veetaimede rohelistest osadest. Mõnikord lendavad nad põldudele ja söövad seal teraviljade seemneid. Loomadest söövad nad näiteks putukaid ja limuseid. Talvituma lähevad sinikaelad enne veekogude kinnikülmumist. Osa talvitab ka Eestis. Selle järgi kutsutakse teda ka jääpardiks. Sinikael on tavaline jahilind, looduskaitse alla ta ei kuulu. Ondatra Ondatra on poolveelise eluviisiga, taimestikurikastel veekogudel elav näriline. Ta on hea ujuja ja sukelduja. Tal on vähearenenud ujulestadega tugevad taga- ja nõrgad esijäsemed. Ujumist soodustab tal veel külgedelt lapik saba. Ondatra looduslik kodumaa on Põhja-Ameerikas, kaasajal on inimene teda viinud peaaegu kõikjale. Eestisse on teda kahel korral toodud: 1947. ja 1952. aastal. Siin on ta hästi kohanenud ja kujunenud kaasajal tähtsaks jahiulukiks. Ondatrad on rangelt oma territooriumidel elavad loomad. Ühel territooriumil elab üks ondatrapaar.
grammi vahel on oksad, seened, nahakurd marjad Närilised Tüvepikkus 25- Vähearenenud Sigimisperiood Poolveelise Taimtoiduline: Jahiuluk Looduslik Ondatra 40 cm ujulestadega märtsist eluviisiga. järvekõrkjas, kodumaa on Ondatra Mass 0,9-1,3 tugevad taga- septembrini. Tegutseb pilliroog, Põhja- zibethicus (2,4) kg jäsemed ja videvikus. vesiroos, Ameerikas.
kohal ning haaravad veepinna lähedalt kalu ja krevette. Noka alapool on neil pikem kui ülapool. Jakaanadel on pikad varbad ja nad jalutavad putukaid otsides vesiroosi lehtedel. Nad astuvad järgmisele lehele, enne kui leht, millel nad seisid, vee alla vajub. Haiguritel on pikad jalad. Nad seisavad või jalutavad madalas vees, oodates sobivat momenti kala või konna kättesaamiseks. Pelikanid ujuvad vees. Noka alapoolel on kott kuhu nad korjavad. Ujulestadega varustatud varbad ei lase flamingodel toitumise ajal mudasse vajuda. Nad pesevad suurtes kolooniates. Iga emane muneb ühe muna. Poeg koorub umbes 28 päeva pärast. Kingnokal on massiivne nokk ja ta kaevab kopskalu mudast välja. Mõnikord ootab ta vaikselt, et saada kätte kala või konna. Iibised ja flamingod kurnavad pea küljelt küljele liigutades veest ja mudast endale toitu. Suled Keha katvad kohevad udusuled aitavad paljudel
meetri pikkuseks, aga Eestis elutsev saarmas on 70-90 cm pikk. Saba pikkus 3050 cm. Isendid võivad kaaluda 512 kg, maksimaalselt 15 kg Emasloomad on isastest umbes ühe kilo võrra kergemad .Saarmal on tihe, veekindel ja väga vastupidav karvkate. Karvastik on karm, aluskarv aga erakordselt tihe ja pehme. Ta on Eesti vee-elulistest kiskjatest suurim. Erakordselt vahvad on saarma vurrud: vanematel loomadel 1015 sentimeetrit pikad. käppade viis varvast on ühendatud ujulestadega,need on rohkem arenenud tagajäsemetel.Ujulestad hõlbustavad vees liikumist. Elupaik Saarmasele meeldib elada järsukaldaliste jõgede kallastel. Kaldasse teeb ta uru, mille suu avaneb vee alla. Järsu kalda asemel sobib ka risune kallas, kuhu saab samuti varjulisi urge teha. On juhtunud, et saarmas elab koopas või teeb kaldaäärsesse tihnikusse midagi pesasarnast. Samuti võib ta varastada teiste
Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 8 a klass Saarmas Referaat Tõrva 2007 SAARMAS Saarma välimus. Suurepärane ujuja saarmas on väga hästi kohastunud veeeluks. Saarma tugevad ujulestadega jalad tõukavad teda nobedasti edasi, tüüriks on jäme lihaseline saba. Saarmas saab vee all olla kuni minut, seejärel tõuseb ta veepinnale hingama. Saarma kasukas on vettpidav tänu erilisele õlijale ainele, millega saarmas oma kasukat määrib. Saarmad on pruunika karvaga, 1 kuni 1,2 meetri pikkused ja kaaluvad 7,3 (emased) kuni 11,3 (isased) kilogrammi. Saarma tagajalad on loivataolised ja ujunahkadega. Saarma karvastik on tihe ja aluskarv kohev
SAARMAS Kairi Saarma välimus. Suurepärane ujuja saarmas on väga hästi kohastunud veeeluks. Saarma tugevad ujulestadega jalad tõukavad teda nobedasti edasi, tüüriks on jäme lihaseline saba. Saarmas saab vee all olla kuni minut, seejärel tõuseb ta veepinnale hingama. Saarma kasukas on vettpidav tänu erilisele õlijale ainele, millega saarmas oma kasukat määrib. Saarmad on pruunika karvaga, 1 kuni 1,2 meetri pikkused ja kaaluvad 7,3 (emased) kuni 11,3 (isased) kilogrammi. Saarma tagajalad on loivataolised ja ujunahkadega. Saarma karvastik on tihe ja aluskarv kohev
Vees elajad:voolujooneline keha, ujunahad, nahk karvadeta, uimed, ruumikas kops, vähe järglasi, paks rasvakiht Kiired jooksjad: tugevad pikad jalad, tugev sale keha, väike puutepind maaga, tugevad lõuad, pikad sabad- tasakaal, manöövedamisvõime Hüppajad: tugevad pikad tagajäsemed, lühikesed esijäsemed, pikk saba Suur kehamass: segatoidulised, aeglased, suur lihasmass, lisakaitse, aeglane paljunemine Mullas elavad: suured esijalad, haistmine ja kompimine Poolveeline: lai saba, ujulestadega tagajalad, voolujooneline, rasvane karvkate, suur kopsumaht Puudega seotud: hea kaugustaju, pikad jäsemed+ saba, kaitsevärvus, hea koordinatsioon Lendajad, liuglejad: esi ja tagajäsemete vahed, voolujooneline keha, kerge luustik, tüürivõimeline saba 10) Tähtsus looduses ja inimesele LOODUSES: *toiduahela osa *parasiidid *vee puhastamine *korallsaared *mulla kujundamine *tolmendaja INIMESELE: *toiduks *parasiidid *pesukäsn *korallsaared *pärlid *siid
olulised elundid nagu neerud ja maks. Väikesed kopsud on praegu üksainus toru, kuid hakkavad võtma pauna kuju; nad peavad veel jõudsasti arenema, enne kui on valmis hingamiseks. (www.pampers.ee, raseduskalender) Kuuendal nädalal tekivad aju põhiosad: suuraju, keskaju ja väikeaju. Ilmunud on jäsemete alged ja järk-järgult kujunevad käsivarred, käed ja jalad. Seitsmendal nädalal alustavad arengut teised kehaosad: käelabadest ja jalalabadest arenevad ujulestadega sõrmed ja varbad. Kaduma hakkab ka saba. Arengus ei ole mitte ainult jäsemed, edusamme teeb ka kõht. Soolestiku arenemisel liigub kesksool nabanööri, kuna sellele ei ole kõhuõõnes piisavalt ruumi. Juba selles varases etapis hakkavad tööle sooled, mis eemaldavad jäägid organismist. Kuu aja pärast, kui lootel kõhus tekib rohkem ruumi, on sooled liikunud nabanöörist tagasi kõhuõõnde. Arenev närvisüsteem on juba nüüd ühenduses lihastega.
üleminekul veeliselt eluviisilt kuivale maale; 1) Uimjäsemed muutunud varvasjäsemeteks, mis võimaldavad keha toetumist aluspinnale ja maad mööda liikuda . 2) Lõpusehingamine asendunud kopsuhingamisega, mille tõttu nad ei ole enam alaliselt veega seotud. Kahepaiksete varvasjäsemed on kohastunud vastavalt nende elupaigale ja eluviisile. Ujumiseks on paljudel kahepaiksetel tagajäsemete varbad ujulestadega ühendatud. Mida maismaalisema eluviisiga liik, seda rohkem on arenenud kopsud ja teisejärgulisem on nahahingamise osa. Näiteks kärnkonna kopsud on palju paremini arenenud kui roheliste konnade omad. Kohastumused eluks vees: nahahingamine, ujunahad tagajäsemetel. Kohastumused eluks maismaal: jäsemed, tugev luustik, kopsuhingamine, silmalaud. 6. Peamised muutused, mis on kaasnenud täielikult maismaalise eluviisiga. 7
Esinemine: Euroopas ja PõhjaAafrikas Huvitavat: · Vastsündinud saarmas on paljas ja pime, 12 cm pikk ning kaalub 60 g · Saarmas on suuteline vahepeal õhku hingamata ujuma 400 meetrit kiirusega, mis ulatub 1114 km tunnis · Täiskasvanud saarmas on võimeline päeva jooksul 12 kg toitu ära sööma Isase saarma käsutuses peab olema vähemalt 16 km pikkune jõelõik Saarma välimus. Suurepärane ujuja saarmas on väga hästi kohastunud veeeluks. Saarma tugevad ujulestadega jalad tõukavad teda nobedasti edasi, tüüriks on jäme lihaseline saba. Saarmas saab vee all olla kuni minut, seejärel tõuseb ta veepinnale hingama. Saarma kasukas on vettpidav tänu erilisele õlijale ainele, millega saarmas oma kasukat määrib. Saarmad on pruunika karvaga, 1 kuni 1,2 meetri pikkused ja kaaluvad 7,3 (emased) kuni 11,3 (isased) kilogrammi. Saarma tagajalad on loivataolised ja ujunahkadega. Saarma karvastik on tihe ja aluskarv kohev
Ulukibioloogia Kanalised Laanepüü ja nurmkana elab metsas. Kaalub kusagil 0,5 kg. Eelistab segametsa kuuse alusmetsaga, mis sisaldaks tingimata leppa, haaba, kaske. Ei ütle ära ka lodumetsast. Noorena tarbivad loomset toitu, täiskasvanuks üle minnes lähevad üle taimsele toidule. Väga palju süüakse sipelgaid taimsest toidust. Monogaamne. Pesitsevad mõlemad maapinnal. Pesa puu otsa ei tee. Sooline sekundaarne dimorfism vähe arenenud. Laanepüül isastel väike tutt kukla peal. Nurmkanal rinna peal tumedam laik. Laanepüü pesakonnas kuskil 6-7 muna. Mais kooruvad. Kuskil 30 000 isendit. Nurmkana levinud hästi lõunapoole. Meenutab väikest kana. Tema on tuntud kui kõige suurema kurnaga ehk pesakonnaga lind Eestis. Metsis sööb männiokkaid. Närilised, jäneselised, kärplased Kütitakse põhiliselt kobrast. Kobras on meile reintrodutseeritud liik. Suri välja 1870 ja uuesti toodi sisse peale II maailmasõda. Maailmas on 2 liiki kobrast: kanada ko...
pehmema ohkega, aluskarv hõredam (Laanetu, Veenpere, 1971). Pea on saarmal veelise eluviisi tõttu lame, kere on silinderjas, jalad lühikesed, saba tugev ning kerepoolsest osast märgatavalt jämedam kui tipust. Kõrvad ning ninaavad on sukeldumisel suletavad (Vulla, 2008). Koon lühike ja lai. Kõrvalestad väikesed. Pea läheb sujuvalt üle pikaks lihaseliseks kaelaks, mis saagi haaramisel tähtsat osa etendab.Jäsemed on viievarbalised, lühikesed kuid tugevad, varustatud hästiarenenud ujulestadega. Tallapäkad paljad. Sellest tingitult on jalg iseloomulikult lai ja kaldamudal või liival selgesti eristatav. Esijala jälje laius on 65 mm, pikkus 55 mm, tagajala jäljel vastavalt 85 mm ja 60 mm. Saba on tüvepoolses osas jäme, kõhu-selja suunas lamendunud, tugeva lihastikuga ja üleni kaetud karvadega (Laanetu, Veenpere, 1971). 1.3. Iseloomustus Saarmas (Lutra lutra) on väga vilgas ja liikuv loom, ta on justkui vormitud eluks nii vees kui maismaal
teha pikki retki uue elupaiga otsingul. Lund ja jääd mööda suudab ta ööpäevas liikuda 1520 km. Järskudest nõlvadest laskub saarmas kõhuli liueldes, surudes jalad vastu külgi, nii et maha jääb rennikujuline jälg. (Vikipeeadia) Saarmast võib kohata nii mageveeliste (jõed, järved) kui soolaveeliste (mered, ookeanid) veekogude ääres. Selle väikese imetaja keha on vees elamisega hästi kohastunud, saarma lühikesed käpad on varustatud ujulestadega ja pikka saba kasutab ta tüürina; samuti suudab saarmas viibida vee all ilma hingamata 8 minutit! Jahti peab ta väga tulemuslikult. Tema suured vurrud on erakordselt tundlikud ja võimaldavad tal jälgida saagi liikumist pimedas või sogases vees. Oma koopa kaevab saarmas mäekünka sisse ning sellel on 2 sissekäiku üks võimaldab pääsu otse vette, teine avaneb maapinnale. (G. Warnau, Kohtumine Loomadega, 2003 ,,Sinisukk", lk, 177) Saarmas http://margalad.wikispaces
kiivi 15 Lennuvõimelised linnud: Selts pütilised – keskmise suutrusega veelinnud. Kehvad lendajad. N. tuttpütt, hallpõskpütt ja sarvikpütt. Selts toruninalised – sõõrmed avanevad torujate moodustistena ülanokal. N. rändalbatross Selts pelikanilised ehk sõudjalalised – võrlemisi suured veekogudeäärsed linnud. Maapinnal liikumine neil vaevaline, varbad ujulestadega ühendatud. Pika noka alanoka harude vahel mahukas kurgukott. N. roosapelikan , järvekormoran Selts toonekurelised ehk karklinnulised – väga pikad tagajäsemed, pikad varbad, pikk painduv kael ja enamasti pikk nokk. Soiste avamaastike ja veekogude kaldaalade linnud. N. valge-toonekurg, must-toonekurg, marabu, hallhaigur, hüüp, flamingo, luitsnokk-iibis Selts hanelised – keskmise suurusega, jässaka kerega, madalate jalgadega.. Eesmised varbad ujulestadega. Lai lame nokk
Ta ujub 30 km/h. Keiserpingviinid munevad otse merejääle sügisel, just enne seda kui emaslind merele läheb. Mune hauvad isalinnud 2 kuud ja pärast koorumist tulevad emaslinnud merelt ja lasevad näljased isalinnud sööma. Poegade üleskasvatamine võtab aega 4 kuud. (Colvin, Speare 1996, Lk 74) Keiserpingviinid on suurimad pingviinid – 1, 2m pikad. (Feltwell, 1996, Lk 10) Neil on voolujooneline veeeluks kohastunud keha, lühikesed tiivad talitlevad aerudena, ujulestadega jalad aitavad sukelduda. Kuival maal paterdavad või libistavad end kõhuli mööda lund. Merest viskuvad nad jääle suurelt kiiruselt ja maanduvad jalgadele. Pingviini sulgede otsad keerduvad sissepoole, et vältida soojusekadu. Udusuled hoiavad soojust keha lähedal- tuul ja vesi ei pääse neist läbi. Nad on nii hästi polsterdatud, et võivad üle kuumeneda. Kogu keha katavad tuhanded väikesed suled. Suur keha aitab neil sooja hoida.
Tiibadest säilunud vaid tillukesed jätked. 4 varvast. Leiavad toitu haistmise abil N. kiivi Lennuvõimelised linnud: Selts pütilised keskmise suutrusega veelinnud. Kehvad lendajad. N. tuttpütt, hallpõskpütt ja sarvikpütt. Selts toruninalised sõõrmed avanevad torujate moodustistena ülanokal. N. rändalbatross Selts pelikanilised ehk sõudjalalised võrlemisi suured veekogudeäärsed linnud. Maapinnal liikumine neil vaevaline, varbad ujulestadega ühendatud. Pika noka alanoka harude vahel mahukas kurgukott. N. roosapelikan , järvekormoran Selts toonekurelised ehk karklinnulised väga pikad tagajäsemed, pikad varbad, pikk painduv kael ja enamasti pikk nokk. Soiste avamaastike ja veekogude kaldaalade linnud. N. valge-toonekurg, must-toonekurg, marabu, hallhaigur, hüüp, flamingo, luitsnokk-iibis Selts hanelised keskmise suurusega, jässaka kerega, madalate jalgadega.. Eesmised varbad ujulestadega. Lai lame nokk
Levib üle Eesti. Arvukus on kuskil 16 000-18 000, nendest 6 000 kütitakse. Sigimine Üks kord aastas. Sigimine algab aprillis- märtsis. Ondatra Välimus Kobras sarnaneb oluliselt ondatraga, kuid samas on neil palju erinevusi, et mitte segi ajada. Ondatra kaalub 1 kg. 11 Mõlema sabad on lapikud, kuid ondatra saba on teistpidi lapik – nagu kala saba. Tagajalad varustatud ujulestadega. Ondatra võib süüa molluskeid, karpe ja vähki. Mõlemad on monogaamsed loomad. Levik Ondatra on pärit Põhja- Ameerikast ja sattus Euroopasse 20ndal sajandil. Praegu leidub Lõuna- Eesti järvedes. Sigimine ja tegutsemine Tema suureks vaenlaseks on mink. Ta toimetab väga sarnasel viisil kopraga, aga ei ehita tamme. Ehitab kuhilaid, mis koosnevad kõrkjatest. Suveperioodil toob umbes 3 pesakonda ilmale.
munad, teod, putukad. Talveks kogub varusid. Poegib tavaliselt 2 korda aastas, tiinus 35-40 päeva, pesakonnas 3-10 poega, silmad avanevad alles ühekuusena ja imetamine kestab -3 kuud. On rohkem päevase eluviisiga, võib mitu päeva pesas olla - sageli kasutab mitut pesa. Vaenlaseks o metsnugis, kullid, kakud. KOBRAS (Castro fiber) - suurim näriline - kohastunud vee-eluks. Lai lame soomustega kaetud saba.Tagajala varbad ujulestadega, teise varba küünis lõhestunud. Peamiselt elab aeglase vooluga kaldataimestikurikaste veekogude ääres. Eranditult taimetoitlane - nõgesed, angervaks, vaarikad, vesikupud, pilliroog, hundinuiad, kõrkjad. Talvetoiduks on paju, haab, kask, lepp. Jooksuaeg on talvel - pärast 3,5 kuust tiinust sünnib 1-5 poega, keda imetab kuni 2 kuud. Pojad on 2 aastat vanemate hoole all. Koprad võtavad uue partneri vaid siis kui vana hukkub