olukordadest (20%). Aeglaselt reageerivad vajavad rohkem aega kohanemiseks, on uutest olukordadest häiritud, vähem aktiivsed. Refleksid: Kõndimisrefleks- laps teeb kõndimis liigutusi, kaob 2-3 kuuselt. Ehmatusrefleks ajab käed ja sõrmed laiali ja siis tagasi kehajuurde tagasi, kaob 4 kuuselt. Otsimisrefleks pead puudutades keerab oma pead ja teeb suu lahti (otsib nibu =D), kaob 4 kuuselt. Haaramisrefleks peopesa puudutamisel haarab sellest kinni, kaob 5 kuuselt. Ujumisrefleks kõhuli vees teeb ujumisliigutusi, kaob 6 kuuselt. Pupillirefleks silmaavad ahenevad ereda valguse toime, jääb eluks ajaks. Väikelapseiga esimesed 2 eluaastat - esimestel kuudel liikumine piiratud, 4ndal kuul ltõstab pead, rindkere ja keerutab ennast, 6. kuul areneb silma ja käe koostöö, 8. kuu lõpus haarab asju kätte, roomab ja istuda ilma toeta, aastaselt kõnnib, 1,5 aastaselt söövad ja kõnnivad ise, 2 aastaselt jooksevad treppidel ja kihutavad rattaga
saanud.Katse näitas, et inimesel on kergem kuuletuda kui vastu hakata. Katsed loomadega, inimeste manipuleerimine, 2. Inimese areng. Geneetika ja keskkond (suhe, mõju). Imiku refleksid (6). Laps on juba sünnist mõjutatud vanemate geenide poolt,kuid last mõjutab ka teda ümbritsev ühiskond ka vanemad ise.Eriti olulised on esimesed eluaastad REFLEKSID Kõndimisrefleks,ehmatusrefleks,otsimisrefleks, haaramisrefleks,ujumisrefleks,pupillirefleks 3. Une faasid. Unehäired Kerge uni-kestab 2min,keha lõdvestub jääb magama, Uinumise faas aeglustub südame töö,silmad võivad liikuda Deltauni-võimalik une käimine Kiire ehk parodoksaalne uni-unenäod 4. Temperamenditüübid (4) Koleerik-tundlik,agressiivne,ärrituv,aktiivne, Melanhoolik-tujutu,kartlik,jäik,pessimistlik,rahulik,seltsimatu sangviinik-seltsiv,avatud,jutukas,muretu,meeldiv, flegmaatik- passivne,hoolikas,mõtlik,usaldatav 5
See refleks kaob u 2-3 kuu vanuses. Ehmatusrefleks- ootamatu tugeva heli toimel ajab vastsündinu kõigepealt oma käed ja sõrmed laiali, seejärel toob käed keha juurde tagasi ja pigistab sõrmed kokku.See refleks kaob u 4 kuu vanuses. Otsimisrefleks- vastsündinu põse puudutamisel pöörab ta oma pead puudutuse poole ja avab suu.kaob u 4 kuu vanuses Haaramisrefleks – vastsündinu peopesi puudutamisel mingi esemega(nt pliiats) haarab ta sellest kinni.Kaob u 5 kuu vanuses Ujumisrefleks – kõhuli vette pandud imik teeb ujumisliigutusi.kaob u 6 kuuselt Pupillirefleks – silmaavad ahenevad ereda valguse toimel, kestab eluaeg. 7. Kogutiivne areng: Jean pigaet 0-2 a- sensomotoorne periood –selles staadiumis õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte ja liigutuste kaudu. 1-4 kuud – toimub käe ja suu ühistöö, maailma avastamine kompimise kaudu al 4st kust hakkab maailma avastama läbi vaatluse, al 8st kust kujuneb välja nn objektipüsivus, see
See refleks kaob u 2-3 kuu vanuses. Ehmatusrefleks- ootamatu tugeva heli toimel ajab vastsündinu kõigepealt oma käed ja sõrmed laiali, seejärel toob käed keha juurde tagasi ja pigistab sõrmed kokku.See refleks kaob u 4 kuu vanuses. Otsimisrefleks- vastsündinu põse puudutamisel pöörab ta oma pead puudutuse poole ja avab suu.kaob u 4 kuu vanuses Haaramisrefleks vastsündinu peopesi puudutamisel mingi esemega(nt pliiats) haarab ta sellest kinni.Kaob u 5 kuu vanuses Ujumisrefleks kõhuli vette pandud imik teeb ujumisliigutusi.kaob u 6 kuuselt Pupillirefleks silmaavad ahenevad ereda valguse toimel, kestab eluaeg. Kogutiivne areng: Jean pigaet · 0-2 a- sensomotoorne periood selles staadiumis õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte ja liigutuste kaudu. · 1-4 kuud toimub käe ja suu ühistöö, maailma avastamine kompimise kaudu al 4st kust hakkab maailma avastama läbi vaatluse, al 8st kust
See refleks kaob u. 2-3 kuu vanuses. Ehmatusrefleks- ootamatu tugeva heli toimel ajab vastsündinu kõigepealt oma käed ja sõrmed laiali, seejärel toob käed keha juurde tagasi ja pigistab sõrmed kokku. See refleks kaob u. 4 kuu vanuses. Otsimisrefleks- vastsündinu põse puudutamisel pöörab ta oma pead puudutuse poole ja avab suu. Kaob u. 4 kuu vanuses Haaramisrefleks vastsündinu peopesi puudutamisel mingi esemega(nt pliiats) haarab ta sellest kinni. Kaob u. 5 kuu vanuses. Ujumisrefleks kõhuli vette pandud imik teeb ujumisliigutusi. Kaob u. 6 kuuselt Pupillirefleks silmaavad ahenevad ereda valguse toimel, kestab eluaeg. 7. Kognitiivne areng J.Piaget 0-2 a- sensomotoorne periood selles staadiumis õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte ja liigutuste kaudu. 1-4 kuud toimub käe ja suu ühistöö, maailma avastamine kompimise kaudu al 4st kust
· Umbes 3. elukuul ilmnevad imikul lisaks elementaarsetele motoorsetele refleksidele ka asendirefleksid ja lokomotoorsed refleksid · Asendirefleksid on seotud pea ja kehaasendite säilitamisega (näit. püstumisrefleks) ning on aluseks sihtmotoorse tegevuse ilmnemisele, kindlustades vajaliku lihastoonuse ja kehaasendi · Lokomotoorsete reflekside, mille aluseks on põhiliselt seljaaju närvikeskuste vahelised seosed, hulka kuuluvad: - sammumisrefleks - roomamisrefleks - ujumisrefleks - ronimisrefleks · Need refleksid pidurduvad 3-5 kuu möödudes ja nende alusel kujunevad välja lapse põhiliigutustegevused SAMMUMISREFLEKS · Ilmneb 2.-3. elunädalal ja seisneb sammumisliigutustes püstiasendis · On aluseks hiljem kujunevale iseseisvale kõnnioskusele ROOMAMISREFLEKS · Ilmneb esimestel elunädalatel ja seisneb roomamisliigutuste sooritamises kõhuliasendis UJUMISREFLEKS · Seisneb ujumisliigutuste sooritamises imiku asetamisel vette või isegi hoides teda vee kohal
tähelepanu ja õppimisvõimet. 14.Milleks ja mis on refleksid? Kuidas need jagunevad? Refleksikaar? Refleks on tahtest sõltumatu vastus ärritusele TINGIMATUD JA TINGITUD Refleksid on: suhteliselt lihtsad Lühiajalised Neid põhjustavad ärritid Muutub kas lihas- või näärmetalitus Kaasasündinud refleksid on ühtmoodi kõigil inimestel ja võivad olla pärilikud IMIKUTEL: kõndimis-, haaramis- ja ujumisrefleks REFLEKSIKAAR tee, mida mööda erutus läheb. Autonoomsed, mõjutavad siseorganeid (nt seedimise ja vererõhu kontroll) Somaatilised, mis mõjutavad lihaseid 15.Kirjelda I.Pavlovi töid reflekside uurimisel. (pane kirja näide koerast) I.Pavlov avastas tingitud refleksid. Ta tegi katseid koerte peal vaadates nende reaktsiooni toidule. Ta avastas et toitu nähes hakkab koer sülge eritama
III looteperiood sünnini kaks esimest perioodi kõige tähtsamad, kõik kehaorganid kujunevad välja. kui emal punetised, siis laps sünnib väärarenguga. vastsündinu hakkab 26ndal rasedusnädalal emahäälele reageerima. ka ema lõhna tunneb laps ära. vastsùndinuid paeluvad inimnäod. vastsündinud on lühinägelikud. vastsùndinul on kaasasündinud refleksid, osa on sellised, mis jäävad alles, nt pupillrefleks, osa on sellised, mis kaovad ära, nt haaramisrefleks viiekuuselt ja ujumisrefleks kuue kuuselt. reflekside puudumine -> kns-i kahjustus lapsel on veel kõndimis, ehmatus, otsimis, haaramis, ujumis ja pupillirefleks. närvisùsteemiareng neuronitevahelistr seoste areng -> kogu elu. imikuiga ei mäletata, sest neuronitevahelisi seoseid on vähe; pole kõnet; pole mina-tunnet. kuigi ei mäletata, on see aeg ikka oluline, sest aju valmistatakse ette mõtlemise arenguks. kognitiivne areng, selle staadiumid I sensomotoorne staadium (kuni 2a) II operatsioonieelne staadium (3-7a)
liikumise korral · Umbes 3. elukuul ilmnevad imikul lisaks elementaarsetele motoorsetele refleksidele ka asendirefleksid ja lokomotoorsed refleksid · Asendirefleksid on seotud pea ja kehaasendite säilitamisega (näit. püstumisrefleks) ning on aluseks sihtmotoorse tegevuse ilmnemisele, kindlustades vajaliku lihastoonuse ja kehaasendi · Lokomotoorsete reflekside, mille aluseks on põhiliselt seljaaju närvikeskuste vahelised seosed, hulka kuuluvad: - sammumisrefleks roomamisrefleks ujumisrefleks ronimisrefleks · Need refleksid pidurduvad 3-5 kuu möödudes ja nende alusel kujunevad välja lapse põhiliigutustegevused SAMMUMISREFLEKS · Ilmneb 2.-3. elunädalal ja seisneb sammumisliigutustes püstiasendis · On aluseks hiljem kujunevale iseseisvale kõnnioskusele ROOMAMISREFLEKS · Ilmneb esimestel elunädalatel ja seisneb roomamisliigutuste sooritamises kõhuliasendis UJUMISREFLEKS · Seisneb ujumisliigutuste sooritamises imiku asetamisel vette või isegi hoides teda vee kohal
Ootamatu tugeva heli toimel ajab vastsündinu kõigepealt oma käed ja sõrmed laiali, seejärel toob käed keha juurde tagasi ja pigistab sõrmed kokku. See refleks kaob umbes 4 kuu vanuses. 3. Otsimisrefleks Vastsündinu põse puudutamisel pöörab ta oma pead puudutuse poole ja avab suu (nagu otsiks rinnanibu). Refleks kaob umbes 4 kuu vanuses. 4. Haaramisrefleks Vastsündinu peopesa puudutamisel mingi esemega (pliiatsiga) haarab ta sellest kinni. Kaob umbes 5 kuu vanuses. 5. Ujumisrefleks Kõhuli vette pandud imik teeb ujumisliigutusi. Refleks kaob umbes 6 kuu vanuses. 6. Pupillirefleks Silmaavad ahenevad ereda valguse toimel. Kestab eluaeg. Staadium Kirjeldus 1. Sensomotoorne Sünnist 2.a. lõpuni. Õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte (nägemise, kuulmise, maitsmise) ja liigutuste (haaramine) abil. 2. Operatsioonieelne 3.-7.a Hakatakse objektide ja nähtuste tähistamiseks kasutama sümboleid (sõnu). See võimaldab lapsel mõelda
11. VIHIKUS MÕISTED! 12. REFLEKSID Refleks on tahtest sõltumatu vastus ärritusele REFLEKSIKAAR tee, mida mööda erutus läheb. JOONIS! Refleksid on: suhteliselt lihtsad Lühiajalised Neid põhjustavad ärritid Muutub kas lihas- vüi näärmetalitus Kaasasündinud refleksid on ühtmoodi kõigil inimestel ja võivad olla pärilikud IMIKUTEL: kõndimis-, haaramis- ja ujumisrefleks 1. VAATA KORDAMIST VIHIKUST ( RAKKUDE EAD) 2. ORGAANILISED AINED Kolesterool lipiididest, veresoonte elastsuseks, sapi tootmiseks HCL maos, toidu seedimiseks 1. ELUNDITE ÕPPIMINE 1.1 TÜROKSIIN Reguleerib kasvu, ainevahetust, intensiivistab rakuainevahetust Kilpnäärmes toodetav hormoon. 1.2 SAPP Sapipõide kogunev seedenõre, eritub maksast. ÜLESANNE: Sapp hoiustab sapivedelikku
Rahulolu magusa maitse suhtes Lõhnatundlikkus Tunneb ära ema lõhna (ja emapiima lõhna) Ebameeldiva lõhna puhul pöörab pea ära Refleksid On aluseks keerulisematele tegevustele. Imemisrefleks Haaramisrefleks –kui puudutada peopesa, surub käe kokku (kaob 1-2 kuul) Otsimisrefleks –kui puudutada sõrmega lapse põske, pü üab suuga haarata (kaob 2. Kuul Ujumisrefleks– teeb vees ujumisliigutusi (kaob 2-3 kuul) Kõndimisrefleks–kõva aluse kohal teeb kõndimisliigutusi (kaob 2. kuul)- Pupillirefleks–pupilli suurus muutub vastavalt valgusele Babinski refleks–kui silitada talla alt, sirutab varbad laiali (kaob 1 ea lõpul) Moro refleks–kui kaob tugi, tõstab käed üles ja pigistab sõrmed kokku ( kaob 6 kuul ) 11.Imikuiga – arenguülesanded, füüsiline-motoorne, kognitiivne,
Vastsündinul on kohanemisperiood 1 kuu, oluline on turvaline keskkond, soojus, magab enamik ööpäevast. Sensoorsed võimed: taju kujunemine, reageerivad stiimulitele, näeb ja kuuleb ning tunneb lõhna ja maitset, vahetult peale sündi uurib ema nägu Refleksid: Imemisrefleks Haaramisrefleks - kui puudutada peopesa, surub käe kokku (kaob 1-2 kuul) Otsimisrefleks - kui puudutada sõrmega lapse põske, püüab suuga haarata (kaob 2. kuul) Ujumisrefleks - teeb vees ujumisliigutusi (kaob 2-3 kuul) Kõndimisrefleks - kõva aluse kohal teeb kõndimisliigutusi (kaob 2. kuul) Pupillirefleks - pupilli suurus muutub vastavalt valgusele Babinski refleks - kui silitada talla alt, sirutab varbad laiali (kaob 1 ea lõpul) Moro refleks - kui kaob tugi, tõstab käed üles ja pigistab sõrmed kokku (kaob 6. kuul) 11. Imikuiga Arenguülesanded:
Sünnieelne areng Sünnieelse arengu kolm etappi : · Eostumisperiood · Embrüosonaalperiood · Looteperiood Sünnieelse arengu 8 esimest nädalat on väga tähtsad, sest siis moodustuvad kehaorganid. Vastsündinud keeravad pead inimhääle suunas ja tunnevad ära ema hääle, neil on kohe olemas maitse- ja lõhnatundlikkus (nt eristavad nad ema lõhna). Kaasasündinud refleksid : · kõndimisrefleks · ehmatusrefleks · otsimisrefleks · haaramisrefleks · ujumisrefleks · pupillirefleks Pupillirefleks jääb kestma kogu eluks. Lapse füüsiline ja motoorne areng on esimese eluaasta jooksul väga kiire. Algul sihituna tunduvad käte-jalgade siputamisest saab selle ajaga käimine. Sündides : ligikaudu 50 cm pikk, kaal enamasti 2.5-4.5 kg piires. Esimese aastaga kasvab ligi 25 cm, kaal aga kolmekordistub jne. Uurib esemeid käte ja suuga, haarab ja krahmab esemeid, järgib esemeid silmadega. Närvisüsteemi areng
kuna nad on haiglas lahutatud ja kuna laps on võimetu signaliseerima stressist ja rahuldust välja näitama. Sündimisel piiratud hulk tingimatuid reflekse: o pupillirefleks- vahetult peale sündimist o Babinsky refleks- jalatalla puudutamisel ajab varbad laiali o imemisrefleks- esimesed imemisliigutused 18-ndal looteea nädalal o otsimisrefleks- kui puudutada sõrmega põske, püüab sõrme suhu võtta. Kaob 3-kuuselt. o ujumisrefleks- 2-3-kuuselt kaob Kui laps satub nn. Sensoorsesse isolatsiooni, aeglustub areng. Vastsündinu arengu eripära- analüsaatorite tegevus kujuneb kiiremini kui somaatilised liigutused o Eriti intensiivselt arenevad kõrgemad analüsaatorid- nägemine ja kuulmine. Elavnemiskompleks- eriline emotsionaaalne ja liigutusreaktsioon täiskasvanu ilmumisel- käte ja jalgade tormiline liigutamine, vaatab näkku, naeratab. o Loetakse vastsündinuea lõpuks-inimese-ea alguseks. SENSOORNE ARENG.
100); lihastoonust (puudub, painutab veidi jäsemeid, aktiivne liikumine), hingamine (puudub; aeglane, ebaregulaarne; hea, nutt). 7-10 punkti on terve laps. 4-6 punkti on kerge stress, alla 4 ilmselt halb lugu. Lapse küpsusastme ja arengu prognoosil on oluline gestatsiooniiga sündides. Laste vanust korrigeeritakse kahe aastaseks saamiseni (40.nädalast lahutatakse gestatsiooninädal). Lisaks mõjutab küpsust lapse ja ema suhe pärast sündi. Imiku refleksid: Ujumisrefleks (pärast 6 kuud kaob); Moro refleks ehk tasakaalurefleks (6.k. kaob); Kõndimisrefleks (kaob pärast 2-3.k.); Otsimisrefleks (pärast 3-4.k. kaob); Imemisrefleks (pärast 3-4.k. kaob); 4 Haaramisrefleks (pärast 3-4.k. kaob); Babinski refleks (1.a lõpul kaob); Silmapilgutusrefleks (püsiv); Põlverefleks (püsiv). Enneaegsetest lastest: Jaotatakse kolme gruppi: 1
ärkvel inimsuheteks. Selline tajumisaktiivsuse areng eeldab lapse jaoks normaalset ärritajate keskkonda. Vastsündinu reageeringud Imiku varajane suhtlemine keskkonnaga põhineb paljus kaasasündinud refleksidele. Refleksiks nimetatakse tahtmatut liigutust, mis tekib ja kaob iseenesest. Refleksideks on näiteks imemisrefleks, roojamisrefleks, haaramisrefleks, ujumisrefleks ja otsimisrefleks. Reflekside ülesandeks on kindlustada ellujäämine. Nad mõjutavad ka lapse hooldajat. Suhtlemise sünni ja lapse psüühilise arengu jaoks on olulisteks reageerimisviisideks lapse nutt, naeratus, liikumine ja imemine. 86 Esimene nutt annab sünnitavale emale teada, et elu on alanud. Emad on tundlikud lapse nutu suhtes ja õpivad kiiresti eristama oma lapse nuttu teistest
annaabi.ee 
