureneb isiklik vastutus. Asjadega tegeletakse põhjalikult.
· annab märku, et nõustaja tahab aidata; · väljendab aktsepteerimist. Vaikimine ei ole kohane juhul kui: · klient on arglik ja ebakindel; · klient ei suuda ennast väljendada; · klient ei soovi rääkida või räägib vähe; · nõustaja vaikimist võidakse tõlgendada nõusolekuna; · klient ootab nõustajalt konkreetset teavet. Julgustav kuulamine on oskus aidata ja julgustada kliendil end väljendada. "Ukseavajad" on avatud lõpuga sõnumid, mis kutsuvad klienti teemat rohkem avama (nt "Tahaksid, Sa mulle sellest pikemalt rääkida?", "Ma tahaksin rohkem kuulda...", "Räägi lähemalt..."). Toetav kuulamine ja "ukseavajad" annavad võimaluse rääkida ja edastavad kliendile teabe, et nõustaja on tema jaoks olemas, kuid ei anna üheselt kliendile mõista, kas teda on mõistetud ja ei pruugi aidata viia vestlust eesmärgipäraselt süvitsi
Suhtlemistõkked: 1. Käskimine, suunamine, juhtimine 2. Hoiatamine, manitsemine, ähvardamine 3. Moraali lugemine, jutlustamine 4. Nõu andmine, lahenduste pakkumine 5. Loengu pidamine, õpetamine 6. Hinnangu andmine, süüdistamine 7. Kiitmine, kõigega nõustumine 8. Sildistamine, naeruvääristamine, häbistamine 9. Tõlgendamine, analüüsimine 10. Rahustamine, lohutamine 11. Uurimine, küsitlemine, ülekuulamine 12. Teema vahetamine, naljatlemine Ukseavajad Ukseavajad julgustavad teist inimest juttu alustama või jätkama. Selliseid sõnumeid kasutades ei haara te jutuotsa. Need hoiavad teie enda tunded ja mõtted suhtlemisprotsessist väljaspool. Näiteks: ,,Sooviksid sa sellest rääkida?", ,,Mulle meeldiks sellest kuulda", ,,Mind huvitaks su arvamus" ja mittemidagiütlevad vastused nagu: ,,Selge", ,,Mh-mh", ,,Või nii" jne. Aktiivne kuulamine Aktiivne kuulamine muudab lapse ja vanema vahelise suhte lähedasemaks. Kui laps kogeb, et
x Rahustamine püüd takistada teist inimest negatiivseid tundeid tundmast. Kuulamisoskuste rühmad: x Tähelepanu väljendamise oskused o Osavõttu väljendav kehahoid pingevaba, kuid ergas kehahoiak, keha kallutamine rääkija suunas, teisega vastamisi olemine, avatud kehahoiak, rääkijast sobilikus kauguses asumine. o Sobilik kehakeel hoidumine häirivates liigutustest ja zestidest. o Silmside o Väliste segajate välimine x Jälgimisoskused o Ukseavajad üleskutse rääkimiseks, mis ei kasuta sundimist. o Väikesed julgustused lihtsad reaktsioonid, mis õhutavad kõnelejat oma lugu jutustama ja hoiavad ka kuulaja aktiivsena. o Vähesed küsimused liigsed küsimused on vestluses takistuseks. o Tähelepanelik vaikimine kuulaja vaikimine annab kõnelejale aega mõelda, mida ta öelda tahab, ja võimaldab tal seeläbi rohkem endasse süüvida. x Peegeldamisoskused
Kui te soovite oma suhtlemist parandada, on näpuga teistele näitamine viletsaks stardipakuks. Oskuste rühmad Spetsiifilised oskused Tähelepanu väljendamise oskused Osavõttu väljendav kehahoid Sobilik kehakeel Silmside Väliste segajate vältimine Jälgimisoskused Ukseavajad Väikesed julgustused Vähesed küsimused Tähelepanelik vaikimine Peegeldamisoskused Ümbesõnastamine Tunnete peegeldamine Tähenduse peegeldamine (tunnete sidumine konteksti)
Vastuargumenteerimine - eesmärk mõjutada väitluspartnerit, et ta loobuks oma senisest seisukohast või korrigeeriks seda Partnerist lähtuvad tehnikad Tähelepanelik kuulamine Võrdsuse printsiip · Kuulaja ei domineeri kuulamise ajal ei verbaalselt ega mitteverbaalselt Tähelepanelik kuulamine, soodustajad - Kogu keha kuulab - Vaadatakse teisele otsa - Noogutatakse - Ollakse tähelepanu poosis - Näidatakse ka verbaalselt välja, et kuulatakse - Ukseavajad "Soovid sa sellest rääkida" stiilis - Kaja - tähendab teise poolt öeldud (tavaliselt lause lõpus olnud sõna(de) või ka lause alguses või keskel asunud) sõna(de) kordamist Ümbersõnastamise tehnikad Oma olemuselt on ümbersõnastamised teisele tehtavad ,,tagasipeegeldamised" selle kohta, mida teine ütles või välja näitas 1. Lihtne ümbersõnastamine Suhtlemispartnerile sõnastatakse tagasi tema poolt esitatud mõtte kokkuvõte või mõni osa tema poolt esitatust
Aktiivse kuulamise puhul mängivad olulist rolli: · sobiv koht ja aeg; · avatud hoiak ning eelarvamustevaba suhtumine suhtluspartnerisse; · tähelepanu ja partnerile keskendumine; · huvi partneri vastu; · aktiivse kuulamise tehnikate tundmine ja kohane kasutamine; · kontakti ja usaldussuhte loomine. C. Rogersi järgi on aktiivse kuulamise neli eeldust: 1) partneri tingimusteta aktsepteerimine; 2) empaatia; 3) siirus ehk ehtsus; 4) sotsiaalne soojus. Aktiivse kuulamise tehnikad: 1) Ukseavajad aitavad luua tingimused vestluseks 2) Küsimuste esitamine - avatud ehk lahtised küsimused (kasutatakse vestluse alustamisel) - suletud ehk kinnised küsimused (kasutatakse vestluses täpsustamiseks) 3) Täpsustamine 4) Ümbersõnastamine ehk parafraseerimine - sisu ümber sõnastamine - tunnete ja seisundite sõnastamine ehk teisisõnu peegeldamine ehk reflekteerimine - vahe- ja lõppkokkuvõtete tegemine - vastandamine ehk konfronteerimine 5) Jätkutehnikad - julgustamine, toetamine
- rumala mängimine) 2) KÜSIMINE Suunab vastama„Miks sa seda tegid?“ Probleemi eest põgenemine kiituse, lohutamise, naljatamise kaudu. - Süüdistamine - Moraali lugemine (kasvatamiseks) - Tõlgendamine - Nõu andmine (halvakspanu) - Interpreteerimine 3) SOODUSTAJAD - kogu keha kuulab - vaadatakse teisele otsa - noogutatakse - ollakse tähelepanu poosis - näidatakse ka verbaaselt välja, et kuulatakse - „ukseavajad“ : soovid sa sellest rääkida (nali) 2 osa: Suhtlemispratnerit abistab rääkimisel „kaja“ kasutamine kuulaja poolt. Ümbersõnastamistehnika – oma olemuselt lihtne, tunnetena, väljaütlemata (tunnete /partnerite öeldut peegeldatakse sellisena, mida ta pole välja öelnud, kuid mis välja paistab) 08.03.2012 „Õpetaja ja õpilane: sotsiaaline mõju ja sotsiaalne taju“ 1) kommunikatsioon – teabe vahetamine
Oskuste rühmad Spetsiifilised oskused Tähelepanu väljendamise oskused. - Osavõttu väljendav kehahoid. - Sobilik kehakeel. - Silmside. - Väliste segajate vältimine. Jälgimispskused. - Ukseavajad. - Väikesed julgustused. - Vähesed küsimused. - Tähelepanelik vaikimine. Peegeldamisoskused. - Ümbersõnastamine. - Tunnete peegeldamine. - Tähenduste peegeldamine (tunnete sidumine
II. Kahe vastandliku liigitusega. Antisotsiaalse käitumise 2 dimensiooni. 2.1 Destruktiivne vs mittedestruktiivne 2.2 Varjatud vs avalik III. Eksternaliseeritud (selgelt näha, inimene näitab välja) vs internaliseeritud (inimene hoiab enda hinges) Kui internaliseeritud: * vaikne kuulamine · toetavad reaktsioonid ja mitteverbaalne suhtlemine · aktiivne kuulamine · ukseavajad (Kas sa tahad sellest rääkida? See oli tore, et sa seda ütlesid, ma tahaksin rohkem kuulda. Tundub, et sul on sellega seoses tugevad tunded, ehk räägiksid natuke. Mulle pakub huvi, midasa räägid.) 2. Õpetada kõigile asjaosalistele prosotsiaalset käitumist Kui antisotsiaalne käitumine tahtlik, prosotsiaalne käitumine ka tahtlik. Kui on antisotsiaalne käitumine, prosotsiaalset ei ole. Kuidas õpitakse: 1
) 2. Väliste segajate vältimine (helitaust, barjäärid jne) 3. Psühholoogiline kohalolek (see on tajutav rääkijale, kas inimene on nö kohal või viibib psühholoogilises mõttes mujal) II Jälgimisoskused- Üks kuulaja peamisi ülesandeid on teisele mitte teele ette jääda, et uurida , millisena rääkija ise oma olukorda näeb. 1. Ukseavajad So. selline üleskutse rääkimiseks, mis ei sisalda sundi. o kehakeele kirjeldus o üleskutse juttu jätkama o vaikimine, et teine võiks otsustada, kas jätkata või mitte o hoolivuse väljendamine 2. Väikesed julgustused On lihtsad reaktsioonid, mis õhutavad kõnelema, aga hoiavad ka kuulajat erksana (Jah? ; näiteks..
soovi teinekord oma tunnetest rääkida 11 1.6.3 Toetav ja aktiivne kuulamine Kuulma kõrvadega midagi vastu võtma, ei sisalda vastutust Kuulama tähelepanuga keskendunud tahteakt, vaja kogu keha, sisaldab kindlaid tehnikaid ja vastutust teise inimese eest. Toetav kuulamine Kohalolek: segavate tegurite puudumine; füüsilise tähelepanu osutamine, silmside ja avatud kehahoiak Kehakeel: reageerimine rääkija jutule, osavõtlik näoilme, vaikimine sel ajal kui teine räägib Ukseavajad: avatud lõpuga sõnumid, mis kutsuvad inimest asjast rohkem rääkima (,,tahaksid sa mulle sellest veel rääkida..."). Eriti efektiivsed suhtluse algusel. Nad annavad edasi järgmist ,,nüüd on sinu kord", ,,sina räägid, mina kuulan", ,,ma olen valmis sind kuulama". Vaikimine: ei sekku, toetuse andmine sõnadeta, sageli alahinnatud. Vaikusel on aktsepteerimise edasiandmisel suur jõud, eriti tugevate tunnete puhul nagu kurbus, viha või hirm.
MÕISTMINE. USALDUSLIKKUS. Tähelepanelikkus. Vastuvõtlikkus, partneritaju. Empaatiavõime Aktsepteerimine ja respekteerimine Sisseelamisvõime (sealjuures piiride säilitamine) Usalduslikkus (seda kahjustab intervjueerija emotsionaalne pidurdatus) Intuitsioon Probleemide märkamine Siirus, loomulikkus, avatus. 2. INTELLEKTUAALSED OMADUSED Mälu Loogilisus Kommunikatiivne kompetentsus 3. KÜSIMUSTE ESITAMISE OSKUS avatud küsimused ("UKSEAVAJAD") suletud otsesed küsimused alternatiivsed sugestiivsed vastuküsimused kontroll- e. kinnitusküsimused kaudsed küsimused Laused, mis kutsuvad rääkima lähemalt, kommenteerima öeldut) 4. MÕTETE ÜMBERSÕNASTAMINE. PEEGELDAMINE. Teisiti sõnastamine, et partner aru saaks Mõistmise, tunnete peegeldamine arusaamise, selguse kontrolli eesmärgil 5. VAHEKOKKUVÕTETE TEGEMINE. 6. SUUNA HOIDMINE. Keskendumine (hoitakse teemas)
Jaotatakse need verbaalseteks (sõnalisteks) ja mitteverbaalseteks (mittesõnalisteks). Tagasiside on vastus mingile infole, olgu see saadud sõnade või mittesõnalise (mitteverbaalse) suhtlemise vahendite kaudu. Täpsustamine on kuulamistehnika, mille all mõeldakse selliste küsimuste esitamist (tavaliselt avatud), mille abil saab muuta rääkija jutt täpsemaks (ka ta ise saab selgema pildi olukorrast) Ukseavajad on aktiivse kuulamise võte, mis tähendab julgustavate, toetust ja huvi väljendavate lausete ütlemist partnerile eesmärgiga ta rääkima saada.. Vaikne kuulamine seisneb mitteverbaalsete vahenditega partnerile oma huvi, kaasaelamise ja mõistmise väljendamises Veaolukord vead teenindamisel Võõristusefekt esineb juhul kui tajute tuttavat inimest võõras situatsioonis, ekstreemolukorras , mitte tavapärase välimuse või käitumisega 4
annaabi.ee 
